Siiski aeg lendab ja släng omab aasta- aastalt ainult laiema tähenduse. Ka Eric Partridge (1970) on öelnud, et ,, slängi peetakse niisama vanaks nähtuseks kui seotud kõnet keelemängu ja spontaansust enda väljendamisel loetakse inimestele omaseks ürgseks jooneks". Vaidlemata on see tõsi, et siiamani on ebaselge, mis on släng.Vaatleme hoolikalt, mis termineid kasutatakse slängist rääkides: släng, argoo, zargoon, erikeel, sotsiaalne murre jne. Pilku heites eestikeelsele entsüklopeediale ,,argoo (pr argot), erikeel kuulub mingi konkreetse ühiskonna gruppi, nt meremeeste, sõdurite või õpilaste keelekuju. Võrdluseks võtame Zargoon" (ENE 1985: 286), zargoon (pr), mingi teist keelt imiteeriv segakeel. Tiit Hennoste (2000) on leidnud definitsiooni, et ,,släng on väikeste rühmade erikeel, mis on oluline selle rühma eneseidentiteedi jaoks".
Harras pühalik Sarlatan petis aovalgus koiduvalgus Satään värvus Mehaanik Sagräännahk pehme krobeline kitsenahk Mehhanism Sansse võimalusi Ahhat mineraal Sortsid lühikesed püksid Malahhiit mineraal Sovinism rahvusupsakus Sahhariin suhkru aseaine Zargoon erikeel,släng,argoo Psühholoogia hingeelu Smugeldas tõi salakauba sisse Psühhoos käitumis hälve Hasisit mõnuaine Seviot Riidesordid: Senill ... Strets ... Zurii Kohtunike kogu Saakal Kiskja Sesoon Hooaeg Session Tööperiood
võrdkuju on märk 3 peamisest märgitüübist : (ikoon, indeks, sümbol) Sümbol on ka mingi mõiste või suuruse tähis. Tähendus Sümboli tähendus sõltub enamasti kontekstist Nt: ,, Valge tuvi´´ ,,Punane´´värv Ideeliselt on sümbol (võrreldes konventsionaalsete märkidega) siiski ikoonilise komponendiga Märgiprotsesside evolutsiooni Evolutsiooniline (aga ka ontogeneetiline) üleminek Sõnad Zestid Zargoon Stiil Rõivastus Soeng Kujundid Objektid Staatuse sümbolid Liigid TARO SÜMBOOLIKA Sambapaarid Puud Tähed ja taevavõlvid Päevalill Troon Koer Püramiid Kassid Ruut ja kolmnurk Kotkad ja kullid Kera Tornid Fööniks Kroon Liblikad ja mesilased Skepter Krabid
Dialektism murdeline element kirjakeeles. Sotsiaalmurded. idiolekt sotsiolekt ühe inimese keele kasutus ühiskonna keelekasutus · släng (professionalismid, eripärase värvingu sõnad) · argoo · zargoon · erikeel Tänapäeva eesti keele sõnavara HARVAD JA JUHUSÕNAD. Harva esinevad sõnad on sõnad, mida kasutades keeletarvitaja teab või vähemalt peaks teadma, et neid sõnad on haruldased. (jutur-jutuajaja, lumepõlv lumine talveaeg) Juhusõnad ehk okasionaalsõnad uued sõnad, varem kasutamata sõnad, mida kõneleja, kirjutaja tarvitab ühe korra.
LOOMINE POSTITUSTE LIITMINE-SIDUMINE EESMÄRGID INIMESTE ARUSAAMADE MÕJUTAMINE SÜNDMUSTE JA TEEMADE KOHTA SISUPLANEERIMINE Video Pildid Tekst Esitlused Kasutajate loodud sisu Jagamine KÕIGE PAREMAVAD BRÄNDI SAADIKUD ON LOJAALSED KLIENDID JA OMA TÖÖTAJAD! SISUPLANEERIMINE Ära ole akadeemiline. Erialane zargoon ja terminid teevad teksti raskemini KASUTA mõistetavaks. LIHTSAT Kasuta sõnavara, KEELT! mida kasutab sihtgrupp, mitte kolleegid Ära kasuta kantseliiti! VÕIMALIKULT LÜHIDALT! ENIM TÖÖTAV LAHENDUS Facebooki kasutajatele meeldib Facebooki video. Adobe kinnitusel andmetel ostavad vaadatakse helita kliendid, kes vaatavad
eest ja kasvavad iga päevaga. 5. Kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda. Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine ... Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule. Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi) Bürokraatlikud stambid: seoses õppetööga, õppetöö raames, võetakse tarvitusele vastavad abinõud Teostas kontrolli, Minupoolne seisukoht, teine osa sümfooniast oli eriti tantsuline, koheselt. 6. Stampväljendid, püsiepiteedid pealiskaudne ja ebaveenev vastavad abinõud, hea
3 Piiride säilitamine: ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Nt arstid, juristid ja sotsioloogid kasutavad üksteisega suheldes erialasõnavara, mis identifitseerib neid ja ajab segadusse patsiente, kliente ja teisi võõraid. Samuti on tänavajõukudel oma salajased käepigistused, erilised riided, zargoon ja muud tunnusmärgid, millest teised aru ei saa. Need loovad solidaarsustunde grupi sees ja kaitsevad võõraste sissetungi eest. Zargoon sots.rühma kõnepruuk. 7. Vähemusgruppide integreerumise mudelid Vähemusgruppe võib ühiskonnaga siduda mitmel viisil. Segregatsioon ühiskonnas tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt. Jaguneb kaheks: 1)de jure ehk seaduslik segregatsioon ja 2)de facto ehk tegelik,
Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat. Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne. Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks võtmine jne. Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks.
Kaks põhiküsimust: kellel on võim ja kui palju on bürokraatiat. Kultuuri perspektiivid 1: ratsionalism: kultuur on eesmärkide saavutamise vahend. Funktsionalism: kultuur kui muutujate süsteem ja kohanemismehhanism, tagab organisatsiooni säilimise. Tähtis, kuidas kultuur funktsioneerib! Sümbolism: kultuur kui tähenduste süsteem, kui metafoor. Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse. Kultuuri ülesehitus: sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus jne. Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed jne. Rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks võtmine jne. Väärtused: eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks, mis on hea/halb, räpane/puhas jne. Kultuuritüüpide uurimine: idealtüüpide meetod R.Harrison, C.Handy. Dimensioonide meetod Geert Hofstede. Kahemõõtmeline maatriks.
oma liikmete teadvuses; Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega; Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 1 Sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 2 Kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika 3
Toimingud organisatsioonis ei tulene kõik põhjuslikest seostest, ei ole seotud ellujäämise vajadusega; Organismid käituvad, inimene sooritab sümboolseid akte; Kõik toimingud sõltuvad sellest, mis tähendus neile omistatakse; Organisatsioonilises tegelikkuses konverteeritakse füüsilise maailma nähtusi sümbolite maailma kujunditeks; 37 Kultuuri ülesehitus 1 I. Kultuuri vaadeldav osa, igapäevane praktika sümbolid: sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; kangelased: elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; rituaalid: pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine,
aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi. Lisaks geograafiliselt eristatud murretele võivad keele sees eksisteerida erinevate sotsiaalsete gruppide, klasside või subkultuuride kõneldavad alamkeeled ehk sotsiolektid (ka släng, argoo, zargoon). Üksikisiku keelekasutust nimetatakse idiolektiks. . Kokkuvõte Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu
tuul', haul `aur'. Sotsiaalteljel lahknevad rahvuskeele tüvest eri keelekujud sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitise (õpilaste, meremeeste, sõdurite, vangide jt) kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse (üks elukutse või ühed huvid) ning muust ühiskonnast eristumise näitamiseks. Sotsiaalmurrete kohta kasutatakse ka sõnu släng, argoo, zargoon, erikeel ja eri autorid kas samastavad neid või teevad eri moodi vahet. Kasutame siinjuures enim levinud terminit släng. Slängis on üldkasutatavast kõnekeelest suuresti erinev sõnavara slängisõnavara ehk slängileksika, mille moodustavad eripärase värvinguga slängisõnad. Hinnanguteljel asetuvad sõnad selle järgi, missugust emotsionaalset hinnangulaengut nad kannavad. Sellel teljel asuvad deminutiivid ja augmentatiivid. 1
demokratiseerumisele sai ka sõna slang järest laiema tähenduse. (7) Üldiselt peetakse slängi omalaadseks linnamurdeks, kuna omavahel suhtlevaid gruppe on tohutult, alustades kasvõi õpilastest lõpetades pedagoogidega. Kõigil neil rühmadel on oma kindel sõnavara, naljad ja loomulikult ka släng. See tähendab vaid üht - kõik me kasutame slängi kasvõi veidikene. Samuti kinnatavad spetsialistidki, et slängi on lihtne kasutada, kuid kohutavalt raske defineerida. Ka terminid zargoon ja argoo tähistavad mõistet "släng " Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Tavaliselt ei ole slängikõneleja rahul kirjakeele võimalustega. Kui rääkida puhtalt kirjakeele sõnadega, neid täpselt ja korrektselt hääldades ning kasutada vaid tavalist lauseehitust, tundub jutt igav ja ebatäpne, kui mitte öelda, et lausa veider. (8) Släng on ainus, mis keelt värskena hoiab ja mis uuendab seda selle orgaanilises arenguprotsessis
Informatsiooni ja operatsiooni suhe on ebaselge Sisse/ On: üles, paremale, kasutajast eemale Välja /Off- alla, vasakule , kasutaja suunas Suurenemine (Increase) Üles, paremale, kasutajast eemale Vähenemine (Decrease) aölla, vasakule, kasutaja suunas Nõuded sõltuvad töötaja kogemustest Kogenud kogenematu Abistavad käsud abistavad käsud ja võtmed Zargoon arvutis täiendavad selgitused Teade vigade korral soovitused parandusteks Matemaatilised tähistused näited Õigesti tehtu ei vaja kommenteerimist õigestitehtu vajab kommenteerimist Hel võib täita kogu ekraani ekraanilolev peab olema nähtav Arvutile suunatud abi kasutajale suunatud abi Halb töökeskkond mõjutab
inimsuhetesse. 11. Organisatsioonikultuuri elemendid. Süvakultuur ja vaadeldav kultuur SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika sümbolid:sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; kangelased:elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; rituaalid:pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks vastuvõtmine, kooslusest väljaarvamine, st kollektiivsed toimingud, mis tehnilises mõttes on
Sõltuvussuhe populatsiooni hulgas sissetuleku saajate suhe nendesse, kellel sissetulek puudub Sümbol heli, objekt või sündmus, millele grupi liikmed on omistanud kindla tähenduse Sümboolne interaktsionism vaatab sotsiaalsele süsteemike kui sotsiaalse interaktsiooni produktile ja tähendustele, mida inimesed annavad konkreetsetele olukordadele. Sünnikohort on inimeste grupp, kes on sündinud kindla ajaperioodi jooksul Zargoon subgrupi / subkultuuri eriline keel Tabu ühiskonnale vastuvõetamatu ese, olukord või käitumine Tava heakskiidetud käitumise standard, mida antakse edasi ühelt põlvkonnalt järgmisele Teadmise sotsioloogia kohaselt on kõik see, mida me tahame teada ja mida me uurime, sotsiaalne produkt, mille vormib mõtleja ajalooline kontekst Teenuste tootmine tasulise teenuste pakkumine ja informatsiooni vahendamine
1455 tappis ühe preestri, oli mõnda aega vangistuses, hiljem pidi Pariisist lahkuma. Elulugu II: kuulus elukutseliste röövlite kokiljaaride kampa. 1462 naasis Pariisi. Vangistati löömingu järel, mõisteti poomissurma, ent Pariisi parlament asendas karistuse pagendusega. 1463. aastal kaovad temast kõik jäljed. Looming I: Säilinud on kaks luulekogu: ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Osa luulest on tänapäevale arusaamatus slängis.( zargoon argoo slängikeel) Aines: kõlvatused, himud, erinevad armukesed, hingeline kannatus. Looming II: Luules ilmneb hingeline konflikt, seesmine lõhestatus. Sihilik minnalaskmine, pahelisus, enesereklaam, lihalikkus Ilu ja puhtuse igatsus, kõige kaduvuse tunnetus, neitsi Maarja kultus, vaimsus, hingelisus Villonlikku laadi on hiljem kirjanduses väga paju kultiveeritud. Oma luules keskendub Francois Villon inimese tunnetele, elukogemusele ja sisemisele maailmale.
Kõne keele kui märgisüsteemi tegelik kasutamine rääkimisel, kirjutamisel, mõtlemisel. Ei ole sünnipärane. Kõnelema õpetab ühiskond, kus me elame. Loomade keel Tehiskeel Kõne ülesanded · Tähistav ülesanne · Suhtlemisülesanne · Väljendusülesanne · Mõjutamisülesanne Kõne omadused Sisukus täiskasvanul 12000-14000 aktiivset sõna. Arusaadavus kuulaja teadmistest olenev. Släng ehk zargoon, homonüümide teadmine, paus, intonatsioon, laused olgu lühikesed, grammatika reeglid. Kõne ilmekus metafoorid, võrdlused, hellitussõnad. Kõne mõjusus tähtis advokaadil, pastoril, õpetajal. KÕNE Sisekõne Väliskõne suuline kirjalik monoloog dialoog Võimed
mõjurid, kuigi hierarhiseerinud neid erinevalt (vrd Christian 1992; Trudgill 1995; Montgomery 1995; Wardhough 1996; eesti keeles vt lühidalt Keevallik 2001). Olulisemad mõjurid on inimese sotsiaalne päritolu ja staatus (klass, kiht, kast, seisus), sugu, vanus. Keskne sotsiolektimääratlus on ikka käinud klassikuuluvuse või staatusgrupi kaudu. Sotsiolektide alla paigutatakse tavaliselt ka släng. Mis on släng, pole kuigi selge. Esiteks on kasutusel mitu terminit: släng, argoo, zargoon, erikeel, mille suhted on segased ja eri traditsioonides erinevad (vt terminoloogiast Tender 1994: 293297). Ka slängi defineerimine on väga erinev. Dialekti ja sotsiolektiga seostub mõiste aktsent (accent), mida eesti keeleteaduses pole seni kasutatud. Aktsent viitab keelevariantidele, mis erinevad üksteisest üksnes foneetiliselt 4
inimesed, keda seob individuaalsete sotsiaalsete suhete võrk naabruse, sõpruse, suguluse, töökaasluse kaudu. · mõnikord teadvustavad inimesed end sotsiaalse rühmana ja oma allkeelt rühmasisese keelena · mõnikord kuuluvad inimesed sotsiaalsete tunnuste alusel kokku ja nende keelest on leitavad ühised jooned, kuid rühmasisese allkeelena nad oma keelekasutust ei tõlgenda Släng, argoo, zargoon, erikeel. · Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 2 erinevat slängi: · sotsiaalsete rühmade erikeel (õpilased, üliõpilased, kurjategijad jms), mille abil need rühmad ennast ühiskonna teistest gruppidest eristavad · mitteformaalne ametikeel (nt arvutiinimeste släng), mis on tüüpiliselt mitteformaalne terminoloogia
elementides, argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. · Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate
argoos 3. Väljenduslikkus ja väljendusrikkus intuitiivne püüe ületada kõne lamedust, üheplaanilisust ( nt ,,valge" muutub ,,valgusküllaseks".) 4. Kõne õigsus, kõnekultuur keelereeglitest kinnipidamine, õigekeelsus. Kõne kategoriaalsed tunnused 1. Vanuselised tunnused 2. Sotsiaalsed tunnused sinna hulka kuuluvad nt sotsiaalsed dialektid: erikeeled (prof. keeled), zargoon (rühmitise keel, tugevate kõrvalekalletega normist), argoo (rühmitise erikeel, salakeel) 3. Territoriaalsed tunnuse EMOTSIONAALSED-TAHTELISED PROTSESSID TAHE Teema 12 Tahe on teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahe eeldab teatud vaimset pingutust eesmärgi saavutamisel ja takistuseks olevate objektiivsete
allilma, haaras võimu ja asus elama Olümposele. Ta jagas maailma liisku heites oma vendade vahel: allilma valitsejaks sai Hades ja mere valitsejaks Poseidon. Zeusi naine oli tema õde Hera. Zeusi rooma vaste on Jupiter. Z zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Näiteks on eepika zanrid romaan, jutustus, novell; lüürika zanrid lüüriline luuletus, sonett, haiku; dramaatika zanrid tragöödia, komöödia, draama. zargoon vt släng. zurnalistika ajakirjandusteadus. Zurnalistika uurib ajakirjanduse ajalugu, sisu, vorme ja eesmärke. T Taara ka Tooru; muistse eesti rahvausundi jumal. Taara seostub muinasskandinaavia jumala Thoriga. tabu uskumuslik sõnakeeld; sõnad, mida mingil põhjusel ei tohi kasutada. Näiteks arvasid kütid vanasti, et jahile minnes ei tohi sellest otse rääkida, sest muidu jaht ebaõnnestub. Seepärast nimetasid näiteks Sõrve hülgekütid
aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. SÜVAKULTUUR: väärtused:eelistused, mida antud kultuur peab oluliseks mis on selles kultuuris hea/halb, lahke/kuri, aus/ebaaus, ilus/inetu, puhas/räpane, soliidne/ebasoliidne, kombekas/kasvatamatu, loomulik/ebaloomulik, mõistlik/mõistusevastane, auväärne/autu. VAADELDAV KULTUUR: igapäevane praktika 46 · sümbolid:sõnad, zestid, zargoon, stiil, rõivastus, soeng, kujundid, objektid, staatuse sümbolid, st kõik, mis kannab tähendust antud kultuuri kandjate jaoks ja jääb võõrastele arusaamatuks; · kangelased:elavad, surnud, reaalsed, imaginaarsed tegelased, kes kehastavad omadusi, mis antud kultuur väärtustab, kes annavad teistele eeskuju; · rituaalid:pöördumine, tervitamine, austusavaldused, tseremooniad, miitingud, liikmeks
Kui juht räägib, et tootmiseks on vaja rohkem raha, siis võib tema silmas pidada tootmise laiendamist, töölised aga hoopis palga tõusu. Spetsialistidel on sageli terminoloogia, mida teised ei mõista. Ka näiteks panga tippjuhid ja kliente teenindavate teenistujate jaoks võivad samad sõnad olla erineva tähendusega. Nii võivad saatja ja saaja küll kasutada samu sõnu, kuid edasiantavat teadet ei mõisteta õigesti. Kui grupis kasutatav zargoon aitab kaasa ühtekuuluvusele ja suhtlemisvajaduse rahuldamisele ning tõstab enesehinnangut, siis teiste gruppidega või nende liikmetega isiklikus suhtlemises võivad sellest tekkida üksteisest mitte aru saamine või vääriti mõistmine. Filtreerimine on väga sageli esinev alt üles suhtlemisel, kus alluvad "mätsivad kinni" ebasoodsa teabe, mida nad ei taha ülemustele teatada, kuna see mõjutab palka ja muid soodustusi. Filtreerimise kiusatus on