slängisõnade voldik (0)

Lihula Gümnaasiumi slängisõnade voldik



LIHULA GÜMNAASIUM 9.klass Kristin Kunz LIHULA GÜMNAASIUMI SLÄNGISÕNADE VOLDIK Praktiline töö Juhendaja: Eda Aavik Lihula 2019


SISSEJUHATUS Noorte sõnavara on üpris mitmekesine. Põhjus on selles, et pidevalt tekib noortel oma sõpruskonnas sõnu, millest saavad ainult nemad aru. Slängid pole omased ainult noortele, ka õpetajad, meremehed, sõdurid ja vangid ning kõik teised inimesed võivad omavahel suheldes kasutada sõnu, mida mõistavad ainult nemad. Sedasi tekivadki slängid. Sõna släng ise on sajandeid vana ja seda kasutasid röövlid ja vargad oma salajase keele kohta. 19.sajandil ei olnud släng tavainimestele kasutamiseks, kuid tänapäeva maailmas on släng saanud uue tähenduse. Esimene slängisõnaraamat anti välja Inglismaal aastal 1785. Meie kooli slängi kasutajad arvavad, et slängikeeles on tunduvalt kergem suhelda, sõnad on muudetud kergemaks. Nemad kasutavad slängidena rohkem lühendeid, sest tihti on sõnad pikad või keerulised. Paljud sõnad tulevad ka inglise keelest, sest noored mängivad palju arvutimänge ja vaatavad filme. Slängikeeles räägitakse pigem oma seltskonnas, seevastu vanematega ja õpetajatega räägitakse pigem kirjakeeles. Idee teha praktiline töö slängidest tuli, kui tegime eesti keeles lugemistesti, kus olid toodud välja mõned slängid ja paluti neid kirjeldada. Hakkasin mõtlema sellele, et slänge on palju, igaüks saab nendest omamoodi aru ja oleks põnev uurida, kuidas kaasõpilased neid mõistavad.. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on valmistada Lihula Gümnaasiumi slängisõnadest voldik. Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. uurida, mis on släng ja kust sai see alguse; 2. koostada küsitlusleht; 3. viia läbi küsitlus 6.-9.klassis; analüüsida andmeid; 4. disainida ja koostada voldik.


1.SLÄNG 1.1.Mõiste släng tähendus Sõna släng ise on pärit allmaailma keelest, seda kasutasid röövlid, kurjategijad ja vargad . Ise ütlesid nad oma keele kohta slang või flash, kuid populaarsem oli siiski slang. Sellel ajal polnud släng omane tavainimestele, kuid ühiskonna arenedes sai släng endale uue tähenduse ja on nüüd argikeele üks osa. (Loog, 1991) Paljud uurijad on välja toonud selle, et terminile släng vastab palju vastuolulisi ja erinevaid tähendusi. Näiteks on slängi peetud teatavate hobide ja vanustega gruppide keelekasutuseks või lihtsalt eriliseks stiiliks. On leitud definitsioon, kus on loobutud stiili mõistest ja räägitakse slängi kui iseeneslikult tekkinud keelest. Kuid uurijad on soovitanud loobuda definitsioonist “sotsiaalne murre”, sest murre on piirkondlik eriline keelekuju ja on seotud rääkija sotsiaalsete staatusega, släng on seotud sotsiaalsete rollidega. Slängi uurijad nõustuvad sellega, et släng on eripärane keele osa. (Hennoste, Eesti keele allkeeled, 2000) 1.2. Slängi olemus ja kasutamine Slängi kasutamine sõltub rääkija vanusest, päritolust ja haridusest. Aga isegi sama inimese keelekasutus võib olukorrast muutuda. Võib juhtuda, et koolis räägid veidi erinevalt kui kodus. Koolitunnis ei muutu ainult teemad, vaid ka see kuidas end väljendad. Sa avad niinimetatud keelesahtleid, et valida omale sobivaid sõnu. Üks keelesahtel kannab nime kirjakeel. See sahtel on lahti näiteks koolitundides või referaati koostades. Kirjakeel on normitud keel, see peab vastama reeglitele. Teisele sahtlile on kirjutatud argikeel, see sahtel on kasutamiseks kodus ja sõpradega suheldes. Argikeelel enamasti puuduvad piirangud ja see on värvikama sõnavaraga, mida kasutatakse näiteks sõpradega suheldes. Släng ongi argikeele üks liike. Släng on argikeele osa, mis iseloomustab mingi rühma kõnepruuki. Näiteks õpilassläng on vaid õpilastele omane, millest emad-isad ja õpetajad ei pruugi aru saada. Slängisõnavara saab tihti inspiratsiooni mõnest mõjukast keelest, praegu kasutatakse slängis palju inglise keelest laenatud sõnu. (L.Piits; T.Varul, 2013) Iga inimene kasutab vahel slängi, kas siis teadlikult või mitte, aga see tuleb loomulikult meie seest. Kui inimese jutu sees on paar slängi ei pruugi see kohe tähendada, et inimene räägibki


ainult slängikeeles. Kõne slängilisuse aste sõltubki sellest, palju kõneleja oma muidu suulises kõnes slängi kasutab. Enamjaolt arvatakse slängi noortele omaseks. Släng on looming, slängisõnad väljendavad selle rääkija vabadust, huumorimeelt ja protestivaimu. Eesti slängikeel läheb ajaga järjest kirjumaks ja sõnu tekib tänu sotsiaalmeediale väga palju juurde. Slängi muutumist saab näha paari aasta pärast, kuidas on see edasi arenenud ja millised sõnad on välja jäänud. Släng ei pruugi olla lihtsalt lühend mingile muule sõnale, släng võib olla metafoor ehk kõnekujund. Släng võib olla ka eufemism ehk inetu väljendi ilustav nimetus. Düsfemism ehk halvema või solvava varjundiga sõna, mida kasutatakse tõsiste teemade juures on samuti üks slängi tüüp. Näiteks armunud olles öeldakse segi või sassis, niimoodi tõstetakse end tõsistest teemadest välja ja näidatakse ükskõiksust teema tõsidusse. Noored kipuvad tihti rumalalt rääkima ehk siis kasutavad düsfemisme ja eufemisme. Samuti näitab slängikasutaja düsfemismidega, et temale ei ole oluline elementaarne viisakus. (Loog, 1991) On arvatud, et eesti keeles slängi ei ole olemas või kui on siis ainult natukene. Slängi ei panda väga palju kirja, ajakirjanduses ja ilukirjanduses on slängi ka siis vähe kui stiil seda just nõuaks.Põhjuseks võib olla see, et kirjakeele puhtuse eest võitlemine on saanud inimeste jaoks oluliseks. Aga võitlemises on unustatud, et inimesed on erinevad, nad ei räägi kõik ühtemoodi ja nad ei ole võrdsed. Arstid, ametnikud, noored ja professorid ei räägi ühtemoodi, maapoiss võib väga segadusse sattuda kui linnatüdruk suu lahti teeb, vanemad ei pruugi oma lapsi mõista, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Meie kõnekeel areneb iga päevaga ja seetõttu ei saa öelda et slängi on palju, sest seda kaob pideval, aga samas tekib ka juurde. Släng on üle kõige kõnekeele ehk suulise kõne nähtus. Aga kõnekeelel on palju stiile, kõik sõltub sellest, kes, kellega ja kus seda kõnelevad. Vanemad omavahel räägivad ühtmoodi, vanemad ja laps omavahel teistmoodi, vanad sõbrad omavahel räägivad aga hoopiski teistmoodi, erinevalt kõnelevad ka sõprade pundid omavahel. Seetõttu on ka släng raskesti piiritletav keele nähtus. Kindlasti ei ole släng omaette erikeel ja eksisteerib tänu emakeele olemasolule. (Loog, 1991)


2. SLÄNGI TEKE 2.1. Slängi ajalugu Släng sai alguse enne 19.sajandit. Sellel ajal kasutasid seda vaid inglise röövlid, vargad ja kurjategijad, seda nimetati nende erikeeleks kuid ise kutsusid nad seda kui “slang” või “flash”. Sõnal “slang” oli nende keeles tähenduseks ka petmine ja ahel. Algselt oli släng tavainimestele täieseti mõistmatu ja see polnud kõrgema staatusega prouadele ja härradele kohane, sest nii ei olnud viisakas. Ühiskonna arengu ja tavade muutumisega sai släng endale uue tähenduse ja see muutus ka tavainimestele omaseks ning nüüd on selle peamiseks kasutajaks noored, kes omavahel rääkides neid enamasti kasutavad. Esimest korda märgiti slängisõnu slängi sõnaraamatus tegelikult juba aastal 1785, seda tegi Inglismaal Francis Grose ja raamatu nimi oli “A Classical Dictionary of the Vular Tongue”, slängi koguti juba varem kui kirja seda ei pandud. Tänapäevase slängi uurimise aluseks on Eric Partridge’i slängisõnaraamatud “A Dictionary of Slang and Unconventional English”, “A Dictionary of the Underworld, British and American” ja Harold Wentworth'i ja Stuart B. Flexneri “Dictionary of American Slang”. Meie põhjanaabritel soomlastel ilmus esimene slängisõnaraamat aastal 1979. Eestis oli 1960-1970.aastatel slängisõnavara uurimine meie tolleaegses ühiskonnas täiesti võimatu ja seetõttu puudubki Eesti slängi keele alguse kohta täpne info. Eestis anti esimene slängisõnastik välja aastal 1991 ja selle on kokku kirjutanud Mai Loog. (Loog, 1991) 2.2. Slängisõnade tekkimine Slängid tekivad pigem linnas ja suuremates kohtades, sest seal puutuvad inimesed omavahel tihedamini kokku ja ka suhtlusgruppe on rohkem. Näiteks on linnades palju õpilaste, sõprusringkondade, sportlaste, muusikute, ärimeeste, arstide ja õpetajate gruppe, kes üksteist väga hästi mõistavad, kuid kes võivad teisi oma sõnadega väga segadusse ajada. Slängid ongi ühele kindlale grupile omased sõnad, mis tekivad omavahel suheldes. Näiteks, kui on soov midagi kiiremini öelda, kasutatakse lühendeid ja kui on mõni raskem sõna, mida pole mugav välja öelda, muudetakse see lihtsamaks. Kõikides gruppides eksisteerivad grupile omased sõnad ja naljad, see tähendab, et me kõik kasutame natukene slänge. (Loog, 1991)


Slängid võivad tekkida lühendamisega ehk võetakse mingi sõna lõpust või algusest ära tähti ja silpe. Lühendada võib ka näiteks liitsõnu. Võttes lühendiks liitsõnas olevate sõnade esimesed tähe tekib uus lühend, mis ei pruugi olla ametlik ja mida mõistavad vaid selle väljamõtlejad. Slängid võivad tulla ka teistest keeltest, sageli tulevad enamus sõnad naaberriikide keeltest või inglise keelest. Tavaliselt juhtub võõrkeeltest tulnud sõnadega nii, et hääldus jääb samaks, aga muudetakse kirjapilt eestipäraseks. Sageli võivad mingitele esemetele tulla hüüdnimed selle kuju või värvuse tõttu ja seega kutsutakse seda teisiti.(eesti keel kui keele rikkus) Praegune õpilassläng on kindlasti erinev sellest, mis kunagi on olnud. Slängi tekkemehhanismid on aja jooksul mingil määral muutunud, kuid mõned slängi tekitamise viisid on endiselt alles, näiteks lühendamine. Kui mõnikümend aastat tagasi jäeti pikema sõna lõpust silpe ära, siis praegu kasutatakse konsonantlühendeid (niisama = ns). See on erinev sellest, mida tehti kunagi, aga ikkagi lühendamine. (Argus, http://opleht.ee/2014/03/slang-on-keele-rikkus/, 2014)


3. PRAKTILISE TÖÖ TEOSTAMINE 3.1. Küsitluslehe koostamine Slängisõnade kasutamise ja tundmise uurimiseks Lihula Gümnaasiumi 6.-9.klassi õpilaste hulgas,koostasin küsitluslehe Google Drive’i Dokumentides (LISA 1). Koostatud küsimustiku printisin välja ja õpilane sai täita individuaalselt paberil. Esimeses osas kirjutasin slängi tekkimise ja kasutamisega seotud küsimusi. Teises osas tõin välja mõned populaarsemad slängid ja palusin kirja panna nende sõnade tähendused. Küsitluse lõpus, kolmandas osas, oli kõigil õpilastel võimalus kirja panna veel viis slängi, mida eelnevalt ei olnud välja toodud, aga mida nad ise kasutavad. Paljude jaoks jäi viis vastuselünka väheseks ja nad lisasid sinna rohkem sõnu. Küsitluses olid välja toodud järgnevalt loetletud sõnad, mille tähendust palusin selgitada: loog, lebo, pelama, läägama, noob, pro, naiss, pls, lamp/lambine, midagi rotti panema, kortsu tõmbama, idu, kas sul sulli on ja mul on kama. Küsimusi, millele vastust ootasin oli töölehel neli: “Mis on släng?”, “Kes on slängi loojad ja kasutajad?”, “Millistes olukordades slänge kasutatakse?” ja “Kellega rääkides sina slängisõnu kasutad?”. 3.1.1. Küsitluse läbiviimine Kindlustamaks seda, et minu küsitlusele vastaks võimalikult palju õpilasi, viisin ma töölehed eesti keele õpetajatele ja palusin nendelt koostööd. Küsitluse päisesse tuli märkida klass ja nimi, et ennetada rumalaid vastuseid. Küsitlusele vastas 74 õpilast Lihula Gümnaasiumi 6.-9.klassini. 3.2. Vastuste analüüs Koostatud küsitluslehe esimeses osas palusin õpilastel selgitada slängiga seotud mõisteid. 1.küsimus: Mis on släng? Enamasti arvati, et släng on noorte kasutuses olevad lühendatud või mugavamaks muudetud sõnad, mida ei viitsita pikalt välja öelda. Siinkohal tuleb tõdeda, et slängi kasutavad mitte ainult noored, vaid, ka vanemad inimesed. Teati lisada, et neid kasutatakse erinevates


gruppide ja on seltskonna sisese keele osa. Lisati ka, et mõned slängisõnad kõlavad paremini kui ametlik termin. 2.küsimus: Kes on selle loojad ja kasutajad? Toodi välja, et slängi loojad ja kasutajad võivad olla kõik inimesed. Õpilased arvasid, et enamasti tekivad slängisõnad noorte seas. Lisati kommentaarina, et tänapäeval on loojad ilmselt ka vanuses 20+ inimesed. 3.küsimus: Millistes olukordades slängi kasutatakse? Slängi kasutatakse palju internetis suheldes, kus sõpradega vesteldes mõistetakse üksteist paremini. Need on olukorrad, mis ei nõua formaalsust, tõdesid kolm vastajat. Kaks vastajat arvas, et kasutavad slängi siis, kui ei viitsi pikalt ja põhjalikult normaalselt rääkida. Üle poole vastanutest tõi välja, et kasutavad peres suhtlemisel slängi. 4.küsimus: Kellega rääkides sina slängisõnu kasutad? 72 õpilast vastasid, et kasutavad slängi sõpradega rääkimisel ning arvutimängudes. Rõhutati, et rääkimine toimub nendega, kes saavad slängist aru, peamiselt omavanustega. Oli ka vastus, kus öeldi, et kasutatakse sellist kõnepruuki mõne õpetajaga. Üks vastaja lisas, et kasutab slängisõnu kõigiga, kuid proovib seda mitte teha õpetajatega. 5.küsimus: Slängisõnade seletamine Küsitluslehel paluti seletada neliteist slängiga seotud sõna ja väljendit. Valiku tegin koolis kuuldud ja enda sõpruskonnas enamkasutatavate sõnade hulgast. Selgitused sõnadele olid kõikidel õpilastel sarnased ja kordusid. Kiita tuleb 8.klassi õpilast, kes iga sõna tähenduse juurde tõi välja näitlause, kuidas sõna kasutada keelepruugis. Kolmanda sõna pelama juures täpsustas üks õpilane, et see tuleb soome keelsest sõnast mängima. 12 õpilast märkisid sõna naiss seletuse juurde, et see tuleneb ingliskeelsest sõnast nice ja tähendab meeldiv. Samuti märgiti tuttavaks ingliskeelseks sõnaks pls, mis on lühend sõnast please. Slängisõnadele saadud selgitused olid alljärgnevad: loog - loogiline, muidugi, loomulikult, tavaline, ilmselge; lebo - lihtne, kerge; pelama - mängima, arvutis mängima, mängima nutirakendustes;


läägama - aeglane, jookseb kokku, arvutimäng hakib, kui midagi ei tööta kiiresti, telefon on aeglane, mitte töötama; noob - algaja, halb, loll, kes ei oska arvutimänge mängida või on selles oskamatu ja saamatu; pro - osav, tark, heal tasemel mingis tegevuses, oskab kõike, professionaal, edukam kui noob; naiss - äge, lahe, ilus, normaalne, kena, tore; pls - palun; lamp/lambine - tühine, mitte oluline, suvaline, ükskõik, ebavajalik; midagi rotti panema - ära varastama, küsimata millegi võtmine; kortsu tõmbama - ruumi tegema, koomale võtma; idu - loll, natukene loll, veidi imelik, keskmisest rumalam inimene, tola, juhmard; mul on kama - mul on ükskõik, mul ei ole vahet, ei huvita; kas sul sulli on? - Kas sul raha on? Kas sul sularaha on? 6.küsimus: Kirjuta veel viis slängi, mida ise kasutad ja kirjuta ka nende tähendused. Sellele küsimusele vastates toodi veel välja slängisõnu, mida noored kasutavad. Oli neid, kes lisasid üks või kaks sõna, aga enamus kirjutas viis või rohkem sõna. Voldikusse sai valitud sõnad, mis kordusid ja mida pakuti rohkem. 3.3. Voldiku disainimine Ettekujutuse loomiseks voldikust, joonistasin selle paberile sellisena, nagu ma seda soovisin. Seda tegin peaaegu kolm korda, sest alati tundus, et midagi on puudu. Kui soovitud tulemuseni jõudsin, oli aeg hakata seda päriselt kokku panema. Selleks valisin vabavaralise programmi Canva. Canva on veebipõhine kujundusprogramm, kus erinevate vahenditega on võimalik luua eriilmelisi plakateid, pilte ja palju muud kujundamist nõudvat materjali. Mina otsustasin oma voldiku just seal kujundada sellepärast, et minu jaoks on seal piisavalt vahendeid ja tööriistu, samuti olen selle programmiga mõned korrad varasemalt töid teinud. Sõnastiku põhjaks valisin brošüüride hulgast kolme murdekohaga voldiku tegemise võimaluse. Kujundus oli voldiku jaoks täpselt õige, sest murdekohad on juba sees. Kujundasin nii kaane kui ka sisu. Kuigi olen varasemalt programmi Canva kasutanud, oli seekordne mulle uudne, sest õppisin tegema midagi, mis ei olnud plakat ja millega ei ole olnud kokkupuudet. Jäin voldiku minimalistliku kujundusega väga rahule. (LISA 2 ja 3)


KOKKUVÕTE Minu praktilise uurimistöö käigus soovisin uurida slängisõnu meie koolis. Töö eesmärgiks oli koostada Lihula Gümnaasiumi slängisõnade voldik.. Selleks, et see valmistada seadsin endale järgmised ülesanded: 1. uurida, mis on släng ja kust sai see alguse; 2. koostada küsitlusleht; 3. viia läbi küsitlus 6.-9.klassis; 4. analüüsida andmeid; 5. disainida ja koostada voldik. Käesoleva töö teoreetilises osas on antud ülevaade slängisõnade ajaloost ja olemusest.
Lühidalt on kirjeldatud slängisõnade tekkimise võimalusi ja erinevat kasutust. Slängisõnade kasutamise ja tundmise uurimiseks Lihula Gümnaasiumi 6.-9.klassi õpilaste hulgas koostasin küsitluslehe Google Drive’i Dokumentides. Koostatud küsimustiku printisin välja ja õpilane sai täita individuaalselt paberil. Slängide kasutamine sõltub rääkija vanusest, päritolust ja haridusest ning ühe inimese keelekasutus võib erinevates olukordades muutuda. Küsitluse vastused näitasid, et õpilased oskavad slänge kirjeldada ja teavad slängisõnade tähendusi. Samuti võib täheldada, et Lihula Gümnaasiumi õpilaste hulgas välja kujunenud slängisõnad on noortele üheselt mõistetavad. Praegune õpilassläng on kindlasti erinev sellest, mida kasutasid meie isad ja emad ning see teema vajaks eraldi uurimist. Küsitlusest selgus õpilaste veendumus, et ainult noored kasutavad ja mõtlevad välja uusi slänge, kuid tegelikult see nii ei ole. Küsitluse tulemusel sain teada, et õpilaste jaoks on släng enamasti lihtsustatud või lühendatud sõnad, mida nad kasutavad sõprade, sugulaste ja vahel ka vanematega. Kõik tööle püstitatud ülesanded said täidetud. Praktilise tööna valminud Lihula Gümnaasiumi slängisõnade voldik on kõigile kasutamiseks.


KASUTATUD ALLIKAD Argus, R. (14. märts 2014. a.). http://opleht.ee/2014/03/slang-on-keele-rikkus/. Allikas: Õpetajate Leht: http://opleht.ee/2014/03/slang-on-keele-rikkus/ Hennoste, T. (2000). Eesti keele allkeeled. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastuse trükikoda. Loog, M. (1991). Esimene Eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: Mai Loog. Piits, L., & Varul, T. (2013). Eesti keele õpik 6.klassile. Avita.