metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk, kautsukitaim koksagõss, põhja-kanep, liivakaer 3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea
210C sooja. Kartulitõusmed kahjustuvad juba -20C juures. · Valguse suhtes on kartul väga nõudlik kultuur. Vähese valguse korral taimik venib välja saak jääb madalaks. · Niiskuse suhtes on kartul nõudlik kultuur. Vajab rohkesti niiskust õitsemise ja mugulate moodustumise ajal. · Toitained vajab kartul suurtes kogustes, eriti NPK, kuna on suuresaagiline kultuur. Eelistab kobedat ja õhurikast mulda. Koht külvikorras Eelviljadeks sobivad teraviljad ja põldhein. Mullaharimine Mullaharimine peab looma head eeltingimused kartulikasvunõuete rahuldamiseks ja hooldustööde tegemiseks. Muld peab olema võimalikult umbrohupuhas, peene sõmeraline ja sügavalt kobe. Väetamine Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi. Seemnemugulate ettevalmistamine mahapanekuks ·eelidandamine Seemnemugulaid hoitakse 4 kuni 5 nädalad küllaldase valguse, niiskuse ja soojuse juures. Sellistes
Liivased on kerged, põuakartlikud ja nendes on auramine suurem. Savised mullad on rasked ja niisked, neid on halvem harida. Kergema lõimisega mullad soojenevad kiiremini ja neid saab harida varem, kui raskema lõimisega muldi. 8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks.
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine
Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks. Meetodi ja tulemuste ümbertöötlemine on kujun eraldi teadusharuks- katsemetoodika ja eksperimentaalandmete ümbertöötlemine. Nõu ehk vegetatsioonikatsed- samuti uurimismeetod. Taimed kasvavad kasvu-nõudes- pottides. Neid kasv kunstlikult loodud keskkonnas. Põllutingimustes on kasvukeskkonnaks muld, veg katsetes võib kasut mulda, kvartsliiva, toitelahust. Võib kasut ka kunstlikku substraati (turvas). Kasvukeskkonda võib reguleerida-erinevad väetised ja happesused.Kasut ka keemilisi analüüsimeetodeid-saaduste kvaliteedi hindamiseks. Agrometeroloogilised vaatlused-peame teadma, millised tingimused on taime kasvu ajal. Nõukatsete puudus on see, et taimed kasvavad piiratud mahus. 5) Põllukultuuride rühmitamine, selle alused.
Liigi piires ei ole vajadused ühesugused, vaid on erinevad.Vajadused on erinevad ka sorditi. Kaasajal räägime sordi agrotehnikast sõltuvalt saagi kasut otstarbekusest. Taimekasvatus haarab mehhaniseerimisoskusi ja teatud produktide esmase säilitamise ja ümbertöötlemise küsimusi. Eriosa taimek moodustab seemneteadus-õpetus seemnetest(külviks kasutatavast materjalist). Kõige üldisemas mõttes on see külvis, sest külviks kasut materjal pole alati seeme, selle sõna botaanilises mõttes. Nii on peedil. Seemneteadus on teadus külvisest, selle kvaliteedist ja kvaliteedi määramise meetodist. Taimekasvatus on seotud teiste teadusharudega. 4) Taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid. Põhiliseks meetodiks on põldkatsed. Need korraldatakse põllutingimustes. Katsetel kasutatakse katselapi meetodeid. Erinevatel lappidel võivad olla erinevad sordid . Põldkatseid võib korraldada sortide võrdlemiseks
pinnaühikul, millest omakorda sõltuvad taimede valgustatus, niiskus, õhu liikumise näitajad. Need kokku kõik avaldavad mõju saagi suurusele ja kvaliteedile, seepärast on õige (optimaalse) külvisenormi järgimine väga oluline. Külvisenormi mõjutavad ka seemnete kvaliteet, sordi iseärasused, mullaviljakus, külvitööde kvaliteet ja saagi kasutamise eesmärk. Normi suurendatakse 10-20 % võrra, kui seemnetel esineb kahjustusi, muld on liigniiske või halvasti ette valmistatud, külviga on hilinetud jms. Külvisenormi arvestamisel võetakse aluseks idanevate terade arv, mida soovitatakse külvata 1 m 2 le. See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) Eestis tavalised kaalulised külvisenormid ja 1000 seemne mass on järgmised: Varajane oder 200-250 38 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 36-43
kihiviisiline Harimissügavus 5...7 5...7 7...9 Viimane harimine 5...7 cm sügavuselt KARTULI MAHAPANEKUEELNE MULLAHARIMINE · Kartulipõllu muld peab olema haritud umbrohupuhtaks, peensõmeraliseks ja sügavalt kobedaks, kus on hea aeratsioon, mida kartuli mugulad, juured ja stoolonid vajavad kasvamiseks ja hingamiseks. · Seemnemugulate idanemise ja stoolonide moodustamise ajal vajab kartul kobedat mulda, kuna tärklise suhkrustumine idanemisprotsessis vajab rohkesti hapnikku. · Stoolonid saavad normaalselt areneda üksnes kobedas mullas, sest suuremõõtmeliste rakkude tõttu ei suuda
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega 3) Süsteemsus viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
haiguste mõju. Samas ei tohi ükski võte kahjustada ümbritsevat keskkonda. Seega on taimekasvatajal suure saagi saamiseks oluline jälgida järgmisi agrotehnilisi võtteid: 1. Mullaharimine ja väetamine loovad soodsad tingimused taimede varustamiseks vee ja toitainetega eri kasvuperioodidel. Seejuures tuleks jälgida mulla viljakust. 2. Sort kasvatatava kultuuri sort peaks vastama maa agrofoonile ja tootmisele. Enne külvi tuleks seeme sorteerida ja puhtida. 3. Külviaeg, -viis, -sügavus ja külvisenorm külvatakse kultuuri jaoks optimaalsel ajal, arvestades tundlikkust öökülmade suhtes. Järgides neid nõudeid, saavad taimed endale soodsad kasvutingimused, neil esineb vähem kahjureid ja haigusi ning lamandumist. 4. Külvide hooldamine õige hooldamine vähendab taimdelele ebasoodsate tingimuste mõju (mullakoorik, umbrohud, põud). 5
madalkünniadraga kevadel. Seejärel külvatakse vili maapinda. Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist. Künni asendamise eelised kobestamisega on kütuse- ja ajakulu vähenemine. Aja ja kütuse rahaline kokkuhoid sõ ltub sellest, kui kiiresti ning kui laialt tööd tehakse. Mulla tihenemine sõltub ratta asukohast künnil. Mulla tihedust suurendavad nii liigniiske kui ka väga kuiva mulla harimine. Künnivaos sõitmine eeldab kitsamat rehvi. Lisaks, mida kuivem on muld, seda väiksem on selle tihenemine. Kui traktori rehvirõhk on vale, siis muld tiheneb tugevasti, künniga kobestatakse ning halveneb mulla struktuur. Lisaks tiheneb künnikihi alus. Mulla kapillaarid on peenikesed torud, mis viivad vihma vee maa sisse, et see vagudesse ei koguks. Kui on päikseline ilm, siis läbi nende hakkab põhjavesi välja aurama niisutades maapinda ühtlaselt. Talivili reageerib taime/vilja vigastamisele ülihästi.
Kasvatataks kas tasasel maal või vagudes. Eesti oludes annab paremaid tulemusi vao- ja reaviisiline mahapanek. Et paremini rahuldada kartuli nõudeid valguse suhtes, tuleb ajada vaod põhja-lõuna suunas. See suurendab mugula saaki keskmiselt 4,2%, tärklise saaki 4,4% ja mugula keskmist raskust 1,1% võrreldes vagudega idast läände. Kartulivagude normaalne vahekaugus on 60-70cm. Kartuli panek toimub masinaga või käsitsi. Mugulate vahe vaos on 23-40cm. Mahapanekuks peab muld olema mahapaneku sügavuselt ühtlaselt tasandatud ja peenestatud (masina puhul). Mugul asetatakse maapinnaga samale tasapinnale ja muld aetakse küljelt peale, 5-7 cm. Kasvuaegsel hooldamisel rullitakse kohe peale mahapanekut, see vajutab vaod lamedaks, tihendab mulda ja soodustab niiskuse tõusu. Samuti tihendab mugulate kontakti mullaga, mis aitab vältida nende väljaäestamist. Teine etapp ongi äestamine ja muldamine, mille põhiülesanne on hoida muld kobe ja umbrohupuhas (keemiline
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3
Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.
Mulla lasuvustiheduseks nimetatakse absoluutkuiva mulla massi looduslikus ehituses (lasuvuses). g cm-3 (Mg m-3) Mulla lasuvustihedus sõltub · mulla lõimisest, · huumusesisaldusest, · struktuuri vastupidavusest, · lasuvuse iseloomust, · sademetest, · bioloogilisest aktiivsusest, · kasvatatavast kultuurist · ja mulla veesisaldusest Tasakaaluline lasuvustihedus Igal mullal on oma iseloomulik lasuvustihedus, milleni muld on võimeline looduslikes tingimustes tihenema POORSUS Plastilisus, Kleepuvus, Sidusus, Mahumuutused, EriveotakistusKõik eelnevad mullaomadused tulenevad mullaosakeste eripinnast ja sellega seotud pinna vabast energiast. Kuna saviosakeste ja mullakolloidide eripind on kõige suurem, etendavad just need suurt osa loetletud mullaomaduste kujunemisel. Sama pinnaenergia abil on nad võimelised siduma enda ümber kontsentriliselt vett. Veehulga suurenedes lõdveneb aga osakeste omavaheline side.
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..........................................
..2% rasva, 2...3% kiudu ~70% lämmastikuta ekstraktiivaineid ja 2..3% tuhka. Peamiselt valmistatakse rukkist leiba jt. pagaritooteid kuid temast tehakse ka õlut, viina, viskit ning kasutatakse biokütusena. Rukki söödavus ei ole nii hea kui odral ja nisul, seetõttu ei sobi ta ainsaks jõusöödaks, haljasmassi väärtus söödana on sarnane kõrreliste heintaimedega. Kasvunõuded Rukis on kõige külmakindlam teravili, hästi karastunud taimed taluvad -25...-35 °C. Idanemisest tera valmimiseni vajab rukis aktiivsete temperatuuride (üle +10 °C) summat 1200...1400 °C. Rukki juurestik on ulatuslik ja sügavaletungiv, mistõttu vee ja mulla toitainetesisalduse suhtes on ta vähemnõudlikum kui talinisu. Transpiratsioonikoefitsent (vee hulk grammides, mida on vaja 1 grammi kuivaine moodustamiseks) on 250...280. Põuakartlik on rukis ainult sügisel võrsumise ajal, saaki (eelkõige 1000 tera massi) vähendab ka juulikuine põud
anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost kilbike. 4.Taliteraviljade künniaeg Eestis ja mis tegurite vm. abil me teame, et on õige aeg Augusti lõppseptembri esimene pool. Künniaja valikul tuleb arvestada iga põllu mullastikku, kasvatatud
Kultuurtaimed jaotatakse põlvnemise käigu järgi: 1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1
Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadusi.Veel viljavaheldus muudab kasvukoha mikrokliimat, mis mõjustab kahjustuse suurust. Külviaeg.Külviaeg on võimalik muuta taimekahjustajatele taime arenemist kas soodsaks või
Mullad moodustuvad väga erinevatel kivimitel. Eestis on nendeks peamiselt jääaegsed ja pärast jääaegsed settekivimid. Olulisteks muldi kujundavateks faktoriteks on rohelised taimed, mikroorganismid ja mõned teised elusorganismid. Mulla kõige iseloomulikemaks tunnuseks on tema viljakus. Mulla viljakuse all mõistetakse tema võimet varustada kasvavaid taimi toiteelementidega, veega ning taimejuuri hapnikuga. Mõnikord võib olla muld ühele taimele viljakas, teisele mitte. Mikroorganismidel on tähtis osa mulla viljakuse määramisel, eriti oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel
Kasvab kõikidel mullatüüpidel, kuid kasvatada tasub teda vaid mineraalmuldadel. Põhiline saaki vähendav faktor on haigused, selleks tuleks arvestada järgmist: · samal põllul on soovitav kasvatada rapsi alles 5 7 aasta pärast · ühiseid haigusi kandvate kultuuride (hernes, lina, kartul) kasvatamise järel pidada vähemalt 1aasta vahet, suhkrupeedi järel 2 aastat. Sobivamad on teraviljad, mis ei kanna samu haigusi · raps ise sobib külvikorda teraviljade vahele, et ta täidaks "sanitari" ülesannet ning on võimeline suurendama järgneva teraviljakultuuri saagikust 15 20 % võrra. Taliraps Brassica napus var.oleifera subvar.biennis Seemnesaagi saamiseks külvatakse talirapsi meil augustis, haljasmassi saamiseks aga kevadel, mai algul, et suvel ja sügisel samadelt taimedelt kaks haljasmassisaaki niita. Annab enam haljasmassi kui suviraps.
Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket Korista, kui pea on kõva teasel aastal õis Idaneb kiiresti kapsas Valge aprilli lõpp, mai algus Umbrohu puhas Korista pea, aga jäta juur Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead
parandatakse mulla bioloogilisi omadusi. Päritolus ja tekkelaadid- jaotatakse Looduslikud- turvas.lubisetted, paekivi jahu, toorfosfaat. kunstlikud- looduslike ainete tehnilise ja keemilise töötlemise tulemusena, fosforväetised sünteetilised mitmeid lähtematerjale kasutades- lämmastikväetis toimekiirusealusel- kiirelt ja aeglaselt kiired- kergesti lahustuvad lahused aeglased- hakkavad mõjuma teatud aja möödudes Taim muld väetis Väetamisviisid: hajusalt, paiklikult, reaskünnis, Põhitoitained- N- 0,1-0,3% ; rohkem karbonaatsetes muldades esineb orgaaniliste ühenditena, väetis, bakterid, liblikõielistel taimedel elavab mügarbakterid. Fosfor- 0,1-0,2%- 1/3 orgaanilistes ühendites, Kaalium- 1,3- 3,5%- Orgaanilised väetised- loomse või taimse päritoluga ained, sisaldab põhitoite aineid- NPK- mikroelemendid. Mikroorganismid, NT: Sõnnik, virts, läga, turvas, kompostid, liha ja
ladinakeelne teaduslik nimi Glycine max ehk Glycine hispida või Glycine soja) on üheaastane kultuurtaim liblikõieliste sugukonnast. On 10 vormirohket liiki peamiselt troopikas ja lähistroopikas. Soja on lühipäeva taim, väga soojanõudlik. On umbes 20-60 cm kõrgune karekarvane isetolmleja taim. Sojaoal on väiksed valged või violetsed üpriski erilise ehitusega õied, mis on 3-8 kaupa kolmetiste lehtede kaenlas. Vilja valmides moodustub kaun, mille sees on 2-5 ovaalset ja läikivat seemet. Seemned on värvuselt kollased, pruunid, rohelised, mustad või kirjud. 1000 seemne mass kõigub 50-250 grammini, tera on keskmiselt herne suurune. Sojaoal on tugevasti arenenud juurestik, millel asuvad mügarbakterite Rhizobium japonicum (Bradyrhizobium japonicum) mügarad. Enamik sorte on sooja- ja niiskusenõudlikud ning neil on pikk kasvuaeg. Varajased sordid võivad valmida ka Eestis.
tabeleid. 2. Ennetavad tõrjevõtted Haigused, kahjurid ja umbrohud on põllukoosluste tavaline osa. Põllumehe ülesandeks on ära hoida haiguste ja kahjurite levikut, et saada suurem saak. Seetõttu on väga oluline, et põllumees teeks oma kultuuride kasvatamiseks vajalikud eeltööd ning uuringud. Ennetav tõrje aitab vähendada teiste tõrjete kasutamist. Kõige tähtsama ja esimene ennetav meetod on valida terve seeme. S.t, et seeme peab olema haigusevaba, sertifitseeritud, peab sobima kohalikesse tingimustesse. Tuleks valida haigluskindlamaid sorte kasvatamiseks. Teine väga tähtis ennetav meetod on külvikord. See loob optimaalse kasvu- ja arengutingimused, hoiab kontrolli all nii haiguste, kahjurite kui ka umbrohtude arvukuse, säilitab mulla viljakuse ja struktuuri. Külvikord peab olema selline, et sellele järgneksid erinevad kultuurid, millel on erinev toitainete tarbimine mullast, erinevad haigused ja
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonna instituut Põllumajandussaadustetootmise- ja turustamise eriala Kursuseprojekt Odra kasvatamine õlleodrana Koostanud: Mari Järv Juhendaja: Juhan Jõudu ja Ruth Lauk Tartu 2008 Sissejuhatus Õlleotra on Eestis kasvatatud aastasadu. Oma põllul kasvanud odrast idandati linnased ja kääritati samas ka õlut. Tööstusliku õlletootmise arenedes koondus linnasekasvatus suurtesse tehastesse aga oder kasvatati peamiselt ikkagi samas piirkonnas. Eestis
Kasvukoht-avamaakurgi kasvatamiseks sobivad huumusrikkad, kiiresti soojenevad parasniisked mullad. Saviliiv- ja kerged kuni keskmise raskusega liivsavimullad, samuti turvasmullad, pH ei tohi olla alla 6,0 sobivad kurgi kasvatamiseks. Mulla reaktsioon ( pH 6,5…7,5) neutraalne. Kasvukoht peab olema lõunapoolse kallakuga ja tuulte eest kaitstud. Külvikorras ei tohi kasvatada samal kasvukohal enne nelja aastat. Sobivad eelviljad on porrulauk, seller, hernes, uba, ristik, teraviljad. Halvad eelviljad on kapsad. Kurk on hea eelvili teistele kultuuridele. Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad
koostan keemilise tõrje tabeli talinisule, kartulile, porgandile ja maasikale. 2. Ennetavad tõrjevõtted Kõige tähtsam ennetatavaks tõrjevõteteks on eelnev mullaharimine.Kui mulda pole korralikult haritud või on mullaharimistööd üldse jäänud eelnevalt tegemata, siis võib see üsnagi kahjulikult mõjuda saagile. Samuti suureneb kulu ka herbitsiidide ja fungitsiidide koha pealt. Üks olulisi aspekte on ka kindlasti see, et seeme peab olema puhas umrohtudest ning kindlasti ka haigustele vastupidav. Umbrohtumist ärahoidvatest abinõudest on tähtsamad: 1) umbrohuseemnepuhas ja kvaliteetne külvis, 2) idanemisvõimeliste umbrohuseemnete sõnnikusse ja komposti sattumise vältimine, 3) väljaspool põlde kasvatatavate umbrohtude hävitamine ja tühikute kaotamine põllul, 4) kultuuride õigeaegne koristamine, vältides umbrohuseemnete levikut põllule, 5) taimejäänuste mulda viimine,
Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, fosfor, raud. Suur looduslike suhkrute sisaldus. Madal tärklise kliisterdumistemperatuur. Sisaldab palju asendumatuid aminohappeid. Sisaldab rohkesti B ja Evitamiine, pantoteenhapet (B5vit.) ja foolhapet. Rukkijahu tüübid Rukkipüül valmistamisel kasutatakse ainult tera tuumaosa. Sobib leiva, kuklite ja piparkookide valmistamiseks.
kohas, soovitavalt lõunapoolse kallakuga maal. Künni sügavus umbes 30 cm. Mulla ettevalmistamise käigus viiakse koos kündmisega mulda 10-20t/ha orgaanilist väetist. Mineraalväetistest antakse umbes 60-90 kg/ha lämmastikku, fosforit ja kaaliumit. https://www.youtube.com/watch?v=CJCmSilXTEc – Külvamine, kobestus, komposti jms lisamine. Lisaks videod: https://www.youtube.com/watch?v=Ff6FW4u9-Z4 – Mulla ettevalmistus, kasvatamine, istutamine https://www.youtube.com/watch?v=T4WXuCI30CI – Saagikoristus, maa ettevalmistus, kasvatamine, kahjurid. KASVATATAVAD SORDID ‘Sweet dumpling’ - Selle sordi kasvuperiood on 105 päeva. Koor kollakas-valge värvusega, millel tumerohelised dekoratiivsed triibud. Väikesed viljad kaaluga kuni 200 g. Viljaliha oranž ja magusa maitsega. Varajase saagi saamiseks külvatakse seemned pottidesse aprill - mai. Hästi kasvab viljakal mullal, tuulte eest kaitstud kohal.
liigid. Rikkalikum on elustik põlluservades, kus kasvab ka õitsvaid taimi ning lehtpõõsaid ja -puid. Neid kasutavad rästad, talvike ja aedpõõsalind. Kadakad meelitavad pesitsema karmiinleevikese, punaselg-õgija ja rohevindi. Põldude vahelistest loodusliku taimkattega servadest sõltuvad paljud putuka- ja taimeliigid ning neist toituvad linnud ja pisiimetajad. Hooldamiseks piisab nende hilissuvisest niitmisest, et takistada kõrgema kasvuga taimede domineerimist. Väetised ja pestitsiidid ei tohi neile ribadele sattuda (M. Semm 2003). Põllupeenrad on ka olulised talvitumispaigad põllukahjurite looduslikele vaenlastele. Põhilised kahjurite arvukust reguleerivad putukad on jooksiklased, kõrvahargid, lepatriinud, kiilassilmad ja sirelased. Kevadel tulevad nad sealt uuesti põllu peale tagasi ja hakkavad kahjureid hävitama. Põlluservad puhverdavad tõrjeainete mõju ümbritsevatele aladele, vähendavad väetiste ja taimekaitsemürkide äravoolu põllult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
