Põsesuudlus ja embamine, tervitamised. Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks. Maailmas tuntakse mitmeid väga erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustea lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. Juba keskajal surusid kaks sõpra kohtudes teineteisele kätt. Euroopa lõuna- poolsetel rahvastel oli kombeks naisi tervitada põsesuudlusega. Tänapäeval kohtudes tervitati noogutades ning paljastati pea. Peakate mängis eriti tähtsat rolli Louis XIV tervitamiskunstis, mil uhke kübar elegantse liigutusega ja sügavalt kummardades tervituseks ja austuse märgiks peast võe-ti. Suu...
Koostaja: Tervitamine Lühireferaat Juhendaja: Kuressaare 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................3 2. Vastu- ja kaastervitamine..........................................4 3. Külaliste vastuvõtt ja saatmine..............................................................5 4. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad...........................5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................6 2 Sissejuhatus Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje.
Põrgusse, Nirvaanasse või siis võib see jääda ka elavate keskele kui see pole rahu leidnud. Looduse puhul on tänapäeval teadlased andnud kõikvõimalikke seletusi erinevate nähtuste kohta, mis millest tingitud on. Kuid selegipoolest omistatakse erinevatele loodusnähtustele endiselt igasugu üleloomulikke omadusi. Mis otseselt nähtustega kokku ei puutu on puud, millega vahetus läheduses olemine pidavat kosutama. Iseäranis on üks selline puu tamm, mille embamine pidavat andma juurde jõudu ja energiat ning parandama tervist. Samuti hoidutakse loodusele liiga tegemast, sest just loodus on see, mis meil tegelikult hinge sees hoiab. Meie ise kasutame vaid tema pakutavaid saadusi, et muuta oma elu mugavamalt ühel või teisel viisil. Ennustamine võib olla paljude jaoks vaid soolapuhumine, aga ometigi on säilinud juba iidsetest aegadest saati mingisugune seaduspärasus selles, millised on mingit teatud tüüpi
erinevused, käitumisreeglid, mängud. Saada e-kiri tudengilt õppejõule (sisuks mitteosalemine seminaril) [email protected] TERVITAMINE Noogutus või sõnaline tervitus (vaadatase alati silma, mehed kummardavad, naised noogutavad) Käepigistus (ulatatakse parem käsi, käepigistus on lühike ja tugev, käteldes tõustakse püst, kindad võetakse käest, kui käsi puudub) Naisterahvas võib istuma jääda lauas, kui just ei tule palju vanem inimene tervitama. Põsesuudlus ja embamine (enimlevinud lõuna-euroopas, üldjuhul naine naist ja mees naist, islamimaades embavad ka mehed omavahel) Käesuudlus, reverans ja kniks, põlvitamine. 5 juhist kultuurist olenemata: tõusta püsti, vaadake silma, naeratage, öelge oma nimi, ulatage käsi. Jäta meelde, et mehed tõusevad alati püsti, seltskonnas tõusevad mehed ka naisterahva saabudes püsti, nooremad tervitavad esimesena, oma abikaasat tervitatakse viimasena,
Tervitamiseks antud käsi võetakse alati vastu. Kui mingil põhjusel ei saa, siis vabandatakse. Mees ei tervita kinnastatud käega. Käe andmise või esitlemise ajal ei hoita teist kätt taskus. Käesuudlemine Ühepoolne: ainult mees suudleb (abielu)naise kätt Erand: kõrgvaimulike puhul on võimalik, et kätt suudleb ka naine. Naine tõstab kätt ja mees kummardub selle kohale Daamidel pole sobiv käesuudlust paluda Kätt ei suudelda tänaval ja avalikes kohtades Põsesuudlemine ja embamine ehk akolaad Accolade rüütliks löömine ja/või rüütliordusse vastuvõtmine mehe õla puudutamisel mõõga lameda küljega. Embamine kombeks nii kahe naise kui naise ja mehe vahel. Tuleb arvestada kohalikke tavasid ja kombeid! Esitlemine Väiksematel üritustel esitleb külalist alati kutsuja Ametlikel üritustel mainitakse külalise ametialast ja akadeemilist positsiooni Madalama positsiooniga ametnikku esitletakse alati kõrgemale Kohalikku elanikku esitletakse välismaalasele
Hingamine Uskudes, et puusad vajuvad hingamise tõttu, soovitasid treenerid ujujatel võimalikult vähe hingata. Liblikrabelemine võtab hingetuks, sest pingutab rinnalihaseid, mis omakorda muudab kopsude õhuga varustamise raskeks. Selle asemel, et hingamisel tehtavaid vigu selle vahelejätmisega peita, tee hoopis nii: 1) Vee hoidmine, mitte lükkamine muudab hingamise kergemaks. Ürita lõdevstuda, hingates vee all välja. 2) Veepinna embamine taastusfaasis ning rinna vajumine pärast vette maandumist tõstab puusi, lastes sul hingata nii, et keha poleks ebamugavas asendis. Lihased töötavad paremini, kui neil on piisavalt hapnikku, seega soovitan iga tõmbe ajal hingata. Erandiks on uued drillid, mil harvem hingamine laseb sul uutele liigutustele keskenduda. Jalgade töö Liblikujumse jalalööki nimetatakse sageli ka delfiinilöögiks. Ent delfiinid ju ei löö jalaga: nad
uues kirjakeeles. 25. Millal pandi alus tänapäevastele keelenormidele? Tänapäevastele keelenormidele pandi alus 20.sajandi esimesel poolel. 26. Kes ja miks algatas keeleuuenduse 20. sajandi algul? Keeleuuenduse 20.sajandil algatas NoorEesti liikumine, kuna mõisteti, et Eesti kirjakeel jääb alla suurtele kultuurikeeltele. 27. Milliseid uuendusi tõi eesti kirjakeelde Johannes Aavik? Johannes Aaviku uuendusettepanekud on Eesti keelde juurdunud. Ta mõtles välja uusi sõnu (laup, embamine jpt.), lühikese mitmuse ja ülivõrde vormide elustamise ning kõrvallause saksapärase sõnajärje asendamine V2 sõna järjega. 28. Milline oli keeleuuenduse roll eesti kirjakeele kujunemisel? Keeleuuendus muutis Eesti kirjakeele mitmekesisemaks. 29. Millal tegutses Vabariiklik Õigekeelsuskomisjon ja millal Emakeele Seltsi keeletoimkond? Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? VÕK tegutses 20.saj. teisel poolel ,ES tegutseb 20.saj. lõpust tänaseni
TERVITAMINE JA ESITLEMINE Mis on tervitamine • Komme või rituaal • Millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilitamisest/muutmisest. • Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid • Kätlemine, embamine, patsutamine, suudelmine Käed taskust välja • Ei sobi hea käitumisega kokku • Kui me üksteisega räägime või üksteist tervitame • Tutvust tehes • Vanal ajal nõuti, et mees oma parema käe ette näitaks • Kes kätt selja taga hoidis või seda mõnel muul kombel peitis, sellel polnud kindlasti häid kavatsusi • Paremast käest tuleb tervitamisel kinnas ära võtta • Naistel pole vaja tervitamisel kinnast käest võtta Käe andmine tervitamisel • Tähendab sõbralikkust
Mis on ärietikett ? "Ärietikett" keskendub kõige olulisemale tööalases suhtlemises, andes nõuandeid ja näpunäiteid: · Kuidas jätta endast positiivne mulje · Kuidas luua positiivne imago(eraldi näpunäited meestele kui naistele) · Mida peab teadma bürooetiketist · Mis teeb ärivestlused ja läbirääkimised edukaks · Kuidas olla meeldejääv ja mõjuv telefonivestluses ja ärikirjas · Mida teada lauakommetest · Kuidas toimida teiste kultuuride esindajatega. Tervitamine ja esitlemine "Tervitus on komme või rituaal, millega inimesed annavad kohtumisel märku austavast või sõbralikust suhtumisest teineteisesse või ka oma suhte iseloomu säilimisest või muutumisest. Tervitusega võivad kaasneda ka mitmesugused füüsilised kontaktid, näiteks kätlemine, embamine, patsutamine, suudlemine." Kõige kindlam ja levinum tervitamisviis, mida ametlikus suhtlemises kasutatakse, on järgnev: tõuske püsti, vaadake silma,...
4) ruumisuhted- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum 5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus Kauba tutvustamine · Uuri milline kaup kliendile meelepärane on. · Klienti ei tohi jooksutada ühest kohast teise. · Alati näita kliendile kaupa lähedalt. Lisamüük Kliendi enda sõnavaras selline termin, nagu lisamüük, puudub. Klient ei nurise kui ta lisamüügist "pääses", küll aga on ta ilmselgelt rahulolematu kui ta ei saanud terviklikku lahendust oma soovile. Ehk siis näitena, kui klient ostis elektroonilise seinakella ja kodus ostu
Kordamisküsimused 1. Esmamulje-on mulje,mis saadakse esimesel kohtumisel. 2. Prosoodia- keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi. 3. Puudutuste funktsioonid- 1) Funktsionaalsed puudutused - profesionaalsed 2) Sotsiaalsed puudutused – viisakusega seotud 3) Sõbralikud puudutused – tundeid peegeldavad 4) Armastusega puudutused – intiimsusega seotud 5) Seksiuaalset puudutused - erutust väljendavad 4. Źestid Kujutavad endast keha liigutusi, mille abil antakse edasi oma mõtteid, taotlusi ja tundeid. Tavaliselt antakse neid edasi kätega, kuid võidakse kasutada ka nägu ja pead. Siia alla ei kuulu aga kohanemisliigutused ehk liigutused, kus inimene puudutab oma keha, kohendab juukseid või riideid. Žestidel on palju funktsioone. Need võivad asendada kõnet, reguleerida suhtlemist, tõmmata tähelepanu, rõhutada inimese j...
Kui vastuvõtul on palju külalisi, suudeldakse ainult peo perenaise kätt. Kunagi ei suudelda noore tütarlapse kätt. Sobiv pole ka oma naisülemuse kätt suudelda. Käe suudlemiseks tõstab naine oma käe pisut kõrgemale (umbes rinna kohale) ning mees kummardub talle ulatatud käe kohale. Vältida tuleb aga daami käe tõstmist oma huulteni. Mees huultega daami kätt ei puuduta! Daam ei ulata käesuudluseks kunagi kinnastatud kätt. Põsesuudlus, embamine Euroopa lõunapoolsetes riikides, aga ka paljudes teistes maailma riikides on kombeks häid naistuttavaid tervituseks põsele suudelda. Komme sai alguse keskajal, mil mehed kohtudes surusid tervituseks teineteise kätt, naisi aga tervitati suudlusega. Tavalised kodanikud suudlesid teineteist põsele, aadlitiitlitega inimesed aga suule. XVI sajandil Itaaliast alguse saanud ja ka Prantsusmaale ning teistesse Euroopa riikidesse levinud tervitamisviis arenes
Samast soost inimesed ei tunne puudutuste suhtesebamugavust. Atmosfäär ainult meeste või naiste avalikes kümbluskohtades on vaba. Erinevate sugude vahel aga (v.a otsesed sugulased, kes tihti pesevad koos) on avalik füüsiline kontakt väga piiratud. Hoolimata mõnede noorte seas levinud moest, kus paarid näitavad avalikult oma kirge, ei hoia enamus paare isegi mitte teineteisel käest. Suudlust nähakse puhtalt seksuaalsena. Tervitav põsesuudlus põhjustaks piinlikkust ja embamine on pea olematu. Käitumisreeglid avalikkuses Mõningates asjades ei tehta ka võõramaalastele järeleandmisi, seda enamasti seoses Jaapani hügieenistandarditega. Paljudele külastajatele tuleb üllatuseks see, et andestamatuks peetakse end vannis sampoonitamine või seebitamine. Kuldreegliks on enese puhtakspesemine dusi all enne kuuma vanni astumist. Vann on mõeldud üksnes lõõgastumiseks, pesemine kuulub dusi alla.
kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 6 Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) Kõnega kaasnevad mitteverbaalsed e. mittesõnalised suhtlemisvahendid on info saatja seisukohalt motoorsed ning vastvõtja seisukohalt visuaalsed nagu: · silmad ja silmside;
5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures.
5) nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne II Akustilised mitteverbaalsed suhtlemisvahendid 1) kõnega seotud- intonatsioon (valjus, tämber, tempo, rütm, kõrgus), kõnepausid ja nende koht tekstis 2) kõnega mitteseotud helid- naer, nutt, köha, ohked jms. III Taktiilsed (puudutusega seotud) suhtlemisvahendid: 1) füüsiline mõjutamine nt. pimeda talutamine, kontaktne tants 2) takeesika- käesurumine, õlalepatsutus, embamine, paitus IV Olfaktoorsed (lõhnaga seotud) mitteverbaalsed suhtlemisvahendid: 1) iga inimese individuaalne lõhn 2) inimesest lähtuvad tehislõhnad deodorant, alkoholilehk jne 3) keskkonnalõhnad- suhtlemist häirivad aroomid (enamasti tööstusliku päritoluga) KUULAMINE Kuulamine on oluline suhtlemiskompetentsuse element.. Seisneb oskuses kuulata ja mõista partnerit, võtta vastu edastavat informatsiooni. Väga oluline oskus paljude elukutsete juures
abikaasat. Olenemata soost tervitab esimesena see, kellele oli adresseeritud kutse. Kätlemine Sirutatakse parema käe avatud peopesa tervitatavale, peopesad puutuvad kergel käesurumisel kokku. Käepigistus on tugev ja lühike. Ettevaatlik daamide sõrmustatud käepigistusel. Esimesena ulatab käe - vanem nooremale - naine mehele - ülem alluvale Ärimaailmas on naised ja mehed võrdsed partnerid - mehed ei pea ootama, kui naine sirutab käe. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad Euroopa lõunapoolsetes riikides tervitatakse häid naistuttavaid põsele suudeldes. "Pidulik" embus = akolaad (tuleneb pr k sõnast accoler) Euroopa riikides mehed teineteist ei emba, küll aga islamimaades. Käesuudlemine Naine tõstab käe rinna kõrgusele, mees kummardab selle kohale. Mees ei puuduta huultega daami kätt, vaid peatub mõni sentimeeter käest kõrgemal ja õhkab suudluse välja! Kätt ei sobi suudelda tänaval ja avalikes kohtades Tutvumine üritustel
Maitsmismeele konstrueerimine. "Hea maitse". Vürtside ajalugu; suhkru kasutuselevõtt; soola ajalugu jne. Köögikultuur. Maitse ja rahvuse konstrueerimine: rahvustoit; maitse kui identiteedi oluline osa. Kompimine: Kõige keerulisem ja vähem uuritud valdkond, sest pole seotud konkreetse organiga. Üldisemalt seotud keha-ajalooga, s.h. zestide ja zestikuleerimise ajalugu. Naha ajalugu: tätoveeringud; keha kaunistamine; Sotsiaalne suhtlemine: kätlemine, embamine, kallistamine, suudlemine jne. Tänapäeva "oma käega katsumise kultuur" (nt. moodsad muuseumid jms) MICHEL PASTOUREAU : ,,Sinine: ühe värvi ajalugu" Ülevaade sinise värvi tähtsusest ja tähendusest neoliitikumist tänapäevani. Analüüs näitab, kuidas antiikajal sinist värvi eriti ei hinnatud, roomlaste jaoks oli see pigem negatiivne värv, samas kui keskajal, eriti alates 12. sajandist muutus sinine ühe hinnatumaks ja olulisemaks (nt liturgias ja kujutavas kunstis).
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Ene...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
