"mineraalväetised" - 80 õppematerjali

Mineraalväetised

Õhust saavad taimed järgmisi toiteelemente: C, O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt ­ toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste kasutamine sai alguse aastal 1840 kui saksa keemik Justus von Liebig esitas taimede mineraalse toitumise teooria. 6. Millepoolest erinevad täisväetised teistest väetistest? Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ja mikroelemente: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. Teised väetised ei sisalda kõiki makroelemente ja kõiki mikroelemente. 7

Mineraalväetised

Mineraalväetised 1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S. 2. Taimed saavad oma toiteelemente nii õhtust kui ka mullast.Õhust saavad taimed C, O, H ning mullast N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn, jt. 3. Kui mullas on vähe lämmastikku siis taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks ning lehed võivad isegi kolletuda.Kui mullas on puudub fosfor siis taime lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda.Vähese kaaliumi sisalduse korral mullas seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehe ääred kolletuvad või kuivavad. 4. Saagi tõstmiseks viiakse mulda puuduvad keemilised elemendid.Selleks kasutatakse orgaanilisi ­ ja mineraalväetisi. 5. Mineraalväetiste kasutamine algas 1840.a põllumajanduses. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest kuna sisaldavad taimede kasvuks ja arenguks kõiki vajalikke makroelemente milleks on ...

Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

Vedelaid väetisi kasutatakse põhiväetisena. Need tuleb mulda viia vähemalt 10 cm sügavusele, et vältida ammooniumi lendumist. Ammooniumväetised põletavad taimi, mispärast ei kasutata pealtväetisena. Neid võib mulda anda ka sügisel, sest ammoonium ei leostu. Selle ühenditega toimub mullas nitrifikatsiooniprotsess, mis peatub, kui t° langeb <6°. Silmeti vedelväetisi kasutatakse ka pealtväetisena. Mullale avaldava mõju alusel jaotatakse mineraalväetised kolme rühma: · füsioloogiliselt happelised ­ taim omastab katioone, mulda jääv happejääk reageerib mulla vesinikioonidega ja hapustab mulda · füsioloogiliselt aluselised ­ taim kasutab anioone, mulda jäävad katioonid leelistavad mulda · füsioloogiliselt neutraalsed ­ taim kasutab ära nii katiooni kui aniooni Bioloogiliselt happelised väetised hapustavad mulda mullas toimuvate mikrobioloogiliste protsesside tulemusena. Alludes nitrifikatsiooniprotsessile

Rooside väetamine

KOOL Eriala Nimi REFERAAT ROOSIDE VÄETAMINE Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD...............................

Taimekasvatuse üldkursus

· Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine

NITRAADID MEIE ELUS

NITRAADID MEIE ELUS KAROLIN PETERSON  MIS ON NITRAADID? Nitraadid on anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolad ja orgaaniliseskeemias lämmastikhappe estrid. Nitraadid, mis on soolad, koosnevad kahest ioonist ­ metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS  NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites  VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. )  LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitr...

Metsandus ja metsatööstus

Metsandus ja metsatööstus Metsandus tegeleb metsade istutamisega, noorte taimede kasvatamisega, metsa hooldamisega jne Metsatööstus tegeleb metsa ülestöötamise ja ümbertöötlemisega Metsatööstuse etapid: o Puidu varumine o Saetööstus-laua materiali töötlemisega seatööstus on headel ristmikel o Puitesemete valmistamine-palkmajad o Mööblitööstus o Tselluloosi- ja paberitööstus-rajatakse alati veekogude lähedusse, sest tootmisprotsess vajab vett. Tugevalt keskkonda saastav Töötlev töötstus 1) Vanad harud: kütteseadmed, soojusmehaanika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-ja merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised, happed, alused). 3) Vanad harud on toorainemahukad, töömahukad, ei vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 4) Tootmine toimub ühes ettevõt...

Eesti muldkate

EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD: -liivsavi -saviliiv MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval o...

Hapete omadused

Divesiniksulfiid haiseb nagu mädamuna. Väävelhape H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija ­ raske õli taoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Seda tuleb säilitada õhukindlalt suletud anumates. Süsinikuühendid söestuvad selle toimel. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstustesaaduste valmistamisel (nt. Mineraalväetised, lõhkeained). Väävlishape H2SO3 Väävlishape kuulub hapnikhapete hulka. Saadakse ­ vääveldioksiidi lahustamisel vees. Vesilahuses SO 2 molekulid seostuvad vee molekulidega, moodustades väälvlishappe. Väävlishappel on osaliselt lahusest eralduva SO2 tõttu terav vääveldioksiidi lõhn, mis on mürgine nagu väävlishapegi. Väävlishape oksüdeerib õhuhapniku toimel pikkamööda väävelhappeks. Ta ei kuulu tugevate hapete hulka, sest tema lahuses pole kõik

Agronoomia

Looduslikud saadakse kasutusvalmilt otse loodusest( turvas, lubiseted) või loodusliku ainete vähesel töötlemisel( paekivijahu, toorfosfaat). Kunstlikud saadakse looduslike ainete tehnilise ja keemilise mõjutamise tulemusena( P, K väetised) või sünteetiliselt enamik N väetisi. 2) Päritolu teisest vaatevinklist. Jaotatakse kohalikuks ja ostuväetiseks. Kohalikud kogunevad taludes kõrvalsaadusena( sõnnik, põhk, turvatuhk, puutuhk). Ostuväetised ­ kaubandus võrgust. Mineraalväetised. 3) Taime iseloomult. Jaotatakse otseteks ja kaudseteks. Osesed varustavad taimi vahetult toitainetega N, P, K. Kautsed mõjutavad taimede toitumistingimusi mulla omadused paranevad( lubiväetised, turvas, õled) 4) Kiiruse alusel. Jaotatakse kiirteks ja aeglasteks. Kiired varustavad taimi kohe toitainetega või muudavad mulla omadusi järsult nt kergesti lahustuvad mineraalväetised. Aeglased hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes. P, K väetised

KEEMIA: Halogeenid, kloor, väävel

SO4 ) ja katioonidena ( NH 4 , K  , Mg 2 , Ca 2 ) orgaanilistest ühenditest saavad taimed toiteelemente omastada pärast nende mineraliseerumist nitrifitseerivate või ammonifitseerivate mikroobide toimel Toiteelementide järgi liigirarakse väetised lämmastik-, fosfor-, ja kaaliumväetisteks kuna mineraalväetised võivad sisaldada mitut toiteelementi siis on võimalik ka teistsugune liigitus. lihtväetised sisaldavad vaid ühte taimetoiteelementi kasutatavamad mineraalväetised on toodud lisas olevas tabelis mineraalväetiste tootmine ja nende liigne ning ühekülgne kasutamine põllumajandustoodangu kasvu eesmärgil saastab keskkonda.mineraalväetiste tootmisel satuvad mürgised heitmed õhku, pinnasesse ja vette süsinik süsinik (C) on IV A rühma teise perioodi element süsinik on väheaktiivne mittemetall ja on suhteliselt vähelevinud (umbes 0,1% maakoore massist). Süsiniku oksüdatsiooniaste ühendites võib olla vahemikus –IV kuni IV.

Mullastike hävinemine ja kaitse

§ Kui muld on tekkinud alustevaesel lähtekivimil, siis ei suuda sügaval asuva lähtekivimi murenemine ega okkavaris aluste vähesust kompenseerida. § Tugevalt happelises mullas ilmuvad lisaks suurtele hulgale taimele mittevajalike vesinikioonide mullalahusesse ka taimede juurtele toksilised Al ja Mn.  Muldade hapestumine § Põllumullad hapestuvad kiiremini kui teised mullad, sest saagiga eemaldatakse pidevalt aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem sobivad mullad, siis tõuseb nende osakaal 50%ni.  Raskmetallid mullas § Toksilised on sellised raksmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. § Tinglikult toksilisteks loetakse sellised metallid, mida organismid vajavad

Ainete põhiklassid

HAPPED H2SO4 - hape ; väävelhape SO3 + H2O =H2SO4 Väävelhape on üks tugevamaid happeid. Kontsentreeritud väävelhape on tugev oksüdeerija. Kontsentreeritud väävelhape on raske õitaoline vedelik, mis seob tugevasti õhuniiskust. Väävelhape on üks tähtsamaid ja enamkasutatavaid happeid, olles lähteaineks väga paljudele keemiatööstussaaduste valmistamisel. (Nt.: mineraalväetised, lõhkeained, jpm.) SOOLAD NaCl ­ sool ; naatriumkloriid ehk keedusool Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel.(Nt.: NaOH, HCl, jpt.) Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades ­ nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks

Keemiast keskkond

Kilingi-Nõmme Gümnaasium Keemiast keskkond Referaat Peeter Leesi 2015 Sissejuhatus Üha enam ja enam toodetakse enamasti inimeste heaoluks erinevaid materjale ja tooteid, ühesõnaga keemiat on argielus väga palju. Inimene ei oska kasutada tooteid ja enda jääke keskkonnasõbralikult. Seetõttu saastub meie atmosfäär tootmises ning ka peale seda. Osooni kiht aina hõreneb ja see on kahjulik. Jäätmete suur ülekaal kahjustab ka väga meie oma loodust ja loomi. Kas teadsid, et kilekott laguneb looduses umbes tuhat aastat? Nii see on ja kilekotte muudkui toodetakswe juurde ja ei taaskasutata neidki. Antud referaat räägibki materjalidest ja nende omadusftest ning keemiast ja elukeskkonnast. Sõnaseletused: Plastifikaator – näiteks määrdeõli, mis lisatakse puhastele polümeeridele rabeduse vastu ja see muudab plastmassi sitkeks ja painduvaks.  Ohutusnõuded kemikaalide kasutamisel Mürgisus ...

Pedosfäär- konspekt

taimkatteta aladel  Kõrbestumine- Esimene samm on viljatu pinnase kandumine suhteliselt viljakale mullale ja selle matmine  Sooldumine- Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad  Muldade hapestumine- eeldus-alustevaene lähtekivim, happevihmad  Raskemetallid (Pb, Hg, Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As) mullas- metallurgiatööstus, autokütus, reoveed, mineraalväetised  Ehitustegevus   Kaevandamine  Bioloogiline mullaväsimus - sama kultuurtaim ühel mullal ,mitu aastat Mulla protsessid:  Leetumine: sademed>aurumine, oksametsades ja vihmametsades  Kamardumine: tekib huumushorisont- must muld, sademed=aurumine, rohlates  Gleistumine: pidevalt liigniiske ja hapnikuvaene keskkond, sinakas horisont, tundrates  Turvastumine: taimejäänused ei lagune lõpuni ja hakkab kuhjuma turvas, tundras

Väetusplaan

SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõr...

Pedosfäär

Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld ­ põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne.

Agrokliima

Agrokliima Eesti kliima kujundamisel mõjutavad kõige enam läänemeri js atlandi ookeani kirdeosa, põhja jäämeri ning suur ida- euroopa tasandik. Mereline kliima läheb üle kontinetaalseks kliimaks, eriti kagu suunas. Suurt mõju avaldab (sügisel ja talvel,) meie kliimale tsüklonite tegevus. Temperatuuri tõstab golfihoovus. Taime kasvu seisukohalt kõige olulisemaid soojusreziimi iseloomustavaid näitajaid on effektiivsed temperatuurid. Selle all mõistetakse üle 5 kraadi C , ulatuvaid temperatuure. Effektiivseteks temperatuurideks nimetatakse üle + 5 kraadi ööpäeva keskmist temperatuuri, millest on lahutatud viis kraadi. Kui need kokku liidame, saame effektiivsete temperatuuride summa. Agrometeoroloogias kasutatakse aktiivsete temperatuuride mõiste. Aktiivsete temperatuureide summa ­ nendeks nimetatakse ööpäevade keskmisi temperatuure, mis ületavad 10 kraadiseid temperatuure, kusjuures mingit maha arvamist ei tehta. Muld Mullaks...

Maasikaistanduse rajamine

peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA  Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil kasvatades aga põhumultš vähendab • Lämmastiku tarve väike • Ilma multšita - pigem anda väetis kahes jaos (saagi kvaliteedi langus kevadel)  Istanduse hooldamine 1 Umbrohutõrje ja võsundite eemaldamine: •Ilma kileta istandikus hoitakse reavahed umbrohu vabad kultiveerimisega, suve jooksul 3-4 korda. •Kultivaator koos ketaste või lõikuritega sobib ka võsundite lõikamiseks

või löögi toimel plahvatusega lagunevad Keemia ja elukeskkond  Keskkonna saastumine Maavarad ­ peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid ­ peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas Olmejäätmed jõuavad tagasi looduskeskkonda Suur osa neeldub Maa kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud,

Köögiviljade nõuded kasvutingimuste suhtes

maitsetaimi. 32. Nimetada köögivilju, mis sobivad rasketele muldadele! Peakapsas, kaalikas, seller, rabarber mädarõigas. 33. Milline mullareaktsioon sobib köögiviljadele paremini? Kõige paremini sobivad köögiviljadele nõrgalt happelised ja neutraalsed mullad. 34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine. Võib korra äestada, et ergutada umbrohte tärkama. Kõrrekoorimise ja sügiskünni vahele jäetakse 2...3 nädalat, et umbrohud jõuaksid tärgata

Keemia KT 2: pestitsiidid, huumuste teke, humiinhapped, sulfiidid

· nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu) mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud) Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega. Vähesel määral võib mulda lisada Zn, Mo, Co. Soovitav ei ole Mn, Cd, Pb, Hg sisaldavate väetusainete kasutamine. Selleks, et mikroelementide saldo ei muutuks positiivseks, tuleb jälgida, et reoveesetetes ei ületataks raskemetallidele lubatud sisaldusi. Taimede toitelemendid ja mineraalväetised Taimede kasvuks on vaja 3 põhilist toiteelementi: lämmastikku, fosforit, kaaliumit.

Maailmamajanduse kujunemine

toodetakse müügiks 5.tehnoloogia kiire areng 6.tekib maailmamajandus See jaguneb omakorda: 1.Varaindustriaalne: a 15. saj Madalmaades, Itaalias, väljavaheldussüsteem, vesiveskid, tuulikud, loomatõud, uued metallisulatusviisid, trükikunst, manufaktuurid, nn 2. tehnoloogiline murrang – aurumasin, kivisüsi, vabrikud 2.Hilisindustriaalne: nn 3. tehnoloogiline murrang, sissepõlemismootoriga auto, nafta, teras, mineraalväetised, telefonside, lennnuk, raadio 3.Postindustriaalne tootmisviis, esineb Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, omadused: 1.levinud väga suurtes inimgruppides 2.esineb väga hästi arenenud rahvusv. Geograafiline tööjaotus 3.info kiire levik 4.toodetakse müügiks 5.tehnoloogi ÜLIkiire areng 6.oluline roll maailmamajanduses

Harilik kõrvits

ruumi ja puistata võrsetele veidi mulda peale. Sel juhul moodustuvad täiendavad lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele.  KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE  Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3 väetamises suve jooksul mineraal- ja orgaaniliste väetistega, pärast neid töid aga kobestatakse maapinda.  Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis.  Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist.  https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele.  https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje  VÄETUSPLAAN  Kõrvitsale eelnev kultuur: Harilik sibul.

Ühiskonnatüübid,tehno. areng, globaliseerumine

1) Ühiskonnatüüpide võrdlus Korilusühiskond: Kestis valdavana umbes 2.mln.aastat,kuni 5.aastatuhat eKr. Tegeleti küttimise,korilusega ja kalapüügiga.Rändav eluviis.Mõnesaja inimeselised kogukonnad. Tööstust,raha ja muud sellist ei olnud.Rahvaarv oli enamasti sama. Agraarühiskond: Umbes 6000-7000 aastat tagasi,paikne eluviis.Põlluharimine(alepõllundus).Loomade rändkarjakasvatus (kodustamine).Elatusmajandus e.naturaalmajandus.Käsitöölised.Seislikud ühiskonnad, kogukonnad. Riik-(maksud,ühistöö,sõjavägi)Kauplemine (luksuskaubad). Industriaalühiskond: Inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus.Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses.18.sajandi lõpp kuni 1970-ndateni. Manufaktuurid asendusid vabrikutega.Tekkis tekstiilitööstus. Infoühiskond: Info kiire hankimine ja töötlemine(arvuti).Äritegevus(teadus ja arendustegevus).Turism,meelelahutus.Kõrghariduse laienemine.Majanduse globaliseerumine(suurfirmad) 2) Mõisted Kol...

Taimekasvatuse arvestuse materjalid

kõrged Põldhein= punane ristik+põldtimut Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30%  Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse  Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine  Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus  Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine 5. Väetamine  Rohusöödad

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

b) kaudsed väetised (lubiväetised, bakterväetised, turvas, õled), mõjutavad taimede toitumistingimusi mullaomaduste paranemise kaudu või rikastavad mulda lämmastikühenditega. Enamus kaudseid väetiseid võivad olla ka toiteelemendi allikaks (orgaanilised väetised, lubiväetised). 3. Toime kiiruse alusel a) kiirelt toimivad väetised varustavad taimi toitainetega või muudavad mullaomadusi kohe pärast kasutamist (kergesti lahustuvad mineraalväetised, vedelväetised) b) aeglaselt toimivad väetised hakkavad mõju avaldama alles teatud aja möödudes (P-, K- väetised, mõned N-väetised, Osmocote, väetispulgad) või avaldub mõju järelmõju kaudu (orgaanilised ja lubiväetised). 4. Taimetoiteelementide sisalduse alusel a) ühekülgsed väetised (sisaldavad vaid ühte toiteelementi või mikroelementi) b) mitmekülgsed väetised (sisaldavad vähemalt kahte põhitoiteelementi või

10. klassi geograafia materjal

Tekkisid pangad, börsid ja aktsiaseltsid. See tõi kaasa varaindustriaalse tootmisviisi arengu Itaalias, Inglismaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. 2) Aurikud, aurumasinad, vedurid, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstuse levik, masinate valmistamine ja kasutamine. Tagajärjeks oli hilisindustriaalse tootmisviisi aluste välja kujundamine Suurbritannias, USA-s ja Lääne-Euroopas. 3) Teras, elekter, nafta, bensiin, auto, lennuk, mineraalväetised, telefonside, raadio jpm levik ja leiutamine. Kujunes välja hilisindustriaalne tootmisviis ja rikastus uute tööstusharudega. See levis üle kogu Euroopa, Venemaa ja Balkanini välja, Põhja-Ameerika, Jaapan. 4) 1960 tuuma- ja kosmosetehnika, arvutid, 80ndatel sisetehniline pööre. Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine

Puistlast

muste järgi jaguneb kuhje- ja puistlast kahte põhigruppi: ­ last, mille omadused niiskuse mõjul ei muutu ja mida võib vedada lahtistes transpordivahendites ning ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); ­ last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.).  Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb arvestada kauba transportimisel ja ladustamisel: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, koostisosade kuju, haprus, isekuumenemine, -süttimine, kinnikülmumine, -vajumine, metallidel rooste põhjustaja, tervist kahjustav toime jpm · Teatud tingimustes võib kaup nihkuda -> põhjustades õnnetusi Sellest tulenevalt "Puistlastide ohutu veo koodeks" ­

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö  2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes avalikult ilmunud internetiallikatele ning kasutatud on üheksat erinevat allikat. Eesmärgiks on tutvuda antud probleemi puudutava seadusandlusega ning analüüsida selle kohasust. ...

VÄETAMISÕPETUS

VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suvitera...

Fosforväetised

Väetiste ulatuslik kasutamine mõjub keskkonnale mitmekülgselt, kutsudes eile nii soovitud kui ka soovimata tagajärgi. Väära kasutamise tõttu tekivad suured väetise kaod ning selle tagajärjel ka elukeskkonna saastumine. Näiteks kandub suurem osa põldudele viidud väetistest põhjavette ja atmosfääri. Mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas on Eestis 86 kilogrammi. Võrreldes 1989 aastaga on vähenemine olnud umbes kolmekordne. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust ning fosforväetisi fosforitarbe rahuldamiseks. Fosfor on üks tähtsamaid keemilisi elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena.

Kordamine 10.klassi ülemineku eksamiks

Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa ­ Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay ­ kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid ­ geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid ­ riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, ...

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ­ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid loovutavad elektroni oksüdeerudes keskkonnas leiduvate oksüdeerijate toimel. Korrosiooni eeltingimusteks on piisav niiskus ja õhuhapniku juurdepääs. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Sellele alluvad kõik metallid ja sulamid ning m...

Loodusgeograafia ja nende kasutamine

 Väetamine: liblikõielised kultuurid  Külvikord: planeeritakse ette, mida kasvatatakse, iga aasta erinev taim  Taimekaitse: Segaviljelus, Multšimine, rohimine, leegitamine, haiguskindlad sordid, kasulike putukate soodustamine.  Veekogude euktofeerumine Mahetootmine Tavatootmine Orgaanilised väetised Sünteetilised mineraalväetised Ennetav taimekaitse(multšimine Sünteetilised taimekaitsevahendid jne) Mitmekesine külvikord, liblikõielised Külvikord, kuid tohib kasvatada monokultuure GMO pole lubatud GMO lubatud Loomakasvatus  Oluline loomade heaolu  loomade loomupärane käitumine – pääs karjamaale  loomade arv on seotud maaga, igale loomale on määratud kindel

KORROSIOON

Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaasidetorustikes ja muud mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid ja muu selline. Sammuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Metallide korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes 3 kasutamiskõlbmatuteks

Agrokeemia kordamine

alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- KÜLVIEELNE: sügisene (igal aastal, Pja K; perioodiline, org p,k ) kevadine( N PK, org) Kesa väetamine ; KÜLVIAEGNE: Paiklik väetamine (kombikülv); Külvtöötl.; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt: 1. Bilansilised meetodid: Bilansiliste meetodite teoreetiliseks aluseks on J. von Liebigi toitainete täieliku tagastamise õpetus, mille kohaselt tuleb toiteelemente väetistega mulda viia sama palju, kui me neid saagiga eemaldame. a

Sisehaljastus - sõnajalgade kasvatamine ja hooldamine

eu ... 19.01.2020).) 3.2. Väetamine Väetamise üldreeglina tuleb ka sõnajalgu enne väetamist kasta, et väetisega taime mitte ära kõrvetada. Väetatakse kasvuperioodil kaks korda kuus. Kindlasti ei tohiks väetisega lehti märjaks teha. Väetada ei tohi äsja ümberistutatud taimi – seda võib teha umbes kolme nädala pärast, kui taim on juba juurdunud. Väetada ei tohi ka haigeid taimi, sest need ei suuda väetisi niikuinii vastu võtta. Sobivaimad on kloorivabad mineraalväetised. Täismineraalväetisest tuleks teha poole lahjam lahus, kui teistele taimedele, noori taimi aga võiks väetada veel poole võrra nõrgema lahusega. Sobivad ka orgaanilised väetised. (Rünk, 1999) 8 3.3. Ümberistutamine Toasõnajalgu on soovitatav ümber istutada igal kevadel, vanemaid taimi võib istutada iga paari aasta järel. Istutuspott ei tohiks olla liiga suur. Kui lillepoest toodud sõnajalg kasvab

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

27. Mugula väline ehitus ja idandi liigid 28. Varajase ja hilise kartuli kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, säilitamine ja tärklisesisalduse määramine Sügisene: · kõrrekoorimine (mida varem peale teraviljakoristust, seda parem) · sügiskünd (3-4 nädalat peale koorimist, võimalikult vara) · kultiveerimine (kui pärast kündi tärkavad umbrohud) 7 Kevadine: · libistamine, äestamine · Kultiveerimised · mahapaneku eel harida võimalikult sügavalt (15-17cm) · mineraalväetised · vagude sisseajamine Mahapanek · muld peaks harimissügavuses olema soojenenud +7-+10 kraadini · kergetel muldadel mai algus, rasketel mai lõpus (toominga õitsemisest pihlaka õitsemiseni) · sobiv kasvutihedus hektaril: ­ 60-70000 taime/ha -seemnekartuli kasvatamisel ­ 40-45000 taime/ha - toidukartuli kasvatamisel ­ ~35000 taime/ha - toiduainetetööstusele kasvatamisel (friid jms.) · vaovahe tavaliselt 70 cm · mugulate vahekaugus vaos - ~25 cm (4-5 mugulat m kohta)

Keemia

Punane fosfor on tumepunane pulber, mis tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta. Vees ta ei lahustu, ei helenda ega ole ka mürgine. Punane fosfor on kihilise struktuuriga. Mineraalväetised 1) Milliseid toiteelemente taimed vajavad? 2) Mikro- ja makroelementide mõisted ja näited. 3) Mineraalväetiste mõiste, millisel kujul neid omastatakse? 4) Tuua näiteid kaalium-, lämmastik- ja fosforväetiste kohta. 5) Mineraalväetised ja keskkond. 1) Lämmastikku, fosforit, kaaliumit, kaltsiumit, magneesiumit, väävlit. 2) Makroelemendid on toiteelemendid, mida taimed vajavad suurtes kogustes, nt. ülaltoodud. Mikroelemente vajavad taimed väiksemates kogustes, nt. raud, mangaan, boor, vask, tsink, koobalt, molübdeen jne. 3) Mineraalväetised on väetised, milles taimedele vajalikud toiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena (org. üh. uurea)

Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine ­ Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine ­ Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua. Tahked väetised ­ liitväetised, kombineeritud väetised, väetisesegud.

Materjaliõpetus

sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib sisepõlemismootorite detailidel, elektrisoojendite kütteelementidel, summutites, heitgaaside torustikes jm mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed vedelikud on kõik naftasaadused, kemikaalide vesilahused, mineraalväetiste lahused, vasksulfaat, propaniidid jms. Samuti tahked mineraalväetised põhjustavad teraste keemilist korrosiooni. Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed katted on näiteks tsink, kroom, raud jt , mittemetalsed katted on värvid, plastid, fosfaadid jt. Elektrokeemiline korrosioon tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). See korrosioon sarnaneb oma olemuselt galvaanielemendi protsessiga. Terase pinnal moodustub elektrolüüdiga kokkupuutel

Kordamiskiisimused agrokeemias

suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine ­ Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine ­ Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus.  Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua. Tahked väetised ­ liitväetised, kombineeritud väetised, väetisesegud.

Sfäärid

Mulda kaitsta hävimise eest-vältida erosiooni kujunemist, maaviljelusel arvestada mulla ja keskkonna iseärasustega, vältida ohtlike jäätmete viimist aineringesse, säilitada mulla struktuuri ja viljakust. Taime kasvuks vajalikud tingimused-1poorne,vett ja õhku läbilaskev pinnas.2 vabade mineraalide ja orgaanilise aine olemasolu. Hapestumise põhjused-taimed seovad aluselisi elemente, mullas orgaanilise aine lagunemisel tekib orgaaniline hape, happevihmad, alustevaene lähtekivim, mineraalväetised. muld koosneb-mineraalainetest ja orgaanilisest ainest (C,N,S). Tihe muld ­ põhjustab savimulla liigne niisutamine (nt: ehitus), ei ole poorne. HÜDROSFÄÄR. Sademed ­ suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Aurumine ­ veeringe teiseks lüliks on aurumine, mis toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Jõgede

Kartuli Agrotehnika

Sügiskünni eelselt tuleks mulda anda orgaaniline väetis (kompost või tahesõnnik) ning PK väetised. Sügiskünni sügavus peaks olema 20...25 cm. Kevadel tuleks teha mulla pindmine kobestamine 10...12 cm sügavuselt. Vajadusel teha ka külvieelne keemiline umbrohutõrje. Vaod tuleks ajada sisse kuni nädal enne külvi. Selle ajaga jõuab muld soojeneda ja luuakse mugulatele sobiv kasvukeskkond. Vagude ajamise vajalikkuse määrab ära külvitehnoloogia. Külvi eelselt antakse mulda ka mineraalväetised vastavalt mullaviljakusele ja PKvajadusele. Oluline on jälgida, et kompleksväetis ei sisaldaks kloori (Cl), sest kloor muudab mugulate maitseomadusi ja halvendab nende säilivust. Mikroelemente antakse vastavalt mulla vajadustele. Eelidandamine Selleks, et saada saaki varem, tuleks kartuli seemnemugulad eelidandada. Eelidandamise ülesanded on: 1. Varastel sortidel varasema saagi saamine; 2

Keemiatehnoloogia esimene KT

Kui protsessi on vaja ja vastab rangematele keskkonnanõuetele (1,5 kg NOx toatemperatuuril taldrikabsorberites. väljastpoolt soojust sisse viia (veeaurkonversioon), siis kui NO2 ekvivalent) 1 tonni HNO3 kohta. Selle protsessi käigus looduslik gaas ka kuivab. H 2S kasutatakse torukonvertorit, so aparaati, milles katalüsaator 8) Põllumajandus ja mineraalväetised ühineb MEA-ga nõrgalt, seetõttu saab MEA lahust on torude sees ja Taimede kasvuks on vaja 3 põhilist toiteelementi: kaudse kuumutamisega kuni 100-140 C kergesti torude vahelises ruumis põletatakse osa metaani 1)Lämmastikku (varre ja lehtede arenguks) 2)Fosforit regenereerida: küttegaasina vajaliku temperatuuri saamiseks

Agrokeemia konspekt

olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. • Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist.  Mineraalväetised Lämmastikväetised Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tšiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840). Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga. Vedelad lämmastikväetised • Vedel ammoniaak – 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm.

Tallinna Polütehnikumi I kursuse 2009. aasta eksami küsimused ning vastused.

KEEMIA EKSAMI KÜSIMUSED JA VASTUSED 1.Keemiliste elementide perioodilisus seadus, perioodilisus tabel ja selle rakendus keemiliste elementide iseloomustamisel. Keemiliste elementide, ning neist moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses aatommassist. Perioodilises süsteemi ahela koostas Mendelev, kus igale elemendile on oma lahter, koos aatomi numbriga, selle aatommassiga, nimega ja sümboliga. Iseloomustamisel saab tabeli perioodi numbrist teada aatoni elektronkihi arvu, aatomi number on prootonite ja neutronite koguarv, gruppist tuleb viimase kihi elektronide arv. 2.Metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisus tabelis Elementide metalliliste omaduste muutus perioodis (III perioodi näitel). Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektro...

Mustika istanduse rajamine

ümber. Kevadisel istutamisel antakse enne multšimist väetised. Suve teisel poolel istutatud taimed väetatakse alles järgmise aastal. Väetamine Väetada tuleb nii, et ei tekiks keskkonna olulist reostust. Loodushoiu seisukohalt tuleb kasuks multši kasutamine, mis takistab taimetoitainete väljauhtumist sademetega. Väetiste andmisel arvestatakse järgmist:  Lämmastik on mullas väga liikuv ja seetõttu on lämmastiku sisaldavad mineraalväetised andmisaja ja –viiside suhtes kõige nõudlikumad.  Fosfor seotakse mullas keemiliselt ja selle väljauhtumise oht on väiksem.   Kaalium neelatakse mullas kolloidide poolt ja arvestatav väljauhtumine esineb vaid kergema lõimisega muldadel.  Lämmastikväetised antakse kevadel või suve esimesel poolel.  Fosfor- ja kaaliumväetised kevadel või sügisel. Hooldamine Noore istandiku hooldamine

Eesti mullastiku konspekt

1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket:  Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...