Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Suhtlemise lühikontspekt (8)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekivad barjäärid ?
  • Mis on naistele sobilik Idamaades ?
 
Säutsu twitteris
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru

SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT
Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine.
Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust.
Mõiste “suhtlemine” on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat.
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine.
Üks tähtsamaid tegevust suunavaid tegureid on tagasiside, sest meile kõigile on oluline, kuidas teised inimesed meie tegevusele reageerivad.
Tagasisidet saame me eelkõige teistega vahetult suheldes.
Suhete jaluleseadmisel püütakse oma suhtlemispartnereid mõjutada endale sobivas suunas. Seega pole suhtlemine ainult info edastamine ja vastuvõtt. Informatsiooniks võivad olla teated, ideed, faktid, hinnangud , mõtted, tunded.
Suhtlemise käigus annab inimene oma ideede, arvamuste ja seisukohtade näol teisele inimesele üle mingit teavet eesmärgiga panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust.
Seega määrab suhtlemise sisu see, kas vastuvõtja saab sellest aru või mitte.
Seetõttu  tuleb arvesse võtta osapoolte tundeid, taotlusi ja võimet mõista.
Piltlikult väljendudes tekib efektiivse suhtlemise korral osapoolte vahel omapärane mõttesild, mis aitab neil vahetada tundeid ja teadmisi üle inimesi lahutava arusaamatuste jõe.
Hea suhtlemine on sama tähtis kui inimestele vereringe.
Suhtlemine aitab kõrvaldada teadmatust ja ebakindlust ja kujundada paremat arusaamist.
Mida kõrgem on arusaamise aste, seda vähem tekib arusaamatusi ja seda tõenäolisemalt püüavad inimesed tegutseda vastavalt oma eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine oma eesmärkide täitmise.
Suhtlemise funktsioonid
Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil:
1) informatsioonivahetus
2) regulatiivne funktsioon
3) afektiivne funktsioon
4) sotsialiseerimise funktsioon
5) enesehinnangu kujunemine
Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas.
  • Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal .
  • Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele.

Suhtlemiskompetentsus
Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis
1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele,
meeleelundite arengutasemele , hääle omadustele jms
2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist
3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja
nende vahetamise võimes
4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega
5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes ( avatus , veenmisvõime,
sarmikus)
Suhtlemiskompetentsust mõjutavad tegurid
Eeldused:
_ füsioloogilised
_ psühholoogilised
_ sotsiaalpsühholoogilised
Suhtlemiskompetentsus kujuneb ja täiustub suhtlemise käigus.
Soodustavad:
1) eneseanalüüs- nii õnnestumiste kui ebaõnnestumistega seoses; eriti
oluline seoses muutustega
2) kunst , kirjandus, teater
3) koolitus, sealhulgas erialane kirjandus
Suhtlemiskompetentsuse avaldumisvormid
Otsesed:
_ suhtlemisvahendite valdamine
_ käitumismallide ja suhtlemistehnikate kasutamine
_ rollirepertuaar
Kaudsed :
_ suhtlemisomadused
_ tutvusringkonna ulatus ja koosseis
_ sotsiaalne kohanemine
Jaotus on tinglik , kõik komponendid on omavahel seotud
Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine
Suhtlusahel koosneb kaheksast osast.
  • Idee ilmumine
  • Kodeerimine
  • Edastamine
  • Vastuvõtt
  • Dekodeerimine
  • Aktsepteerimine
  • Kasutamine
  • Tagasiside
    Joonis1. Suhtlusahel
    Kodeerimine tähendab seda, et sõnumi saatja kodeerib ehk mõtestab oma mõtte teatud sümbolitesse, väljendades seda sõnades ja kehakeele abil. Kodeerimisel tuleb sõnumi saatjal silmas pidada sõnumi eesmärki. Millise vormi sõnum võtab, sõltub selle oskuslikust „vormimisest” saatja poolt ning sõnumi edastamisviisidest ehk -kanalitest. Sõnumi edastamiseks kasutatakse kas suulist või kirjalikku edastamisviisi ja kehakeelt. Suulise ehk verbaalse sõnumi edastamist täiendavad alati oluliselt mitteverbaalsed ehk kehakeele signaalid, mis väljendavad tundeid ehk emotsioone, suhtumist ehk hoiakut, täiendavad, laiendavad ja täpsustavad sõnumit, hõlbustavad suhtlust eripärastes olukordades jne. Sõnumi edastajal (nt klienditeenindaja ) tuleb keskenduda vastuvõtjale, andes sõnumi sisu edasi vastuvõtjale (nt kliendile) selges ja arusaadavas vormis.
    Sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine võimaldavad vastuvõtjal saatja poolt teele läkitatud sõnumi kätte saada ja seejärel enda jaoks lahti mõtestada. Mida täpsemalt mõistab sõnumi vastuvõtja seda, mida selle saatja teatas, seda efektiivsem ehk paremini toimiv on suhtlusahel.
    Müra on suhtlusahelaga sagedasti kaasnev koostisosa , mis võib moonutada ja muuta saatja poolt algselt edastatud sõnumit. Müra võib esineda suhtlusahela kõikide koostisosade ja etappide juures. Müra võivad põhjustada:
    • saatja ebatäpsus oma mõtete väljendamisel
    • liiklusmüra, telefonihelin, vali muusika , inimeste omavaheline jutt jms
    • signifitseerimata ehk mõtestamata tekst (sõnum)
    • logopeedilised vead (halb diktsioon, kogelus , vale kõnehingamine, nasaalne häälekõla jms)
    • rääkimisvead (võõrkeelsete sõnade ja nimede vale hääldamine, sobimatu häälekõrgus ja tämber, liiga kiire kõnetempo jms)
    • isiksuslikku laadi kõnevead (ülekordamised, enda pidev parandamine jms)
    • kehv kehakeel
    • labane kahemõttelisus
    • saatjapoolse arvamuse pealesurumine
    • saatja agressiivne, üleolev või irooniline kõnemaneer jne

    Suhtlus on alati kahesuunaline protsess. Kas ja kui hästi see toimis, sellele saab vastuse anda vaid asjakohane tagasiside (vt ka teema 13), mis kinnitab, kas sõnum jõudis vastuvõtjani ja näitab, kuidas ta sellest aru sai. Tagasiside aitab vähendada vääritimõistmist edastada soovitud ja saadud sõnumi vahel. Seega võib öelda, et klienditeenindajal on ainuke viis veenduda selles, kas suhtlusahel toimis ja jõudis eesmärgini – tagasiside küsimine ja andmine.
    Suhtlemisvormid :
    • suuline suhtlemine - kõige vahetum, kuid info kaod on kõige suuremad, igal edastamisel lähen infost umbes 10% kaduma, samas on võimalik esitada küsimusi ja anda täiendavaid seletusi
    • kirjalik suhtlemine - kasutatakse kui teadet on vaja säilitada, korduvalt kasutada, edastada
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Suhtlemise lühikontspekt #1 Suhtlemise lühikontspekt #2 Suhtlemise lühikontspekt #3 Suhtlemise lühikontspekt #4 Suhtlemise lühikontspekt #5 Suhtlemise lühikontspekt #6 Suhtlemise lühikontspekt #7 Suhtlemise lühikontspekt #8 Suhtlemise lühikontspekt #9 Suhtlemise lühikontspekt #10 Suhtlemise lühikontspekt #11 Suhtlemise lühikontspekt #12 Suhtlemise lühikontspekt #13
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 555 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor clare Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Suhtlemisõpetus
    (klienditeenindajatele)
    kehakeel!

    suhtlemine , psüholoogia

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (8)

    Willi65 profiilipilt
    Willi65: Mitmed küsimused said vastuse.Suur tänu!
    13:40 10-10-2010
    Ira75 profiilipilt
    Irma Robam: oli kasu, aitas alustada oma tööd:)
    15:58 15-11-2010
    vicky10 profiilipilt
    vicky10: vaga hea oli kasuks
    20:20 31-01-2012


    Sarnased materjalid

    82
    docx
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    14
    doc
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    8
    doc
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    7
    doc
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    10
    docx
    Suhtlemispsühholoogia konspekt
    9
    rtf
    Suhtlemispsühholoogia konspekt 2
    13
    docx
    Juhtimise alused konspekt
    133
    pdf
    Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun