MAINORI KÕRGKOOL
Ettevõtluse instituut
Ele-
Riin Koobas
KOMMUNIKATISOON ORGANISATSIOONISReferaat
Juhendaja : Mare Kurvits
PAIDE 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.SUHTLEMISE JA KOMMUNIKATSIOONI OLEMUS 4
2.
SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS 6
3.
SUULINE JA KIRJALIK KOMMUNIKATSIOON 10
4. AMETISUHTLEMINE 11
5.MÕJUTAMINE 15
6.KOMMUNIKATSIOONITÕKKED JA NENDE PARANDAMINE 15
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 20
SISSEJUHATUS
Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis
koht ja seda võib käsitleda mitmel tasandil. Sel on mitu elutähtsat
funktsiooni ja seda ei saa vältida igapäevaselt ning on kõige
edukam teatud põhiväärtusi jälgides.
Kommunikatsioon on osa organisatsiooni
juhtimisest, see on eesmärgile
pühendatud teadlik
ressursside juhtimine, mis lähtub organisatsiooni põhiväärtustest
missioonist ja visioonist (arengukavad). Tõhus
kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu ja
arvamuse – see on oluline ülevaate saamiseks olukorrast.
Suhtlemiseks on erinevaid meetmeid. Asutuses
eristatakse kahte sorti vestlusi – ametlikke ja mitteametlikke,
ametlikud vestlused omakorda jagunevad veel erinevatesse
gruppidesse .
Kommunikatsioonis võib esineda mitmeid tõkkeid, kuid on võimalusi
neid parandada või vältida.
SUHTLEMISE JA KOMMUNIKATSIOONI OLEMUS
Suhtlemisel on täita mitu elutähtsat
funktsiooni. Vahetul suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi
suhtlemise ja suhete loomisega seotud vajadusi ning siis me kujundame
ja kinnistame oma ettekujutust iseendast(minapilti). Oskus selgelt ja
tõhusalt oma vajadusi teistele väljendada on meile abiks eluliste
eesmärkide saavutamisel.
Kommunikatsioon mõiste on kasutusel nii
laiemas kui ka kitsamas tähenduses ning on sedavõrd keerulise
koostisega nähtus,et selle lahti mõtestamisel tuleb toetuda
psühholoogia kõrval teistelegi teadusdistsipliinidele. (Kidron, A.,
lk 9;15)
Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise protsess ning seda edastatakse sõnumi saatjalt vastuvõtjale.
Ühesuunalist kommunikatsiooni võib nimetada
ka informeerimiseks. Informeerimise puhul edastatakse teave
sihtgrupile tagasisidet eeldamata. Mõnikord võib projektis osutuda
vajalikuks meeskonnaliikmeid, kasusaajaid või laiemat üldsust
informeerida.
Suhtlemise komponentideks
on :
Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis
määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning
erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu .
Joonis 1.
Kommunikatsiooniprotsessi mudel. (Anne Reino );(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc)
SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS
Kommunikatsioon on osa organisatsiooni
juhtimisest, see on eesmärgile
pühendatud teadlik
ressursside juhtimine aga ei ole ühe pressiteate või
reklaamkuulutuse saatmine . Vaid on läbiv mõtteviis ehk juurdunud
mõtteviis ja lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist
ja visioonist (arengukavad). (Illari
Lään(MA), 2007)
Organisatsioonilised suhtlemisvõrgustikud
- Organisatsioonikaardid raporteerimiskettide kujutamiseks – info liikumine ülespoole, allapoole, horisontaalselt või diagonaalselt läbi kaardi
- Organisatsiooni suhtlemisvõrgustik erineb kaardist selle poolest, et kirjeldab isikuid, kes kõige tihedamini üksteisega suhtlevad
Rollid:
- Väravavaht – strateegiline positsioon võrgustikus, kontrollib informatsiooni liikumist mõlemas suunas
- Sidepidaja – sild erinevate töörühmade/gruppide vahel
- Kosmopoliit – side organisatsiooni ja välise keskkonna vahel (käib messidel ja seminaridel jne)
- Isoleeritu v. isoleeritud diaad – töötavad omaette , ei suhtle eriti teistega. (Kati Ebs, 2003)
Kommunikatsiooni toimumisviisid :
- Kommunikatsioon ülalt alla toimub juhtimise kõrgematel tasanditel olevate isikute ja juhtimise hierarhias allpool olevate isikute vahel. Info jagamiseks kasutatakse juhendeid, ametlikke kirju, protseduurireegleid ja käsiraamatuid.
- Kommunikatsioon alt üles on vajalik õigete otsuste tegemiseks. Info kogumiseks kasutatakse: ettepanekute kaste, grupikohtumisi, ettekandeid ja avaldusi, koosolekuid, aruandeid, personaalseid kohtumisi, uuringud.
Tõhus kommunikatsioon annab inimesele võimaluse öelda oma hinnangu
ja arvamuse. See on oluline ülevaate saamiseks olukorrast.
Horisontaalsele kommunikatsioonile ei pöörata tavaliselt
organisatsiooni skeemi(struktuuri) kavandamisel kuigi palju
tähelepanu. Kuigi organisatsiooni tõhusaks tegevuseks on selline
suhtlus hädavajalik, et koorideerida erinevate osakondade/allüksuste
tööd ning, et täita kogu organisatsiooni funktsioone. (Kärolin
Šults);( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf )
Suhtluses eristatakse ametlikku ja mitteametlikku suhtlust. Ametlik
suhtlemine järgib organisatsiooni
võimu ja hierarhiat e. ülesehitust. Seda reguleerivad reeglid,
protseduurid. Mitteametlik võrgustik
ei järgi organisatsiooni ülesehitust. Suhtlemine kujuneb inimeste
eelistuste ja vajaduste baasil. Üheks väljundiks on kuulujutud .
Uuringud on näidanud, et mitteametlik suhtlusvõrk on kiire ja
üllatuslikult täpne ning kannab palju infot. Samas töötajad
peavad seda infot siiski ebatäpseks ja vähemkvaliteetseks ning
saavad nad sellest kanalist rohkem infot kui tahaksid. (Anne
Reino);(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc)
Suhtlemisevahendid
Teadete edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja
mitteverbaalseid suhtlemisvahendeid. Me ei teadvusta tavaliselt neid
suhtlemisel, kuid tegelikult on mitteverbaalsetel suhtlemisvahenditel
väga oluline osa sõnumi edastamise protsessis. Suhtlemisel on
oluline jälgida verbaalsete ja mitteverbaalsete suhtlemisvahendite
koosmõju. Sealt võib saada teavet, kas partner on meiega nõus,
millist rolli ta suhtlemises tahab endale võtta.
Need on helilised märgid, mille abil
vahendatakse teavet. Kõne võimaldab edasi anda suhtumist ja
tundeid. Oluline on silmas pidada, et kõne on paljuski situatiivne .
Suhtlemisele avaldab mõju olukord, milles suhtluspartnerid asuvad.
Suhtlemise varjundid
saavutatakse mitmesuguste võtetega
- hääle tugevus, pausid, kõne kiirus.
Soovitav on kohandada oma kõnerütmi vastavalt
partnerile - pause ja vaikust tajutakse erinevates kultuurides
erinevalt. On kultuure keda võib pidada headeks kuulajateks
(sakslased, rootslased ) ja neid, kes pole kuigi altid kuulama
( prantslased , hispaanlased).Inimese kõnes on tavaliselt ka selliseid
häälitsusi, mida inimene ise tähele ei pane (köhatused,
ohkamine, aga ka parasiitsõnad).
Mitteverbaalne suhtlemine
Mitteverbaalne väljendus võib olla sihipärane
ja impulsiivne, kusjuures seda võidakse tõlgendada samuti
emmal-kummal moel. (Kidron, A., lk 58)
Need on sõnumid, mida ei kirjutata ega räägita
ning, milles antakse edasi tundeid ja hoiakuid. Kui mitteverbaalne
käitumine on vastukäiv kõnele, mõjutab mitteverbaalne
tõenäolisemalt sõnumi kogumõju, kaalub sõnad üles ja määrab
sõnumist saadud tunded.
Mitteverbaalset suhtlemist
klassifitseeritakse:
- kineetika e. kehaliikumise käitumine - žestid, näoväljendused, liigutused, kehahoiak
- parakeel - hääle omadused, naermine, haigutamine, jms.
- prokseemika - füüsilise ruumi kasutamine ja taju
- olfaktsioon - lõhnatundmine
- naha tundlikkus - puudutuste tajumine
- materiaalsed objektid - riietus, kosmeetika, prillid, ehted ,
Kõik need mitteverbaalsed märgid võivad
mõjutada seda, mil viisil me omistame sõnumile tähenduse.
Organisatsioonisuhtluse puhul saadakse palju mitteverbaalseid märke
/teateid keskkonnast.
Keskkond ja ruum
Ruumi kasutamine – hõlmab distantsi inimeste
vahel, mis tekib kommunikatsiooni käigus, samuti inimeste asendit
üksteise suhtes.
Keskkond ja ruum hõlmab objekte, mis on meie
ümber suhtlemise ajal - ruumi visuaalsed mõõtmed, valgustus,
temperatuur ning nende mõju suhtlemisele.
Ruumiline ja keskkonnakäitumine võivad
peegeldada juhtimise stiili organisatsioonis. Kõrgema positsiooniga
inimestel on tavaliselt parem ja suurem territoorium , nad sisenevad
vabamalt madalama staatusega töötajate territooriumile, neil on
rohkem vabadust ja samas nad kaitsevad oma territooriumi paremini.
Lisaks ametlikule ruumile on inimese ümber ka
mitteametlik isiklik ruum, mida peetakse
kultuurist mõjutatuks, näitab suhteid,
hoiakuid, tundeid. Kui meie ruumiootusi rikutakse ,
tunneme end ebamugavalt. Tavaliselt neid
inimesi, kes tulevad lähemale kui käepikkus,
tajutakse pealetükkiva ja agressiivsena.
Isikliku ruumi mõistet on käsitlenud Edward
Hall:
0-45 cm – intiimne ruum
45-120 cm – isiklik ruum
1,2-3,6 m – sotsiaalne ruum
üle 3,6m – ühiskondlik ruum, publiku ja
esineja vaheline ruum. (Anne
Reino);(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc)
SUULINE JA KIRJALIK KOMMUNIKATSIOON
Sõnumi edastaja valib viisi, kuidas oma infot edastada – valik
tuleb teha kirjaliku ja suulise kommunikatsiooni vahel. Valikut tehes
tuleb lähtuda sellest, kas tal on oluline olla säästlik ja hoida
kokku aega või tal on olulisem, et inimene saaks täpselt aru, mida
me talle öelda tahame (mõjukus).
Suulist kommunikatsioon soovitatakse kasutada sellisel juhul kui on
oluline, et sõnumi tähendus oleks vastuvõtjale selge, sest siis on
vastuvõtjal võimalus üle küsida ja ka info edastajal kontrollida,
kas teda mõisteti õigesti.
Kirjaliku kommunikatsiooni puhul pole kindel, et vastuvõtja mõistab
öeldu sisu täielikult ning infot on võimalik jagada väikese
vaevaga ja väikese ajakuluga. Kirjalikult öeldut saab alati üle
kontrollida ja kasulik oleks kasutada lihtsa info edastamiseks,
keerulisema info edastamiseks tuleks kasutada silmast-silma
suhtlemist. (Kärolin Šults);( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf )
AMETISUHTLEMINE
Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on
suhtlemine, mille edukusest sõltub organisatsiooni ja tema
liikmete heaolu. Sellepärast tuleks eristada ametisuhtlemist
tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse lühemat teed mööda jõuda
asja tuumani. Tavasuhtlemises võib inimene keskenduda oma
emotsionaalsete või ratsionaalsete vajaduste rahuldamisele, kuid
ametisuhtlemises on esmatähtis organisatsiooni huvide arvestamine .
Ametisuhtlemise viisid on : ametivestlus, koosolek,
ametikirjad, avalikkussuhte korraldamine ja läbirääkimised.
Ametivestlus
Ametivestlus on sihipärane tegevus. Psühholoogiliselt on
iseloomulik, et suhtlemine toimub kahe inimese vahel ja
grupikäitumise tegurid ei ole selles protsessis esmase tähtsusega.
Seesugust vestlust kasutab juht peamiselt probleemide aruteluks,
(alluvate) tulemuste hindamisel, personali valikul, nõustamisel ja
vallandamisel. Taolise vestluse korraldamiseks sobivad intervjuu põhimõtted. Majandustegevuses tuli võõrkeelne sõna intervjuu
Eestis kasutusele siis, kui kaadritöö asendus personalitööga.
Eristatakse:
- tavaintervjuud, milles intervjueerija püüab intervjueeritavat teatud üldistest asjadest rääkima panna, näiteks psühhiaatrias;
- struktuureeritud intervjuu, mille küsimused on hoolikalt valitud ja esitatakse kindlas järjekorras;
- fookusintervjuu, milles rakendatakse mõlema eelneva intervjuu printsiipe ;
- intervjueerija võib olla direktiivne või mittedirektiivne.
Kuigi vestluse läbiviimine näib lihtne olevat, osutub see paljudel
juhtudel siiski väga keerukaks tegevuseks.
Intervjueerimisel pole kindlaid ja ainuõigeteks peetavaid reegleid,
sest see on koostöösituatsioon, milles etendavad osa suhtlemisstiil ja -kogemused. Lisaks inimeste tavapärasele suhtlusoskusele, tuleb
kasuks siiski ka mitmete soovituste teadlik järgimine.
Mõnes ametivestluses on võtmeküsimuseks argumenteerimisoskus ja
väidete mõjusus. Väitluses võib olla juhuseid, mil suurepäraselt
läbi kaalutletud argumendid ei vii õnnestumiseni, sest antud
olukorras polnud nad õigesti valitud vai järjestatud. Argumendid on
nagu töövahendid, mida inimesed kasutavad. Kuna inimesed pole
täiuslikud, siis võib ka väiteid kasutada ebaõigesti.
Koosolekud
Organisatsioonis on otstarbekas otsustada mitmeid küsimusi
kollegiaalselt. Enamasti rakendatakse juhtimise praktikas seda
tavaliselt kolmel juhul: a)kui probleem on sedavõrd
keerukas, et üksikisik ei ole suuteline seda rahuldavalt lahendama;
b)kui probleem on mitmetahuline ja tulevase otsuse
elluviimisest hakkavad osa võtma väga erinevate huvidega inimesed,
kelle huvid selle otsuse rakendamisel paratamatult konflikti
satuvad;c)kui tippjuht ei soovi teatud asjaolude tõttu otsuse
tegemisest tulenevat vastutust enda peale võtta.
Igapäeva praktikas viiakse nendel puhkudel läbi koosolek või
nõupidamine. Koosolek on organiseeritud kokkutulek , millel on kindel
eesmärk ja struktuur teabe kogumiseks, edastamiseks ning
otsustamiseks. Koosoleku õnnestumise huvides vajatakse koosoleku
juhatajat ning paljudes situatsioonides saab selle rolli
organisatsiooni juht.
Koosolekul põimuvad inimeste ametlikud–mitteametlikud suhted,
üksikisikute mõjukus ja organisatsiooni tegurid ning hõlmab ka
endas tseremoniaalseid tegevusi, strateegia kujundamist ja
läbirääkimisi.
Organisatsiooni liikmed kujundavad koosolekute kulu alusel
ettekujutuse, kuivõrd inimesi julgustatakse oma seisukohti avaldama
ning kuivõrd nende arvamustest hoolitakse.
Avalikud suhted
Organisatsiooni käekäik ja heaolu sõltuvad sellest, millised on
tema suhted ümbritseva keskkonnaga. Positiivne maine lihtsustab
asjaajamist ja suhtlemist nii klientide, hankijate, valitsusasutuste
kui omanikega. Ettevõtte positiivne tuntus võib olla tema oluline
ressurss. Paljude piirangute tingimustes valitakse ja otsustatakse
reeglina paremini tuntu kasuks. Seepärast peavad organisatsioonid mõtlema, kuidas mõjutada suhteid üldsusega järjekindlalt soovitud
suunas.
Avalikkussuhted hõlmavad endas organisatsiooni ja tema oluliste
avalike suhete juhtimist ja korraldamist. Vahel arvatakse, et see
seisneb ajakirjandusega suhtlemises. Tegelikult on üldsussuhete
sihipärase korraldamise seisukohalt vajalikud organisatsioonisisesed
ja -välised suhted, nende planeerimine , täideviimine ja tulemuste
hindamine.
Läbirääkimised
Läbirääkimised on üheks peamiseks mooduseks saavutamaks seda,
mida teiselt soovitakse. See on kahepoolne suhtlemine kokkuleppe
saamiseks olukorras, kus osa partnerite huvidest langeb kokku, osa
aga mitte.
Vaidlus seisukohtade üle viib ebamõistlike kokkulepeteni, sest mida
enam te oma seisukohta selgitate ja rünnakute vastu kaitsete, seda
enam te sellele pühendute. Toimub aheldumine, sest oma ego
samastatakse seisukohaga aga seisukohtade üle vaidlemine võib ohustada ka edaspidiseid suhteid.
Igal läbirääkijal on kahte tüüpi huve:
probleemi sisuga seotud- Probleemi ja suhete eraldamises aitab kolme põhikategooria — taju, emotsioon ja suhtlemine — rakendamine.
suhtega seotud-taju selgitab, et määrav on see, kuidas kumbki pool asja tunnetab.
Konflikt ei sisaldu ju objektiivses tegelikkuses, vaid inimeste
peades.
Suhtlemises aitab küsimuste küsimine ja pauside pidamine ning laske
teisel poolel rohkem rääkida kuid pange ise samas tähele ka.
Vaikimine on sageli üks paremaid relvi, sest vaikuses tunnevad inimesed vahel end eriti ebamugavalt, kui nad ka ise kahtlevad oma
ütluste väärtuses. Väidete asemel tuleks küsimusi esitada, sest
küsimustele vastatakse, aga väited genereerivad vastupanu.(Maaja Vadi );(193.40.33.19/doc/FIS2004.doc)
MÕJUTAMINE
Ilmselt on meie tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga:
püüame enamasti käituda nii , nagu sarnaneksid kõik teised
meiega, siit ka hinnang ja õigustus oma tegudele. Ja eitav suhtumine
meiega mittenõustumise puhul. Mõjutamise ilmselgeks sisuks
suhtlemisel on teise isiku „välise“ käitumise kujundamine ja
selle saavutamiseks tuleb sageli muuta tema suhtumisi ning seniseid
hoiakuid, siseneda temasse teatud arusaamu, panna teda teatud viisil arutlema ja mõtlema .
Isiksusliku mõjujõu olemust ja vahendeid on püütud mitmel viisil
määratleda ja liigitada. Kõige lihtsaim on seda teha
isiksuseomaduste kaudu. Kaks levinumat on neist :
1.Sotsiaalne intellekt on omane ligi neljandikule
inimestest ning see hõlmab järgmisi positiivseid omadusi : eneseusaldus koos sellega liituva adekvaatse ja kõrge
enesehinnangufa;arenenud kuuluvus- ning
abistamistarve;eneseregulatsiooni oskus ja tugev tahtejõud; veenvus;
otsusekindlus ja töökus.
2. Isiksuslik magnetism meenutab eelmist, hõlmates lisaks veel
järgmisi omadusi : eriti kõrge eneseväärikus ja - austus ,teistesse
isikutesse embaatilise sisseelamise võime; osavõtlikkus ja
sõbralikus. Isiksusliku karismaga inimesed suudavad häbelikkust
tundmata kõige erinevamatesse olukordadesse sisse elada, nad ei
tunne üksindust ega käitu samas ka agressiivselt. (Kidron, A., lk
98-99)
KOMMUNIKATSIOONITÕKKED JA NENDE PARANDAMINE
Kommunikatsioonitõkked
Pädevuse erinevused -on inimeste juures tingitud erinevusest
varasemas elukogemuses ja teadmistes. Need erinevused viivad selleni ,
et teadet kodeeritakse ja dekodeeritakse erinevalt ja kommunikatsioon
nurjub. Erineva kompetentsusega inimestel on raske suhelda. Näited:
elukogenud vanemad ja teismelised lapsed; müügiosakonna juhataja ja
noored müügiagendid; eriarvamused müügi ja tootmise juhtidel.
Taju valikulisus tuleneb asjaolust, et inimene blokeerib
infot, mis ei vasta sellele, mida ta usub. Inimene kaldub
informatsiooni mõistma nii, et see vastaks tema arvamustele või
soovidele. Meie eelarvamustega vastuolus olev info jääb kasutamata
või moonutatakse. Taju valikulisus väljendub stereotüüpides. Me
omistame mingisse gruppi kuuluvale inimesele teatud omadused, mis on omased grupile, kuid ei pruugi olla omased inimesele. Näide: Blondiin , järelikult naiivne . Naine, järelikult emotsionaalne.
Mees, järelikult agressiivne.
Halo- effekt – ühe, inimesel oleva, tunnuse põhjal teeme
järelduse mõne teise omaduse kohta, mida inimesel võib-olla pole.
Näide: kolleeg tuleb alati õigel ajal tööle, järelikult tubli töötaja.
Kehv kuulamisoskus – juhil pole sageli aega kuulata oma
alluvate muresid, sest on küllalt tegemist tähtsate küsimustega.
Aja nappus -ei võimalda juhil suhelda kõigi alluvatega.
Sageli võib aja nappus viia “lühiühendusteni”, kus
kommunikatsiooni-ahelast enam kinni ei peeta. Selle tulemusena võivad
olulised inimesed jääda informeerimata (tippjuht ütleb otse
alluvale, kuigi peaks seda tegema läbi keskastme juhi).
Väärtushinnangud - määravad, kas teatel on saaja jaoks
üldse mingit tähtsust.
Usaldusväärsus – kuivõrd saaja usub saatja sõnu ja tegusid .
Filtreerimine on väga sageli esinev alt üles suhtlemisel,
kus alluvad “mätsivad kinni” ebasoodsa teabe, mida nad ei taha
ülemusele edastada, kuna see mõjutab suhtumist ja soodustusi
(staatuse efekt).
Kommunikatsiooni ülekoormamine – inimesed ei jõua kõike
vastu võtta ega kõigele reageerida. Palju jääb tähelepanuta,
sest inimesed “lülituvad välja”. Osa teateid jääb
dekodeerimata.
Kommunikatsiooni parandamine organisatsioonis
Teate järelkontroll lähtub eeldusest, et teadet võib alati, kui
see vähegi võimalik, valesti mõista. Tuleb kindlaks teha, kas
mõisteti õigesti! Tagasiside kasutamine annab teate saajale võimaluse vastata ja saatjal kontrollida, kas teade on kätte saadud
ja sellele reageeritakse.
Informatsioonivoo reguleerimine peab silmas ülekoormatuse vältimist,
milleks kasutatakse kõrvalekalde printsiipi , mille järgi juhtidele
teatatakse ainult olulised kõrvalekalded plaanist või normatiivist.
Empaatia on võime kujutleda ennast teise inimese rolli, et mõista
tema seisukohti ja emotsioone, mida kasutades saab kommunikaator
ennustada, kuidas teadet tõenäoliselt dekodeeritakse.
Juhile on oluline mõista, et dekodeerimine toimub läbi vastuvõtja
taju filtri. Mida suurem on saatja ja vastuvõtja kogemuste erinevus,
seda suuremaid pingutusi tuleb teha, et üksteist mõista. Keele lihtsustamine on oluline seetõttu, et keeruline keel on efektiivse
kommunikatsiooni üks suuremaid barjääre. Sageli kasutatakse
erialatermineid, mis mitte eriala inimestele ei ole mõistetavad.
(Kärolin
Šults);( http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf )
KOKKUVÕTE
Suhtlemisel on meie elus erakordselt tähtis koht. Vahetul
suhtlemisel rahuldame otseselt oma spetsiifilisi suhtlemise ja suhete
loomisega seotud vajadusi. Sellega me kujundame ja kinnistame oma
ettekujutust iseendast(minapilti).
Kommunikatsioon on ühe- või kahesuunaline informatsiooni edastamise
protsess. Selle protsessis edastatakse sõnum saatjalt vastuvõtjale.
See hõlmab saatja, sõnumi ja vastuvõtja vahelist vastastikkust
toimet. Suulist kommunikatsioon soovitatakse kasutada sellisel juhul
kui on oluline, et sõnumi tähendus oleks vastuvõtjale selge.
Kirjaliku kommunikatsiooni puhul pole kindel, et vastuvõtja mõistab
öeldu sisu täielikult. Infot on võimalik jagada väikese vaevaga
ja väikese ajakuluga. Kirjalikult öeldut saab alati üle
kontrollida.
Suhtlemise komponentideks on teabevahetus ehk kommunikatsioon,
tajumine ja tunnetamine ning mõjutamine. Korduvast suhtlemisest
organisatsiooni liikmete vahel tekib suhtlemisvõrgustik. Teadete
edastamiseks kasutatakse verbaalseid ja mitteverbaalseid
suhtlemisvahendeid.
Paljude inimeste peamiseks töövõtteks on kommunikatsioon, mille
edukusest sõltub organisatsiooni ja tema liikmete heaolu. Seepärast
tuleks eristada ametisuhtlemist tavasuhtlemisest. Ametisuhtlemist
iseloomustab asjalikkus, mis kajastub eelkõige selles, et püütakse
lühemat teed mööda jõuda asja tuumani.
Ametivestlus on sihipärane tegevus. Psühholoogiliselt on
iseloomulik, et suhtlus toimub kahe inimese vahel ja grupikäitumise
tegurid ei ole selles protsessis esmase tähtsusega. Organisatsioonis
on otstarbekas otsustada mitmeid küsimusi kollegiaalselt.
Igapäeva praktikas viiakse nendel puhkudel läbi koosolek või
nõupidamine. Koosolek on organiseeritud kokkutulek, millel on kindel
eesmärk ja struktuur teabe kogumiseks, edastamiseks ning
otsustamiseks.
Avalikkussuhted hõlmavad endas organisatsiooni ja tema oluliste
avalike suhete juhtimist ja korraldamist. Läbirääkimised on üheks
peamiseks mooduseks saavutamaks seda, mida teiselt soovitakse.
See on kahepoolne suhtlemine kokkuleppe saamiseks olukorras, kus osa
partnerite huvidest langeb kokku, osa aga mitte. Ilmselt on meie
tavaline viis teisi mõjutada sarnane meie endaga: püüame enamasti
käituda nii , nagu sarnaneksid kõik teised meiega, siit ka hinnang
ja õigustus oma tegudele.
KASUTATUD KIRJANDUS
ANNE Reino Organisatsiooni käitumine majanduse kõrvalaine 2004.a. - 193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc
Juhtimise alused Kärolin Sultš http://www.tlu.ee/files/arts/4427/6-loe76671a5c4c3976eb20f87f0646daac0f.pdf
Kommunikatsioon kutsehariduses Illari Lään(MA) www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6310
Maaja Vadi - 193.40.33.19/doc/FIS2004.doc
Raamat - A.Kidron –Suhtlemine
Suhtlemine organisatsioonis Kati Ebs http://kati.ebs.ee/ok/loengud/suhtlemine17-03-03.pdf
Kõik kommentaarid