surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt.
Käsitöö. · Koduse käsitöö tegemine kuulus majanduskalendri talvepoole. Sügisene piiritähis oli mihklipäev. · Puhkepäevad olid neljapäev , kirikuõpetaja mõjul ka pühapäev. Range koduse töö keeld neljapäeviti hingedeajal. · Vokid pandi jõuluajaks ja ka muudeks tähtpäevadeks koguni peitu. · Ketrustööde lõpetamise tähtpäevaks oli küünlapäev (2. veebruar). · Paasumaajrapäevaks pidid olema kangad kootud ja hangel pleekimas. KIRIKUPÜHAD RAHVAKALENDRIS. · Kirilike tähtpäevade arv, mille tundmise või tähistamise kohta Eestis teateid on, ulatub sajani. · Setude tähtpäevad on oudakei (märtrina surnud Püha Jevdokia mälestuspäev, 1.märts), alaksei (vaga Aleksiose mälestuspäev, 17. märts), nahtsipäev (märter Anastasia mälestuspäev, 29. oktoober), sügisene jüripäev (Kiievi Georgi kiriku sissepühitsemise päev, 26. november) jpt. · Kevadine nigulapäev (9
surudes hangede alla. Lõikavast valguseterast Meid võlub Veenus hõbekingis, vidutab silm. kel seljalõikes viimne piir, - Keskpäeval ju pudeneb valla ea hoolsalt tasandanud mingid katuselt esimene tilk. ning rasvalõhna viind Coty. Langeb, hääletult langeb, - Keskööni käitume kui krahvid, süda kui tuigataks kaasa. kätt musutama kipub keel, Koer mõnuleb kõrgel hangel, all kõrtsis koduküla larhvid must nagu tukk. me segi lööme koidu eel. Sa ühtuks kui särava maaga ja õnnest kurgus on nutt. 7. Sütiste tõi eesti luulesse linna tööelu pildistiku ja protestis ühiskondliku ülekohtu vastu. Sütiste kirjutas hoogsat klassikaliselt selget ( ka vabavärsilist) kirjeldamisrõõmsat ning rahvalikut luulet.
Esialgu on vene laenud tekkinud Ida-Eesti naabruse tõttu lähedaste olevate venelaste kaudu, siis käsitöölised ja kaupmehed hakkasid tulema linna. (Rätsep 2002: 73, Ariste 1981: 83-89) Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa laentüvesid on 486-520, s.o 8,77-9,39% kogu tüvevarast. Nende seas on aabits, ahv, hangel-,(hangelda), heksel, hurraa, just, kamm, kett,kirss,kits,kleit, kritsel- (kritselda),laadung, lihvi-, loss, lärm, naps, pirn, pits, prits, rehken- (rehken-da-), ring, sahtel, siksak, sink, sitsi-, tisler, trehva-, vürts jt. On teada, et osa saksa laen , umbes 52-64 tüve, on baltisaksapärased. Näiteks: aasi-, juker-(juker-da), kiiker, kilter, klimp, krõll, kutsar, murel, opman, purk, redel, redis, sahver, sirel, traksid, tärklis, värvel jt. Tänu
annaabi.ee 
