higistamine või värinad. Külma puhul veresooned ahenevad, karvapüstitajalihased, lõdisemine; sooja puhul veresooned laienevad, higistamine, soojuskiirgus eraldub nahalt Energeetiline pidevus:Organismi varustamine energiaga kestval pingutusel. Pingutuseks mis kestab kuni 10 sek kasutatakse lihases olemasolevat ATP-d, kui aga kuni 60 sek, siis saadakse vajalik ATP glükolüüsi käigus, mis aga tekitab piimhappe. Kui on aga pikem pingutus, siis sünteesitakse ATP-d aeroobsel hingamisel. Sünaptiline summatsioon on mitme erutussignaali toimel tekkiv protsess närvirakus. See filtreerib olulisi signaale ebaolulistest. Närvirakku saadetakse korraga mitu signaali ning kui nende summa on piisav, saadetakse info edasi ning toimub vastav reaktsioon. Ebapiisava ulatusega signaali puhul reaktsiooni ei toimu. Narkootikumid mõjutavad närviülekannet mediaatoritena, mida organism muidu ise toodab. Kui neid saadakse mujalt, pole organismil neid ise vaja toota, aga aineid oleks sellegipoolest vaja
ekstratsellulaarse maatriksiga. Valkude seondumine membraaniga: transmembraansed valgud, kovalentselt seotud rasvhappe molekuli abil seostuvad valgud, kovalentselt seotud fosfatidüülinositooli (glükosüül- fosfatidüül-inositool ankur) abil seostuvad valgud, mittekovalentselt teiste membraanivalkudega seotud valgud. 18. Rakkudevaheline signalisatsioon. Keemiline signalisatsioon (endokriinne, parakriinne, autokriinne, sünaptiline). Kontaktsignalisatsioon. Signalisatsioon aukliiduste abil. Loomarakud kommunikeeruvad kolmel erineval moel: a)Rakud eritavad aineid, mis on mujal paiknevatele rakkudele signaaliks (keemiline signalisatsioon); b)Rakud ekspresseerivad oma membraanis signaalmolekule, mis toimivad rakkude otsesel kokkupuutel(kontaktsignalisatsioon); c)Rakud moodustavad aukliiduseid, mis ühendavad kahe naaberraku tsütoplasmat (võimaldab signaalmolekulide liikumist rakust-rakku)
annaabi.ee 
