Suhtlemine, Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine, Isikutaju, Avatud ja varjatud alad (Johari aken) (0)

1. Suhtlemine
Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine , tundmaõppimine ja sotsiaalsete suhete aktualiseerimine.
Suhtlemine on kahe või enama isiku ühis-tegevus, kus ühe partneri tegevuse edukus, sõltub suuremal või vähemal määral teiste edukusest.
Põhitunnused: Suhtlemine on vältimatu, isegi siis, kui ei kõnelda sõnagi. Suhtlemine on sihipärane tegevus. Suhtlemisakt on pöördumatu. Suhtlemist mõjutab eetiline aspekt. Suhtlemises avaldub nii tahtelisus kui impulsiivsus . Suhtlemisakt pole korratav. Tagada suhtlemise võimalikkus, Markeerida sotsiaalsete kohtumiste algus ja lõpp, Vältida tarbetu info kuhjumist, vältida mõistmist takistavat keerukat väljendusviisi, Vältida ühel ajal rääkimist.
Suhtlemise probleemvaldkonnad Suhtlemise kommunikatiivsed funktsioonid: Teabevahetus e kommunikatsioon on vastastikune tajumine, tundmaõppimine, mõistmine ja hindamine; Sotsiaalne pertseptsioon – partneri üle kontrolli kehtestamine, initsiatiivi saavutamine, vastastikune sõltuvus ja koostöö; Sotsiaalne interaktsioon – isikute vastastikune mõjutamine.
Suhtlemisstiilid : Ennast eitav , salgav suhtlemisstiil – kujuneb siis, kui inimene on teistele vähe avatud ja võtab vähesel määral tagasisidet arvesse. Seda stiili kasutatakse siis, kui inimene eraldub teistest, on endasse tõmbunud. Nad on teistele suhteliselt suletud ja avaldavad vähe oma mõtteid. Mõningatel juhtudel võivad nende mõtted ja arvamused kaduda teiste hulka ja jääda seetõttu märkamatuks; Ennast kaitsev – kujuneb madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise koostoimel. Seda stiili kasutades püüavad inimesed enamasti teisi hinnata ning rääkida teistega seonduvatest probleemidest, analüüsimata käitumise põhjusi. Vahel on tagasiside teistele hävitav. Ollakse vähe avatud ja seetõttu küllaltki egoistlik. Enda käitumisvigadele ei mõelda ega soovita neid muuta. Ennast näitav suhtlemisstiil tekib siis, kui ollakse äärmiselt avatud, aga tagasisidet arvestatakse vähesel määral. Ennast näitavat stiili kasutades ollakse suhtlemisele ja teistele avatud. Teiste kohta avaldatakse arvamust harva. Otsitakse tunnustust/kiitust ümbritsevast keskkonnast ja ollakse sellest tugevasti mõjutatud. Ennast teostav suhtlemisstiil kujuneb siis, kui inimene on maksimaalselt avatud ja võtab teistelt tulevat tagasisidet maksimaalselt arvesse. Kasutades ennast teostavat stiili annavad inimesed endast väga palju informatsiooni ja seda stiili käsitletakse ideaalsena, kuid igasugustes olukordades pole selle kasutamine võimalik. Endaga kokkuleppiv stiil kujuneb siis, kui avatus teistele ja tagasiside arvestamine esinevad keskmisel määral. Selles stiilis suheldes ollakse valmis teistega kontakteeruma ja teistelt tulevat tagasisidet vastu võtma. Sellist avatust ja tagasiside arvestamise määra võib pidada optimaalseks.
Tagasiside
märkamine
Madal Kõrge
Madal
Teistele
avatud
Kõrge
Ennast Ennast
eitav kaitsev
Endaga
kokku-
leppiv
Ennast Ennast
näitav teostav
Tagasiside andmine
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlemine
Verbaalsed e helilised :
LOOMULIK KEEL: sõnade tähendus – annab edasi suhtlemise sisu, kõne kiirus, rütm, häälekõla – võimaldab hinnata isiksuse enesehinnangut, võimukust jmt pausid – liigendavad kõnet, toovad esile sõnumi
PARALINGVISTILISED (e kõrvalkeelelised) VAHENDID: intonatsioon , mitmesugused häälitsused – naer, nutt , köhimine, ohkamine parasiitsõnad, släng
Mitteverbaalsed e sõnatud suhtlemisvahendid : Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid on informatsiooni saatja seisukohalt motoorsed (liigutustega seonduvad) ja vastuvõtja seisukohalt visuaalsed. Mitteverbaalsed suhtlemisvahendid annavad teavet partneri kohta ca 60% ulatuses kogu partneripoolsest infost. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite hulka kuuluvad: silmad ja silmside – näitab suhtlemisvalmidust, kas sõnum jõudis kohale, oluline on pilgu suund, kõneleja vaatab vähem otsa kui kuulaja , näoväljendused – alluvad inimese tahtele, seega on võimalik teha soovikohast näoilmet. Mida impulsiivsem ja emotsionaalsem on inimene, seda raskem on miimikat kontrolli all hoida. Lahke, naeratav nägu! pealiigutused – kindlalt piiritletud tähendusega, suur tähtsus partneri kuulamisel, kehaliigutused ja poos – iseloomustavad keha asendit ja liigutusi teatud perioodil: lähenemispoosid – väljendavad huvi ja tähelepanu, taandumispoosid – näitavad keeldumist, vastikust, eitamise, täispuhutuse poos – väljendab põlgust, ülbust, enesearmastust, allasurutuse poos – ilmneb alandatus, masendatus, surutus
3. Isikutaju on teise inimese ja tema käitumise kohta saabuva teabe vastuvõtu valimise ja lahtimõtestamise protsess. Inimese tajumine ja tema põhiomaduste psühholoogiline tõlgendamine kujutab endast keerulist protsessi. Võib esineda moonutavat tunnetamist.
Kõiki isikutaju ja inimesetundmise nähtusi ja protsesse kokku nimetatakse sotsiaalseks pertseptsiooniks. Vahetu suhtlemisega kaasneva sotsiaalse taju teadusterminiks on interpersonaalne pertseptsioon, mis on tihedalt seotud kommunikatsiooni ja interaktsiooniga.
Teise isiku teate vastuvõtul saab registreerida ka tekstitaju , mis on omaette tunnetusnähtus. Tekstitunnetus mõõdab, millises ulatuses ja kui täpselt suudetakse vastu võtta edastaja poolt tähtsaks peetud infot.
Situatsioonitaju tähendab mingi olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. Kuid see on alati subjektiivne.
Inimesetundmine on sotsiaalsel kogemusel põhinev suhtlemiskompetentsuse näitaja, mis avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes ja isiksustüübi psühholoogilise kindlaksmääramise oskuses.
Inimese mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide, asjade või nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Tunnetatavat nähakse ja tunnetatakse sotsiaalse objektina, huvipakkuvamad jooned ja omadused on – staatus, roll, rahvus, perekonnaseis jne. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaaalselt determineeritud (määratletud) tajuja enda positsioonist ühiskonnas, tööst, rollist, kõlblusnormidest, eetilistest ideaalidest, eelarvamustest; Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nende endi vahelistest suhetest; Tajutav objekt ilmutab sageli kindlaid käitumisviise, mis tagavad tema positiivse hindamise;
Nii kogemused kui uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju on subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega.
Isikutaju võtmeküsimused. Eristatakse järgnevaid komponente: Keda tajutakse – pertseptsiooni objekt; Kes tajub – pertseptsiooni subjekt ; Kuidas tajutakse – tajumisprotsessi iseärasused; Mil viisil subjekti ja objekti suhted kujundavad pertseptsiooni kulgu .
Inimese tajumine ja tema põhiolemuse psühholoogiline tõlgendamine kujutavad endast keerulist tunnetusprotsessi, kus toimivad erinevad mehhanismid .
Isekutaju põhimehhanismid
Alljärgnevalt kirjeldatavad isikutaju mehhanismid on universaalsed . Igaüks neist võib tegevusse lülituda üksikult kui ka teistega kombineeritult:
Kategooriate kohaldamine (etalonide kasutamine) – tunnetamine kulgeb isikutajul üldiselt üksikule ja teine “lahterdatakse” mingisse liiki või tüüpi – Vanus; Kutseala ; Rahvus; Mingi välistunnus; Mistahes sotsiaalne näitaja, - poissmees, tippsportlane ;
Loogiline järeldamine – teise isiku kavatsuste, käitumismotiivide ja iseloomu üle otsustatakse tema kohta käiva teabe alusel. Loogiline järeldamine toob endaga kaasa ebaadekvaatse hinnangu inimesest, sest arvestatakse vaid teadaolevat infot ja tehakse loogikavigu;
Empaatialpõhinev isikutaju – liiga intensiivsel kaasaelamisel suudetakse küll teist mõista, kuid mitte säilitada objektiivsust tema hindamisel. Empaatiavõime on pealegi inimeseti väga erinev;
Projektsioon – teisele projitseeritakse alateadlikult omaenda iseloomujooni ja omadusi (sõbrale pos., vaenlasele neg. jooned).
Juhttunnusest lähtumine – teise üle otsustamisel lähtutakse mingist ühest silmatorkavast tunnusest ja tehakse otsused terviku kohta (ebameeldiva inimese juures ongi kõik halb);
Äärmushinnanguist hoidumine – eiratakse erandlikkusele osutavaid omadusi (a` la kõik on ühesugused);
Varemotsustatu kopeerimine – jäädakse inertselt temast varem loodud ettekujutuse juurde;
Tajukujundi tasakaalustamine – seletamatut ja vasturääkivat teises inimeses tõlgendatakse lihtsustamise abil, et tekiks loogiline tervik.
Kõigis nendes tajumehhanismides on oma ratsionaalne käsitlus. Teisest inimesest püütakse luua lihtne ja arusaadav käsitlus. See tekitab ohu moonutatud ettekujutuse saamisest.
4. Avatud ja varjatud alad ( Johari aken)
See vahend näitab, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta.

Endale
Tuntud
Tundmatu
Teistele

Tuntud

AVATUD
ALA

PIME ALA

Tundmatu
VARJATUD
ALA
TUNDMATU
ALA
Avatud ala - omadused, mis on teada Sulle ja teistele
Pime ala - omadused, millest on teised teadlikud, aga Sina ise ei ole
Varjatud ala - omadused, mida Sa püüad varjata ja teised ei tea neid
Tundmatu ala - omadused, mis on jäänud märkamatuks ja avastamata nii Sulle enesele kui teistele
5. Kuulamistõkked
Võrdlemine Võrreldes on raske kuulata, sest kogu aeg toimub juurdlemine, kumb on targem , asjalikum, vaimselt tervem – kuulaja või vestluskaaslane. Mõned inimesed arutavad, kumb on rohkem kannatanud, kumb on suurem ohver. Kui teine räägib, mõtleb kuulaja: Ka mina saaksin sellega sama hästi hakkama… Mul on palju raskem olnud, ta ei teagi, mis on raskused… Mina teenin rohkem… Minu lapsed on küll arukamad. Kuulajal pole teise jaoks kõrvu, sest vaagib pingsalt ega ta äkki teisest kehvem ole.
Mõtete lugemine Mõtetelugeja ei pööra teiste jutule erilist tähelepanu, sest ei usalda kõnelejat. Ta üritab välja selgitada, mida vestluskaaslane tegelikult mõtleb ja tunneb: Ta ütleb küll, et tahab kontserdile tulla, aga niikuinii on väsinud ja tahab puhata. Kui ta ei taha tulla ja ma käin peale, võib ta hakata vimma kandma. Mõtetelugeja pöörab suuremat tähelepanu intonatsioonile kui sisule ning otsib vihjeid, et jõuda tõe jälile.
Mõtetelugejal on kalduvus oletada, mida vestluskaaslased temast arvavad : Kindlasti vaatab ta, kui kole näonahk mul on.. Ilmselt olen ma tema arvates loll . Niisugused arvamused toetuvad eelaimusele, kahtlustele, vaistule, enesehinnangule. Kuid sellega, mida vestluskaaslane tegelikult ütleb on neil mõtetel vähe ühist või puudub üldse seos
Vestluseks valmistumine Kuulajal pole aega partnerit tähele panna, kuna mõtlem, mida järgmiseks öelda. Kogu tähelepanu on koondunud vastuseks valmistumisele. Tehakse nägu, et partneri jutt pakub huvi, kuid tegelikult harjutatakse oma juttu või mõtet. Mõned kipuvad treenima kogu reaktsiooniahelat: Mina ütlen seda, siis tema ütleb toda ja siis mina vastan nii.
Sõelumine Sõeludes kuulatakse vaid osa partneri jutust, ülejäänu aga libistatakse kõrvust mööda. Kuulaja tähelepanu teravneb vaid siis, kui märgatakse, et kõneleja on vihane , õnnetu või tuntakse ennast emotsionaalselt ohustatuna. Veendudes selliste signaalide puudu- mises , lastakse oma mõtetel uidata. Nt mõni ema kuulab last vaid sedavõrd, et teada saada, kas too on koolis jälle kakelnud. Kuuldes, et laps pole kellegagi tülitsenud, minnakse üle oma mõtete juurde.Teine sõelumismoodus on tähelepanu suunamine vaid teatud asjadele – kõige ebameeldiva puhul “lülitutakse lihtsalt välja”. Seetõttu ei mäletatagi, millest räägiti.
Siltide kleepimine Sildikleepimisel on hämmastav jõud. Kui kuulaja ristib oma vestluskaaslase mõttes lolliks või võhikuks, ei pööra ta tema jutule enam kuigipalju tähelepanu. Vestlus - kaaslane on juba mõttes maha kantud , seega lakkab ka tema kuulamine . Esimesel võimalusel püütakse lahkuda või pöördutakse mõne teise inimese poole.
Takka kiitmine Just.. Täpselt nii! Ma tean, tean.. Muidugi oled! … Täitsa lõpp! Tõesti? … Jne! Tahetakse olla kena inimene, kes pakub vestluskaaslasele tuge. Ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Võib olla kuulatakse “poole kõrvaga”, kuid tegelikult on tähelepanu ja mõtted mujal. Selle asemel, et teise jutusse süüvida, kiidetakse lihtsalt kõigele takka.
Efektiivne kuulamine Oluline oskus, sõprus- ja lähisuhete loomine; Koostöö soodustamine; teadmiste avardamine; Positiivsete emotsioonide võimaldamine; Arusaamatuste vältimine Uute ideede stimuleerimine; Töötulemuste parandamine; Pingete vähenemine; Soodustab probleemide ja konfliktide lahendamist; Soodustab genereerida ideid ja virgutada loovust .; Tugevdab olemasolevaid suhteid, aitab luua uusi; Suurendab heaolu ja naudingu saamise võimalusi
Aktiivne kuulamine Oma kuulamisharjumuste tundmine ; Tugevate ja nõrkade külgede tunnetamine
kuulajana;. Aktiivne osalemine.; Tähelepanelikkuse väljendamine.; Vestluskaaslase jutu sisule keskendumine .; Kõnelejasse eelarvamusteta suhtumine.; Peegeldava kuulamise kasutamine.; Iseenese kuulamine.; Võimalusel kõneleja palve täitmine.;