„Slängi kasutamine noorte seas“ (1)

Q: Kus ja kelle poolt slängi kasutakse?

Vastus leiad õppematerjalist: „Slängi kasutamine noorte seas“

Q: Kust saadakse uusi slängi sõnu?

Vastus leiad õppematerjalist: „Slängi kasutamine noorte seas“

Q: Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: „Slängi kasutamine noorte seas“

Q: Kust saadakse uusi slängisõnu?

Vastus leiad õppematerjalist: „Slängi kasutamine noorte seas“

Tartu Ülikool - Eesti keel - Eesti keel

3 KEHV

Esitatud küsimused

Kus ja kelle poolt slängi kasutakse?
Kust saadakse uusi slängi sõnu?
Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse?
Kust saadakse uusi slängisõnu?

Tallinna Ülikool
Maria Meniv
Eesti keel kui võõr keel ja kultuur
I kursus
„Slängi kasutamine noorte seas“
Uurimustöö
Tallinn, 2013
Sisukord
Sissejuhatus

Släng. Kujunemine ja kasutamine

Mis on släng?

Kus ja kelle poolt slängi kasutakse?

Kust saadakse uusi slängi sõnu?

Slängi muutumine

Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada
Kokkuvõte
Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu.
Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash . Enne 19. sajandit oli slang kasutusel ainult kurjategijate seas, korralikele inimestele oli slang vastuvõetamatu.
Slängi on vaja uurida, kuna see on keele lahutamatu osa ja seda kasutavad paljud inimesed kas teadlikut või kontrollimatult. Släng on uurimistöö autori arvates keelepärand, mille kujunemisest ja kasutamisest peaksid teadma ka järgimised põlvkonnad.
Töö koostamisel seadis autor hüpoteesiks, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline.
Käesolev uurimistöö koosnebühest osast. Peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada.

Släng. Kujunemine ja kasutamine
Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjutatud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel , ühiskeel vms.
Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: „Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine .“ (Päll, 2011)
Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste . Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, „säutsud” jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine.
Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada.
1.1 Mis on släng?
Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. „Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud – sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks.“ (Eesti Keele Instituut)
Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna . Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist , väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog , üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: „ Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles.“ (Loog, 1991: 6)
Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end teiste endasuguste seas paremini, teravmeelsemalt ja omapärasemalt väljendada. Slängi kasutamine näitab ka õpilaste kuuluvust, sest tavaliselt kasutavad slängi rohkem need õpilased, kes kuuluvad mingisse rühma.
„Släng on pärit inglise allilma keelest (« cant ») ja on sajandeid vana. Allmaailma tegelased vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash». Sama sõna, «slang» kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähendab «uss». Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5)
Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad.
Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena.
1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse?
Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: „Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes.“ (Viiron, K.)
Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: „Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid . Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia , omad naljad , oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi.“ (Loog, 1991: 6)
Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult.
1.3 Kust saadakse uusi slängisõnu?
Kuna släng uueneb pidevalt, siis tekib küsimus, kust saadakse uusi slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon ( Tender , T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest.
Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab , et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.).
Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. „Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu.“ (Loog, 1991: 7)
Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades.
1.4 Slängi muutumine
Släng muutub kontrollimatult ja teeb seda vastavalt ajale. Selle sotsiaalmurde kasutajateks on erinevatel aegadel erinevad inimesed, kelle huvid on erinevad ning igapäevane kirjakeele sõnavara on erinev. Sellepärast ei ole võimalik rääkida kindla sõnavaraga murdest või keelest, vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt.
Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel – praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi.
„Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid.” ( Kaplinski , L & Vainola, K, 2003: 12)
Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: „Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad.“ (Pajula, 1998)
Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv.
1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada
Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi : „Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja « mutt » on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng.” (Hennoste, 2000)
„Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik , pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma .“ (Ärm, 1997)
Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse söögilauas oma perekonnaga, vaid siis, kui ollakse koos oma sõpradega. Ebaviisakas on see sellepärast, et perekonnaliikmed ei pruugi teada slängisõnade tähendust ning seetõttu võib tekkida arusamatusi. Samuti näitab slängi kasutamine seltskonnas, kes seda sõnavara ei tunne, rääkija hoolimatut ja üleolevat suhtumist kaaslastesse.
Kokkuvõte
Käesoleva uurimistöö teemaks on släng, selle kujunemine ja kasutamine. Töö autori eesmärgiks oli tutvuda teemakohase kirjandusega, uurida seni avaldatud slängisõnaraamatuid
Töö ettevalmistamise käigus tutvuti keeleteadlaste kirjutistega slängist
ja töötati läbi kaks sõnaraamatut, saadud tulemusi analüüsiti.
Töö autori hüpotees oli, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Uurimistöö käigus tuli välja, et see hüpotees leidis kinnitust.
Ülevaade slängist, selle kujunemisest ja kasutamisest esitati töö esimeses peatükis. Vastavateemaliste arutluste ja kirjutiste põhjal võib järeldada, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. Släng on pidevas muutumises ja käib ajaga kaasas. Släng ei ole püsiv.
Uusi slängisõnu saadakse teistest keeltest või muudetakse eestikeelseid sõnu. Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult.
Noored inimesed kasutavad slängi, et näidata sellega oma teatud gruppi kuuluvust. Tänapäeva noorte sõnavara ja kümme ning kakskümmend aastat tagasi sõnaraamatutes leiduvat sõnavara võrreldes võib järeldada, suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad.
Kasutatud kirjandus

Eesti Keele Instituut. Külastatud 13.03.2013 aadressil http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=516
Hennoste, T. 2000. Allkeeled . Eestikeele allkeeled. Tartu.
Kaplinski, L. & Vainola, K. (2003). Eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: Aule.
Loog, M. (1991). Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat. Tallinn: oma kulu ja kirjadega.
Pajula, M. (1998) Noored ei puhasta keelt. Eesti Päevaleht Külastatud 16.04. 2013 aadressil http://www.epl.ee/artikkel/44499
Päll, P. (2011) Kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Õpetajate Leht Külastatud 16.04.2013 aadressil http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4834
Tender, T. Släng näitab keele elujõulisust. Õhtuleht Külastatud 13.03.2013 aadressil http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=728
Vainola, K. (2004) Kuidas aeg, nõnda släng. Postimees , 10.04.2004. Külastatud 8.04.2013, aadressil http://www.postimees.ee/110404/esileht/arvamus/131256.php
Ärm, K. (1997) Släng näitab keele elujõulisust. Õhtuleht, 20.03.1997. Külastatud 8.04.2013, aadrssil http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=728

.ODT Laadi alla originaalfail 12 lk · .odt · 48 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

48 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MariaMeniv Õppematerjali autor

Eesti keel kui võõr keel ja kultuur

släng loog kirjakeel slang

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas

Tartu Raatuse Gümnaasium Holger Asmann Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas Uurimistöö Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................... 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS .............................................................................

Kirjandus

pdf

slängisõnade voldik

Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019 SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised

Eesti keel

doc

Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas

Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng

Kirjandus

doc

SLÄNG

1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse

Eesti keel

doc

Eesti sotsiolektide seisund

1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks

Geograafia

doc

„Kle, miswärk” – jututoaslängist

Siinkohal tooksin ka näite, kuidas kirjutatakse näiteks kirja: caux...ma sain korrax internetti...ma tahtsin sulle enne hellata, aga mul j2i mobs vanaempsi juurde saaremaale..ma muidu tahax t2iega sind n2ha..et helista siis kui aega leiad ex? ,,Noorte kõne erineb eelkõige slängisõnade poolest. Slängisõnad on muutunud üldarusaadavamaks, sest paljud neist on tekkinud arvutisuhtluses tänapäeval kasutab enamik inimestest arvutit. Noorte slängi mõjutavad netiportlaarid, mis onülipopulaarsed. Slängi on palju mõjutanud ka inglise keele laialdane tundmine." Jututubades kasutatakse peaaegu samasugust keelt, nagu MSN-is, see erineb selle poolest, et et seal on koos palju inimesi ning kõik ei pruugi mõista üksteise slänge. Mõned näited erinevates keskkondades esinevatest juhtudest: avv, nummi, nummikas neil eelnimetatud sõnadel on ühine tähendus nimelt armas. Neid kasutatakse rate

Kirjandus

doc

Nimetu

(astmevaheldust). 2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes

Kategoriseerimata

doc

Sissejuhatus eesti keele uurimisse

· Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel.

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid