dendriitide kaudu ja närvirakust kuni närvilõpmeteni mööda aksonit. Kui akson hargneb jõuavad impulsid üheaegselt kahe või enamasse närvilõpmete kompleksi. Erutus levib nii, et ühe aksoni närvilõpmed lähenevad tihedasti teise neuroni dendriitidele moodustades sünapsi, ilma et sealjuures tekiks kontakt nende elementide vahel. Tekib atsetüülkoliin. Kesknärvisüsteemis olevail assotsiatiivsetel neuronitel ei ole pikki müeliintupeja neurilemmiga ümbritsetud aksoneid, järelikult ei säli neil regeneratsioonivõimet ehk nad ei taastu vigastuse korral. 3 Närviimpulss Närviimpulss kujutab endast tervet seeriat lainetena aksonit pidi kulgevaid biokeemilisi reaktsioone, milleks on vaja energiat ja millega käib kaasas hapniku kasutamine ning süsihappegaasi vabanemine. Närvikiu ärritamisel tema ühest otsast vallandab terve reaktsioonide ahel, mille käigust impulss rändab edasi piki aksonit
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi
1.hüpotalamuse funktsioon: Nende hormoonide teke on hüpotalamuse kontrolli all ja seda hüpotalamuse piirkonda nim hüpotalamuse hüpofüsiotroopseks alaks. Selles alas on neurosekretoorsed rakud, millel on nii närvi juhtimise kui hormoonide tekkega seotud funktsioonid. Tekkivad hormoonid jagunevad 2 rühma: liberiinid e riliisinghormoonid (vallandajad) ja statiinid e pidurdajad. Liberiinid liiguvad närviraku kehadest piki aksoneid hüpofüüsi varres paiknevasse vereringesse portaalvereringe e värativereringe, sealt edasi piki hüpofüüsi varre veresooni eessagara näärmerakkudesse, kus stimuleeritakse eessagarahormoonide teket. Liberiinide nimetused on vastavalt: AKTH-d stimuleerib kortikoliberiinm TTH-d türeoliberiin, gonadotroopseid hormoone gonadoliberiin, STH-d somatoliberiin, prolaktiini mõjutavad mitmed homroonid. Liberiinidel on ka somatotropiini
· Kodeerib metioniini · Translatsiooni lõpetamise koodoneid on kolm: UAA, UAG ja UGA Alguspunkti otsimist nimetatakse scanning. 15. Kirjeldage nii üksikasjalikult kui suudate informatsiooni edastamist närvisüsteemis. V: Neuronil on puhkeseisundis membraanipotentsiaal. St, et membraan on elektriliselt laetud ja selle tasakaalu kontrollib Na-K pump. Neuroni ärritamine kutsub esile muutuse ioonide läbilaskmises. Muutunud iooniline tasakaal saadab elektrisignaali mööda aksoneid teistesse neuronitesse. Aksoni lõpus vabaneb neurontransmitter, mis destabiliseerib järgmise raku ning signaal jätkub. NEUROKRIINNE SIGNALISATSIOON · Esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid, mis sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi · Neurotransmitter liigub sünaptilise vedeliku vahendusel märklaudrakuni, kus ta seostub spetsiifiliste retseptoritega: · Märklaudrakk võib olla postsünaptiline (kaugus 50 nm) või presünaptiline (sama rakk) · Näit
toetava keskkonna ning sünapside heakorra. 2. Oligodendrotsüüdid ehitavad aksonite ümber müeliinkesta. 3. Mikrogliia toimib fagotsüüdina, hävitades kehavõõrad rakud, surnud rakud ja nende jäänused. 4. Ependüümi rakud vooderdavad ajuvatsakesi, toodavad ajuvedelikku, hoiavad selle liikvel ning toimivad veri-aju barjäärina. Neurogliia piirdenärvisüsteemis: 1. Schwanni rakud ümbritsevad piirdenärvisüsteemi aksoneid, moodustavad nende ümber müeliinkesta ning stimuleerivad aksoni taastumist. 2. Satelliitrakud toestavad piirdenärvisüsteemi ganglionides närvirakkude kehasid ja reguleerivad nende ainevahetust. Müeliniseerumine Müeliinkest mitmekihiline lipiididest ja valkudest isolatsioonikiht aksoni ümber, kiirendab närviimpulsi liikumist ning isoleerib elektrilisi protsesse. Piirdenärvisüsteemi müeliniseerumine algab looteeas, üks Schwanni rakk mähib 100 kordi end ühe
AP on suur hetkeline membraanipotentsiaali muutus, levib mööda aksonit. See tekitab NRM'i läbilaskvuse suurenemise, Na-ioonid valguvad massiivselt rakku → PP väheneb → → Sees positiivne, väljas negatiivne → Na-kanalid sulguvad, K-ioonid väljuvad rakust → NR repolariseerub Läbiväärtuse ületanud signaal kutsub esile AP, käitub „kõik või mitte midagi“ põhimõttel Närviimpulss on suure kiirusega piki aksoneid leviv AP laine, levib 100m/s Kui AP on jõudnud aksonit pidi NR lõppu siis vabaneb neurotransmitter → 2. NR AP NR sees signaal elektriline, NR vahel keemiline. Neurotransmitter (NTR) sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas → sekreteeritakse sünaptilisse pilusse NTR seostub spetsiifilise retseptoriga postsünaptilises NRM'is
Närvirakk omab puhkeseisundis membraanipotentsiaali puhkepotentsiaali. Raku sisemembraanil on negatiivne, välismembraanil aga positiivne laeng. Sellist tasakaalu kontrollivad kaks faktorit: ioonkanalid (selektiivsed) ja ioonide aktiivtransport (Na+-K+ pump). Puhkepotentsiaali suurus on -60 kuni -90 mV. Enamus närvirakke kasutab aktsioonipotentsiaali (suur lühiajaline mempraanipotentsiaali muutus, mis levib mööda aksoneid) informatsiooni edastamiseks pikema maa taha. Puhkepotentsiaal tekib, sest puhkesesiundis laseb närviraku membraan läbi rohkem K + ioone kui Na+ ja Cl- ioone. Selle tulemusel liiguvad K+ ioonid rakust välja. Kui kanal on avatud, siis määrab ioonide liikumise elektrokeemiline gradient. Tekib puhkepotentsiaal, mille suurus on lähedane K+ ioonidetasakaalupotentsiaalile (-75mV). Ioonide kontsentratsioonide gradienti hoitakse ioonide aktiivtraspordi abil (Na+-K+ pump).
tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. · Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. · Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. · Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma-aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada.
Membraanid on asümmeetrilised Membraanid on asümmeetrilised Asümmeetria avaldub: 1. Membraanivalkude asümmeetrilises paigutuses 2. Lipiidse kaksikkihi sisemine ja välimine kiht erinevad lipiidse koostise poolest 3. Membraani eri küljed võivad kanda erinevat summaarset laengut Valk/lipiid suhe on membraanides erinev Tüüpiline eukarüootne membraan: ca 50% valk Mitokondri sisemembraan: valklipiid suhe = 3,2 Teatud aksoneid ümbritsevad membraanid: valk lipiid suhe = 0,23 Integraalsed membraanivalgud Perifeersed membraanivalgud Seotud tugevalt lipiididega hüdrofoobsete Dissotsieeruvad membraanide küljest interaktsioonide vahendusel lihtsamalt, näiteks kõrge ioonse jõu või pH Eraldatavad vaid membraanide lõhkumisega muutuse tagajärjel. orgaanilised solvendid Puhastatutena käituvad kui vees
· aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, mueliinikiht, kollateraalharud, presunaptiline aksonilõpe) Närviimpulss tekib aksonikungastikul ja kulgeb mööda aksonit presunaptilisse aksonilõpmesse Info ulekanne uhelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sunapsi 2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll
(mul on külm, panen paksemad riided selga) Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: · Temperatuur · Niiskus · Sademed · Riietus · Tuul · Soojakiirguse allikate olemasolu Närvisüsteem Ülesanded: · Reguleerib organismi kõikide elundite talituse · Tagab organismi kohanemise väliskeskkonna muutustega · Võimaldab koguda ja töödelda infot ja anda edasi seda lihastele ja näärmetele Närvisüsteem koosneb närvirakkudes.Närvirakkude aksoneid ümbritsevad gliiarakud.Nende ülesanne: · Kaitse · Toestada närvirakke · Toitainetega varustamine Närvisüsteemi jaotus I. Kesknärvisüsteem=peaaju+seljaaju II. Piirdenärvisüsteem Peaaju-asub koljuõõnes, juhib kogu organismi tegevust. Eristatakse 5 aju osa: 1. Piklikaju-reguleerib tahtele allumatuid tegevusi. (hingamine, südametegevus) 2. Väikeaju-kordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus 3
Siseneb erandlikult pedunculus cerebellaris superior´i kaudu, ristuvad uuesti, jäädes lõpuks samapoolseks. Tractus cuneocerebellaris Esimene neuroni keha ‒ ganglion spinale Teise neuroni keha ‒ nucleus cuneatus , kus paikneb tractus bulbothalamicus´e teise neuroni keha, võtab vastu propriotseptiivset tundlikkust ülajäseme ja keha ülemiselt poolelt. Tractus nucleocerebellaris, saab aksoneid kraniaalnärvide tuumadelt Esimene neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tundeganglion Teise neuroni keha ‒ kraniaalnärvi tuumad Tractus reticulocerebellaris ‒ formatio reticularis´elt. Tractus vestibulocerebellaris, lõpeb flocculus´es ja nodulus´es. FORMATIO RETICULARIS – RETIKULAARFORMATSIOON Neuronite võrgustik vaheajust ja keskaju tegmentum´ist kuni piklikajuni, omavad ülenevaid ja alanevaid aksone
produtseerivad ajuvedelikku o oligodendrotsüüdid Toestavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesknärvisüsteemis. o mikrogliia rakud Kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku,võõrkehade, mikroobide korral esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud ümbritsevad aksoneid 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Närvikiud - akson ja teda übritsevad neurogliia rakud. Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aksonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiidset müeliini või mitte. Vastavalt sellel jagatakse: müeliinkiud müeliinitu kiud 28. Närvi ehitus Perifeersed närvid koosnevad närvikiudude kimpudest. Iga akson koos müeliintupega moodustab närvikiu
o Epenüümi rakud- produtseerivad ajuvedelikku o Oligodentrotsüüdid- toetavad ja isoleerivad Moodustavad aksoni ümber müeliinkesta kesnärvisüsteemis o Mikrogliia rakud- kaitseülesanne Aktiveeruvad põletiku, võõrkehade, mikroobide korral Esinevad perifeerses närvisüsteemis: o Schwann'i rakud- paiknevad perifeerses närvisüsteemis, kus ümbritsevad aksoneid Võivad moodustada nii müeliinkatte kui ka müeliinita katte 27. Närvikiu ehitus ja tüübid (müeliin- ja müeliinita kiud) Akson moodustab närvikiu telgsilindri Perifeerses närvisüsteemis ümbritsevad aktsonit Schwann'i rakud Need rakud võivad sisaldada oma membraanis lipiididest müeliini või mitte Müeliin- annab kiududele valge värvuse o Elektrilise närviimpulsi isolaator
alumisse ossa). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on. Hüpotalamuse funktsioonid: * seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks. Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad: 1)Nucleus paraventricularis (paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum) 2)Nucleus supraoptieus Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades. * hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket
erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid. Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid, toksiine
inimese koorioni gonadotropiini (HCG) siduvaid antikehi kasutatakse raseduse detekteerimisel. immunohistokeemias antigeeni detekteerimiseks kudedes immunofluoresentsis Neurobiotehnoloogia Aju uurimise eesmärgid Aju uurimise eesmärgid · Üksin neuron võib maksimaalselt moodustada 10,000 kontakti (sünapsit) · Inimese ajus on vähemalt 1014 neuronaalset kontakti · Linnuteel on 2x1011 tähte · 1mm3 inimese ajus on mitu kilomeetrit aksoneid ja dendriite · Üks neuron võib olla kontakis 10,000 neuroniga, keskmiselt 1000-ga Ilma sünapsita on neuron "surnud" Neuronite omadused Võtta vastu, integreerida ja edasi saata signaale Kasutatakse elektrilist ja keemilist signaali Signaali ülekannet saab moduleerida (arvuti!) Kontaktide arvu saab muuta (arvuti) Mälu põhineb signaali ülekande moduleerimisel ja sünapsi struktuuri muutmisel Kuidas rakendada neuroteaduste saavutusi? · Arstiteaduses haiguste ravi
Neil on erinevad ülesanded ja asuvad erinevates ajupiirkondades. · Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Enamus neuroneid on sünnihetkeks olemas aga neuroneid tekib ka eluajal juurde ning uute närvirakkude juurde tekkimine on oluline õppimisvõimele ja mälule. 2. GLIIA. · Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. Müeliin on rasvarikas aine, mis annab valgeainele heleda värvuse. · Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus? Mõlemad on spetsiaalsed rakud, mis tekitavad müeliini ja paiknevad aksonite ümber. Schwanni rakud perifeersetes närvides Oligodendrotsüüdid KNSi Need rakud produtseerivad suurel hulgal plasmamembraani materjali, mis pakitakse
It is the main component of nervous tissue in all animals except sponges and placozoa. Gliiarakk - ehk gliotsüüt nimetatakse närvisüsteemi rakke, mis ei ole närvirakud. Gliiarakke on mitut tüüpi. müeliin. Müeliin on närvikiude ümbritsev rakumembraan - Kui Eksampalju sisend-väljund-jätkeid Eksamon Eksamneuronil (suurusjärgud) – sisend ehk dentriidid kuni 100,000 tk ja väljund ehk aksoneid 1tk mis on teada neuronite Eksamühendus(suhtlus)viisidest. – Elektrisignaalid aksonis: kodeeritud pulsijadadena, mille ajastus ja sagedus kannab informatsiooni • Keemilised signaalid: väga suur hulk erinevaid • Saadavad teistele neuronitele RNA-d edasi, st programmeerivad neid ümber • Neuroni elektriväli mõjutab naabreid Mis on Jennifer EksamAnistoni Eksamneuron - hypothetical neuron that represents a complex but specific
- tagavad neuronite stabiilsuse neid ümbritsedes, juhivad kasvufaktorite ja troofiliste faktorite abil neuronite arengut, osalevad neuronite uuenemisprotsessis (toitumine), kõrvaldavad hukkunud neuroneid, erinevalt neuronitest gliiarakke taastatakse 2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid. Erutuse ülekandel seljaajust säärelihaseni aksoni pikkus võib olla kuni meeter. Või 5-100 mikromeetrit. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid. Ja et nad seda teha saaks, siis on neil aksoni sees kanalid. Aksontransport. Retrokraatne transport vastupidine. Transpordib ka kahjulikke aineid, nt viiruseid (lastehalvatus, herpes) ja toksiine (teetanus, kangestuskramp). Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni.
kannatasid ängistuse ja/või depressiooni all ning 54 inimest 1421-st teatasid suitsiidi üle mõtlemist. See uuring leidis, et paljud patsiendid kogesid ebameeldivaid kogemusi tervisespetsialistidega diagnoosi panemise ajal kuna „neid ei koheldud kui inimesi“, mis tegi palju raskemaks olukorraga kohanemise. (Asif 2011) Kollakas-valgete kollete – druuside ilmumine on tavaliselt esimene kliiniline AMD ilming. Reetina hõlmab fotoretseptoreid ja aksoneid sisaldava neurosensoorse kihi aluseks oleva reetina pigmentepiteeliga. Reetina pigmentepiteeli funktsiooniks on toita ja eemaldada jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011) 5.1. Maakula pigment Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast
teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas *akson - närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti, mood telodendrioni. Iga haru lõpus on paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Akson juhib elektrilisi impulsse raku kehast presünaptiliste terminaalide suunas. Piki aksoneid toimub ka näiteks rakukehas sünteesitud valkude, samuti organellide (mitokondrid), mediaatoraine jm transport rakukehast presünaptiliste terminaalide suunas. Samas kahjustatud, oma aja ära elanud organellid, endotsütoosi teel vastu võetud ained jm liiguvad vastassuunas, rakukeha poole. Kahjuks võivad sel teel KNS-i jõuda ka perifeersetes kudedes (nahas) aksonitesse sisenenud viirused.
Lihaskiudude tüübid 53 11.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 11.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia 3) Postekstsentriline 4) Lihase värvus 11.11 Lihaste kontraktsioon 12 Närvisüsteem 12.1 Üldmõisted kesknärvisüsteem, seljaaju, peaaju, piirdenärvisüsteem, närvid, elundite, elundkondade, vahendada, töödelda, närviimpulsside, retseptorite, meeleelundite, neuron, jätketest, dendriite, aksoneid(neuriite), dendriitide, aksoni, jätkete, talitluse, neurogliia, toetus-, kaitse- ja tugifunktsioon, närvikiudude, sensoorseteks, motoorseteks, seganärvideks, närvilõpmega, sünaps 54 12.2 Närvisüsteemi skeem 12.3 Neuronid 12.4 Sünaps ja refleks dendriit neuroni keha akson Ei, erutuse suuna neuronite ahelates tagab sünapsi ehitus. Sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite vahendusel. Nt noradrenaliin,
effekti kuklaspinaal segmentile, kus kidu teevad sünapsi interneurtronidega. Ajuvatsakesed ja seljaaju keskkanal: ruumid ajus, täidetud liikvoriga. Nende sein:ventrikulaartsoon, aenevas ajus neutronite eellaste paiknemise ala.Täiskasvanus - aju+vere barjäär. Peamised gliiarakud:astrotsüüdid (toite ja regulatoorsed rakud; Ümbritsevad neuronite keha, sünapseid,Ranvier sooniseid, ajuveresoonte seinu, ajuvalendike seinu); oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid). Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende
impulsi mjul sõnumiedastaja-molekul mis sihtmärk-rakul järgmise sündmustejada vallandab Aktsioonipotentsiaal – käitub „kõik või mitte midagi“ kohaselt, kui stiimul on piisaval tugev AP vallandamiseks siis vallandub. AP on alati sama tugevusega, kui signaal ei ole piiavalt tugev siis AP ei vallandu. Puhkeolekus on raku potentsioon -70mV. Kui impulss ületab lävendi - Osadel närvirakkudel pole aksoneid, need on vaheneuronid kes hoiavad teistega ühendust ja üritavad koordineerida mingit rütmi. Seal on vaiksed ärritused, mis aksoniga närvirakule edasi kanduvad. Neuron peab otsustama, aksonid saadavad igasuguseid signaale. Mõned pidurdavad mõned erutuvad. - Impuss „hüppab“ üle müeliini ühelt sooniselt teisele. - Keha reaktsioonid on aeglasemad sest vahelülitused võtavad hoo maha, vahepeal läheb neurotransmitteritele üle
anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri. Tetanospasmiin 2 § Tetanospasmiin toimib tsentraalsele närvisüsteemile, kahjustades postsünaptilistes spinaalsetes neuronites erutuse ülekande protsessi. Tetanospasmiin inhibeerib selliseid neuromediaatoreid, nagu näiteks gamma- aminovõihape, mille ülesandeks on sünaps katkestada. Tulemuseks on generaliseerunud lihaste spasm, hüperrefleksid ja krambid. Patogenees C
Kahju Viimaste aastatega on saanud selgeks, et regulaarne ecstasy kasutamine tekitab ajukahjustust. Närvirakkude aksonid hävivad. Kuidas nad hävivad ja mis on selle tagajärg, on uurimise all. On siiani ebaselge, kas tervenemine on võimalik peale ecstasy kasutamise katkestamist. Teadlased on püstitanud kaks erinevat teooriat ajukahjustuse seletuseks. 1. Kahjulikud ained. Ecstasy lammutatakse kehas. Osa sellest protsessist toimub ajus. Mõned selle protsessi kõrvalproduktid võivad aksoneid kahjustada ja sel moel neuroneid invaliidistada. 2. Teiste neurotransmitterite sekkumine MDMA alandab ajus serotoniinisisaldust. Kui serotoniini ei ole, siis pole tagasihaardevalkudel midagi tagasi haarata. Need pumbad seisavad tühjalt ning nad võivad serotoniinineuronitesse üles korjata teisi neurotransmittereid, eriti dopamiini. Dopamiin ja selle laguproduktid võivad põhjustada nende rakkude aksonite purunemist. Järeldus Ecstasy stimuleerib serotoniini vabanemist
et säilitada MP. K+ lekib rakust välja, Na+ ja Cl- lekivad rakku sisse konts. gradiendi suunas. Et kompenseerida leket, siis Na/K- pump taastab – pumpab 3Na + välja ja 2K+ iooni sisse kasutades ATP energiat. Lisaks on rakumembraanis valgud, mis suunavad oma rühmad vastasmärgiga laengu poole. 3.5. Aktsioonipotentsiaal: mõiste, tekkemehhanism, faasid. 3.6. Ioonide liikumine läbi rakumembraani aktsioonipotentsiaali ajal. AP – suured lühiajalised membr. pot muutused, mis levivad mööda aksoneid sumbumata. Tuleb info/simulatsioon sensoorsetelt rakkudelt Kui AP on algatatud, levib see mööda rakumembraani, tekitades iga selle punktis samasuure membraani pot. muutuse. /var/www/html/annaabicron/doc/14490998629056.doc 11 Samad mõisted – närviimpulss ja lihasimpulss. AP väljendab info edastamise kiirust organismis. Kui närvirakku ärritatakse,siis kutsub see esile ioonkanalite avanemise. Kõikidele
NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA JAOTUS Närvisüsteem koosneb närvirakkudest, millel on keha ja kahesugused jätked: 1) AKSON e PIKIJÄTKE - juhib erutuse närviraku kehalt täidesaatva elundini - võib olla kaetud MÜELIINKESTAGA - sel juhul on nr-s erutuse juhtivuse kiirus väga suur, kuna müeliinkest toimib isolaatorina - eferentsed kiud, mis reguleerivavd skeletilihaste tööd, on kaetud müeliinkestaga! - on ka müeliinita aksoneid, mis juhivad siseelundite talitlust - nendes liigub erutus aeglasemalt 2) DENDRIIT - neid võib ühel nr-l paju olla - nende kaudu toimub kontakt teiste närvirakkudega - kontaktikoht - SÜNAPS ● NEUROGLIIA - lisaks närvirakkudele sisaldab NS tugirakke e neurogliiat - kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitefunktsioon, ainevahetusefunktsioon 4 NÄRVISÜSTEEMI JAOTUS 1
tasemetel. Näiteks, ülenevad valu juhtivad närviteed ristuvad seljaajus kohe pärast sisenemist sinna. Peene puutetundlikkusega seotud juhteteed kulgevad seljaajus samal poolel üles pikliku ajuni, kus ta moodustab esimese sünapsi. Seal teisie-astme neuronid saadavad oma kiud vastaspoole talamusse. Motoorsed juhteteed, mis lähtuvad aju motoorsest koorset aga ristuvad piklikajus - decussatio pyramidum. Struktuurid, mis sisaldavad ainult ristuvaid aksoneid nimetatakse kommissuurideks. Aju kommissuurid sisaldavad kiude funktsionaalselt seotud ajuosadest kummastki poolest. Suurim moodustis on mõhnkeha e. corpus callosum, mis ühendab kahte ajupoolkera. 29. Perifeerse närvisüsteemi anatoomilis-funktsionaalne iseloomustus. Spinaalnärvid. Kraniaalnärvid. Perifeerne närvisüsteem (lühendatult PNS) koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga.
Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest. Adenohüpofüüsi sekretoorset aktiivsust mõjutab veel *vere madal glükoosisisaldus suurendab kasvuhormooni produkts. suurenemist iseloomulik puhangulisus),vere-suhkru kõrge tase pidurdab somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal. supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades sünteesitud hormoonid hüpofüüsi tagasagarasse.Verre-samadelt neuronitelt läh-tuvate närviimpulsside mõjul.Seda aksonite kimpu,mille kaudu suundumine ja innervat-sioon toimub nim.hüpotalamo-hüpofüseaalseks närviraktiks. Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts
retikulaarformatsiooni ja seljaajuga. Autonoomsel NS-l kahe neuroniline ühendus KNS ja sihtorgani vahel. Sünapsid 1. ja 2. neuroni vahel paiknevad närvisõlmedes ehk ganglionides. Efektorid : ANS jaoks südamelihas, silelihased ja näärmed. Tugevasti müeliniseeritud aksonid somaatilistes motorneuronitest ühendavad KNS efektoriga. ANS omab kahe-neuronilist sidet. Preganglionaarne neuron omab peenikesi müeliniseeritud aksoneid. Ganglionite müeliniseerimata aksonid jõuavad efektorini. 7 Sageli saavad siseorganid nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise innervatsiooni. Mõnes kohas on vaid üks innervatsioon. 8 Sümpaatiline närvisüsteem on siseorganites laialdasemalt levinud. Enamasti on sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi
* panustavad rakke ka tüümuse, kõrvalkilpnäärme ja kilpnäärme koosseisu 3) Kaela/ristluu neuraalhari annab aluse parasümpaatilistele sooleganglionitele 4) Kere neuraalhari – NH rakud, mis migreeruvad ventrolateraalselt läbi somiitide sklerotoomi (moodustub selgroog ja roided) anterioorse osa annavad aluse dorsaalsetele juurganglionitele (paiknevad sensoorsed neuronid), sümpaatilistele ganglionitele (neuronid, gliia), Shwann`i rakkudele (ümbritsevad aksoneid) ja neerupealise säsi rakkudele Sensoorsed (DRG) ja autonoomsed (sümp ganglionid) neuronid, neerupealise säsi rakud, Schwanni rakud ja teised gliia rakud. NH rakkudele on iseloomulik kollektiivne migratsioon NH rakud, mis migreeruvad dorsolateraalselt annavad aluse kere melanotsüütidele (naha pigmendirakud) Parakriinsed faktorid aitavad multipotentsetel neuraalharja rakkudel spetsialiseeruda 45 NB
Neur-osekr.rakud ühenduses teiste neuronitega (hü-potal. jt.),ja nad reag. sise- ja väliskeskkonna muutustele (stimuleerivad või pärsivad neuro-sekr.rakkude tegevust),nende talitlus sõltub ka emotsioonidest. Adenohüpofüüsi sekretoorset aktiivsust mõjutab veel *vere madal glükoosisisaldus suurendab kasvuhormooni produkts. suurenemist iseloomulik puhangulisus),vere-suhkru kõrge tase pidurdab somatotropiini sekretsiooni. *Neurohüpofüüsi talitluse regul.piki aksoneid toimetatakse hüpotal. supraoptilises ja paraventrikulaartuumas paiknevate neuronite kehades sünteesitud hormoonid hüpofüüsi tagasagarasse.Verre-samadelt neuronitelt läh-tuvate närviimpulsside mõjul.Seda aksonite kimpu,mille kaudu suundumine ja innervat-sioon toimub nim.hüpotalamo-hüpofüseaalseks närviraktiks. Hüpotalamuse riliising- ja inhibiitorhormoonid. *Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts.
möödas viies eluaasta. 5 Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul ( c ). ( Uljas ja Rumberg 2002, 40 ) 2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise mööda neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot'' välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale ''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks
möödas viies eluaasta. 5 Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul ( c ). ( Uljas ja Rumberg 2002, 40 ) 2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise mööda neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot'' välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale ''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks
möödas viies eluaasta. 5 Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul ( c ). ( Uljas ja Rumberg 2002, 40 ) 2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise – mööda neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot'' välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale ''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks
annaabi.ee 
