3. Ida- ja Lääne-Soome Läänesoomlased on suletumad, nendega ei saa hästi jutule, idasoomlased on elavamad, altimad koostööd tegema. Mida sünget on soomlase loomuses, on pärit läänest, kõik leebe on pärit idast. Lääne-Soome: Iseloomulik kõva leib, sest tehti pikaks ajaks ette. Tehti juustu Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja
1846-1860 luuletsükkel ,,Lipnik Stooli (Stahli) lood". Seal on esimest kord avaldatud ,,Maamme laulu". Kogu tsükkel on sõjalood. Esimene lugu oligi kohe ,,Meie maamme" või ,,Maamme laulu". 1848 esitati esimest korda seda luuletust üliõpilaste kevad päevadel, mis toimusid jälle üle mitme aasta (7?). Sel ajal oli see juba Paciuse viisiga ja lauldi mitu korda järjest Huraade saatel. Soome kultuur 5 ,,Lipnik Stahli lood"- Runeberg (umbkeelne rootslane) Ta kirjutas hümni sõnad ,,Maamme laulu"- mis sai ametlikult hümniks alles Soome iseseivudes. Kolmandana viisistas selle Frederik Pacius. Esimesed kaks viisi ei saanud nii kuulsaks. Frederik Cynaegnus- retoorika professor, ta pidas spontaanselt legendaarse kõne ,,Lipnik Stooli lood"- peategelaseks on Rootsi-Soome sõda Venemaaga, mille käigus Soome läks Venemaa koosseisu