Isikutaju (5)

ISIKUTAJU

Referaat
Sissejuhatus
Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju.
Inimeste vastastikune taju ja tunnetamine on üks keerukamaid ja ulatuslikumaid valdkondi suhtlemispsühholoogias. Et selles valdkonnas paremini orienteeruma õppida, on kasulik teada mõningaid tajupsühholoogias kasutatavaid mõisteid:

• Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, so inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi .
  
• Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting , taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid , mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta.
  
• Aisting on väliste objektiivsete mõjurite poolt meeleelunditele avaldatava toime elementaarne, raskesti osadeks lahutatav tulemus. Igal aistingul on oma kvaliteet, mille poolest ta erineb teistest aistingutest. Näiteks kuulmisaisting erineb lõhnaaistingust, sinise värvuse aisting erineb punase värvuse aistingust.
  
• Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab tajutava objekti äratundmise ja seostamise olemasoleva kogemusega. Tajukujundite tekkes osalevad tihti mitmed meeled korraga.
  
• Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke.
  
• Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp.
  

Erisused isikutajus
Kujunevad 2 allikast lähtuvalt:
1.Tajutavast isikust (objektiivsed tegurid)
Näiteks: Avatud inimest on kergem tajuda, sest ta annab endast rohkem infot kui suletud Kõrgema staatusega inimesi tajutakse suurematena
Kõnedefektiga isiku tajumisel võib esineda raskusi
2.Tajujast  (subjektiivsed tegurid).
Näiteks: Vanusega suureneb tajutavate omaduste hulk, ümberhindamine ja üldistuse aste
Naised märkavad teise inimese välimuses rohkem detaile kui mehed paljude
Stereotüüpide olemasolu võib segada tajumist.
Erinevad tajuliigid
Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides.
Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju . Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab.
Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline.
Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu.
Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab otsustada, mida partner peab momendi olukorras kohaseks või lubatavaks, seega millist avatuse astet valida.
Rühmataju on väikese grupi mitmesuguste omaduste nagu ühistegevuse iseloom, võimusuhted, emotsionaalne ühtsus jm määratlemine. See hõlmab ka grupi kui terviku poolt endale suunatud ootuste tajumist.
Kõik sotsiaalse taju alaliigid võivad olla erineva tõesus-, sügavus- ja detailsusastmega.
Isikutaju eripära
Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest:

• Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne.
  
• Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused .
  
• Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest.
  
• Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud.
  

Nii igapäevasuhete kogemused kui teaduslikud uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju protsess on rõhutatult subjektiivne ja situatiivne , kuid täielikult kooskõlas sellega, mis on suhtlemise põhjuseks. Me eristame, väärtustame ning võtame aluseks hinnangu andmisel neid isiksuseomadusi, mis seostuvad parajasti käsiloleva ühistegevusega (töö, ajaviide või mäng, õppimine).
Isikutaju valdkonnas saab eristada järgmisi komponente: taju objekt (keda tajutakse), taju subjekt (kes tajub ), tajumisprotsessi iseärasused (kuidas tajutakse), subjekti ja objekti suhted.
Isikutaju põhimehhanismid
Järgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalse iseloomuga . Igaüks neist võib käiku lülituda nii üksi kui teistega kombineeritult. Näiteks võib üks mehhanism olla juhtiv, teine korrigeeriv ja kolmas stabiliseeriv. Kaasinimese tajumine, mõistmine ja hindamine võib toimuda erineva sügavusatmega ja detailsusega ning erineva tõepärasuse ja subjektiivsusega. Mingit tinglikku piiri ületades muutub subjektiivne hinnang moonutavaks tunnetuseks. Esimese nelja allpoolkirjeldatud mehhanismi korral on tunnetusvigade  ja moonutuste teke vähem tõenäoline. Need on:

• kategooriate kohandamine ;
  
• loogiline järeldamine;
  
• analoogiate kasutamine;
  
• empaatial põhinev isikutaju.
  

Kategooriate kohandamine tähendab stereotüüpide ja etalonide kasutamist. Teabedefitsiidi tingimustes piirdutakse teise inimese lahterdamisega vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise tunnuse või mistahes sotsiaalse näitaja alusel ( tippsportlane , vanapoiss jm).
Loogiline järeldamine on teise inimese iseloomu, kavatsuste ja käitumismotiivide üle otsustamine tema kohta käiva ja tema käitumist iseloomustava teabe läbitöötamise alusel.
Analoogiate kasutamise korral otsustatakse kaasinimese üle iseendaga sarnasuse alusel.
Empaatial põhinev isikutaju on selline teise inimese , tema omaduste, seisundite ja käitumise tunnetamise viis, mis põhineb võimel elada sisse tema sisemaailma, näha ümbritsevat tema seisukohalt, teda mõista ja talle emotsionaalselt kaasa elada. Liiga intensiivse kaasaelamise korral suudetakse küll teist mõista, mitte aga säilitada täit objektiivsust tema hindamisel.
Järgnevad seitse tajumehhanismi on iseloomustatavad kui vähem täpsed ja kohati moonutavad:

• projektsioon ;
  
• juhttunnustest lähtumine;
  
• lähtumine psühholoogilistest tavatõdedest ja nn. implitseeritud isiksuseteooriaist;
  
• lihtsustamine ;
  
• äärmushinnanguist hoidumine;
  
• varem otsustatu kopeerimine;
  
• tajukujundi tasakaalustamine.
  

Projektsioon on teisele isikule alateadlikult omaenda iseloomujoonte omistamine . Tüüpilisel juhtumil omistatakse meeldivale inimesele iseenda teadaolevaid positiivseid omadusi ja vaenlasele iseenda teadvustamata negatiivseid jooni.
Juhttunnustest lähtumine on teise inimese üle otsustamine lähtudes mingist ühest silmatorkavast või tähtsaks peetavast põhitunnusest. Tekib nn haloefekt : juhttunnus varjutab kõik ülejäänu.
Lähtumisel psühholoogilistest tavatõdedest ei suudeta teises inimeses lõpuni mõista seda, mis endal täiesti puudub.
Lihtsustamine tingib keerulise, komplitseeritu ja ainuomase lihtsustamist ja hõlmatavaks muutmist .
Äärmushinnanguist hoidumine tähendab mõningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist. Püütakse teda teistega ühte lahtrisse ära mahutada.
Varem otsustatu kopeerimine eeldab jäämist isikust varem loodud ettekujutuse juurde ja uute faktide kõrvalejätmist.
Tajukujundi tasakaalustamine eeldab teises isikus seletamatu ja vasturääkiva sellist tõlgendamist, et tekiks loogiline ja arusaadav tervik. Selleks kasutatakse lihtsustamise ja äärmushinnangute redutseerimise kõrval vastuolude silumist.
Kõigis toodud tajumehhanismides on ratsionaalne iva, neis peegeldub soov luua teisest inimesest hõlpsasti käsitletav ja küllalt reljeefne, kuid detailsusest vabastatud tajukujund, mis oleks usaldusväärseks orientiiriks suhtlemisel.
Isikutaju abimehhanismid
Isikutaju ei piirdu sõnalise vaste leidmisega kellegi omadustele. Teadvustame ju sõnades vaid murdosa oma tunnetusest. Märkimisväärne osa teise inimese tajumisest  toimub intuitiiv-alateadlikult sellistes vormides nagu emotsionaalse suhtumise väljakujunemine, oma psüühilise seisundi muutumine, suhtlemisvalmiduse tõus või langus, konkreetsete käitumiskavatsuste teke või kustumine. Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha surude vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes. Halvasti teadvustatud või blokeeritud partneritaju või muutuda äratuntavaks selliste isikutaju abimehhanismide kaudu nagu tundmusreaktsioonide kujunemine ja käitumiskavatsuse teke. Isikutajul on käitumist reguleeriv toime ka siis kui taju verbaalne pool on psühholoogiliste kaitsemehhanismide tõttu takistatud.
Isikutaju abimehhanismidena kirjeldatud tunnetusvahendid annavad teise inimese kohta teavet enamasti verbaliseerimatul kujul. Sinna kuulub ka nn 'keha keel'.
Isikutaju juures tuleb arvesse võtta ka esmamulje efekti, korduvtaju, võõristusefekti ja lahkumismulje efekti.
Isikutaju vead
Isikutaju vead takistavad inimese mõistmist ja tema olukorrast objektiivse ülevaate saamist.

• Stereotüübid Inimeste gruppidesse jagamine mingite tüüpide alusel.
  

Oletus , et partneril on kõik need omadused, mis rühmal üldiselt
Näiteks: “Need väiketootjad mõtlevad kõik ühtemoodi”.

• Esmamulje efekt Esmasele infole kaldutakse andma suuremat tahendust
  

Näiteks: “Ta jattis nii targa mulje, ta saab aru, kui ma esitan analüüsi tabelina”.

• Oletatav sarnasus Objektiivse info puudumisel eeldatakse, et partner on meiega sarnane
  

Näiteks:“Ma tean küll, mida ta tahab, ma ise ka tahaksin seda”

• Loogiline järeldamine Inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustavate nähtavate märkide alusel
  

Näiteks:“Ta räägib nii aeglaselt, ilmselt on pika taibuga”

• Halo efekt Partneri tegevuse paljudes aspektides hinnatakse teda ala või üle,
  

kuna teatakse või arvatakse teadvat tema tugevaid või nõrki külgi

• Kontrasti efekt Lahtutakse võrdlusest (ümbrusega, kontekstiga) mitte objektiivsetest
  

andmetest
Näiteks:“Tuleb koosolekule tööriietes-rumal”

• Vaatleja- tegutseja erinevus
  

Hinnang sõltub sellest, kas tegutsetakse ise või vaadatakse kõrvalt.
Tegutseja annab suurema tähtsuse olukorrale, vaatleja isikule

• Eelnev info
  

Eelinfo olemasolu korral kaldutakse rohkem uskuma seda infot kinnitavaid
märke
Näiteks: “Ma ju teadsin juba varem, et ta ongi selline”
Suhtluspartneri tajumine
1.Äratundmine: jälgitakse peamiselt üksiktunnuseid (N.näoväljendused, liigutused, kehaehitus , riietus. Esmamulje loomisel  on olulised füüsiline välimus ning välimuse kujundatud külg.
2.Üldmulje loomine: hinnanguline etapp, milles tajuja enda jaoks väärtustab teatud omadusi. Hinnatakse meeldivaks-ebameeldivaks, sõbralikuks-ebasõbralikuks jne. Sellel etapil märgatakse inimese seisundeid, mis väljenduvad näos, liigutustes, kehahoiakus ja ruumi kasutamisel . Püütakse teada saada ka inimese psühholoogilisi omadusi (N.temperamenditüüpi).
3.Sotsiaalsete tunnuste tajumine: tajutakse rahvust, perekonnaseisu, oletatavat ametiala. Otsitakse märke välimuse tunnustest, aga ka sõnalistest suhtlusvahenditest.
4.Omavaheliste suhete prognoos: püütakse ennustada, milliseks kujunevad omavahelised suhted.Uuritakse kontaktivalmidust ja hoiakuid. Prognoosi saab kirjeldada näiteks T.Leary koostegevuse tüpoloogia 2 dimensiooni abil:

• Domineerimine-allumine
  
• Sõbralikkus-vaenulikkus
  

Suhtlemisprotsessi teine oluline komponent on suhtlemispartneri tajumine. Partneritaju on protsess, milles partnerid vastastikku teineteist tajuvad ja loovad pildi teise isiksusest. Isikutaju erineb teiste nähtuste ja objektide tajust, sest inimene on tunduvalt keerukam ning tajumisel hakatakse käitumist interpreteerima. Inimene pole teise suhtes ükskõikne ning tajumisel kujuneb inimeste vastastikune mõju.
Kasutatud kirjandus:
Adler , R.B.; Towne, N. (1990) Looking out, looking in: interpersonal communication ;
Fort Worth: Harcourt Brace Jovanovich
Alas , R. (1999) Organisatsiooni- , juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused;
Eesti Haldusjuhtimise instituut, Tallinn
Bachmann, T.; Huik, J. (1989) Imetabane taju;
Valgus, Tallinn
Kidron , A. (1986) Suhtlemispsühholoogia;
Valgus, Tallinn