kultuur jõhvikas, rododendron, asalea, kanarbik). 28. Kuidas mõjutab happeline muld taimede kasvu ja arengut? Taimede toitekeskkonna kõrge happesus avaldab otsest kahjulikku mõju taimedele, mõjutades taimede kasvu ja arengut. Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti kaltsiumi ja magneesiumi sisenemist taimedesse. Happelises mullas on ka rohkesti alumiiniumi- ja raua ühendeid, millised suurtes kogustes võivad olla taimedele mürgised. 29. Kuidas mõjutavad lubiväetised mulda? Lubiväetiste mõju mullale ja taimedele on pikaajaline. Mõju avaldub paljude näitajate kaudu nagu näiteks kaob kõige kahjulikum osa potentsiaalsest happesusest, mulla struktuur paraneb, paranevad mulla reziimid ning füüsikalised ja keemilised omadused. Mullaviljakus tõuseb või paraneb. 30. Lubiväetiste kasutamine. Lubiväetised tuleb mulda anda sügiskünni alla. Lupjamise mõju on 6 8 aastat. 31. Orgaaniliste väetiste liigitamine.
Lubiväetise leelisus on 36,52%. Lahendus: 3ha=30000m² 1,3g/cm³=1,3kg/dm³=1,3t/m³. M=0,25*30000*1,3=9750kg 100 ga jaoks kulub CaCO3: H8,2=6,2mg ekv*50=310mg/100g=3,1kg/t. 3,1kg/t*9750kg=30225kg=30t; 30t--36,52% ja x t--100% x=(30*100)/36,52=82t. Min. väetised jagunevad: *lihtväetised:makro-ja mikroväetised. *kompleksväetised: liitväetised, tahked, kohalikud, ostuväetised. Väetiste jaotus: lämmastikväetised, fosforväetised, kaaliumväetised, lubiväetised, kompleksväetised. Kvantitatiivne analüüs- selle käigus tehakse kindlaks toiteelementide kogus mingis väetises. Kaalanalüüs- põhineb kaalumisel. Sadestame väetise vesilahusest välja meile huvipakkuva aine ning kaalume seda sadet. Mahtanalüüs, ehk mõõtanalüüs- tiitrimine. Neutraliseerimisvõime määramiseks lisatakse lubiväetisele kindel kogus hapet ja tagasitiitrimise teel selgitatakse kui suure koguse sellest suutis lubiväetis
saagikus ja selle kvaliteet (suurenevad 1000 seemne mass, põldheinal paraneb botaaniline koostis liblikõieliste osatähtsuse suurenemise kaudu, kartulil suureneb tärklise sisaldus jne). Lubiväetistest taimed toitaineid ei saa. Ca-puudusel tuleks kasutada Ca sisaldavad mineraalväetist, mis ei ole lubiväetis, nt kaltsiumnitraat. Kuidas lubiväetiste kasutamine parandab mulla struktuuri, õhu-, toite- ja veerežiimi? Lubiväetised ja nende kasutamine Kuigi merglit ja kriiti on põldude väetamiseks kasutatud juba üle 2000 aasta tagasi, hakati lubiväetisi teadlikult kasutama alles XIX sajandil. Esimesteks lubiväetisteks olid magevee kohalikud lubisetted — nõrglubi (allikalubi) ja järvekriit (järvelubi), kuid madala kasutamise kvaliteedi tõttu oli nende efekt väike. Järgmisena hakati Eestis kasutama tööstusettevõtete kõrvalsaadusena kogunenud restpõlevkivituhka lubiväetisena
Neid nimetatakse indikaatortaimedeks. Indikaatortaimed Happelisel mullal kasvavad näiteks: • sammal • väike oblikas • põldrõigas • põldkannike • põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30 tolmpõlevkivituhk 20 10 klinkritolm 0 CaCO3 mõju • reageerib mullas leiduva süsihappega • läheb seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks- Ca(HCO3)2 • kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja CaCO3 mõju tekib süsihape, mida ei kuhju mulda suurel hulgal
keemilise mõjutamise tulemusena( P, K väetised) või sünteetiliselt enamik N väetisi. 2) Päritolu teisest vaatevinklist. Jaotatakse kohalikuks ja ostuväetiseks. Kohalikud kogunevad taludes kõrvalsaadusena( sõnnik, põhk, turvatuhk, puutuhk). Ostuväetised kaubandus võrgust. Mineraalväetised. 3) Taime iseloomult. Jaotatakse otseteks ja kaudseteks. Osesed varustavad taimi vahetult toitainetega N, P, K. Kautsed mõjutavad taimede toitumistingimusi mulla omadused paranevad( lubiväetised, turvas, õled) 4) Kiiruse alusel. Jaotatakse kiirteks ja aeglasteks. Kiired varustavad taimi kohe toitainetega või muudavad mulla omadusi järsult nt kergesti lahustuvad mineraalväetised. Aeglased hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes. P, K väetised. Avaldavad ka järelmõju( sõnnik, lubi) 5) Aineid etendavate osade põhjal. Jaotatakse orgaanilisteks ja anorgaanilisteks. Orgaanilised( sõnnik, kompost, turvas, haljasväetis)
Võivad sisaldada mitteüleküllastunud osasid. Stabilisaatoritena kasutatakse toorsavi, hästilagunenud madalsooturvast. 17. Kaaliumväetiste iseloomustus ja kasutamine. Tooraineks maapõues olevad toorsoola lademed mis on vees lahustuvad. Võimalik toota ka merevees, kuid kallis protsess. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus. Alles 19saj hakati lubiväetisi kasutama TEADLIKULT happelistel muldadel. Eestis olid esimesed lubiväetised nõrg (allikalubi) ja järvelubi, hakati kasutama 1950´a; ei olnud hea laotusühikuks, vaibus, ka kätte saamine oli vaevarikas. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivi tuhka (raudtee ääres kasvasid taimed, mis olid iseloomulikud lubjarikkale mullale). Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas – tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk).
b) B magneesia c) B-hape 7) Mo-taimetoitelemendina ja Mo- väetise liigid Molüpteen esineb taimede kloroplastides ja fermentides. Reguleerib peamiselt N ainevahetust. Liblikõielistel õhu N sidumist ja teistel taimedel mineraalse N omastamist. Mo vähesus lehe serv värvuselt punakas. Mo puudus taimedes esineb seljuhul kui mullas Mo alla0,05mg. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis. Mo võib olla mürgine. Mo üleküllust esineb taimedes , kui mullas Mo üle 5mg/kg mulla kohta. Lubiväetised soodustavad ja suurendavad taimede Mo tarvet. Mo omastamist pidurdavad Mn, Fe ja Al. Mo väetise liigid : a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha. b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 8) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede
Väetised- ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetamisega viiakse taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandatakse mulla füüsikalisi,füüsikalis-keemilisi ja biol.omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi...
EI vaja labori analüüse: Indikaatortaimed Osad taimed nt. väike oblikas tahavad kasvada happelistel muldadel (põldrõigas, põldkannike) happelise mulla indikaatortaimed, ka humal ja lutsern. lubjarikkal: lubikas, kollane karikakar. Mulla profiili ehitus ja kihisemine Kui mullas on selgelt välja kujunenud liithorisont (valkjas horisont), siis muld tahab lupjamist. Kui mulla paekivi tükke, siis muld ei taha lupjamist. 1958-1964a. algas aktiivne lupjamine, võeti kasutusele tolmjad lubiväetised, lupjamist vajavate muldade osakaal hakkas intensiivselt vähenema. 1984-1989a. vajas lupjamist 16% muldadest. Praeguseks on jälle suurenenud lupjamist vajavate muldade osakaal. MULLA HAPPELISUSE MÕJU TAIMEDELE Happeline reaktsioon takistab katioonide omastamist. Happelise mullas on palju taimedele toksilisi Al ja Fe ioone. Mikroorganismide elutegevus on häiritud ja palju raskmetalle on happelistes muldades liikuvamad (lupjamine muudab raskmetallid liikumatuteks ei sega enam)
54. Orgaanilised väetised, nende liigid ja kasutamine Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaanilineväetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga. 1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56. Mullaharimise võtted u(koorimine, kultiveerimine, libistamine, freesimine) 1.Koorimise ülesanded 1)umbrohu hävitamine 2)niiskusvarude säilitamine 3)Mullapinna kobestamine 4)taimejäänuste segamine mullaga Koorimisriistad 1)Hõlmkoorel-ader hõlmadega
väetamise riske. K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P'st. 44. Põldheina väetamine Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N'i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N'i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. Allakülviga teraviljade väetamine Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK- väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46. Kaunviljade (põldhernes ja -uba) väetamine Tahavad lubjarikast, viljakat mulda ja kasutavad
K-väetised peaksid olema Cl-vabad. 43. Kultuurrohumaade väetamine Nõuded sõltuvalt liblikõieliste osatähtsusest heintaimikus. Parim aeg anda lubiväetist on rajamise eelselt. Orgaanilised väetised anda rajamise eelselt. PK-väetised kas rohumaade rajamisel või enne kasutuse lõppu sügisel. K ei tohi anda varuväetisena, kuna halveneb rohu kvaliteet, erinevalt P'st. 44. Põldheina väetamine Algab kattevilja väetamisega. Happelistel muldadel lubiväetised. Oluline kattevilja õige väetamine. N'i norm oleneb liblikõieliste osatähtsusest. Kõrrelistele antakse N'i nädal peale kasvu algust. PK-väetised anda katteviljaga. 45. Allakülviga teraviljade väetamine Ei tohi üle väetada, muidu surevad rohttaimed ära. PK-väetiste normi kuni 2 korda suurendada. Tuleb anda ka bakterväetisi. 46. Kaunviljade (põldhernes ja -uba) väetamine Tahavad lubjarikast, viljakat mulda ja kasutavad hästi orgaanilise väetise järelmõju
lämmastikhappeks. Nitrifikatsiooniks ebasoodsates tingimustes areneb denitrifikatsioon, mille käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistesmuldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure N-kao mullast. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 1) Mehhaaniline neeldumine mullla filtreerimisvõime tolmjad lubiväetised 2) Füüsikaline neeldumine positiivne neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid(NH4); negatiivn neelduvad pindpidevust suurendavad ühedid (nitraat, kloriid). 3) Füüskalis-keemiline Toitainete neeldumine mulla kolloididel. Düüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest. 4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5)
Kevadel kasvu algperioodil omastavad taimed paremini ammooniumühendeid • Mulla õhustatus – õhuvaeses mullas pidurdatud taimede normaalne areng. Takistatud on orgaanilise aine lagunemine ja õhulämmastiku sidumine. • Umbrohtuvus Mullaprotsesside liikumapanevaks jõuks on orgaanilise aine lagunemisel vabanev energia! Toitainete neeldumine mullas: • Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine – Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis-keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest
paraneb teraviljade seisukindlus. Liigsel üleküllusel valmib saak enneaegselt 5. Lämmastikuga mullas toimuvad protsessid-Taimedes 0,5…4%. Tähtsaim element kogu orgaanilise maailma elutegevuses. Asendamatu valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli jt. Koostises. Puudusel pidurdub taime kasv. Üleküllusel pikeneb kasvuperiood, saak ei valmi õigeaegselt, teraviljad lamanduvad. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-• Mehhaaniline neeldumine – mulla filtreerimisvõime – tolmjad lubiväetised • Füüsikaline neeldumine –Positiivne – neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid (ammoniaak) – Negatiivne – neelduvad pindpinevust suurendavad ained (nitraat, kloriid) • Füüsikalis- keemiline ehk asendusneeldumine – toitainete (valdavalt katioonid) neeldumine mulla kolloididel. Füüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest •Keemiline neeldumine – vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel
b) B magneesia c) B-hape 26) Mo-taimetoitelemendina ja Mo- väetise liigid Molüpteen esineb taimede kloroplastides ja fermentides. Reguleerib peamiselt N ainevahetust. Liblikõielistel õhu N sidumist ja teistel taimedel mineraalse N omastamist. Mo vähesus lehe serv värvuselt punakas. Mo puudus taimedes esineb seljuhul kui mullas Mo alla0,05mg. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis. Mo võib olla mürgine. Mo üleküllust esineb taimedes , kui mullas Mo üle 5mg/kg mulla kohta. Lubiväetised soodustavad ja suurendavad taimede Mo tarvet. Mo omastamist pidurdavad Mn, Fe ja Al. Mo väetise liigid : a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha. b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 27) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede
Lubiväetsed sisaldavad 30...35% Ca. Kui suur on lubiväetise neutraliseerimisvõime, kui Ca-sisaldus on 20%? M (CaCo3)=40+12+3*16=100; st. 100-st 40 on puhas Ca. CaCO3 = Ca*2,5 = 20*2,5 = 50 või 20 40 x 100 x= 20*100/40 = 50% Vastus: Lubiväetise neutraliseerimisvõime on 50%. MAGNEESIUMVÄETISED Magneesiumipuudus on iseloomulik kerge lõimisega muldadele (liivmuldadele), mis on enamasti ka happelise reaktsiooniga. Selliste muldade lupjamisel mõjuvad mitmed lubiväetised magneesiumväetistena. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub Ca ja Mg omavahelisest suhtest mullas, kuna nad on antaganistlikud elemendid. St. ühe elemendi suhteline üleküllus taksitab teise elemendi omastamist taimede poolt. Ca ja Mg laia suhte korral mullas suurendavad magneesiumväetised saake isegi Mg-rikastel muldadel. Samal ajal muldadel, kus Ca ja Mg suhe on kitsas (<10), ei ole isegi Mg-vaestel muldadel mõtet kasutada magneesiumväetisi ilma mulla eelneva lupjamiseta.
reoveega) Sõnniku toiteelementide sisaldus oleneb loomade söötmisest ja allapanust ning sõnniku säilitamisest. Sõnnikut vajavad kartul ja juurviljad 40 60 t/ha, taliteraviljad 30 50 t/ha ja rohumaad rajamiseelselt 20-40 t/ha. Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaaniline väetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta orgaaniline väetis viia mulda koos põhuga. 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised · Lämmastikväetised neist on kõige suurem puudus muldades ja kõige tuntum on ammooniumsalpeeter (NH4NO3) · Fosforväetised kiirendavad saagi valmimist ja parandavad kvaliteeti · Kaaliumväetised taimed eraldavad mullast kõige rohkem kaaliumi, mis on vajalik süsivesikute moodustamiseks ja toitainete ladestumiseks juurikatesse, juurtesse, lehtedesse · Magneesiumväetised- klorofülli seisukohalt väga vajalikud Lubiväetiste kasutamine Künni alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
