Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suhtlemise lühikontspekt (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekivad barjäärid?
  • Mis on naistele sobilik Idamaades?

Lõik failist

Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru
SUHTLEMISE
LÜHIKONSPEKT

Suhtlemine
on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine.
Suhtlemise
eesmärgiks

on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust.
Mõiste
“suhtlemine” on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt
informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka
sotsioloogiat.
Suhtlemine
on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub
vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete
jaluleseadmine.


Üks
tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile
kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele
reageerivad.
Tagasisidet
saame me eelkõige teistega vahetult suheldes.


Suhete
jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale
sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja
vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud , mõtted, tunded.
Suhtlemise

Vasakule Paremale
Suhtlemise lühikontspekt #1 Suhtlemise lühikontspekt #2 Suhtlemise lühikontspekt #3 Suhtlemise lühikontspekt #4 Suhtlemise lühikontspekt #5 Suhtlemise lühikontspekt #6 Suhtlemise lühikontspekt #7 Suhtlemise lühikontspekt #8 Suhtlemise lühikontspekt #9 Suhtlemise lühikontspekt #10 Suhtlemise lühikontspekt #11 Suhtlemise lühikontspekt #12 Suhtlemise lühikontspekt #13
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 584 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor clare Õppematerjali autor
Suhtlemisõpetus
(klienditeenindajatele)
kehakeel!

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

REFERAAT- SUHTLEMISOSKUS

Etalon- ehk referentgrupiks nimetatakse neid sotsiaalseid rühmi, mille liikmeks olemine vastab kõige paremini inimese sotsiaalsele identsusele. Ühel inimesel on mitu eri tüüpi etalongruppi. Suhtlemine Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad. Seda tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes. Sotsiaalse suhtlemise vahendid ongi seetõttu esmajärjekorras seotud inimestevahelise suhtlemisega. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui informatsiooni liikumine, sest see haarab ka inimpsüühikat ja sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine. Suhtlemispartneri tajumisel tuleb arvestada nii isikutaju psühholoogilisi iseärasusi (taju valivust, oreooliefekti,

Käitumine ja etikett
thumbnail
17
doc

Suhtlemispsühholoogia

iseärasusi, seostada õpitu tulevase erialase tegevuse vajadustega. Seostub teistest ainetest sotsioloogia, juhtimispsühholoogia, ka filosoofiaga. Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
22
pdf

Suhtlemine ja kuulamistõkked

Gümnaasiumis õpitust toetub psühholoogiaalastele teadmistele ja perekonnaõpetusele. Suhtlemise definitsioon Käesolevas kursuses defineeritakse suhtlemist kui inimestevahelist infovahetusprotsessi, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Lisaks eeltoodule esineb ka teisi suhtlemise määratlusi sõltuvalt sellest, milliseid aspekte inimese käitumises tähtsustatakse. Kursuses pöörame peatähelepanu suhtlemise järgmistele allstruktuuridele: 1) teabevahetus ehk kommunikatsioon 2) sotsiaalne pertseptsioon- suhtlejate vastastikune tajumine, tunnetamine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine 3) sotsiaalne interaktsioon- suhtlejate vastastikune mõjutamine, partneri üle kontrolli kehtestamine ja initsiatiivi saavutamine, vastastikuse sõltuvuse ja koostöö probleemid 4) inimestevahelised sotsiaalsed suhted ja isiksuslikud seosed; suhtlemise

Suhtlemine
thumbnail
7
doc

Isikutaju

· Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. Isikutaju põhimehhanismid Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga

Suhtlemise alused
thumbnail
22
docx

Suhtlemispsühholoogia teemad kordamiseks

Suhtlemispsühholoogia. Teemad kordamiseks. Sissejuhatus teemasse. 1. Sotsiaalpsühholoogia: uurib kuidas mõjutab inimeste mõtteid, tundeid ja käitumist teiste inimeste tegelik, kujutleav või mõeldav juuresolek. Sotsiaalpsühholoogia ühendab nii psühhholoogiat kui ka sotsioloogiat. Psühholoogia: on teadus, mis uurib psüühikat, käitumist ja psüühilisi protsesse ja psüühika üldisi seaduspärasusi. 2. Suhtlemise olemus. Kommunikatsioon laiemas tähenduses. Teabevahetuse põhiskeemid. Suhtlemine kui semnatiline probleem. Suhtlemine: on inimestevaheline infovahetusprotsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine, mõjutamine ja suhete loomine. Samuti on suhtlemine ka märgiline käitumine: ehk märke kasutav, vahendav ja tõlgendav teadvus. Hea suhtlemisoskus eeldab: 1. Head orienteeriumist rollides, mida ümbritsevad inimesed täidavad. 2. Oma rollide valdamist. 3

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
16
docx

Isikutaju (referaat)

4. Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud. Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne, kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine). Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted. 3 ISIKUTAJU PÕHIMEHHANISMID Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
7
docx

Suhtlemine, Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, Isikutaju, Avatud ja varjatud alad (Johari aken)

Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest. Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus. Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist. Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon ­ partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi

Suhtlemispsühholoogia
thumbnail
19
docx

Kommunikatsioon organisatsioonides

hinnangu ja arvamuse ­ see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast. Suhtlemiseks on erinevaid meetmeid. Asutuses eristatakse kahte sorti vestlusi ­ ametlikke ja mitteametlikke, ametlikud vestlused omakorda jagunevad veel erinevatesse gruppidesse. Kommunikatsioonis võib esineda mitmeid tõkkeid, kuid on võimalusi neid parandada või vältida. Kommunikatsioon Organisatsioonis 1. SUHTLEMISE JA KOMMUNIKATSIOONI OLEMUS Suhtlemisel on täita mitu elutähtsat funktsiooni. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi ning siis me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste eesmärkide saavutamisel. Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on

Juhtimise alused




Meedia

Kommentaarid (8)

Willi65 profiilipilt
Willi65: Mitmed küsimused said vastuse.Suur tänu!
13:40 10-10-2010
Ira75 profiilipilt
Irma Robam: oli kasu, aitas alustada oma tööd:)
15:58 15-11-2010
vicky10 profiilipilt
vicky10: vaga hea oli kasuks
20:20 31-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun