pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt. Harilik härghein. Alalehed asuvad varre alusel, on soomusjad ja ülesanne on kaitsefunktsioon. 2. (1) Mille abil toimub apomiktne paljunemine? Apomiktne paljunemine toimub seemnete abil. Seemned tekivad viljastamiseta ning seepärast nimetakse ka neitsisigimiseks
RUKKILILL Liigitus viljatüübi põhjal VILJAKESTA KONSTISTENTS kuiv lihakas SEEMNETE ARV üks palju AVANEMINE avavili avanemise viis sulgvili VILJALEHTEDE ARV · Kuivvili · Avavili, paljuseemneline KUPRATAOLISED VILJAD · Kaun - ühepesaline, ühest viljalehest tekkinud, avaneb piki kõhtmist ja selgmist õmblust. Kaunad võivad olla spiraalselt keerdunud, üheseemnelised, mitteavanevad, lülilised. HERNES · Kupar - moodustunud kahest või mitmest viljalehest, kuprad võivad avaneda
, autor: Tundmatu autor, litsents: Maapähkel. Foto: Avalik kasutamisõigus Pähklike on õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklike erineb tõelisest pähklist selle poolest, et pähklike on arenenud ühest, pähkel mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Hariliku pärnapuu vili. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Kukkur_(botaanika) Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud. Teris esineb kõrrelistel, sealhulgas teraviljadel. Rukki teris. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Teris Tõru on kuiv sulgvili, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. Tõru esineb tammedel ja kiviviljakutel. Tõruks nimetatakse ka tammetõru.[1] Tammetõru. Foto: https://morfoloogia.weebly.com/kuiv-vili.html Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili. On
tolmeldajate keha külge Vilja areng ja valmimine · Kasvavat ja arenevat vilja nimetatakse viljahakatiseks · Viljahakatised kasvavad ning hakkavad seejärel valmima · Vilju on kahte sorti: lihakviljadeks ja kuivviljadeks · Kuivviljadest kasvatatakse kultuuris teravilju, pähkleid, seemneid jne · Lihakviljad kannavad puuvilju ja marju Viljade levik · Jagunevad avaviljadeks ja sulgviljadeks · Valminud avavili avaneb ja pillab seemned laiali · Sulgvili jääb vilja seemne ümber ning vili kukub emataime lähedusse · Vilja arenguks on vaja vajalikke toitaineid, valgust ja ruumi Kasutatud kirjandus · https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95is · https://et.wikipedia.org/wiki/Vili · http://g3.nh.ee/images/pix/file25798127_69cd44ab752118d606.jpg · https://i1.hippopx.com/photos/850/13/277/flower-bee-blossom-bloom-preview.jpg · https://2.bp.blogspot.com/-fvMoxASV04U/V5EYhJj--
kukub maha koos seemnetega puitunud viljakestaga kuivvili, mille viljakest pole seemnega kokku kasvanud pähkel 157. AVAVILI on kuivvili, mis seemnete valmides avaneb ja seemned laiali puistab kupar 158. avaneb kaanekese, avade või hammaste moodustumise teel tõru on nahkja viljakestaga pähklitaoline vili, mille alus asub tihedasti kokkukasvanud õiekattelehtedest moodustunud lüdis 159. seemnis 160. üheseemneline nahkja kestaga sulgvili korvõistel ja uniohakalistel, mille seemnekest ei ole viljakestaga kokku kasvanud pappus 161. on korvõieliste seemiste küljes olev "vihmavari", mille abil seemned levivad; moodustub õite tupplehtedest võilille pappustega varustatud seemnised kinituvad õisikupõhjale kõder 162. pikuti kaheks pooleks avanev vili, mille pikkus ületab laiuse üle kolme korra, seemned kinnituvad kileja vaheseina külge kõdrake 163.
munarakust. Nt võilill ja kortsleht. 20. Millised on keelõied? Kellel esinevad? Korv õisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ja ning pika ja lameda naastuga. Nt karikakar. 21. Kellel esinevad koguluuviljad? Tekib mitmeemakalisest õiest, mille emakad pole liitunud. Nt vaarikas ja maasikas. 22. Mille poolest erinevad teris ja seemnis? Kellel esinevad? Teris ja seemnis on sulgviljad. Teris on kuiv sulgvili, mille nahkjas viljakest on seemnekestaga kokku kasvanud, esineb kõrrelistel ja teraviljdel. Seemnis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud, nt päevalilleseemned ja teised korvõielised viljad. 23. Miks tekivad aastarõngad? Aastarõnga koht puitub ära ja peale tekib uus kiht, aastarõngaste järgi saab teada taime vanuse. Aastarõngad tekivad ainult seal, kus kliimatingimuste tõttu kambiumirakkude jagunemine ajutiselt vaibub
· kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, nagu odral, kaeral, riisil, hirsil ja sorgol, on tera pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud sõkalterised. Teraviljaseemnete eristamistunnused: · Paljasteriseline kaer teris on üleni kaetud peenikeste ligisurutud karvakestega. · Paljasteriseline oder teris ei ole karvakestega kaetud; karvatutt terise tipus puudub; rombja kujuga.
vars kaardunud jäme maa-alune risoom putuktolmleja (kärbsed, mardikalised) juunist-augustini risoom ja juured on väga mürgised selleri lõhnaga mürgitusnähtus: kõrvetus, peapööritus, kahvatus, oksendamine, kõhulahtisus, krambid) kasvab veekogude kallastel, soostunud kohtades, mudastes kraavides 6)Harilik palderjan sugukond: Palderjanilised sarikaline 0,5-1m paarissulgjad liitlehed liitleheline tupp ja kroon lillakad õied sulgvili, vili-seemnis (seemned on alati vilja sees) mitmeaastane ühekojaline Sugulased: Vallerjas, Ülekäijarohi, Kassiviinad, krambirohi kasvab pigem niisketel aladel kasutamine: Rahisti ja uinuti, preparaatide valmistamine, veidi mürgine 7)Angervaks sugukond: roosõielised liitleht; paarissulgjad eelistab niiskeid kasvukohti sisaldab C vitamiini Nimetused: Angerpüdse, Risthammas
( ammooniumsalpeeter) Teraviljakasvatuse tähtsus: *peamine toiduaine- soodne valgu ja tärklise suhe 1:7 inimesele füsioloogiliselt parim. *konsentreeritud toit loomadele- söödaks kogu taime maapealne osa. Põhk- koresööt, allapanu *tööstuse tooraine- Tärklis, piiritus, õlu. Põhk-katte ja pakkematerjal, paber Strateegiline tooraine- enamik arenend riike suudavad end ise teraviljaga varustada , erandiks jaapan kes impordib 70% teraviljast Teraviljade vili Üheseemneline sulgvili, botaaniliselt teris. Terise osad: viljakest, seemnekest , aleuroonkiht, idu , endosperm. Keemiline koostis: valk, tärklis, kiud, tuhk, rasv, suhkur. Ehitus ja tera koostis: Tera koosneb idust, endospermist e toitekoest ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisemine seemnekest. Suurema osa terast moodustab endosperm ( 75% massist ). Endospermi eraldab eost kilbike. Kasvufaasid
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Tali ja suvivormide Mõlemad Aint suvivormid esinemine Algarend Kiire aeglane niiskusnõue Suurem väiksem Päevapikkusele reag. Pikapäevataimed lühpäevataimed 10. Pehme ja kõvanisu Pehme nisu- tera ümaram väiksem . jahune tera,. Kõva nisu- kitsam piklikum, läikiv tera 11. Nisu terise anatoomiline ehitus Vt konsp. pilte Vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemnekestaga ja viljakestaga · Vilja nimetus on botaaniliselt teris tavaliselt nimetatakse terist teraks 12. Kahe ja kuuerealine oder 6 realine Igal peateljelüli astmel 3 normaalselt arenenud pähikut 3 realine Igal peateljelüli astmel moodustub tera vaid keskmises pähikus 13. Kultuuride külviviisid 1. Haju- ehk laialtkülv seemned külvatakse ühtlaselt kogu pinnale, korrapäratult 2
metsmaasikas) 21. SUGUKOND LIBLIKÕIELISED: JUUREMÜGARAD * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi oalaadsed (kaunviljalised). * Liike umbes 12 000 * Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, rohttaimed. * Hästi eristatav liblikja õie poolest, millel kolm kroonlehte on lahus (puri ja kaks tiiba), kaks aga kokku kasvanud (laevuke). * Varieeruvus puudub! * Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili. * Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt (kimalased, mesilased), keda meelitab kohale kõrge värviline puri ja lõhn. Tiibadele vajutades surub loom laevukese alla ja vabanev tolmukate kimp puudutab koos ümbritseva emakaga putuka karvast kõhtmist poolt. * Liblikõielistel tekivad juurekarvades ained, mis on soodsaks söödaks bakteritele, kes omakorda eritavad juurerakkude vohamist põhjustavaid fermenti
Kõik pähklid ja seemned sisaldavad palju kaaliumi, mida on neis isegi rohkem kui puuviljades, samuti fosforit, kaltsiumit, magneesiumi, aga ka mangaani, rauda ja tsinki. Kreeka pähklid ja seedripähklid, eriti poolküpsed, sisaldavad suurel hulgal joodi ja fluori. (Kroom,G. 2006:3-5) Toiduks tarvitatav ,,pähklid" ei ole botaanilises mõttes enamasti pähklid, vaid valik mitut tüüpi viljadest. Tõeline pähkel, botaanilises tähenduses, on kõva kestaga üheseemneline sulgvili, näiteks sarapuupähkel. (Kalju,K. 2007:145) Akasuu Akazuu kodumaa on Lääne-India ja Lõuna-Ameerika. Tänapäeval viljeldakse Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Lääne-India saartel, Aafrikas, Egiptuses ja Indias. Akazuu on omapärane vili, mis koosneb pirnitaolisest paisunud kuni 9 cm pikkusest viljaraost ja selle otsas kasvavast nakrast ehk india pähklist. Paisunud viljaraag ehk kasuõun on kollase või punaka läikiva koorega, mis katab õrna, helekollast mahlakat ja
milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja kahe õmblusega avanev või üheseemnelisteks osadeks lagunev kaun või üheseemneline sulgvili. Valgusisaldus seemnete kuivaines on väga suur: hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu.
kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja kahe õmblusega avanev või üheseemnelisteks osadeks lagunev kaun või üheseemneline sulgvili. Valgusisaldus seemnete kuivaines on väga suur: hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu.
kokku kasvanud, moodustades toru, milles asetseb emakas. Enamikul liikidel on aga 9 tolmukat kokku kasvanud ja üks vaba. Ainult viimast tüüpi õied sisaldavad nektarit. Tolmukapead asetsevad tolmukaniitidest moodustunud toru suhtes risti- või kaldasendis. Emakkond on üheosaline apokarpne, sigimik ülemine. Vili on kas hulgaseemneline ja kahe õmblusega avanev või üheseemnelisteks osadeks lagunev kaun või üheseemneline sulgvili. Valgusisaldus seemnete kuivaines on väga suur: hernel 34%, kikerhernel 31%, lupiinil kuni 61%. Toiduvalgu kvaliteedi järgi on esikohal aeduba ja lääts. Valgud sisaldavad inimesele ja loomadele väga vajalikke aminohappeid. Paljudel liblikõieliste liikidel on suur rahvamajanduslik tähtsus: nad on toidu-, sööda-, mee-, dekoratiiv- ja haljasväetisetaimed. Toidu- ja söödaväärtus alaneb mõnikord glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
