SLÄNG

Q: Mida töö käsitleb?

Vastus leiad õppematerjalist: SLÄNG

mens, julia

SLÄNG (0)

Tartu Ülikool - Eesti keel - Eesti keel

3 HALB

Esitatud küsimused

Mida töö käsitleb?

Suuline kõneuurimine slängi

Kirjutada sotsiolingvistikast

Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine

Töö eesmärgid- teemavaldkond
Siinse bakalaureuse töö „ Vene laensõnad eesti keele slängis“ uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest.
Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul „ on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon “. Nüüdisajal üks levinumatest keeltest, millest kõige rohkem laenatakse on inglise, vene ja soome keeled. Aasta-aastalt, laenamisprotsess toimub aina aktiivsemaks ning keelde tekkivad palju uusi sõnu. See tendents tundub intensiivselt jätkumas. Kui palju on uudest sõnadest jääb püsima keelde, saab teada alles tulevikus. 1980-ndatel aastel kirjutati üsna palju slängialaseid diplomi - ja kursusetöid nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis. Tehti ka uurimusi, kus pöörati tähelepanu peamiselt õpilas -ja üliõpilas slängile. 1990-ndatel aastatel on slängiuurimine erinevatest keeltest aktuaalsemaks saanud.
Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA ESA nr 48 Siinjuures on kasutatud kirjandus, mis kajastub slängi teemat 1991. a „ Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat“, 2003. a „ Trellide ja luku taga“ ja 2003. a „Eesti Slängi sõnaraamat, nendes raamatutes on antud põhjalik ülevaade vene laenude esinemisest eesti keele slängis. Samas on ka lühike tutvustus, mis on släng ja kuidas see on keelde tulnud.
„Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat“. Kus on esitatud põhjalik ülevaade slängi päritolust. Samuti on lühike tutvustus slängi kasutusest ning suur laenude loend , mis on käibele tulnud viimaste aastate jooksul.
„Trellide ja luku taga“ See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender , kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud „ Eesti vanglaslängist 20.sajandi algusest teise maailmasõjani“.
„ Eesti slängi sõnaraamat“ põhjalik ülevaade laenudest slängis erinevates keeltes.
Ülevaade slängiuurimisekohta eesti keeleteaduses. Olulised uurijad on Tender, Loog , Vainola.
Ülevaade üliõpilastöödest EKVs eesti keeles Praakli, Pääro, Happonen, Ivanova
Ülevaade eesti slängisõnaraamatutest, mida nad käsitlenud.
Minu isiklik töö materjal

1 SLÄNGI PÄRITOLU

Esimeses peatükis analüüsitakse eesti keele slängi ajalugu ning seotud sellega erinevad mõisted, mis tulevad keeles esile. Samuti vaadeldakse slängi mõistete piiritlemist ja selle funktsiooni keeles. Släng on emotsionaalne, nii nagu temasse suhtuminegi, ning võitlus slängiga on mõttetu. Osalisel või täiel määral kogu inimtegevus sõltub keele olemasolust.

Slängi ajalugu
Selles alapeatükis uuritakse slängi mõistete ajalugu ja kuidas släng on keelde tekkinud. Samas antakse ka lühike ülevaade, kes on slängi uurimisega tegelnud viimaste kümnendate aastate jooksul.
Tiiu Eraldi (2002: 24) sõnadest tuleneb, et keel on sündinud tänu sellele, et inimene on hakkannud puudust tundma suhtlusvajadusest ning mõnel määral on olnud asendamatu nii algses kui arenenud ühiskonnas. Praegusel ajal on keeles palju mitmesuguseid ülesandeid, mis keel peaks teostama oma parima eesmärgi saavutamiseks. Kuna keel on pidevalt muutumisprotsessis, aina sagedamini tekitatakse keelde uusi nähtusi. Üks mõnesid faktoreid, mis on avaldanud mõju keeltele on „Släng“
Tõnu Tenderi sõnul släng on „universaalne nähtus, teda on leida igast keelest“. Slängi tuleb vaadelda kui elava ning areneva keele üht tunnusmärki, keele elujõu peegeldajat. Mõni sajand tagasi, Huno Rätsep (1976: 119) on väitnud, et „ igale rühmale on omane mõneti erinev keelepruuk , mida tuleb pidada loomulikuks ja üldseaduse kohaseks“.
Siiski, släng on tähelepanu väärt, siin on veel palju, mida oleks vaja tõestada. Tõsi küll, et algul slängi peeti seotud kurjategijate sõnavaraga. Tänapäeval nagu Tõnu Tender kirjutab (1994: 292) on see mõiste ennast laienenud ning seejärel aina rohkem väärib uurimist . Siinjuures on oma arvamused avaldunud Valter Tauri ja Viktor Masing, kelle arvates peaksid lingvistid rohkem tähelepanu pöörama argoole, sel juhul kirjakeel jääb püsima normeerituks ja kõike arengutendentse arvestades.
Tõnu Tender oma kirjutises „Eesti släng: olemus ja uurimuslugu“ (1994: 292) ütles, et peale praktiliste põhjuste annab slängi uurimine väärtusliku informatsiooni keeleteadlastele, sotsiolingvistidele, leksikoloogidele, keele muutumise uurijatele ja semantikutele. Üks esimesi, kes on tundnud huvi slängi vastu oli Tõnu Tender. Ta on kaitsnud Tartu Ülikoolis oma magistritööd teemal „ Eesti släng: olemus ja uurimislugu“.
1.2 Slängi mõistete piiritlemine
Eric Partridge (1970 38-40) väidab, et konkreetsemad andmed slängisõnade kasutamisest tulenevad antiiksest Kreekast ja Roomast . Samuti Tõnu Tender on arvamusel, et maailma esimeses eeposes , savitahvlitele kirjapanekud on kasutanud slängielemente sellistes teostes kasutanud nt Homeros , Theokritos, Plautus , Horatius, Juvenalis .
Mai Loog (1991: 5) aga arvab „ Esimene Eesti slängi sõnaraamat“, et sõna „släng“ on pärit inglise allilma keelest („cant“) ja on sajandeid vana. Sama sõna, „ slang “ kasutati ka tähenduses petmine („deception“) ja ahel („chain“). Viimane viitab sõna päritolule -- nimelt hollandi keeles sõna „slang“ tähendab „uss“. Siiski aeg lendab ja släng omab aasta-aastalt ainult laiema tähenduse.
Ka Eric Partridge (1970) on öelnud, et „ slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet keelemängu ja spontaansust enda väljendamisel loetakse inimestele omaseks ürgseks jooneks“.
Vaidlemata on see tõsi, et siiamani on ebaselge, mis on släng. Vaatleme hoolikalt, mis termineid kasutatakse slängist rääkides: släng, argoo , zargoon , erikeel , sotsiaalne murre jne. Pilku heites eestikeelsele entsüklopeediale „argoo (pr argot), erikeel kuulub mingi konkreetse ühiskonna gruppi, nt meremeeste, sõdurite või õpilaste keelekuju . Võrdluseks võtame Zargoon“ (ENE 1985: 286), zargoon (pr), mingi teist keelt imiteeriv segakeel. Tiit Hennoste (2000) on leidnud definitsiooni, et „släng on väikeste rühmade erikeel, mis on oluline selle rühma eneseidentiteedi jaoks“.
Eesti keeles on käibel, nii argoo, zargoon kui ka släng. Tõnu Tender (2003: 5) järeldab raamatus „Trellide ja luku taga“, et kolm erinevat sõna on tulnud erineval ajal.
I etapp – 1926.-1937. aastatel hakkati kasutama sõna „argoo“, mis kasutati slängi tähistamiseks. Oldi teadlikud, et selline sõna nagu slang eksisteerib inglise keeles, aga eesti keelde see ei olnud veel kasutusele viidud .
II etapp - 1950.aastal, sel aastal vene keele vahendusel tuli käibele veel üks termiin- žargoon.
III etapp — 1968. aastal esimest korda sõna släng ilmus ajakirjas „Mana“. Sellest ajast paljud Tartu keeleteadlased hakkasid kasutama seda terminit oma töödes (Tender, Ilm 2003: 12)
Nagu Tiit Hennoste on juba maininud, släng on eelkõige kõnekeele ja suulise kõne nähtus. Samas Hennoste (2002- 1119 ) on ka eristanud kolm põhjust suulise keele uurimiseks. Ühest küljest suulise kõne all võiks välja tuua kvalitatiivseid ja kvantitativseid erinevusi. Teiseks on vaadelda linnades kõneldava nii nimetatud tänavakeele uurimine hk argikeele tema võrdlemine kirjakeele ja vanade kohamurretega. Kolmandaks aspektiks on käsitada suulist kõnet ehk argoot kui kultuurilist, sotsiaalset ja situatiivset tegurit.
Niisiis , prantslastel on olnud termiin „argoo“, inglisekeelne vaste on „ slang“, aga eesti keele terminoloogiasse sellist sõna pole veel keegi sisse viinud. Umbes 1950- ndatel on vene keele vahedusel tuli käibele selline mõiste nagu „zargoon“. Mis puudutab eestikeelsesse kirjandussesse, siis siin aktsepteeriti sõna „släng“ 1968.aastal ajakirjas „Mana“. (Tender KK1994: 293)
Suulise kõne all on mõeldud palju mitmesuguseid uurimusi: kirjakeele, murde, foneetilis ja slängiuurimused (Hennoste 2000: 1122). Samas kõnekeelel on palju erinevaid stiile. Kõik oleneb sellest, mis olukkorras, kellega ja kuidas tuleks suhelda. Oma vanemataga, me räägime ühtemoodi, kui saame kokku sõpradega siin räägitakse oma keeles või hoopis väikeste lastega me suhtleme teistmoodi.
Släng on nii öelda erakeel, sest maailmas on palju inimesi, kes ei ole ühesugused ja nad kõik kasutavad omapärase keele omavahel suhtlemiseks. Mai Loog (1991- 6) on väitnud, et slängi võib ilmuda erinevatel keeletasanditel: foneetilisel, morfoloogilisel, sõnamoodustasandil, süntaksis ja semantiisel tasandil. Tavaliselt on slängiks peetud erilist sõnavara.
1.3 Eesti keele slängi sõnavara.
Paul Ariste on üks esimesi autoreid , kes on uurinud eesti keele sõnavara ala. Oma töödes sõnavarast, on ta leidnud seletuse umbes kahele tuhandele sõnale. Ta on sidunud kokku eesti keele kontaktid naaberkeeltega (Rätsep 2002: 48). Andrus Saareste on ka suutnud tähelepanu tuua slängi arenemisele ja selle uurimisele, kes avaldas ajakirjas „Eesti Keel“ artikli „Vooludest ja liikumistest“.
Slängiuurijad nagu Tõnu Tender, Andrus Saareste, Eric Partridge väidavad, et slängi on lihtne kasutada, aga väga raske defineerida. Kuigi on esitatud üks slängi mõiste definitsioon: „ släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimeste, sõpruskondaddele jne. Omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara, mis kujuneb kõikides elavates keeltes eksisteerivate seaduspäraste keeleliste protsesside tagajärjel“ (Tender KK 1994: 295).
Mis puudutab slängi sõnavarasse, peab tähelepanu pöörama sellele, mis ühiskonnas inimene ringi liiikub ja eelkõige kellega. Slängi ei peeta sobilikuks ajakirjanduses või politiikas. Siin on raske ette aimata, mis on rahva lähedane või üldkeelne. Enamjaolt on släng rohkem iseloomulik noorte seas. Igaüks meist kasutab omapärast erikeelt . Slängi peetakse ka ainulaadseks linnamurdeks. Seda erikeelt võiksid kasutada näiteks: õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed ärikad, punkid, homod , kelnerid, programmeerijad , filmimehed, arstid, pedagoogid (Loog 1990: 2-3).
Kõik meie maailmas on üsnagi seaduspärane. Keeltes esinevad sõnade rikkad sõnavarad nagu murde või slängisõnavara. Seetõttu on ilmne, et murdesõnavara moodustavad murdesõnad, nii öelda sõnad, mis on käibel ühe keele ühes või paaris murdes. Slängi sõnavara on populaarne noortel inimestel, kes kasutab seda igapäevaselt. Sõnavara on pideval muutumisprotssessis. Paratamatult jõuab keel sinna, kuhu viib kultuur. Aeg- ajalt, sõnavarasse tulevad uued sõnad, millest neist me hakkame kasutama, see on juba meie tegu.
On terve nimekiri uurijaid, kes on tegelnud kõnekeele ja kõnelise suhtlemise uurimisega. Põhiliseks tegevuseks on olnud sõnavara slängisõnavara kogumine ja keskseks uurimisaineks õpilas- ja üliõpilassläng. Selle gruppi kuulusid Tiit Hennoste, Toomas Help, Sirje Mäearu ja Kaja Tael (Tender KK 1994: 348).
Üheks tuntumaks slängiuurijaks sai professor Paul Ariste. Uuesti hakati kirjutama ka slängialaseid kursusetöid.
On samuti slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase tähendusega slängisõnad (EKK 2007: 618 - 619). Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda erinevaid nimetusi väljadele tüdruk, poiss, rumal inimene, eri stiili noored, alkohol , joomine, toit, raha, seks, suguelundid, kool või õppeained ja mõned teised. (Hennoste 2000: 1352- 1367)
Tõnu Tender (1994) arvates, 1960- ndatel astatel, slängi peeti negatiivseks ilminguks, mis risustas meie emakeelt . Mitmete aastate tagasi, Gerda Laugaste sõnul, slängi kasutamine on ähmane ja umbkaudne olnud ja seetõttu paljud inimesed jäävad kirjaoskamatuteks.
Argine olukord lubab kasutada sõnavara, mis avalikus situatsioonis on keelatud. Tuleb nimetada oluliseks mõjuriks, mis separeerib kirjakeele ja argikeele on suhtlussituatsiooni olemasolu (Tiit Hennoste 2000: 1361). Samamoodi, Hennoste rõhutab, et on olemas sotsiaalne tabu : tabunähtused või tabutegevused, millest ei räägita ja tabutegevused suhtluses . Ning tabutegevused avalikus sektoris, mida on ebasobiv kasutada oma suhtlemises.
Iga keele sõnavaras on laensõnu. On mitut viisi, miks üldse sõnu laenatakse. Üks olulisi on tuua uue mõiste keelde. Tõnu Tender arvab, et släng tekib ja areneb seaduspäraste keeleliste arengude järel, mis eksisteerivad juba keeles. Keeles hakkavad toimuma sellised protsessid nagu sõnade tähenduse laienemine või muutumine, laenamine võõrkeeltest, murdesõnade kasutamine jne.
Tõnu Tender on jaganud slängisõnavara paariks alagrupiks, kus võib näha erinevaid sõnu, mida kasutatakse suhtlemises. Tema sõnul aina rohkem slängisõnavaras nähakse omasõnad, tähenduse muutimine vastupidiseks, metafoorid.
Mai Loog on läbi viinud küsitluse (1989), mille põhjal selgus, et noorte släng sisaldab 15% laene . Üldiselt laenatakse peamiselt igast keelest. Populaarsemateks keelteks on pidanud arvama 1990. aastatel laenud inglise, soome ja siis vene keelest. Vene laenud eesti slängis on peamiselt pärit kuritegelikust maailmast. Ning, kõigepealt laenamine sõltub inimese või inimgrupi huvidest, haridusest, elukutsest, kultuurikontaktidest ja teistest erinevatest teguritest.
1.4 Slängi sõnade funktsioon
Selles alapeatükis räägitakse slängi kasutusest keeles. Peamiselt kajastatakse, mis sõnu kasutatakse argisuhtluses ja nende funktsioonid.
Tõnu Tender (1994) on kirjutand, et släng aitab põgeneda rutiinsest elust. Ta toob lühidust ja uudsust keelde. Tundub samuti, et slängi kõneleja soovib olla uuudne, teistest erineda ning näidata oma loovust ja nutikust slängi kasutamisel . Kindlasti, slängi sõnu kasutades, seda enam näidatakse mingi kindlasse ühiskonda kuulumist. Slängi eelis koosneb sellest, et see annab võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Jällegi Tenderi seisukoha järgi, slängisõnad on niivõrd inforikkad ja lakoonilised, millega nad saavutavad keelelist ökonoomsust. Siin kohapeal, võib kinnitada, et släng on „polüfunktsionaalne“.
Niisiis, slängi funktsioonid on: „ soov varjata kõrvaliste kuulajate eest infot; keelelise ökonoomsuse (lühiduse) saavutamine; afektiivsus- oma suhtumise rõhutatud väljendamine; huumori- ja uudsusetaotlus; enese eristamine teistest; oma olemuse rõhutamine; üldtuntud autoriteetide ja normide kõigutamine“(Tender KK 1994: 299).
Tiit Hennoste oma kirjutises „Sissejuhatus suulisesesse eesti keelde“ on väitnud, et sõnade kasutus eriti argikeeles on muutuv protsess. Esiteks, argisuhtluses kasutatakse palju üldsõnu, partikleid, asesõnu ja määrsõnu. Teiseks, kasutatakse palju keelemängi, millel ei olegi konkreetset tähendust enne ütlemist. Kolmandaks, ka tavalisi nimisõnu või verbe saab kasutada argikeeles laiemas ja teistsuguses tähenduses kui kirjakeeles. Samas on ta ka järeldas, et slängisõnavaral on ühised jooned. Kõigepealt, sõnavaras on eelkõige tegemist vormilise ja semantilise markeeritusega. Teiseks, slängi iseloomustab variatiivsus ehk sama lekseemi või tähenduse kohta paljude häälikuliste või sünonüümsete variantide olemasolu. Lõpuks, osa slängi on üsna kujundlik (metafoor, eufemism võidüsfemism). See tähendab seda, et släng omab tugevat hoiakulisust, hinnangulisust ja irooniat.
Mitte ainult Tiit Hennoste vaid ka Mai Loog on kirjutanud peaaegu ühe skeemi järgi. Mai Loog (1991: 10) on jaganud slängisõnavara kolmeks rühmaks:kõige sagedasemad slängisõnad, alfabeetilises järjestuses kesmise sagedusega ja vähe kasutatavad slängisõnad.
1.4 Argikeele uurimine mujal maailmas ja Eestis

2 VENE LAENUDE AJALUGU EESTI KEELES

2.1 Laenamine

Laenamise all mõeldakse uute keeleelementide võtmist mingist teisest keelest. Laen on „ keelde võetud laenhäälik (nt f ja š eesti keeles), - liide (nt vene laen - nik), - tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, - sõna, - väljend või – tähendus“. (EKK 1997: 480)
Laenamine tähendab teisest keelest uute keeleelementide ülevõtmine. Laen ehk laenkeelend võib olla laenhäälik, mis on keelde integreeritud (nt f ja š eesti keeles), - liide (nt vene laen - nik), tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, - sõna, -väljend või tähendus (EKK 2007: 595).
Henn Saari on arvamusel (1987: 18), et laenamiseks nimetatakse tavaliselt teistest keeltest uute keeleelementide võtmist. On jaotatud ka välis- ja siselaenamiseks, viimase all eeldatakase laene sama keele allkeelest (nt murde- või slängisõna kirjakeelestumist) või keelesaarelt.
Paratamatult laenamine toimub keelekontaktide vahedusel, mis on seotud interferentsi mõistega. Ilse Lehiste järgi tähendab interferents kakskeelsete isikute keeles esinevaid kõrvalekaldeid kummagi keele normidest (Lehiste 1988: 1-2, 94). Ilse sõnul, kakskeelseks võib nimetada isikut, kes on suuteline rohkem kui ühes keeles grammatiliselt õigeid lauseid moodustama. Interferents on järkjärguline ehk siis esineb kordkorraliselt ühelt etapilt teise. Interferents võib figureerida nii foneetikas, fonoloogias, morfoloogias, süntaksis, semantikas kui ka leksikas. (Lehiste 1988: 1-2, 94)
Maailmas on sadu erinevaid keeli, aga samas neid kõike ühineb üks seik, et nad kõik alluvad muutustele. On olemas nii suuline kõne kui kirjalik osa keelest, kus tuleb õigesti ja korrektselt kirjutada. Suulise kõne uurimine on praegu üsna kiiresti arenev valdkond . Samuti ka kirjakeel ei seisa paigal, keelelised muutumisprotsessid toimuvad kogu aeg.

Vene laenud eesti kirjakeeles

Käesolevas peatükis tutvustatakse laenude arvu eesti kirjakeeles. Lähemalt vaadeldakse iga laenu rühma, mis aastatel ja kuidas on keelde tulnud. Käsitletakse erinevaid sõnu , mis on tulnud kasutusele keelde.
Vene laenude kiht on eesti keeles teiste laenudega võrreldes suhteliselt keskmisel tasandil. Esimesel kohal jääb siiski domineerima inglise keele laenud. Laenude dateerimisel ei saa kahjuks alati kõikidel juhtudel täpsuses kindel olla, eriti suuliselt ülevõetud mingite konkreetsete terminite puhul.
Huno Rätsepa sõnul (2002) jagab ta eesti kirjakeele sõnavara kolmeks põhiliseks rühmaks: omasõnavaraks, laensõnavaraks ja tehissõnavaraks. Tehissõnavaraks nimetatakse tehistüvesid, mis on vabalt moodustatud oma - või võõrtüvede kujul. Nende omavaheline seos on kirjakeeles järgmine (esimene arv määrab tüvede hulka, mis on kindlalt määratud selles rühmas, teine aga viidab tüvede kogust sõnavaras (Rätsep 2002:62).
Omatüved 2585 — 3375 tüvest (46,67 — 60,93%)
Tehistüved 52 — 56 tüvest (0,94 — 1,01%)
Laentüved 2242 — 2698 tüvest (40,48 — 48,41%)
Kuna kirjakeel on läbi käinud rohkem uurimusi kui suuline keel. Võib väita, et vene laene eesti kirjakeeles on läbinisti uuritud valdkond. Paljud keelemehed on tegelnud vene laenude uurimisega. Nende seas on Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste, Valentin Kiparsky ning teised, kes on kirjutanud laenudest. 1981. aastal sai valmis Anita Seppet väitekiri, kus ta on analüüsinud vene laensõnu eesti kirjakeeles enne ja pärast 1940. aastat. Samuti ka Rogier Blokland, kes on teinud suure pannuse vene laenude uurimisesse oma tööga „ Vene laenud eesti kirjakeeles“ või „ Russian loanwords in literary Estonian“.
Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome- ugri , soome- permi ja soome- volga algkeelde lõuna pool elanud indoeuooplastelt. Neid laene eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust. Nende hulka kuuluvad: arva -, iva, mesi , ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss , vasar , viha jt. Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55)
Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu , taevas; taimed- hein, hernes , karbe, seeme , tael; loomad- angerjas, hani , härg ,herilane, oinas; keha- hammas, kael ; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55)
Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr. Tänapäeval germaani laenude arv ulatub peaaegu 400ni ehk umbes 5% tüvede koguarvust. Germaani laenude arv on kahekordistatud balti laenude võrra. Näiteid: ader, haldjas , kaer, kaup, kehv, kuld , kuningas, puri , põld, raha, raud, rikasjt. Germaani laenud alluvad Skandinaaviast mõjule sellistes valdkonnas nagu maaharimine , kalastus, karjakasvatus , kalapüük, metallitöö, kaubandus ja ühiskonnaelu. (Saareste 1952: 56, Rätsep 2002: 71)
Järgmiseks rühmaks on peetud slaavi laenud, mis on tulnud keelde muistsest lääneslaavi keelest. Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende seas on aken, ike, lusikas , nädal, raamat, rist , saabas , sirp, turg , vaba, värav jt. Slaavlased osutavad ristiusu mõjule. Nendele järgnevad läti laenud, mis on jõudnud keelde alates VII sajandist. Kirjakeeles on neid 31-42 või 0,56- 0,76% tüvede koguarvust. Siia kuuluvad: kanep, kauss , kõuts, magun , mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard , sõkal, vanik , viisk jt. (Rätsep 2002: 73)
Slaavi laenudele järgnevad alamsaksa laenud, mis põlvnevad keskalamsaksa keelest, mida kõneldi XIII sajandi algul kui linna on jõudnud vaimulikud , ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised. Tol ajal see keel oli ametlik keel nii Liivimaal kui ka Eestis. Alamsaksa tüvesid esineb rohkesti kirjakeeles 771-850, 13,92-15,35% kogu tüvevarast. Mõned näited on esitatud allpool: alp, amet, arst, ingel , hunt, kapp, kütt, lahing, köök, ploom , prii, tüür, orel , paar, pann , undruk, vorst , sült jt. See on üks suuremaid rühmi , mis kajastab keskaegse Euroopa elulaadi tulekut Eestimaale. (Rätsep 2002: 72)
Edaspidi ilmuvad Rootsi laenud, mis on jagatud kahte gruppi: eesti rootsi ja riigirootsi laenud. Eestirootsi dateeritakse juba XIII sajandi lõpul Lääne-Eesti saartel. Riigirootsi laenud on tulnud eesti keelde XVI ja XVII sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa olid osaliselt või tervilikult Rootsi võimu all. Rootsi laene on eesti keeles 105-148, s.o 1,90-2,67% kogu tüvevarast. Selle hulgas on hiiva -, iil, julla, klibu, klutt, kratt, krim, kroonu , kuunar , käru, lant, loovi -, malm, moor , näkk, pagar, peiar, plagu, plasku , puldan, riik, räim, solk, tasku , tont, tutt , tünder, vaar , värd (värdjas) jt. Eestirootsi laenudele on avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75)
Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud, dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69 -6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas , kirka, kolhoos , kopikas, majakas , munder, porgand , präänik, rubla , tatar, tubli , vurle, puravik , sputnik jt. Nagu Aristelgi, nii esineb ka Rätsepa sõnul, et vene laenud on jõudnud keelde mitmete allikate kaudu. Esialgu on vene laenud tekkinud Ida-Eesti naabruse tõttu lähedaste olevate venelaste kaudu, siis käsitöölised ja kaupmehed hakkasid tulema linna. (Rätsep 2002: 73, Ariste 1981: 83-89)
Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel -,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss, kits ,kleit, kritsel-(kritselda), laadung , lihvi-, loss, lärm, naps, pirn , pits, prits , rehken- (rehken-da-), ring, sahtel , siksak, sink , sitsi -, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter , klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel , redis, sahver , sirel, traksid , tärklis, värvel jt. Tänu saksa keele vahendusele on eesti keelde tulnud suur osa rahvusvahelisest sõnavarast. (Huno Rätsep 2002: 70-75)
Eelviimase laenukihtina jäävad soome laenud, mis on tänapäeval üsna levinud. Need hakkasid keelde tulema XIX sajandi lõpus. Mitmete aastate jooksul laenatud sõnade arv on üsna suur, peaaegu kakssada, kuid üheksa kümnendikku neist on tuletuslaenud, mille tüved eksisteerisid varem eesti keeles. Soome keelest uusi tüvesid on 87-96, s.o 1,57-1,73% kogu tüvevarast. Siia kuuluvad aare , anasta-, haihtu-, harras, jenka, julm, jäik, keigar , kuva-, lakka-, masenda-, mehu , raev, reibas, retk, ründa-, sangar ,solva-, suhe, säili-, sünge, tehas, turske, uljas , vaist, vihja- jt. Enamik soome laenudest on tulnud eesti keelde mingi oleva isiku vahendusel ja juba laenamisel on olnud eesti keele struktuurile kohandatud (Huno Rätsep 2002:70-75).
Ning lõpuks tulevad muud laenud, mis on laenatud teistest keeltest. Siin hulgas on umbes 7-9 tüve, s.o 0,12-0,16% tüvevarast. Need on jaana —( hbr. jaana—’ lind’), koi juudi. ’ ihne’, velma mrdv.— ’taaselustama’, vutt ingl. ’ jalgpall, jalgpallimäng’ (inglise). See rühm võiks ola palju mahukam prantsuse jai nglise laenude poolest,, kuid enne täiesti rahvusvahelise sõnavara väljauurimist oli vaga raske kõike muudatuse jälgida. (Rätsep 2002: 74)

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 72 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-03-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

julia mens Õppematerjali autor

1.Suuline kõneuurimine slängi
2.Kirjutada sotsiolingvistikast
3.Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine
4.Töö eesmärgid- teemavaldkond

släng keel kirjakeel eesti keel vene keel

Sarnased õppematerjalid

odt

„Slängi kasutamine noorte seas“

Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga

Eesti keel

doc

Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas

.............................................................................................. 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ............................................................. 8 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu?..................................................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1

Kirjandus

doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng

Kirjandus

doc

Nimetu

· uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms)

Kategoriseerimata

pdf

slängisõnade voldik

Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised

Eesti keel

doc

Eesti sotsiolektide seisund

1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks

Geograafia

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

kujule viimine –, uurimistöö läbi töötatud tekstide põhjal ning suuri tekstihulki katvad võrdlused. Oluline on ka töörühma Internetikodulehekülje pidev täiendamine, mille kaudu huvilised pääsevad käsitsema vana kirjakeele korpuse materjale. Vana kirjakeele andmestik kantakse el. materjalikogudesse.  sotsiaalmeedia (osa neist on ka korpustesse kogutud) – släng. MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)).  sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha.  küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik)

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

docx

Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid

Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme üldistavate tö?

Soome-ugri

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk