Vastus leiad õppematerjalist: Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia (0)

Psühholoogia - Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on närviraku sees?
Mis on müeliin kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Kuidas närviimpulss levib?
Mis on neuroni depolarisatsioon?
Mis on nende peamised funktsioonid?
Kui kaua inimese peaaju "küpseb"?
Mis on nende erinevusteks?
Mis on virgatsaine?
Mis on nende funktsioonid?
Kuidas virgatsained ajus toimivad?
Mis on geen Kus geenid kehas paiknevad?
Mida tähendab translatsioon kus see toimub ning miks see vajalik on?
Kus toodetakse hormoone?
Mille jaoks on hormoonid vajalikud?
Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad?
Mis on vermimine?
Mis on klassikaline tingimine?
Kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis?
Mis on operantne tingimine?
Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus?
Milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele?
Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
Kuidas toimub trikkide õpetamine?
Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon
Käitumise bioloogilised alused ja õppimine
KORDAMISKÜSIMUSED 2012
I Käitumise bioloogilised alused

NEURONID . Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Mis on närviraku sees? Milliseid funktsionaalselt ja/või morfoloogiliselt eri tüüpi neuroneid oskad nimetada? Mille poolest nad erinevad? Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde?
Koosneb: aksonid-juhib signaale eemale raku kehast erinevate märklaudade suunas
Dendriidid-võtavad vastu signaale teiste närvirakkude aksonitelt
Rakukeha(tuum jms)
Neuron lõpeb sünapsiga
Eri tüüpi neuronid: Motoorne (seonudvad lihastega-saab liigutada), sonsoorne, interneuronid(kerged)
Morfoloogiliselt erinevad neuronud: erinevad selle poolest, kuidas on seotud
Neuroneid tekib elu jooksul juurde

GLIIA . Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Mis on Schwanni rakkude ja oligodendrotsüütide erinevus?
Müeliin on aksonit kattev rasvarikas isoleeriv kiht-annab värvuse. Kui müeliin hävib hävib ka närvirakk
Schwanni rakud perifeersetes närvides ja oligodendrotsüüdid kesknärvisüsteemis.

NEURAALSE SIGNAALI LEVIK. Kuidas närviimpulss levib? Mis on sünaps? Ole valmis seletama pildi abil. Mis on aktsioonipotentsiaal ja kuidas ta levib? Mis on neuroni depolarisatsioon?
Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse. Info ülekanne toimub sünapsi teel.
Sünaps on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga.
Depolarisatsioon on potentsiaalide vahe vähenemine närviraku membraani sise-ja välispinna vahel.
Aksoonipotentsiaal- tekib askoni künka juures(joonisel pikas) See on ülekande liik.
Naatrium sissepoole, kaalium väljapoole
KESKNÄRVISÜSTEEM. Kirjelda peaaju ja seljaaju . Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad ? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Kui kaua inimese peaaju “küpseb”?
Peaaju koosneb:
1) Suuraju- kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud vasakuks ja paremaks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid.
Suuraju koores (mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine ) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused:
-kuklasagaras nägemiskeskus
-oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine
-otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon,
-kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine , nägemine.
2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus.
3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone.
4) Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust.
5) Vaheaju - seal asuvad sigimist, ainevahetust, eritamist ja kehatemperatuuri reguleerivad keskused.
6) Piklikaju- ühendab peaaju seljaajuga. Juhib mitmeid tahtele allumatuid tegemisi, nt. hingamine .
Peaajust lähtub 12 paari peaaju närve.
Seljaaju:
Vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel. Juhib tingimatuid reflekse. Seljaajust lähtub 31 paari närve.
Inimese aju ’’küpseb’’ kuni 21. eluaastani (30.eluaastani, Yale´i ülikooli uuring)
Seljaaju- Dorsaalsesse sarve sisenevad kiud toovad sensoorse info sensoorsetelt retseptoritelt. Ventraalsest sarvest väljuvad kiud kannavad motoorse info lihastesse.
Bell-Magendie seadus: seljaaju dorsaalne osa( pealmine ) on sensoorne ja ventraalne osa(alumine) motoorne.

PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid.
Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse
Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente
Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone.
Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb , teine aeglustub. Autonoomne närvisüsteem ei allu otseselt inimese tahtele, ajukoor ei saa anda otseselt käske siseelunditele. Sümpaatiline (keha on pingeolukorras kiirele reageerimisele reguleeritav) ja parasümpaatiline (aitab rahulolekus taastada kasutatud ressursse).
6. VIRGATSAINED . Mis on virgatsaine ? Millised on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Kuidas virgatsained ajus toimivad?
Virgatsaine on keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkusevahelisse ruumi ning mõjutab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali.
Toimimine : närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad või pärssivad
Atsetüülkoliin (ACh) - õppimine, mälu, ärkvelolek
Glutamaat - universaalne erutusvirgatsaine, õppimise alus
Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus
Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia , parkinsonism, uudishimu
Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni
Gamma -aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites
Endopioidid – valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
Narko on tehislik virgatsaine
7. GEENID . Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Mida tähendab translatsioon , kus see toimub ning miks see vajalik on?
Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega ) ühe või mitme tunnuse arengu.
Geenid paiknevad:
Replikatsioon – päriliku materjali kahekordistumine
Transkriptsioon – tähendab mahakirjutamist ja tähistab RNA sünteesi DNA matriitsi alusel
Translatsioon – valgu biosüntees. Rna nukleotiidse järjestuse tõlkimine valkude aminohappseliseks järjestuseks. Valkude sünteesiks vajalikku geneetilist informatsiooni kannab mRNA. Toimub ribosoomides.
8. HORMOONID. Kus toodetakse hormoone? Mille jaoks on hormoonid vajalikud? Kuidas hormoonid käitumist mõjutavad?
Hormoon ehk sisenõre ehk inkreet on bioloogiliselt aktiivne ühend, mis reguleerib ainevahetust, organismi talitlusi ja protsesse.
Hormoone tekivad ja eritatakse organismi sisesekretsiooninäärmete poolt. Hormoone toodetakse ajuripatsis, kilpnäärmes, munasarjades ja munandites. Aitavad reguleerida meie keha talitust ja enesetunnet .
II Õppimine
9. KAASASÜNDINUD KÄITUMISVIISIDE JA ÕPPIMISE ERINEVUS. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide.
Kaasasündinud käitumisviis e. Evolutsiooniline – Stiimul-käitumismehhanismid- reaktsioon .
Õppimine on uute kogemuste omandamise protsess, mille tulemuseks on edasise käitumise organiseerimine varasemate kogemuste alusel.
Instinkt on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
Refleks on kõigi närvisüsteemi omavate organismide kohanemisreaktsioon, mis järgneb seaduspärase vastusena mingile kindlale väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele.
10. ÕPPIMISE ALGELISED VORMID. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon (kirjeldada närvirakust-käitumiseni)? Tooge näiteid. Mis on latentne (teadvusväline) õppimine? Tooge näiteid. Mis on vermimine ? Mis on klassikaline tingimine? Kirjeldage seose kujunemist tingiva stiimuli (CS) ja tingitud refleksi (CR) vahel. Tooge näide, kuidas klassikaline tingimine väljendub klassiruumis ?
Habituatsioon-Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile nt liiklusmüra, kella tiksumine
Sensitisatsioon- Reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile nt valu, tundlikus , ärevus, hirm
Latentne õppimine on nähtamatult toimiv, tunnetustele põhinev. Nt:pannkookide tegemine
Vermimine- teatud kiire õppimisviis, mille korral uus käitumisviis omandatakse üksnes kindlas vanuses ja kindlas olukorras ühekordse või vähese arvu kordse situatsiooniga kokkupuute tulemusel.
Klassikaline tingimine-Õpitakse seost eri stiimulite vahel. neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga, uute käitumisviiside omandamine. Tingimatu reaktsioon ei sõltu regeerija tahtest
Seose kujunemine tingiva stiimuli ja tingitud refleksi vahel
Klassikaline tingimine koolis: õpilane on passiivne, koolihirm, struktureeritud päevakava tähtsus
11. BIHEIVIORISM . Mis on operantne tingimine? Seleta lahti ‘tagajärje seadus’ [Law of effect ]. Mis on sarrustamise intervalliskeemi ja suhteskeemi erinevus? Mida tähendab osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine?
Operantne tingimine - käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida .
Tagajärje seadus- kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem
Sarrustamise intervalliskeem vr. Suhteskeem: Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid. Nt. teatud arvu tööde eest saab hinde
Sarrustamise intervallskeem: sarrustatakse esimest vastust kindla ajavahemiku järel. Nt. kontrolltööd kindla ajavahemiku järel või suvalisel ajal.
Osaline kinnitamine
Sotsiaalne-vaatlev õppimine-jäljendamine
Mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine.
Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärjedest õppimises, näiteks koer õpib lukselingiga lõgistama ja teeb seda edaspidi iga kord, kui tahab välja minna, sest peremees on ta varem selle peale välja viinud. Käitumine(vajutad kangile kui kell heliseb)-tulemus(saab toitu)
12. ÕPPIMISTEOORIATE RAKENDUSI. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine? Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta. Konstrueerige üks näide fikseeritud intervallkava kasutamisest klassiruumis. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?
Tsirkuses operantne tingimine. Trikke õpetatakse mehaaniliselt. Kiituse -karistuse süsteem. järjepidev
13. ÕPPIMISE BIOLOOGILISED PIIRID. Tooge näiteid aju bioloogilistest piirangutest õppimisel. Millised piirid seab dopamiinisüsteemi funktsioneerimine operantse tingimise korral positiivse sarrustamise kasutamisele?
Piirangud õppimisel:Vanus, Füsioloogiline seisund, Keskkond,Ülesande keerukus
Närvisüsteemi toimimine, õpitud maitse vältimine.
14. ÕPPIMINE JA PSÜHHOPATOLOOGIA. Milles võiksid seisneda õpetaja õpetamisraskused koolis õpilase dopamiini-süsteemi alatalitluse korral? Kuidas (millistes tingimustes) võiks õpetada aktiivsus-tähelepanuhäirega ( ADHD ) last? (ADHD lühikirjeldus: vähenenud keskendusmisvõime, suurenenud impulsiivsus, liigne kehaline aktiivsus, raskus instruktsioonide järgimisel..). Milline võiks olla sarrustamisstrateegia sotsiaalfoobia puhul (sotsiaalfoobia lühikirjeldus: kardavad esineda, kardavad teiste tähelepanu, on väga ärevad klassiruumis, jäävad seltskonnas tagaplaanile, väldivad suhtlemist ja esinemist , kardavad teiste negatiivset hinnangut )?
ADHD-võimalikult vähe segavaid stiimuleid, last motiveerib see kui teeb igava ül. Ära saab minna välja mängima
Sots. foobia - ivdividuaalne lähenemine, turvaline keskkond, alguses harjutada iseendaga läbi peegli kuni selleni et klassi ees teeb midagi

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 87 allalaadimist

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia #1

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia #2

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia #3

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia #4

Käitumise bioloogilised alused ja õppimine - Tunnetuspsühholoogia #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MannuM Õppematerjali autor

Küsimustele vastused

Käitumise bioloogilised alused Tunnetuspsühholoogia Dendriidid Neuron GLIIA müeliin

Sarnased õppematerjalid

docx

Käitumise bioloogilised alused

Tunnetuspsühholoogia. Küsimused ja vastused. I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Dendiitideks kutsutavad lühikesed järked rakukeha otsas kannavad elektrilisi signaale rakukehasuunas edasi. Neuriit ehk akson pikk jätke juhib signaale neuronist välja. Ravieri' kitsend aitab signaalidel

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

TUNNETUSPSÜHHOLOOGIA JA KÄITUMISE REGULATSIOON KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED JA ÕPPIMINE I Käitumise bioloogilised alused 1. NEURONID. · Millistest osadest koosneb närvirakk ja mis on nende osade ülesanded? Neuron koosneb : a)dendriitidest, mis hargnevad välja rakukehast kannavad närvierutust rakukeha poole b)rakukehast (tuum ja muud organellid) võtta vastu ja edasi anda närvierutust c)aksonist ehk närvilõpmest (aksoni kungastik, mueliinikiht,

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

doc

Tunnetuspsühholoogia aju ehitus, närviraku ehitus

2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv, mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid aksoneid. Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks. 3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe

Psühholoogia

doc

Tunnetuspsühholoogia esimese seminari kohustuslikud küsimused

vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga 5. Mis on refleksi, instinkti ja õppimise vahe? Tooge iga kohta näide. Refleksid on meile otstarbekad äraelamise ja kohanemise seisukohalt. Instinktid on pärilikud tingimatud refleksid, nad on antud liigi kõigile isenditele stereotüüpsed. Õppimine on seose kujunemine tingitud ja tingimatute reflekside vahel. 6. Mis on sensitisatsioon ja habituatsioon? Tooge näiteid. Habituatsioon on lihtne õppimine. Reaktsioonivähenemine või hääbumine vastusekskorduvalt esinenud üksikule stiimulile. Sensitisatsioon on reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Latentne õppimine on nähtamatult toimuv ja tunnetustel põhinev. 8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks? Osaline kinnitamine 9. Kuidas närviimpulss levib

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

odt

Käitumise bioloogilised alused. Õppimine

loomine, migratsiooni juhtimine ja närviimpulsi liikumise kiiruse tagamine (Schwanni rakud aksonit ümbritseva müeliinkestana). 3. Mis on põhilised virgatsained ja mis on nende funktsioonid? Virgats- või närviülekandeaine on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest rakkudevahelisse ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites · Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele.

Psühholoogia

pdf

Käitumise bioloogilised alused I: närvisüsteem ja käitumise juhtimine

Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või

Psühholoogia

docx

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada.

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud...

docx

Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast»

Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus

Ülevaade psühholoogiast

Rohkem sarnaseid