lõhedega) koorik ja sees tumepruun seeneliha. Erinevalt teistest sarnastest puuseentest on tuletaelal selles kohas, kus kübar puule kinnitub, sitkest seenelihast erineva tihedusega (korkjas) marmorjas südamik. Midagi huvitavat Tuletaela on ammustest aegadest kasutatud tule saamiseks - sellest ka nimi. Tulerauaga tulekivi vastu lüües langes sädemeid taelale, mida eelnevalt töödeldi salpeetrilahuses immutamisega. Tael süttis, kuid ei põlenud ära: pärast tule kasetohule, piibule vm. kandmist tael kustutati ja oli palju kordi kasutatav. Seent võib kasutada ka lõnga värvimiseks. Kasutatud kirjandus http://www.hkhk.edu.ee/puuseened/ Aitäh kuulamast!
England Agnes Tael Xb Part of The UK Land borders with Scotland and Wales Includes over 100 smaller islands Total area 130395 km² Politics constitutional monarchy and parliamentary democracy leading parties Conservatives and Labour party member of the European Union Population Climate 51 000 000 people Temterate maritime 395 people per km² climate biggest influences come from the proximity to the Atlantic Oean Economy one of the largest in in the world average GDP per capita of £22,907 regarded as a mixed market economy official currency is the pound sterling Education optional nursery, primary, secondary Sixth form college Sports Thank you for your attention!!
Marss Agnes Tael 9b Üldandmed Läbimõõt: 6750 km Nimi vanarooma Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi ...
ja tema eeposed ,, Ilias’’ ja ,,Odüss eia’’ Hanna Tedre, Valeria Vyurtts, Kristofer Tael Homeros ● Vana-Kreeka luuletaja, keda peetakse kuulsate kangelaseeposte "Ilias" ja "Odüsseia" autoriks. Kuid on ka selliseid teooriaid, mille järgi kuulub talle ainult "Ilias" või isegi mitte kumbki. ● Töenäoliselt on eepostesse kirja pandud põlvkondade vältel suuliselt edasi kandunud ja arenenud lugude tulemus. Homeros ● Elas umbes Trooja sõja ajal ● Sündis Joonias ● Suri Ios (Kreekas) ● Ta oli arvatavasti pime Ilias
Raamatututvustu s Khaled Hosseini „Tuhat hiilgavat päikest“ Üldandmed: Ilmumisaasta: 2007 (2010 eesti keeles) Tõlkija: Triin Tael Päritolumaa: Ameerika Ühendriigid Kirjastus: Eesti Ajalehed AS Autorist Khaled Hosseini (sünd. 1965 Afganistanis)- kirjanik ja arst 15. aastaselt kolis Ameerika Ühendriikidesse Üks maailma loetuim kirjanik Esikromaan „Lohejooksja“ („The kite runner“) ilmus 2003.a Raamatuid maailmas müüdud üle 38 miljoni eksemplari Kuulsaimad romaanid: „Lohejooksja“, „Tuhat hiilgavat päikest“, „Ja mägedelt kajas vastu“
töötavad võrdsalt meestega. Kõrged hinnad poodides ja madal finantsiline seisund, raapuudus lükkavad naist vargusele. Sammuti ülekoormus tööl, väsimus ja närviline pinge tekitavad psühholoogilist stressi, millega võib kaasneda järjekordne kuritegu. Seega naiste kuritegevuse probleemi ennetamisel tuleb käsitleda võitlusele üldise kuritegevuse vastu. KASUTATUD ALLIKATE LOETELU 1. Tael, I. 2009. Skript Kriminologie. Kriminoloogia Vanglaametnikele. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. 2. Simon, R.J. 1977. Women and Crime. USA: Heath and Company. 3. Justiitsministeerium: 2008 Vanglate ja kriminaahoolduse aastaraamat 2007. Tallinn: Ministry of Justice. 4. Kudrjavtsev, V.N. Eminov, V.E. 1999. Kriminoloogia. Moskva: Yurist 9 5. http://www.arileht.ee/artikkel/72132 6. http://pub.stat.ee/px-web
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema.
midagi nii võrd tundelist ja emotsioonideküllast. Ei olnud ma ka varem käinud kuulamas klaverikontserti. Kuigi oleks tahtnud teada saada rohkem infot pianisti Gerly Kättmann kohta, oli enne kontserti jagatud kavadel ka piisavalt informatsiooni kontserdi kulgemise kohta. Suureks plussiks oli ka pärast kontserti publikule pakutud kodune kasemahl ja koogike. Laura Tael XI klass
jälgib silmanurgast olukordi, kuhu ta näiliselt juhuslikult on sattunud. Lisainfo Itast on välja antud kaks raamatut. 1986 ,,Ita Ever" Helle Tamm. 2006 ,,Ita Ever. Elu suuruses" Margit Kilumets Ajakirjade Kirjastus. ,,Ita Ever. Elu suuruses" oli Eesti Kirjastuse andmetel 2006. aasta Eesti enim müüdud raamat. Täname tähelepanu eest! :) Allikad http://www.ohtuleht.ee/181131 Autor: Triin Tael http://et.wikipedia.org/wiki/Ita_Ever http://teadur.ee/lisad/upl/uploads/thumbnails/etv_ita_ever.miss_ marple_lood90.jpg http://content7.flixster.com/photo/12/28/17/12281721_sma.jpg http://www.tmm.ee/kalender/aprill/suur_tegelane.png http://ext.err.ee/images/3eb314ed-1c54-4405-bce2-96297fff1081/ 34932_5.jpg http://www.sloleht.ee/multimedia/images/000062/54b40fd0-da4d-4642-8fb0- 14869c442474.jpg http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/
Kuid sellegipoolest jätkus põnevust ning meeleolu ka muusikali lõpuossa ning oli endiselt huvitav jälgida, mis laval toimub. Ainukene asi, mida esinejatele/organisaatoritele ette heita oleks see, et olla tähelepanelikum ning ettevaatlikum, sest etenduse ajal toimus väike apsakas, kus ühel osatäitjal kukkus mikker küljest ära ning vahepealne tekst läks kaduma. Aga eks tegijal juhtub. Laura Tael XI klass 10.12.08
Kaili Tael 12B RETSENSIOON Külastasin 7. mail 2015. aastal ooperit „Rigoletto“ Rahvusooperis Estonias. „Rigoletto“ on Giuseppe Verdi kirjutatud ooper, mis kahtlemata kuulub ooperiliteratuuri kullafondi. Giuseppe Verdi elulugu Giuseppe Verdi sündis 10. oktoobril 1813. aastal (suri 1901. aastal). Muusikalise hariduse omandas Verdi individuaalselt, sest konservatooriumisse teda vastu ei võetud. Esimesed helitööd kirjutas ta juba umbes 15-16 aastaselt.
Agnes Tael XIb NAINE SINJOONIGA AUTOR: Pablo Picasso STIIL: ekspressionism Teos loob masendunud meeleolu. On näha, et pildil olev naine on väga sügavalt kurb mõtlik ja tüdinenud, ta tunneb end ilmselgelt halvasti, sest ta hoiab endast kätega kinni, nagu ta kaitseks ennast millegi eest. Kuigi pintslitõmbed teosel on rahulikud, jätavad
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja
Agnes Tael Xb Karistusviise vanakreeka müütides On palju müüte, mis jutustavad erinevatest jumalate karistusviisidest. Mõnes loos on karistused liiga karmid ja mõnes jälle jääb valesti käitunud jumal või inimene hoopis ilma karistuseta. Kuid see on selge, et antiikkreeklastel olid samad väärtushinnangud, mis tänapäeva inimestel, sest müüte uurides saame teada, mis oli
väljakutse. Üks osapooltest, kas siis vanem või laps, peab end muutma. Siiri Veensalu teab ema ja õpetajana, et indigolaste vajadustega pole lihtne harjuda: ,,Meil ei ole kerge, me ei oska veel teisiti," sõnastab ta kasvatajaks olemise raskuse. Inge Taela sõnul peavad vanemad esmalt oma probleemid lahendama, sest lapsed võtavad enda kanda ka vanemate mured. Vanemate ülesanne on süstida lapsesse jõudu ja kindlustunnet. Kuni vanem on endaga hädas, ei saa ka laps end hästi tunda. Inge Tael kinnitab, et tegelikult tahab iga laps vastata talle pandud ootustele. Mäss kehtivate süsteemide vastu on märk, et ta ei oska enam enese päästmiseks midagi muud teha. Kui ta vastu ei hakkaks, siis ta kaotaks iseenda. Koolireformid ei toimi Viimase kolme-nelja aasta jooksul on Inge Taela poole pöördunud hulk vanemaid lastega, kel on koolis probleeme. ,,Need on olnud hästi arukad lapsed. Ma ei saanud aru, miks neid probleemsetena tähistatakse
[S.l.] : J. Pert, 1934 4. Eesti teatri biograafiline leksikon. Koostanud Kalju Haan, Heino Aassalu, Vilma Paalma. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Eesti Teatriliit 2000 (Tallinna Raamatutrükikoda) 5. ENE, EE. Tallinn 6. Ullo Toomi: kaerajaanist tantsupeoni: [elust ja tegevusest]. Koostanud ja Ullo Toomi elu ning eesti rahvatantsulooks täiendanud Heino Kermik. Tallinn, Eesti Raamat 1983. http://www.europeade.org.ee/tantsuajalugu.htm Standard tantsud Ants tael kirjastus eesti raamat Tallinn 1972 lk711 Saaremaa suvesimman vikil 19851998 järjepidev kultuuritöö muuseumi õeliluks koostanud helgi allik kuresaare 1998 lk 37 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat Tallinn 1967 ,lk35 ullo toomi kaerajaanist tantsupeoni tallinn eesti raamat 1983 lk78 http://paber.maaleht.ee/?old_rubriik=5396&old_num=779 Ullo Toomi Harjutusvara rahvatantsijale, kirjastus Eesti Raamat,Tallinn 1967 ,lk3 4
Pärnu Raeküla Gümnaasium Bengt Gottfried Forselius Uurimustöö Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684
Apuleius versus Pudentilla Pudentilla kaitsjad: Merle Sirje Tael ja Enel Tubin Kaasusega seotud isikud ja sündmuste kronoloogia Isikud: Pudentilla (P)- Apuleiuse naine Apuleius (A) - Pudentilla mees Flavia (F) - Pudentilla minina Lucius Aemilius (LA) - patriits Cara (C)- Pudentilla orjatar Eros (E) - 13-aastane noormees Pudentilla meesori (M) Sündmuste kronoloogia: 1) F räägib A-le, et P-l on olnud seksulaasuhted LA-ga
SUURGILDI HOONE Suurgildi hoone Pikk 17 paikneb all-linnas Pikal tänaval, Pühavaimu kiriku vastas ning on ehitatud aastail 1407-10. Algselt paiknes Suurgildi hoone Pika ja Pühavaimu tänavate vahel, praeguse kohviku Maiasmokk kohal, kuid ta ulatus rohkem lõuna poole, hõlmates seal tänapäeval paikneva kolmnurkse platsi. 1407 ostis Suurgild oma praeguse hoone kohal asetsenud 14. sajandil ehitatud elamu ning müüs oma vana maja tingimusel, et uus omanik lammutaks hoone lõunapoolse osa ning püstitaks hoone keskkohta uue viilu. Nii ka sündis ning sellega tagati Suurgildi uue, esindusliku hoone parem nähtavus, kuna selle hoone ette tekkis praeguseni säilinud kolmnurkne plats. Sellelt platsil on tänapäeval jälgitavad nii Suurgildi hoone kui ka keskaegse Tallinna teine silmapaistev ehitis - Pühavaimu kirik. Peale ostutehingut 1407 alustati Suurgildi uue hoone ehitusega. Vana ja lagunenud elamu asemele ehitati tolle aj...
Pärnu Raeküla Gümnaasium Laura Tael Sangaste mõisakompleks Pärnu 2009 Sangaste mõis oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal. Kaasajal jääb kunagine mõis Sangaste valda Valga maakonnas. Keskajal oli Sangaste Tartu piiskopi tähtsaimaid lauamõisaid. Esmakordselt mainitakse Sangaste algupärast nime Toyvel, Theal; rahvasuus Tõhala, 1272 aastal seoses Tiedemannus de Toyvele nimelise isikuga. Kohanimi "Sangaste" pärineb 1287. aastal rajatud mõisast. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks.1626. aastal kinkis Gustav II Adolf mõisa Christopher Raskyle. 1723. aastal läks mõis Peeter I kingitusena Ivan Golovini kätte, kelle pärijad valdasid seda 18. sajandi lõpuni, siis oli mõis lühikest aega Arpshovenite käes ja 1808. aasta kevadel ostsid selle Bergid. Mõis kuulus Bergidele kuni võõrandamiseni, mõisasüda aga 1939. aastani. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada, ka Põ...
Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad söövad aganaleiba, see tähendab, nad ei puhasta pekstud rukist aganatest, vaid jahvatavad ja küpsetavad mõlemad koos. Lätlased ja eestlased söövad äärmiselt viletsat leiba, mida võib tulega süüdata. Ainult peopuhkudeks küpsetavad nad nisust või puhtamast rukkist, kuid mitte kunagi püülijahust." Eks seetõttu ole ka vanarahva
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
Agnes Tael 9b Duke Ellington Edward Kennedy "Duke" Ellington oli Ameerika helilooja, pianist ja orkestrijuht. Ta oli oma eluajal ja siiani on üks suurimaid mõjutajaid jazz'is. Lapsepõlv Edward Kennedy Ellington sündis 29. aprill 1899. Tema ema nimi oli Daisy Kennedy Ellington ja isa nimi oli James Edward Ellington. Nad elasid koos Duke'i emapoolste vanavanematega Washingtonis Ward place'is
Sõnavara on pideval muutumisprotssessis. Paratamatult jõuab keel sinna, kuhu viib kultuur. Aeg- ajalt, sõnavarasse tulevad uued sõnad, millest neist me hakkame kasutama, see on juba meie tegu. On terve nimekiri uurijaid, kes on tegelnud kõnekeele ja kõnelise suhtlemise uurimisega. Põhiliseks tegevuseks on olnud sõnavara slängisõnavara kogumine ja keskseks uurimisaineks õpilas- ja üliõpilassläng. Selle gruppi kuulusid Tiit Hennoste, Toomas Help, Sirje Mäearu ja Kaja Tael (Tender KK 1994: 348). Üheks tuntumaks slängiuurijaks sai professor Paul Ariste. Uuesti hakati kirjutama ka slängialaseid kursusetöid. On samuti slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase tähendusega slängisõnad (EKK 2007: 618 - 619). Slängis on olulised need valdkonnad (asjad, kohad, teemad, tegevused jms) mis on vastava kasutajarühma elus olulised, st slängi pole mitte igasugustest leksikaalsetest väljadest. Nii on noorteslängis oluline anda
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Jaana Tael EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL JA TEMA KULTUURIHARIDUSLIKUD MÕJUTUSED Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Eesti kultuuriloos märgib maarahvakultuur olulist osa. Eestlane sündis talus, popsitares või saunas. Külast algas Eesti rahva tee siia, tänasesse Eestisse, arenenud maailma. Käesolevas töös soovib autor anda lühiülevaadet Eesti talurahva elust ja sellele mõju
teise. Rumbas astutakse kõik sammud esmalt päkal, siis kandub raskus üle kogu jalale ja samas lähb tugijalg sirgu, kutsudes esile puusade liikumise külgsuunas. Rumba põhifiguurides kasutatakse lahtist tantsuvõtet. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Palun tantsule" Lyndon Wainwright, Lynda King, Odamees OÜ 2006, lk. 10- 15, 150-153, 168-169, 192, 208-209. ,,Seltskonnatantsud ja tantsumängud" Ants Tael, Valgus 1984, lk 3-4, 6-9. http://et.wikipedia.org/wiki/Ladina-Ameerika_tantsud 10
Siiski selle suhteliselt pealiskaudsest teemast sain teada palju uut, nimelt on põnev jälgida enda isikliku elu näidete põhjal, kuidas inimesed erinevas vanuses arenevad. Annete avastamine pani ka mind lapsepõlve aegu meenutama ning mõtlema oma kas mahasurutud annetele või avastama uusi meelistegevusi. Leian ka, et sarnaste teemade puhul võiks kirjandust rohkem olla. Kasutatud kirjandus 1. Bernard Lievegoed, Inimese elukäik, 1997, Inge Tael ja ,,Librarius" 2. Alexander Christiani ja Frank M. Scheelen, Arenda võimeid, 2004, AS Kirjastus Ilo 3. http://www.parnu.ee/raulpage/sotstoo5.html
Pärnu Raeküla Gümnaasium OÜ Veerev Ratas Äriplaan Koostas: Laura Tael Juhendaja: Kristi Suppi Pärnu 2009 Sisukord 1.Kokkuvõte 1.1. Ettevõtte põhiandmed ......................................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte taustaandmed........................................................................................................ 3 1.3. Äriidee...................................................................
Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole.........................................................................................................................................
hulgas meelelahutuse ja igapäevaelu juurde on muutunud liiga tavapäraseks, et sellega leppida. Kahtluse korral, et noor on narkojoobes, vajavad õpetajad abi juhtkonnalt ja lapsevanematelt. Lapsevanemad omakorda vajavad uimastialaseid teadmisi realistlikumas võtmes, et reageerida õigeaegselt noore katsetamishuvile kanepiga. 19 KASUTATUD KIRJANDUS A a s v e e, K., Eha, M., Härm, T., Liiv, K., Oja, L., Tael, M. (2012). Eesti koolinoorte tervisekäitumine. 2009/2010. õppeaasta Eesti HBSC uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat (2005). MTÜ AIDSi Ennetuskeskus Sotsiaalministeerium. Tallinn: OÜ Dada AD. A l l a s t e, A.-A., Lagerseptz, M., Kurbatova, A. (2005). Uimastid ja uimastitarvitajad Eesti ühiskonnas. Tallinn: Kirjastus Valgus. B a t c h e l d e r, T. 2004
(Anne Tamm, Martin Ehala), küsilause (Helle Metslang), koordinatsioon (Jüri Valge), tuumverbid (Ilona Tragel), predikaadi struktuur ja kategooriad (Helle Metslang, Kadri Muischnek, Petar Kehayov, Külli Habicht, Pille Penjam), eitus (Joel Sang), lause struktuuritüübid (Mati Erelt, Liina Lindström); kõrvallaused (Lehte Rannut, Helen Koks), sekundaartarindid (Ellen Uuspõld, Reet Kasik, Krista Kerge), sõnajärg ja infostruktuur (Nikolai Remmel, Kaja Tael, Liina Lindström). Arvutisüntaks (Kaili Müürisep). Praegu domineerib tüpoloogiline ja korpuspõhine käsitlus; tähelepanu muutustel. Konstruktsioonigrammatika vaatenurk (Pille Penjam, Heete Sahkai). 15. Semantika ja sõnavara uurimine: põhimõisted, meetodid, ajalooline ülevaade. Leksikograafia: sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika; sõnaraamatute koostamise praktika
Ford 271KWX 5963 SIRJE MULDMAA EMT Honda 217CQJ 15266 PEETER JANTSON Elisa Mazda 632JCB 6177 MAGERA SEMJONOVA Elisa Volkswagen 85FOS 5952 LEMBIT TEESALU Tele2 Audi 895WOV 9308 KULDAR RAUDSIK Elisa Ford 282OAE 9180 KAIRE SÕMER Tele2 Mazda 717IHE 15649 TIINA RAIDSALU EMT Ford 216QNB 9156 HANSA BANKA Tele2 Mazda 822QNY 15357 ANTS TAEL Elisa BMW 197TFM 507 URVE REMMIK Tele2 Volkswagen 633WIK 16783 ELLE-MAI SUUR Elisa Audi 536ITL 17626 TOOMAS TIISLER Tele2 Toyota 857QIE 8692 MALDON OTS Tele2 Ford 17AMC 2913 TUULI TOMSON Tele2 Mazda 346OSA 11474 REIGO VATSK Tele2 Audi 239NNU 9750 TREND CAFFEE Elisa Mercedes-Benz 908UAF 12894 TIINA OTTI Elisa
Balti laenud hõlmavad väga mitmesuguseid mõistepiirkondi, kõige arvukamalt on nende hulgas põllunduse ja karjakasvatusega seotud tüvesid. Balti laene esineb isegi mõisterühmades, kuhu tavaliselt ei laenata, nende seas on nt kehaosade nimetusi ja sugulussõnu. Balti laenud on nt aas ‘silmus’, aeg, haljas, hammas, hani, hein, hernes, hõim, härg, kael, kaim, kirves, kõrs, lahja, lõhi, mets, mõrsja, nõbu, oinas, pahmas, puder, ratas, regi, seeme, sild, tael, tara, tiine, vagu, vaha. balti laenud – tulnud II aastatuhande lõpust eKr alates, u 90-100 tüve. Need on tulnud ühisest balti algkeelest (balti keelte ühisest eelkäijast). Balti laenud näitavad tihedaid kontakte rahvaste vahel, sest sõnu on rohkelt ja valdkondades, mis eeldavad kontakte, tihedad sugulussidemed, nn „põhjusetud laenud“, vahetud kultuuridevahelised kontaktid. Segasustuse tagajärjel. Balti laenud esinevad kõikides lms keeltes
7745696378 EINO MUUL EMT 1300 0.7765303648 EINO ROHTMETS EMT 900 0.7817447629 MARGUS RAIDMA Tele2 1800 0.7821345118 BENNO MAARING Elisa 1000 0.7822617962 TOOMAS URBLA EMT 1700 0.7832495667 TIIT KÄBIN Elisa 3000 0.7860015685 ALAR SALUM Tele2 2200 0.7873703048 ANDRES SAAR EMT 1300 0.7880063365 ELEMENT EEH Tele2 1600 0.7891756245 ARVO PESTI Elisa 900 0.7910159993 ANTS TAEL Elisa 2900 0.7914101471 ANDRES HION Elisa 2700 0.7918312975 JÜRI AGEJEV Tele2 500 0.7919045536 AAVO MARTIN Elisa 2900 0.7939066192 KAI VAHE Elisa 900 0.7965498111 KAUR RAIG EMT 2400 0.7974951917 REET MATHEAS EMT 2300 0.7983962397 KRISTJAN TAMM EMT 2600 0.8015442319 PEETER BÕSTROV Tele2 2200 0.8051145885 TÕNU KOPPEL Tele2 900 0.8051398374 HEINO REESEL Elisa 1000 0.8068233088
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
corpus to wordnet. Language and computers, 49 (1), 311–326. Eesti Väitlusselts 2008. Arutlev haridus: Eesti Väitlusseltsi õpik. Tallinn: Eesti Väitlusselts. Kirjandus 261 Birgitta Englund Dimitrova, That’s close! On translators, interpreters, researchers, texts and their interrelations, Ljubljana 2007. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Tiiu Erelt ja Ülle Viks 1995. Eesti keele grammatika 1. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Mati Erelt, Tiiu Erelt ja Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat 3., täiend. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Tiiu Erelt 1972. Vene oskuskeelekorraldus 1970-ndate hakul. Koos põigetega kirjutaja kodurajale. Keel ja Kirjandus, 12, 743–754. Tiiu Erelt 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
