Käitumise bioloogilised alused (0)

Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused.
I Käitumise bioloogilised alused
1. NEURONID . Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Ranvier’
kitsend
Rakutuum
Müeliintupp
Schwanni rakk
Neuriit
Dendriit
Rakukeha
(soom)
Neuriidi lõpp
Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson – pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri’ kitsend aitab signaalidel kiiremini kesknärvisüsteemist lihasteni jõuda. Neuriidi lõpu ülesanded jagunevad kaheks – pikendamine ja harunemine. Schwannirakud toodavad perifeerses närvisüsteemis neuronitele müeliini. Müeliintupe peamiseks ülesandeks on suurendada impulsside paljunemist müeliiniga kudedes.
Mis on närviraku sees? Närvirakul on tuum, mis sisaldab pärilikkusainet, selle sees on samad organellid , mis teistes rakkudes rakud – mitokonder, Golgi kompleks, kloroplast , tsütoplasmavõrgustik jne.
Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Närvirakkude põhitüübid on – motoorne (juhib tahtele alluvate organite tööd), sensoorne (juhib tahtele allumatude organite tööd) ja interneuron (loob ühendusi teiste neuronite vahel).
Jaotus ehituse alusel:

• unipolaarne – neuroni kehast eemaldub ainult üks jätke (akson)
  
• pseudounipolaarne – rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud
  
• bipolaarne – rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson
  
• multipolaarne
  
• pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson)
  
• lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk)
  

Jaotus funktsiooni alusel:

• aferentne – toob perifeeriast info KNS-i
  
• vaheneuron – kogu ulatuses KNS-s
  
• eferentne – viib KNS-st info efektorelundini
  

Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades.
2. GLIIA . Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on valge plastiline aine, mis koosneb lipiididest ( rasvadest ) ja valgust. Müeliin, mis on keerukas looduslik elektrit isoleeriv aine, parandab elektrokeemiliste signaalide juhtivust kesinärvisüsteemi ja muude kehaosade vahel. Müeliin asub aksonite ümber kihina, mida nimetatakse müeliintupeks.
Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Oligodendrotsüüt on Schwanni raku analoog , moodustades aksonite ümber müeliinkestasid. Oligodendrotsüüt võib moodustada müeliinkesti mitme aksoni ümber, Schwanni rakk aga ainult ühe ümber.
3. NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Närviimpulss liigub sünapsite kaudu, millega närvirakud ühendatud on, ühelt närvirakult teisele.
Mis on sünaps? Sünaps asub kahe närvi raku või närviraku ja organi vahel, see võimaldab närviimpulsi edasiliikumist. Sünapsi sees on virgatsained , organellid, impulsside vastuvõtjad.
Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Aktsioonipotentsiaal tekib, kui neuron saadab impulsi rakukehast edasi aksonisse. Aktsioonipotentsiaal on neuroni depolarsatsiooni poolt tekitatud elektriline plahvatus , mis tekib kui mingi stiimul paneb puhkepotentsiaali 0mV poole. Kui depolarisatsioon jõuab -55mV’ni tekib aktsioonipotentsiaal. Liigub edasi laviinina.
Mis on neuroni depolarisatsioon? Depolarisatsioon on puhkepotentsiaali tõus neuronis. Liikumine 0mV poole.
4. KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju .
Peaaju kolmetine jaotus:

• Tagaaju ehk rombaju on peaaju tagaosa , mis koosneb piklikajust ( medulla ), ajusillast ( pons ) ning väikeajust (cerebellum).
  
• Keskaju on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning ümbritsetud eesajust.
  
• Eesaju on kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline sü steem oma erinevate osadega.
  

Seljaaju struktuur

• Koosneb viiest rühmast segmentidest: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti, 1 õndraluusegment.
  
• Igale seljaaju segment vastab keha pinnale, mis on identifitseeritav segmendinumbriga.
  

Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad ? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid?
Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega:

• laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon , agressioon , lõhnade tajumine
  
• kiirusagar : sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine
  
• oimusagar : lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine
  
• kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine.
  

Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid.
Tagaaju:

• piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga)
  
• ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu.
  
• väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
  

Keskaju: sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
Eesaju:

• otsaju – hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-,
  
• vaheaju – talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), seksuaalsus .)
  

Kui kaua inimese peaaju “küpseb”? Inimese peaaju areng lõppeb noorukieas/pärast 20. eluaastat . Aju on plastiline organ, tema struktuur muutub elu jooksul närvirakkude ja nendevaheliste ü henduste tasemel. Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde. Prefrontaalses ajukoores kestab ühenduste loomine närvirakkude vahel vähemalt 30. eluaastani.
5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Spinaalnärvid väljuvad seljaajust, kraniaalnärvid peaajust. Olenevalt funktsioonist võivad kraniaalnärvid olla peamiselt tundeimpulsse vastuvõtvad ehk sensoorsed ehk aferentsed, impulsse väljasaatvad ehk motoorsed ehk eferentsed või kombineerida endas mõlemat tüüpi närvikiude. Kraniaalnärvid jagatakse meeleelundite, somiidilihaste ja branhiaalkaarte närvideks. Seljaaju segmentaarse aparaadi juurde kuulub 31 paari spinaalnärve. Iga närvipaar moodustab koos seljaaju hallaine vastava osaga närvisegmendi, mida nim spinaalsegmendiks. Spinaalsegment on kehasegmendi osa ja innerveerib selle dermatoomist, sklerotoomist ja müotoomist arenenud somaatilisi elundeid ja nendega seotud vistseraalseid komponente.
Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Sümpaatiline närvisüsteem kuulub autonoomse närvisüsteemi (ANS) alla. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks. Sümpaatilise närvisüsteemi informatsiooni kannab edasi närvilõpmetes sisalduv noradrenaliin . Ärrituse kui negatiivse faktori puhul eritub neerupealistest täiendav hulk adrenaliini ja noradrenaliini, mis ruttab vere kaudu olemasolevale appi. Sümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel ennast kokku võtta, mobiliseerida, kontsentreerida. Parasümpaatiline närvisüsteem aitab inimesel keskenduda. Kuulub samuti ANS juurde. Parasümpaatilise närvisüsteemi infot kannab edasi atsetüülkoliin. Parasümpaatiline NS innerveerib seedetrakti, eritus - ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid , samuti südamekodasid , pisara – ja süljenäärmeid ja silma sisemisi lihaseid. Veresoonte silelihaseid parasümpaatiline NS ei innerveeri.
6. VIRGATSAINED. Mis on virgatsaine ? Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali.
Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid?

• Atsetüülkoliin – õppimine, mälu, ärkvelolek
  
• Glutamaat – universaalne erutusvirgatsaine
  
• Noradrenaliin – tähelepanu, ärksus
  
• Dopamiin – motiveeritus,edasipüüdlikkus
  
• Serotoniin – meeleolu, hetkeajede kontroll
  
• Endopioidid – valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
  
• Gamma-aminovõihape – pidurdusvirgatsaine
  

Kuidas virgatsained ajus toimivad ?

• Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad .
  
• Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast .
  

7. GEENID . Mis on geen? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu.
Kus geenid kehas paiknevad? Geenid paiknevad kromosoomis.
Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Geeniekspressiooni teel – geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon ; mRNAst mittevajalike osade - intronite väljalõikamine ehk splaising ; mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine ehk translatsioon .
Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Aju ehitus sõltub geenide poolt dikteeritud seni veel teadmata hulgast erinevast juhisest neuronite tekkimise paljunemise ja migratsiooni kohta. Geneetiline programm juhib närviraku kasvamist ja ühendumist muude rakkudega.
Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on? Translatsioon on mRNA põhjal ribosoomides valguahela sünteesimine, mis on peamine osa valgu sünteesist. Translatsiooniprotsess loob geneetilise koodi ehk vastavuse mRNAde nukleotiidahelate ja valkude polüpeptiidahelate vahel.
8. HORMOONID. Kus toodetakse hormoone? Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse. Hormoonid reguleerivad organismi talitust ja protsesse. Koos peaaju signaalidega juhivad ja reguleerivad hormoonid elundite tegevust.
Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad? Mingi hormooni üle- või alatootmine toob endaga kaasa suured muutused inimese käitumises olenevalt, kuhu vastav hormoon mõjuma peaks.
II Õppimine
9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleks – on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest. Näiteks haamrikesega vastu põlve koputamine. Instinkt – on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada. Paljunemine. Õppimine – seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel. Põletan näpu vastu kuuma pliiti ära, teinekord ei pane näppu sinna.
10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Sensitisatsioon – reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. Tundlikkuse tervanemine. (Ootamatu ilmumine , hääl.) Habituatsioon – reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile. Tundlikkuse vähenemine, harjumine. (Ei ole püsiv, kaob ära. Näiteks kui liiga plaju ühte jäätist süüa, siis viskab kopa ette. Raudtee läheduses elades harjud lõpuks kolinaga ära.)
Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Inimene õpib nägemise abil. Ei pea ise tegema, et aru saada kuidas käib. Näiteks laps näeb, kuidas täiskasvanud kruvi keerab, oskab ise pärast ka.
Mis on vermimine ? Vermimine (ehk imprinting ) on etoloogias ja psühholoogias kasutatav mõiste teatud kiire õppimisviisi kohta, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel. (Näpu vastu kuuma pliiti panemine, millegi kibeda söömine.)
Mis on klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on selline õppimise viis, kus üks algselt neutraalne stiimul muutub signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest . Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tingimatu stiimul seotakse neutraalse stiimuliga ning see muutab neutraalse stiimuli tingitud stiimuliks ja toob esile tingtud refleksi. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis ? Kell helisab, õpilased hakkavad nihelema ja tahavad klassiruumist lahkuda.
11. BIHEIVIORISM. Mis on operantne tingimine? Selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Need on käitumised, mida teeme tahtlikult millegi saamiseks - positiivse kogemiseks või negatiivse vältimiseks.
Seleta lahti ‘tagajärje seadus’ [Law of effect ]. Selle kohaselt tõuseb sellise käitumise sagedus, millele järgneb soovitud tagajärg. Just tagajärg ehk sarrustus on see, mis määrab tingimise , sest positiivsete tagajärgedeni viivaid tegevusi hakatakse tegema rohkem ja negatiivseid vähem. Kõige üldisemalt öeldes on tagajärjeks preemia või karistus.
Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Jäljendamine, mingis sotsiaalses situatsioonis õpib laps teisi jäljendades uusi oskusi.
12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tsirkuses kasutatakse operantset tingimus vormi - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida . B.Skinner ( 1904 -1990): organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant , vahend kinnituste (reinforcement) saamiseks. Töötada välja tasude-karistuste süsteem ning kasutada igale õppijale sobivaimat.
Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Kindla aru tööde eest saab hinde, töid tehakse juhuslikul ajal.
Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Lepitakse õpilastega kokku, millise ajavahemiku järel töid tehakse. Näiteks iga kahe nädala järel. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse? Tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine.
13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion). Toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR). Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning ) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega (tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul). Liigiomased kaitsereaktsioonid vs. suvaline vastusohule ja valule. Treenitud loomade “väärkäitumised”.
Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele?
14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Õpilasel puudub motivatsioon ja edasipüüdlikkus, siis on teda keeruline õpetada. Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega ( ADHD ) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Võimalikult neutraalses keskkonnas, et oleks vähe ärritajaid, ei saaks aknast välja või klassikaaslasi vaadata. Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist , kardavad teiste negatiivset hinnangut )?