SLÄNG (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

odt

„Slängi kasutamine noorte seas“

Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus  Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga

Eesti keel

26

doc

Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas

.............................................................................................. 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ............................................................. 8 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu?..................................................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1

Kirjandus

11

doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng

Kirjandus

16

doc

Nimetu

· uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited ­ kas ­a ­e ­s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne  24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96­104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms)

Kategoriseerimata

11

pdf

slängisõnade voldik

Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised

Eesti keel

43

doc

Eesti sotsiolektide seisund

1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39  2 Sissejuhatuseks

Geograafia

28

docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

kujule viimine –, uurimistöö läbi töötatud tekstide põhjal ning suuri tekstihulki katvad võrdlused. Oluline on ka töörühma Internetikodulehekülje pidev täiendamine, mille kaudu huvilised pääsevad käsitsema vana kirjakeele korpuse materjale. Vana kirjakeele andmestik kantakse el. materjalikogudesse.   sotsiaalmeedia (osa neist on ka korpustesse kogutud) – släng. MSN/FB tekstide kogumine. Neist tekstidest selgub, kuidas sotsiaalmeedia kasutajad end veebis väljendavad (nt slängisõnad, emotikonid, eripärane stiil (numbrid tähtede asemel)).  sõnaraamatud – kogu info ühe sõna kohta on süsteemselt silme ees (nt tuletised, käändkond, näitelaused), nii et aeganõudvat lisatööd (st midagi lindistada, litereerida) pole vaja teha.  küsitlused, ankeedid – släng, murded (kirjalik)

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

9

docx

Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid

Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme üldistavate tö�

Soome-ugri

Kommentaarid (0)