Tunnetuspsühholoogia aju ehitus, närviraku ehitus (4)

Kordamisküsimused
1.Millistest osadest koosneb närvirakk jam is on nende osade ülesanded? Ole valmis leidma pildilt .
Närvirakk e. neuron jaguneb: sensoorne , motoorne , interneuron, koosneb:

• dendriidid, mis hargnevad välja rakukehast
  
• rakukeha (tuum ja mud organellid )
  
• aksonid e. närvilõpmed (aksoni küngastik, müeliinikiht, kollateraalharud, presünaptiline aksonilõpe)
  

Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse
Info ü lekanne ühelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sünapsi
2. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon?
Müeliin on meie kehas spetsiifiline rasv , mis ümbritseb närvirakkude kõige pikemaid jätkeid – aksoneid . Müeliin on otsekui isolatsioonikiht, mis on vajalik närviimpulsside kiireks liikumiseks.
3. Millised on põhilised virgatsained (neurotransmitterid) ja mis on nende funktsioonid?
Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani.
Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek
Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine
Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus
Dopamiin - motiveeritus,edasipüüdlikkus
Serotoniin - meeleolu, hetkeajede kontroll
Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus
Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine
4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad?
Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele
Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi.
Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile ning on aktiivsem muusika tajumisel
Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja vastikustunne parema poolkera aktivatsiooniga
5. Mis on refleks – on pärilikud ja kaasasündinud, nad tekivad vastava stiimuli esitamisel olenemata organismi eelnevast kogemusest
instinkt - on organismi kindlapiiriline käitumismuster, mis pärandub ja mida organismid ei saa õppimise teel omandada.
õppimine – seose kujunemine tingimatu ja tingitud stimuli vahel.
Tooge iga kohta näide.
6. sensitisatsioon - reaktsiooni võimendumine vastuseks üksikule ootamatule ja intensiivsele stiimulile
habituatsioon - Reaktsiooni vähenemine või hääbumine vastuseks korduvalt esinenud üksikule stiimulile
7. Latentne õppimine - nähtamatult toimuv, tunnetusel põhinev
Tooge näiteid.
8. Mis on osaline kinnitamine ja milline on selle mõju õpitud käitumise kustumisele? Miks?
Osaline ja ebaregulaarne kinnitus suurendab kustumiskindlust
9. Kuidas närviimpulss levib? Ole valmis seletama pildi abil.
Närviimpulss tekib aksoniküngastikul ja kulgeb mööda aksonit presünaptilisse aksonilõpmesse
Info ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub virgatsainete keeles läbi sünapsi
10. Milliseid eri tüüpi neuroneid oskad nimetada?
sensoorne, motoorne, interneuron,
Mille poolest nad erinevad?
11. Mis vahe on virgatsainel ja hormoonil?
virgatsaine, keemiline aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi.
Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ja transporditakse verega toimimiskohtadesse.
Hormoonid mõjuvad ajule mõnede eriti tundlike perioodide ajal organismi arenemisel ja täiskasvanueas sõltuvalt endokriinsetest lühema ja pikema perioodiga rütmidest, ka sõltuvalt kogemusest.
12. Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad?
frontaal - ehk otsmikusagaras paiknevad esmane motoorne ajukoor ja prefrontaalne ajukoor.Eesmine osa frontaalsagarast koondab info kõikidelt sensoorsetelt susteemidelt ning on oluline töömälu funktsiooni kandja.
parietaal- ehk kiirusagar asub kuklasagara ja tsentraalvao (keskvao) vahel.Vahetult tsentraalvao taga asuvat ajukoore osa nimetatakse posttsentraalkääruks. See on esmane somatosensoorne ajukoor, kuhu jõuavad kõik signaalid erinevate kehapiirkondade puudutamise kohta ning info lihastest ja liigestelt. Kiirusagar jälgib kogu infot silma, pea ja kehaasendite kohta ning edastab selle liigutusi kontrollivatele ajupiirkondadele.
temporaal- ehk oimusagar on külgmine osa kummastki aju poolkerast ja kujutab endast primaarset kuulmissignaalide töötlemise piirkonda. Vasakpoolne oimusagar on enamuse inimeste jaoks suulise kõne mõistmise keskus. Oimusagara kasvaja põhjustab keerukaid helilis-visuaalseid hallutsinatsioone, psühhiaatriliste patsientide hallutsinatsioonide käigus on ajupiltidelt näha oimusagara ulatuslik aktivatsioon.
oktsipitaal- ehk kuklasagar asub ajukoore tagaosas ning koondab endasse sisendi talamuse nendest tuumadest, kus toimub nägemisinformatsiooni töötlemine. Kõige tagumine osa kuklasagarast on esmane nägemisväli. Esmase nägemisvälja kahjustuse tulemuseks on kortikaalne pimedus vastaval nägemisväljal. Kortikaalne pimedus tähendab, et hoolimata normaalsetest silmadest, pupillirefleksist ja silmaliigutustest, puudub inimesel nägemistaju ja isegi visuaalne kujutlusvõime.
Kus need asuvad (näita pildil) ning mis on nende peamised funktsioonid?
13. Mis on klassikaline tingimine? Joonistage skeem. Tooge näide.
neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga – võimalik seostada eelnevate nähtustega
14. Mis on sotsiaalne-vaatlev õppimine? Tooge näiteid.
Bandura - jäljendamine
15. Millist tingimise vormi kasutatakse tsirkuses? Kuidas toimub trikkide õpetamine?
Tsirkuses kasutatakse operantset tingimus vormi - käitumist saab muuta
(õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida B.F.Skinner ( 1904 -1990): organism opereerib keskkonnaga, käitumine on operant , vahend kinnituste (reinforcement) saamiseks.
• Töötada välja tasude-karistuste süsteem
• Kasutada igale õppijale sobivaimaid
tasusid
– Otsi parimat sarrustajat!
16. Tooge näiteid varieeritud suhtekava kohta.
Suhteskeem: sarrustatakse teatud arvu vastuseid kindel, muudetav - teat arvu tööde eest saab hinde
17. Mis on aversiivne tingimine ja millist käitumist niimoodi õpitakse?
tegevuse karistamine või positiivse stiimuli äravõtmine (- on aversiivne – närvisüsteemi häireseisund
18. Mis on aktsioonipotentsiaal , milline on tema laeng ja millise kiirusega levib?
Närviimpulsi liikumise kiirus (0.6-120 m/s) mööda aksonit oleneb
a) Aksoni läbimõõdust- peentes aksonites 1 m/s, jämedamates müeliinkihita aksonites 10 m/s
b) Müeliinkihi olemasolust aksoni ü mber - müeliiniga kaetud aksonis kuni 130 m/s
Närvirakk võib ühes ajaühikus tekitada suuremal või väiksemal arvul närviimpulsse, kuid impulsi enda omadused (kuju, tugevus ja kiirus) on alati ühesugused.
19. Mis on sünaps?
Närviülekanne
20. Millistest osadest koosneb inimese närvisüsteem?
kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju ) ja perifeerne närvisüsteem (somaatiline – kraniaal ja spinaalnärvid- ja autonoomne närvisüsteem – sümpaatiline ja parasümpaatiline)
21. Kuidas me saame teavet inimese käitumise bioloogiliste aluste kohta ( uurimismeetodid )?
evolutsiooniline – stiimul – käitumismehh. – reaktsioon
biheivioristlik – stiimul – reaktsioon
kognitiivne – stiimul – tunnetusprotsessid – reaktsioon..
22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid.
käitumist saab muuta (õppimine toimub), kui käitumise tulemustega manipuleerida
tasude – karistuste süsteem.
23. Mis on vermimine ? Tooge näide.
Vermimise (ingl. imprinting ) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima.
24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused?
Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga
- Õpitakse seost eri stiimulite vahel
- tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest
- tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile
Instrumentaalne e. operantne tingimine - reaktsiooni seostamine tagajärjega
- Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel
- tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist
- reaktsioon võib olla ükskõik missugune
25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta.
kindel intervall õpitu kontrollimise ja tasustamise kohta -
26. Mis on õpitud maitse vältimine ja mille poolest on ta eriline?
võib toimuda ühe kogemuse põhjal
• Maitse vältimise õppimiseks vajalik pikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US). toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon(CR)
27. Millest sõltub kesknärvisüsteemi jõudvate aistingute kvaliteet ja tugevus?
neuronite vahelisest aktiivsusest, müeliinist.
28. Kuidas virgatsained ajus toimivad ?
Virgatsaine või neurotransmitter on keemiline aine, mis vabaneb närvilõpmest (aksonist) rakkudevahelisse ruumi ning mõjustab vastasoleva neuroni membraani potentsiaali
Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad
Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast
29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead .
Tagaaju

• piklikaju ( medulla ), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga)
  
• ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu.
  
• väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
  

Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine
Eesaju

• otsaju
  
• vaheaju – talamus (Enamus sensoorsest sisendist kulgeb otsajju läbi talamuse.), hüpotalamus (tegeleb mot. käitumise reg.-a, näiteks söömine, joomine, uinumine, temp regul-, seksuaalsus .)
  

30. Milliste mehhanismide kaudu võivad närvisüsteemis toimida psühhofarmakonid(ravimid)?
Toime aluseks on rakumembraanide ja meeleolu stabiliseerimine
31. Seleta lahti ‘tagajärje seadus’ [Law of effect ].
Kui tegevusaktile järgneb soovitud tulemus, siis on sellise käitumise esinemine tõenäosus tulevikus suurem, negatiivse tulemuse korral aga väiksem
32. Tooge näiteid bioloogilistest piirangutest õppimisel.
närvisüsteemi toimimine .
Õpitud maitse vältimine (learned taste aversion), Garcia and Koelling (1966)
toidu maitse (CS) + halb enesetunne (US) = toiduaversioon (CR)
Ühe kogemuse põhjal õppimine (onetrial learning) ja ülipikk intervall tingitud ja tingimatu stiimuli vahel (CS ja US)
Reaktsioonid kuuluvad teatud kokku sarrustasudega
(tuvil nokalöök toidu ja vee, üleshüppamine ja tiibadega vehkimine valuärrituse puhul)
Liigiomased kaitsereaktsioonid (Bolles 1970) vs. suvaline vastusohule ja valule
Treenitud loomade “väärkäitumised”
33. Milliste tingimuste puhul tekib stiimulite vahel seos?
Assotsiatiivne õppimine: stiimulite ja/või reaktsioonide seostamine
• uute käitumisviiside omandamine
• vanade käitumisviiside modifitseerimine ja asendamine uutega
• uued seosed seosed käitumise ja keskkonna vahe
• vanade seoste modifitseerimine ja asendamine uutega
34. Tooge näide varieeruva intervallkava kohta.
Intervallskeem: sarrustatakse esimest vastust teatud ajavahemiku järel
kindel, muudetav
35. Kas loomad on võimelised a) loovalt probleeme lahendama ja b)aru saama abstraktsetest kategooriatest? Millised katsed on seda tõestanud või ümber lükanud?
Loomad saavad probleeme lahendada vaid leides seoseid stiimulite, reaktsioonide ning tagajärgede vahel.