2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: · kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust · kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist
See on oskus, mis aitab suunata oma tähelepanu olulistele tegevustele ja ülesannetele, planeerimisele ning probleemilahendamisele. Veel üheks oluliseks baasoskuseks on eneseteadvustamine ehk oskus on mõtteid, tundeid ja käitumist ratsionaalselt analüüsida ja endale teadvustada. Samuti on enesekindlus olulise tähtsusega oskus, mis peaks ühel liidril olema. Edukaid juhte eristab ebaedukatest stabiilne enesekindlus. Identideedi saavutamine, suhtlemiskompetentsus (iseloomustab oskust teiste inimestega efektiivselt suhelda, pakkuda toetust), kommunikatsioonioskus ning loomulikult eestvedamise oskus on midagi, mis ühel eestvedajal peavad olemas olema. Tähtis on, et inimesel, kes on juht kui liider, omaks vajalikke teadmisi, eelnimetatud oskusi ja käitumist. Tulemuslikkus ja töötajate rahulolu sõltuvad juhi erinevatest käitumismudelitest ehk millist liidri käitumist soovitakse ühes juhis näha. Kui on
2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid grupi tasandil: 1) grupi tekkimine 2) grupi struktuuri väljakujunemine ja inimeste kohad selles 3) grupi toimimine- infovahetus, regulatsioon 4) grupi suhted teiste gruppidega 5) grupi lagunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. SUHTLEMISKOMPETENTSUS JA SELLE ARENDAMISE VÕIMALUSED Suhtlemisoskuse kaks põhiprobleemi: kuidas olla konventsionaalne minetamata spontaanust kuidas olla sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms
EKSAM 2013 1. Mis on SUHTLEMISKOMPETENTSUS? 2. Nimetage SUHTLEMISE KOLM ASPEKTI 1. 2. 3. 4. KONTAKTI LOOMINE ON SUHTLEMISAKTI .. II .... ETAPP. NIMETA VÕIMALIKULT KÕIK ASPEKTID, mis KONTAKTI LOOMISEL tähtsaks osutuvad 4. MILLISE KONTAKTIDEFEKTIGA VÕIB TEGU OLLA, KUI Inimene, kes ise valtab ütleb kaaslase kohta: ,, ma ei saa temaga suhelda ta valetab" .............................................................. Selle asemel, et teda petnud inimesele etteheiteid teha, end kehtestada, teeb etteheiteid endale, võtab ta süü endale........................ 5. ARUTLEGE TEEMAL: ISIKUTAJU-, KOHANEMIS-, KAITSEMEHHANISMID JA NENDE VASTUOLULINE OSA SUHTLEMISEL 6. Näidake oma teadmisi SUHTLEMISTASANDITE KOHTA: 6.1. Määrake pöörduja suhtlemistasand ning oletatav pakutav tasand partneritele N: VL Tänan sind. Sinu abi oli mulle vajalik. Ema, küll sa oled tubli! Kas see on meik? Sa näed välja nagu koolnud kala... Miks mina ...
püüavad inimesed tegutseda vastavalt oma eesmärkidele. Seega tagab efektiivne suhtlemine oma eesmärkide täitmise. Suhtlemise funktsioonid Suhtlemise funktsioonid isiksuse tasandil: 1) informatsioonivahetus 2) regulatiivne funktsioon 3) afektiivne funktsioon 4) sotsialiseerimise funktsioon 5) enesehinnangu kujunemine Suhtlemise funktsioonid ühiskonnas. · Suhtlemise olulisus ja eripära kaasajal. · Suhtlemisprobleemide olulisus kuulajatele. Suhtlemiskompetentsus Suhtlemiskompetentsus kui võimete kogum, mis 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja 1
Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma nõudmisi tuleb õpilastele esitada. Suhtlemisoskusi saab enamasti jagada osaoskusteks, mis võivad omakorda koosneda tehnikatest: nt. Esinemisoskus koosneb: mitteverbaalse kommunikatsiooni oskustest( miimika zestid poosid, pausid jms) verbaalse kommunikatsiooni oskustest
SUHTLEMINE JA TAGASISIDE HARIDUSORGANISATSIOONIS Kursuse eesmärgiks on anda baasteadmisi suhtlemisest pedagoogilises kontekstis. Suhtlemiskompetentsus koosneb: Teadmistest Hoiakutest Oskustest Õpetaja suhtlemisoskusi Esinemisoskus Oskus saada ja hoida psühholoogilist kontakti Oskus kuulata Oskus saavutada reeglite täitmist (kehtestada) Oskus adekvaatselt reageerida teise emotsioonidele Oskus tulla toime enda emotsioonidega Õpetajale olulised suhtlemistehnikad - Suhtlemistasandite eesmärgipärane kasutamine - Vestluse juhtimise tehnikad: a) suhtlemispartnerist lähtuvad tehnikad: tähelepanelik kuulamine ümbersõnastamistehnikad
Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt. Suhtlemisoskusi saab jagada osaoskusteks( emotsionaalne kompetentsus: tunnete äratundmine, väljandamine, ,,tagasipeegeldamine", tunnete juhtimine, vahetegemine tunnete ja käitumiste vahel). Osaoskused võivad koosneda suhtlemistehnikatest.
9. Mida mõistetakse lapse sotsiaalsete oskuste all? Sotsiaalseid oskusi iseloomustavad kriteeriumid. 9.1. Sotsiaalsete oskuste defineerimise teeb raskeks asjaolu, et erialakirjanduses puudub ühene ja täpne selgitus. Kuid sotsiaalsete oskustega kasutatakse erinevaid samatähenduslikke termineid nagu sotsiaalne kompetentsus, isikutevaheline intelligentsus, isikutevahelised oskused, suhtlemiskompetentsus, suhtlemisoskused jne. 9.2. Sotsiaalseid oskusi on defineeritud peamiselt kolmest kristeeriumist lähtuvalt (Gresham ja Elliot, 1984, viidatud Caldarella & Merrell, 1997 järgi; Merrell, 1998): Kaaslastepoolse aktsepteerimise definitsiooni põhjal on sotsiaalsed oskused sellised laste ja noorukite käitumisviisid, mis tagavad heakskiidu ning on populaarsed kaaslaste hulgas.
infovahetusprotsess, mille käigus toimub nii vastastikune mõjutamine kui ka üksteise tähtsustamine. Oma soovitud sõnumi edasi andmine toimub teabevahetuses ehk kommunikatsioonis, kus mõjub ka sotsiaalne pertseptsioon - suhtlejate vastastikune mõistmine ja hindamine. Et olla isikupärane igas kommunikatsioonis, võiks mõelda - kuidas olla konventsionaalne minetamata samas spontaanust ning kuidas olla üheaegselt nii sensitiivne kui ka mõjuv ja edukas. Öeldakse, et edukas suhtlemiskompetentsus on kui võimete kogum, mis: 1) toetub arukusele, välimusele, tervisele, reageerimiskiirusele, meeleelundite arengutasemele, hääle omadustele jms; 2) eeldab nii sõnaliste kui mittesõnaliste suhtlemisvahendite valdamist; 3) avaldub kasutuselolevate ja käepäraste käitumismallide olemasolus ja nende vahetamise võimes; 4) on seotud mingil kutsealal vajalike rollide valdamisega; 5) peegeldub subjekti suhtlemisomadustes (avatus, veenmisvõime, sarmikus).
annaabi.ee 
