Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas (0)

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas
Uurimustöö
Autor: Helina Romantosov 10B
Juhendaja : Piia Jullinen
Tartu 2011
SISSEJUHATUS
Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite .
Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt , miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng otseselt temajaoks tähendab ja välja tuua tänapäevaseimad slängisõnad. Milliseks kujunesid tulemused, seda järgnev uurimustöö kajastabki. Vastuste põhjal koostati ka diagramm, mis aitab asjasse lihtsamini selgust luua.
Uurimistöö eesmärgiks püstitati väide, et tegelikult slängist hoidumine on paraku peaaegu et võimatu. Samuti tahetakse anda ülevaade slängi mõistest, ajaloost, selle kasutatavusest ja tähendusest. Veel tuleb uurimise alla slängisõnade laenamine teistest keeltest - eriti inglise, kuna just see on tänapäeva noortele tasapisi juba teiseks emakeeleks saanud.
1. Slängi olemus
Släng on vähemal või rohkemal määral üks osa paljude eestlaste igapäevakeelest, enim populaarsust on see siiski kogunud noorte seas. Seesugune keel tekib ühiste huvide, ühtse elukutse ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Släng on kujundlik , huvitav ning lõbus, mis väljendab kõneleja vabadust, positiivsust ja huumorimeelt.
Väga suur osa kõnekeelest on sügavalt seltskonna - või ring­konnasisene, millel on palju stiile: kõik sõltub muidugi ka sellest, kes, kus, kuidas ning kellega räägivad. Ema ja isa kõnelevad omavahel ühtmoodi, samas ema ja laps aga jälle teistmoodi, erinevalt vestlevad sõbrannad teineteisega, täiesti omamoodi poiss ja tüdruk kahekesi olles ja hoopis teistsugused tunded on neilsamustel kambas olles jne. Seetõttu on ka släng raskelt piiritletav keelenähtus. (1)
Vahel võib kirjakeel võtta omaks slängi lühendised ja ajapikku loobuda pikkadest ja keerulistest täiskujudest: nii on juhtunud aku, trafo ja laboriga. Vahel mugandub slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib hästi ka eesti kirjakeelde. (2)
Släng tekib üldkokkupuutel teiste keeltega. Eesti slängis ongi enim laene tulnud inglise keelest., kuid märkimata ei saa jätta ka soome ning vene keelt. Üldiselt laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi, või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta ning kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu. (3)
Slängisõnad võivad kiiresti tagasi liikuda argi -või tavakeelde või kaduda niisama märkamatult ja ootamatult kui nad tekkisid. See tähendab, et släng muutub sama kiiresti kui noorus. Sellest hoolimata pannakse paremad sõnad ja väljendid kirja slängisõnaraamatutesse, kuhu märgitakse ainult levinum ja üldkasutatav. Kindlasti ei peida släng endas ainult roppusi, mida paljud kahjuks arvama kipuvad, vaid kajastab hoopiski teatud ühiskonnagruppide ellusuhtumist , väärtushinnanguid, kainet mõistust jms. Släng on vastavalt inimestele, nende huvidele ja tegemistele üsna erinev, kuid vaevalt teate te kedagi, kes enda väljendamiseks ainult slängi kasutab.
Eesti keeles on veel olemas ka ortograaflise slängi traditsioon. See tähendab seda, et osade tähtede asemel kasutatakse hoopis teisi. Nt ü=y, ä=2, -ks=x.
Tänu slängile ongi tänapäeva noored hädas kirjakeele õigesti kirjutamisega. Kirjakeeles kasutatakse lühendatud sõnu, lausest jäetakse ära komad ning lauselõpumärgid, sageli kirjutatakse mõni 5 sõnaline lause ainult 2 sõnaga, jättes vahelt ära ebaolulistena tunduvad sidesõnad. Kui inimestel ei ole põhjust õigekirja jälgida, siis loomulikult seda ei tehtagi, vaid kirjutatakse nii kuidas on mugav ja lihtne.
2. Slängi kasutatavus
„Miks kasutatakse slängi ?“ H.Wentworth ja S.B.Flexner on oma Ameerika sõnaraamatu eessõnas põhjustena välja toonud slängi lühidust, löövust, uudsust ja kõla tekitamise rõõmu. Mainitud on ka see, et släng võimaldab põgeneda igapäevase elu rutiinist. (4)
Tihtipeale on släng muudetud enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks, mida enamasti kasutavad teatud ühiskonnarühmad, mitte terve ühiskond korraga.
Isik, kes kasutab slängi, soovib olla uudne, teistest erinev, näidata välja oma nutikust, tekitada salapära ning varjata üleliigsete kuulajate eest teatud infot. Enamasti esineb släng keeles muude, tavaliste sõnade vahel. Samuti annab släng võimaluse olla napisõnaline ja konkreetne. Need, kes slängi kasutavad, ei pruugi seda mõnikord ise märgatagi.
Kooliõpilaste slängi kuuluvad kindlasti õppetundide nimetused ja sageli lühendatakse oma äranägemise järgi ka õpetajaid. Koolist lahkudes need sõnad ununevad, kuid uues keskkonnas tulevad kasutamiseks uued sõnad, mida teatud olukorrras otstarbekas kasutada oleks. Släng pole mitte keele reostamine, vaid lihtsalt võimalus öelda midagi lühemalt, otsemalt või moodsamalt. (5)
Mida kitsmalt sõna kasutatakse, seda suurem võimalus on selle kadumine või muutumine rahva seas, eelkõige puudutab see väide just noori. Slängi kasutamist oleks viisakas vältida juhul, kui räägitakse endast vanema inimese või ülemusega, kuna see võib tööalastes vestlustes ja kirjavahetustes vähendada sinu tõsiseltvõetavust. Sama nähtuse teine külg aga on, et slängi kasutatakse juhul, kui tahetakse alluvatele või noortele meeldida.
Släng on lähedane vabale kõnekeelele. Raske on piiri tõmmata küsimusele, mis on üldkeelne ja rahvapärane ning mis võiks olla släng. Piiritõmbamise teeb raskeks see, et sõnadel on erinevates olukordades erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja « mutt » on üldkeelsed, rahvapärased ja levinud, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng. (6)
Släng väljendub väga mitmel moel nagu nt: hääldustes, lühendites, laenudes, kujundlikes väljendites, roppudes sõnades, hüüdnimedes, sõna loomingutes, terminilaadsetes nimetuses ja paljuski muus selletaolises. Väga vähe on olemas kirjutatud slängi, enamus mõeldakse välja või tuletatakse kuskilt mujalt.
Ainus koht, kus kohtab slängi vähesel määral või peaaegu üldse mitte, on aja-ja ilukirjandus. Põhjuseks on ilmselt asjaolu, et soovitakse säilitada eesti keele puhtust ja normipärasust, mis tegelikult praegustes oludes on suhteliselt keeruline. Isikud, kes selle puhtuse eest võitlevad, on kahjuks ära unustanud fakti, et kõik inimesed ei ole võrdsed ja ei räägi ühtmoodi.
3. Slängi tähendus
„Släng on pärit inglise allilma keelest («cant«) ja on sajandeid vana. Allmaailma tegelased- vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta « slang » või «flash». Sama sõna kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel (« chain »). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähenduseks on «uss». Enne 19. sajandit oli slang omane vaid kurjategijatele, leedidele ja dzentelmenidele ja üldse korralikele inimestele aga täiesti vastuvõetamatu. Tänu ühiskonna edasisele arengule ja demokratiseerumisele sai ka sõna slang järest laiema tähenduse. (7)
Üldiselt peetakse slängi omalaadseks linnamurdeks, kuna omavahel suhtlevaid gruppe on tohutult, alustades kasvõi õpilastest lõpetades pedagoogidega. Kõigil neil rühmadel on oma kindel sõnavara, naljad ja loomulikult ka släng. See tähendab vaid üht -
kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid žargoon ja argoo tähistavad mõistet “släng “
Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Tavaliselt ei ole slängikõneleja rahul kirjakeele võimalustega. Kui rääkida puhtalt kirjakeele sõnadega, neid täpselt ja korrektselt hääldades ning kasutada vaid tavalist lauseehitust, tundub jutt igav ja ebatäpne, kui mitte öelda, et lausa veider. (8)
Släng on ainus, mis keelt värskena hoiab ja mis uuendab seda selle orgaanilises arenguprotsessis. Meile omane ja loogilisena tunduv släng kinnistub keeles ja on ajapikku saanud traditsioonilise sõnavara osaks palju suurema kiirusega kui meie leksikoni lisatavad uudissõnad. (9)
4. SLÄNGI POPULAARSUS TARTU KIVILINNA 10.B KLASSIS
Küsitlus jaotati laiali 26-le õpilasele, millest tagasi saadi 21. Uurimusest selgus, et slängi kasutatavus Tartu Kivilinna Gümaaniumi 10.b klassi õpilaste hulgas on suhteliselt suur. Nimelt leidis 13 õpilast, et nad kasutavad slängi tihti ja kolm õpilast harva. Järelejäänud viis õpilast märgistasid vastuse, millega üritatakse slängi kasutatavust oma kõnes vähendada ning kõigest üks õpilane oli julge tunnistama, et släng tema sõnavarasse ei kuulu.
(diagram)
Samuti arvas 2/3 klassist ehk 16 õpilast, et släng mõjutab meie emakeelt ning kõigest viis inimest väitis vastupidist. Nagu selgus, arvas enamik osa õpilastest, et släng mõjutab meie imeilusat kirjakeelt ja selle kõla negatiivselt.
Kuna slängi mõistetakse ja kasutatakse erinevalt, olid ka selle kasutatavuse põhjused erisugused. Kuus õpilast leidis, et släng jääb külge sõpradelt ning viie koolijütsi arust on see lihtsalt harjumuseks saanud. 21-st õpilasest 8 aga ei panegi üldse tähele, kui slängisõnad nende suust välja lipsavad ja kõigest üks õppuritest oli veendunud, et slängi kasutakse selleks, et olla popp, mis oli küll veidi uudne väide, kuid ankeedile ei olnud mingeid piiranguid seatud, mis ei lubaks selliselt vastata ja enda arvamust avaldada.
Kui läks lahti mõttetöö, mida släng kellegi jaoks tähendab, kerkis esikohale väide noorte endi loodud väljenditest, mis teenis lausa 14 häält. Märksa vähem õpilasi nentis, et slängi moodustavad vaid lühendataud ja tuletatud sõnad ning kahe õpilase arust on mõiste definitsiooniks võõrkeelne väljend.
5. Enim levinud slängisõnad
Küsitluse viimases punktis paluti õpilastel välja tuua populaarseimad slängisõnad, mida isiklikult ja ka nende tutvusringkonnas sageli kasutatakse. Samuti soovitati iga sõna juurde ära märkida ka tähendus. Küsitlusest selgunud väljendid ja sõnad sai jagada gruppidesse, kuid enamuse liigitati „rühmitamata sõnade“ alla.
Slängisõnu oli kirja pandud väga palju erinevaid. Nende hulgas nii tuntuid kui ka vähem populaarseid ning selliseid, mida isegi esimest korda kuulsin. Üheks näiteks võib tuua sõnapaari „ära lugista“, mis tegelikult peaks tähendama „ära pabista“. Muidugi oli veel ühtedeks kindlateks slängisõnadeks enamustel õpilastel märgitud kooliga seostuvad teemad. Eriti palju slängi saab kasutada nimetades õppeaineid ja õpetajaid. Veetes iga päev koolis vähemalt 6 tundi, võin kinnitada, et nii see tõesti on.
Mõned õpilased kirjutasid näiteid veel ka alkoholist ja päris palju tuli arvamusi inimeste kohta, mis enamus osutusid negatiivseteks.
5.1.KOOL
Mate - Matemaatika
Esta - eesti keel
Inka - inglise keel
Vene - vene keel
Saksa - saksa keel
Füsa - füüsika
Kemma - keemia
Keka – kehaline kasvatus
Aika - ajalugu
Kunsta - kunstiajalugu
Musa - muusikaõpetus
Konta - kontrolltöö
Dire - direktor
Õppealajuss - õppealajuhataja
Klassijuss - klassijuhataja
Õps - õpetaja
Poppi viskama - põhjuseta puuduma
5.2.INIMESED
Kõbi - vana inimene
Kont - kõhn inimene
Tünn - paks inimene
Piff - tüdruk
Püss - ilus naine
Malts - inetu tüdruk
Kutt,tüüp - poiss
Ment - politseinik
Tatt - väike laps
Parm - joodik
Venku - venelane
Maakas - maalt pärit inimene
5.3. ALKOHOL
Tinti panema - jooma
Kapsas - väga purjus
Pump - väga purjus
Alko - alkohol
Poolene - poole liitrine
Pidu - labrakas
5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD
Tõmba uttu - mine ära
Pluffima - valetama
Sooda - rumal
Kidra - kitarr
Velo - jalgratas
Bena - bensiin
Bemm - BMW
Limps - limonaad
Kelbas - loll jutt
Savi - vahet ei ole
OK - olgu
Feil - läbikukkumine
Kammoon - ole nüüd
Soll - solaarium
Läpakas - sülearvuti
Burks - hamburger
Väss - väsinud
Aftekas - järelpidu
Diil - kokkulepe
BRB - tulen kohe tagagi
Orsmth - või midagi sellist
Chill out - lase lõdvaks
Tiksuma - aega veetma
Past - nägu
Karku alla ajama - püsti tõusma
Ei jaga biiti - ei saa aru
Nv - nädalavahetus
Ära lugista - ära pabista
Whatever - mida iganes
Punuma - tantsima
Pastakas - pastapliiats
Näts - närmiskumm
Kümpa - kümnekroonine
Ära aja nahka - räägi selget juttu
Rotikas - vastamata kõne
Rott - vaene
Lebotama - puhkama
Polt - peigmees
Lammas - loll
KOKKUVÕTE
Enamus slängist on kasutusel vaid ringkonnasiseselt või omane ainult kindlatele gruppidele ja rühmadele. Släng kaob väga kiiresti, eriti kui mõnd slängisõna pikka aega kasutuses ei ole olnud, siis see paratamatult lihtsalt ununeb. Uurimustöö lõppedes saadi piisav ülevaade slängi mõistest, tähendusest, kasutususest ning ka ajaloost, millest võib igalühel tulevikus ka veidikene kasu olla. Samuti saadi veel teada infot inglise keelse slängi kohta ning laenudest teistest maadest .
Tänu küsitluse läbiviimisile koorusid välja teiste endavanuste noorte panused ja arvamused slängisõnade kohta ning selgus nii mõningi uus väljend, mida varem kuuldud ei ole. Kõik me kasutame mingilmääral slängi ja sellest hoidumine on võimatu, kasvõi juba harjumusest. Loomulikult on ka släng pidevalt süttiv ja kustuv, justkui nagu leek . Kindlapeale ei tasu slängisõnades rääkimist karta , arvates, et sellega rikutakse eesti keelt. Vastupidi, ei ole vaja keele puhtust nii kramplikult hoida, sest ka slängis leidub piisavalt palju ilusaid ja huvitavaid sõnu, millega end väljendada.
KASUTATUD KIRJANDUS

Loog, M. Eesti esimene slängi sõnaraamat. Tallinn: Oma kulu ja kirjadega, 1991. 173 lk.

Erelt , M. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997. 617 lk.

Ilm, U. Trellide ja luku taga. Tartu: Kirjastus Atlex, 2003. 204 lk.

Enno , M. Inglise keel julgetele. Kirjastus Troll, 2002. 165 lk.

Vainola , K. Eesti slängi sõnaraamat. Kirjastus Aule, 2003. 269 lk.

http://www.sjg.edu.ee/index.php?id=88 03.10.2011

http://www.slang.ee/definitions/add 03.10.2011

http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.htt m 03.10.2011
Töö eesmärgiks oli uurida slängi populaarsust ja kasutatavust Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti soovitakse koguda võimalikult palju tänapäeval õpilaste suuvärgis olevaid slängisõnu ning ühtlasi pööratakse tähelepanu inglise keeest välja kujunenud sõnadele.
Eelpool oleva info kättesaamiseks koostati küsitlus, millele vastas 21 õpilast, viis õpilast aga ankeeti ei tagastanud.
Töö tulemusena koguti erinevaid slängisõnu, millest osad on üldtuntud, teised kasutuses vaid teatud ringkonna inimestele. Uurimuse käigus selgus, et 21-st õpilasest kasutab slängi igapäevaselt 13 õpilast. Samuti oldi ühel nõul, et släng rikub meie emakeelt ning inglise keele mõju sellele on suur. Sellest hoolimata on slängi kasutatavus suur ja tavaliselt ei pandagi tähele, kui mõni slängisõna üle huulte lipsab.