Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida ehk ka enda sõnavara täiustamiseks kasutada saaksite. Selle info saamiseks koostati ankeetleht, kuhu oodati ausaid vastuseid viiele küsimusele. Tänu sellele selgus õpilaste arvamus, kas släng mõjutab meie emakeelt, miks ja kui tihti seda kasutatakse ning samuti paluti igal õpilasel individuaalselt kirja panna, mida släng
.............................................................................................. 2 RESÜMEE .......................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................. 4 I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE .................................... 6 1.1 Mis on släng?................................................................................................. 7 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? ............................................................. 8 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu?..................................................................... 8 1.4 Slängi muutumine.......................................................................................... 9 1
Milleks on slängi vaja ? Släng arvatakse olevat niisama vana kui seotud kõne, uuritud on slängi aga tunduvalt vähem. Ka Eestis peeti slängi kaua aega põlastusväärseks, keelt risustavaks nähtuseks. Miks on släng üldse tähtis ja kas seda tasubki uurida? Teadlane Krumbacher on loodusteaduste kohta öelnud järgmist: teadlased uurivad kalliskive ja kuningkotkaid, aga ka väävelhapet ja takjaid. Kui mõni teadlane keelduks viimaseid uurimast seepärast, et nad on madalad või "väheväärtuslikud", naerdaks ta lihtsalt välja. Filoloogias on maiasmokki seevastu sallitud ja nii on ka slängi uurimine teiste keelevaldkondadega võrreldes kõrvaliseks jäänud
Slängi kogumisel ja uurimisel on maailmas juba pikk ajalugu. Esmalt mõisteti slängi all kuritegeliku elemendi vulgaarset ja/või salajast keelt, mille saladuse avastamisega püüti kurjategijate vastu võidelda. Keeleteadlaste suhtumine termini tähendusse on aja jooksul muutunud, laienenud. Slängist kõneledes kasutavad keeleteadlased erinevaid termineid nagu argoo ,erikeel, argoo jne. Igal juhul ei ole släng mingi omaette erikeel, vaid släng eksisteeribki ainult tänu emakeele olemasolule.(2012 aasta märtsis ütles Kama ,et släng kui selline on müüt.) Släng pakub endiselt huvi inimestele, kes oma igapäevatöös kinnipeetavatega kokku puutuvad (uurijad, prokurörid, vanglaametnikud jt.), sest kurjategijad pole maailmast kadunud. Mõned näited slängi kasutusest vanglas, retsidivistide vene släng: babka-raha, igla-süstal, võrubit- nokauti lööma
aktuaalsemaks saanud. Kõigepealt, töö materjal kuulub suulise kõne uurimise valdkonda.VAADATA ESA nr 48 Siinjuures on kasutatud kirjandus, mis kajastub slängi teemat 1991. a ,, Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat", 2003. a ,, Trellide ja luku taga" ja 2003. a ,,Eesti Slängi sõnaraamat, nendes raamatutes on antud põhjalik ülevaade vene laenude esinemisest eesti keele slängis. Samas on ka lühike tutvustus, mis on släng ja kuidas see on keelde tulnud. ,,Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat". Kus on esitatud põhjalik ülevaade slängi päritolust. Samuti on lühike tutvustus slängi kasutusest ning suur laenude loend, mis on käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20
Släng ja kirjakeel Slängil ja kirjkeelel on suur vahe. Släng on see, kus sa kasutad lünendsõnu, mis erinevad tavalistest sõnadest. Kirjakeel on see kus sa ei kasuta slängi. Skängi ja kirjakeelt kasutatakse erinevates kohtades, erinevatel aegadel ja erinevate isikutega. Üks ja sama teksti nüüd kõnekeeles ja kirjakeeles, ning kohe on vahe sees. Släng: Tsau Juku! Mis mässad? Mesasse saad tulla? Kribaks nati. Tegelt mul tuli mõte ja võiks sellest seal nati kribada ja seda nati thinkida. Tegelt olkes etem
Kirjakeel, neutraalne stiil: reaalkooli õpilane, maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: maainimene. ESE, LOOM, TAIM vms: -i: osuti, -ja: avaja, -kas: purjekas, -k: sõiduk, -ik:kandik, -mik:lugemik, -nik:hapnik, -lane:mesilane, -line: sajaline, (u)r: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: kallur, -e:kate, -el: keetel, -is:elatis, -us:sõrmus, -ts:vehits, -nd:malend. Släng: jutukas, näpukas, kirjakeeles juturaamat ja näpuviga. Koha väljendamine: -la:söökla, -k:seljak, -ik:madalik, -mik:lahkmik, -stik:kõrgustik, -stu: haljastu, -mu:elamu. Rühma ja kogu märkivad tuletised
1) Keel kui märgisüsteem. Vanimad märgisüsteemid. Keel on märgisüsteem, millega kommunikeerivad inimesed. Keele märgiks on sõna. Vanim märgisüsteem on DNA. Üks vanimaid on ka valuaisting, mis tähendab 'oht elule' 2) Keele funktsioonid ja nende kirjeldus. Keele üldfunktsioon on suhtlemine 1) info vahetamine-info andmine/saamine 2) suhtlemine- sõnad, kõnekeel(80%) 3) mõtlemisvahend- inimene mõtleb oma emakeeles 4) identiteedi kandja-rahvusliku enesemääratluse tähtsamaid tunnuseid 5) emotsioonide väljendaja- kehakeel, muud häälitsused, sõimud, kehaline agresiivsus 6) maagilisus- kasutatakse maagiaks 7) kultuuri kandja- keelega pärandadakse kultuuri järgmistele sugupõlvedele 3) Suhtlemine eluslooduses Loomad, linnud, putukad jm. suhtlevad ka märgisüsteemi kasutades. Häälitsused, kehaasendid (putukatel ka värvus). 4) Ikoon- märk, mille tähis on sarnane objektiga, mida see tähistab (Naerun...
Funktsionaalstiilid: · teaduslik stiil ratsionaalne, täpne, üheselt tõlgendatav, palju arve, fakte, oskussõnu (termineid), loetelusid, ei kasutata kujundeid ega piltlikke väljendeid · ajakirjanduslik e publitsistlik stiil informatiivne, ratsionaalne, valdavalt kirjakeel, esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides,
õppida ülikoolis, lugeda raamatuid ning kõike muud sellist. Ka eesti keel kuulub nende 200 hulka. Kõigile on teada tõsiasi, et Eesti on väike ning meie rahvaarv on väike. Kuid see ei ole takistuseks meie keele arengule. Aastate jooksul on eesti keel arenenud tasemini, mida mõni teine keel võibolla mitte kunagi ei suuda saavutada. Hoolimata sellest, et eesti keel on palju arenenud, ohustavad teda erinevad tegurid. Üheks keele ohustajaks võib kindlasti pidada slängi. Släng sarnaneb küll üldkujul keele endaga, kuid släng on suupärasem ning sellega seoses võib ununeda originaalsõna. Teiseks ohuks eesti keelele on inglise keel. Inglise keel on muutunud meie ühiskonnaks nii tähtsaks, et arvatavasti pole varsti enam ühtegi inimest, kes inglise keelt ei räägiks. Ka inglise keelest võetakse teatud väljendeid, mida kasutatakse sõna asemel, mis on ka eesti keeles olemas. Palju on arutatud teemal, kas eesti keel hakkab nö ,,välja surema"
1. Terminoloogia 17 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused 18 3. Eesti sotsiolektide probleemid 22 3.1. Keel ja sotsiaalne klass 22 3.2. Keel ja sugu 24 3.3. Keel ja vanus 24 4. Eesti aktsendid 25 5. Sotsiolektid ja släng 27 6. Sotsiolekt ja murre 31 7. Keel ja tema tulevik 33 8. Normikeel ja sotsiolektid 34 III. Kokkuvõtteks: sotsiolektid ja keelestrateegia 36 Kirjandus 39 2 Sissejuhatuseks
ja tegi vehkat jne. Ilukirjandusnormid • Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik
mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist. Kindlasti sisaldab meie igapäevane kõnekeel ja ka kirjakeel slängi. Slängi kasutatakse kõige rohkem noorte seas. Slängisõnad on ka üsna sellised, mida kooslusest väljaspool inimesed ei mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad. Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200 Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng. Kõnekeelt võid kasutada enamasti igalpool. Näiteks raadios, televisioonis ja ka koolis. Kõnekeeles esineb ka väga suurel hulgal varieerumist ja muid kõrvalekaldeid. Kõige sagedasem kõrvalekalle on lihtsustunud hääldus. Näiteks ''ma'i tea
aastatuhande alguses. Tollest ajajärgust alates on meie keel palju muutusi läbi teinud. Keele arengut suunavad nii välimised kui sisemised tegurid – maailmas toimuvad muutused tingivad ja eeldavad, et ka keel muutuks. Keelt ohustavad probleemid ja asjaolud on läbi aegade olnud ikka ja jälle enamvähem samad, ainsana on muutunud nende vorm. Viimastel aastakümnetel on aina suuremaks probleemiks muutunud släng. Ka see on eksisteerinud aegade algusest peale, kuid läbi ajaloo on käitumis- ja eetikareeglid olnud alati tambina peal ning släng ei ole pääsenud võimule. Tänapäeval arvavad inimesed, et kõik peaks olema vabam, igaüks tehku, mis ise tahab, tihtilugu eetikareeglid üldse puuduvad, niisiis, kasutatakse ka keelt vabamalt. Vanasti tekkisisd keelde uued sõnad sellepärast, et lihtsalt ei olnud asjale eestikeelset vastet, tänapäeval arvab aga teatud klass rahvast, et oma jutu
ecstasy, kofeiin, nikotiin) · Depressandid ehk rahustid(alkohol, rahustid, opiaadid) · hallutsinogeenid (LSD, "maagilised" seened) Valmistamisviisi järgi: · looduslikud (nt. kanep) · sünteetilised (nt. amfetamiin) · poolsünteetilised (nt. LSD) Stimulandid Amfetamiin Sünteetiline aine (valge, vahel nõrga kollaka, pruunika või hallika tooniga pulber; ka kapslitena) · · Släng: kiirus, spiid, A, ants, triip Stimulandid Amfetamiin Mõju ja tunnused: · Meeleerksus, unetus, isutus · kõrgendatud meeleolu (eufooria), jutukus ja püsimatus · agressiivne ja stereotüüpne käitumine · laienenud pupillid · kiire pulss · kõrge kehatemperatuur ja higistamine · värisemine ja lihaste tõmblemine · närvilisus, rahutus, ärrituvus · püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla · kõhnumine
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14
(N: võro-mulgi keel valgamaal) · Maad peeti pühaks, seda eriti suurel ristipäeval, mis oli 4 päeva pärast lihavõttepõhi. Sel päeval ei tohtinud maad künda ega teha viga sellele, mis maast kasvab. · Sõna ,,töö" ei ole eesti keeles negatiivse varjundiga. · Eesti keeles suhtuti töösse austusega. Seda ei tohtinud narrida. Töö tahtis tegemist. Tööinimest ei võinud töö ajal segada. Kui tööle jõudu soovida, siis sai ta varem valmis. · Släng erinevate sotsiaalsetes gruppides olevate inimeste suhtluskeel, mis on osa igapäevasest kõnekeelest. Släng on keele lahutamatu osa ja ajas muutub ta kiiresti. Slängi ja sotsiaalsete kogumite piire on raske määratleda, sest slängi sõnad võivad tulla argikeelde, kuid nad võivad sealt ka kiiresti kaduda. Kui keegi slängis räägib ja seda mitte tunda, siis võib sellest raske aru saada olla. · Eesti keeles on ilmunud mitu slängisõnaraamatut
enamasti rahulikult ja tõepäraselt. päevikus tehakse vahetuid ülestähendusi oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Romaan on proosazanr, mida iseloomustavad täiuslikkusetaotlus, mitmekülgsus elu kujutamisel, suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajalike kulg. Seiklusromaanis on ülekaalus seikluslik ainestik. erinev kõnekeel, mis iseloomustab selle kõneleja rühmakuuluvust. Iga sugupõlv loob uue slängi, samuti on oma släng eri elualade esindajail. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Reisikiri sisaldab reisil läbitud kohtade kirjeldusi, ajaloolisi ja geograafilisi andmeid, märkmeid kohalikest kommetest, elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Eesmärgist lähtuvalt eristatakse teadusliku, vestelist ja ilukirjanduslikku reisikirja. Resümee ehk kokkuvõte annab edasi mingi teksti keskse sisu. Retsensioon e. Arvustus on kirjandusteaduse, lavastuse, filmi, näituse,
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL
· uurijad saavad kasutada suuremat osa salvestusi teadus- ja õppe-eesmärkidel · Kasutajad peavad allkirjastama konfidentsiaalsuskohustuse · Otsingumootor sõnavormide leidmiseks 23.Suulise keelekasutuse erijooni ja -nähtusi võrreldes kirjalikuga. · Liited kas a e s; Pillekas, jota, kohve, õps · Pausid, venitamised, üneemid, parasiitsõnad noh, nagu, · Edasilükkamised, pausid, et-otsene kõne 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng - Släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). · Antikeel (= släng) on allkeel, mida kõnelevad ühiskonnas marginaalsetel positsioonidel olevad ja tihti seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms)
Keele variatiivsus Võrdlus: noored ja täiskasvanud Triin Lepp Türi Ühisgümnaasium, 10 K Võrdlus 1) Noored, kes kasutavad rohkem kõnekeelt ning kelle keelekasutus on alles välja kujunemas. 2) Täiskasvanud, kes on kõrgharidusega ja kasutavad normikeelt. Neil on välja kujunenud oma keelekasutus. Normikeel ehk kirjakeel Kasutatakse peamiselt kirjas. Ametlikum. Võime kasutada järjekindlalt normikeelt kujuneb arvatavasti nooremas täiskasvanueas, mõjutajateks on kontaktid töö juures ja ülikoolis. Kõnekeel Kasutatakse suulisel kõnelemisel. Kõnekeelde kuuluvad parasiitsõnad, släng. Vabam keelekasutus kui kirjakeelel. Sõnade tähendus on muutuvam ja ebakindlam kui kirjakeeles. Erinevused noorte ja täiskasvanute keelek...
Buenos Aires, Santa Fe, Rosario, La Plata, Montevideo RIOPLATENSE HISPAANIA KEEL Nimi pärineb Rio de la Plata aladelt Argentiinas Cocoliche-Lunfardo Mõjutatud suuresti itaalia keelest (tú quieres-vos querés) Y-hääldus (nt. Playa hääldatakse plah-sha) ll-hääldus (nt. Pollo hääldatakse po-sho) Palju laensõnu erinevatest euroopa keeltest (morfi-toit) S- hääldus (nt. Fresco-freh-ko) Buenos Airese släng (café-feca) ERIPÄRAD https://www.youtube.com/watch?v=1K8AZGQv0uI FUN FACTS Praegune Rooma Paavst on argentiinlane Argentiina nimi tuleb ladina keele sõnast argentum, mis tähendab hõbedat Üks juhtivaid veinitootjaid maailmas Ushuaia linn Argentiinas on kõige lõunapoolsem asustatud linn maailmas Aastal 2001 oli Argentiinal 10 päevaga 5 presidenti http://transpanish.biz/translation_blog/linguistic-features-of-rio
Alus · Eriarvamused võivad minna lõputuks · Metasuhtlus toimib · Samad teemad tulevad uuesti · Keel on pigem suhtlusvahend Anarhia Mis? · Sõnastikutöö on deskriptiivne · Kõik keele kasutajad osalevad · Pigem tähendusi · Standardimine (?) kirjeldab konventsiooni Alus · Suhtlus toimib · Keel on suhtlusvahend Nt · Kõnekeel · Släng · Teadliku korralduse eelne aeg +/- · Tulemuse saab kohe · Mõistmisraskused? · Ühiskonna killustumine? · Korra häving 11 19. Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles seotud
mis tähendab ,,täna ta mängib dzässi, homme aga müüb oma kodumaa maha". Vaatamata rahva suhtumisele, stiljagid ainult naeratasid, ega teinud välja, kuna olid mõne võrra patsifistid. Tegelikult paljud komsomolid kadestasid mitee ainult nende moodsaid riideid, vaid ka vaimset vabadust ja ükskõiksust. [ : https://strana-sssr.net ( 10.05.18 ), Vaba entsüklopeedia: Muusika ja tantsud https://ru.wikipedia.org/wiki/ %D0%A1%D1%82%D0%B8%D0%BB%D1%8F%D0%B3%D0%B8 (10.05.18)] 5. Släng --oma inimene, on kursis asjadega, mis selstkonnas toimuvad (, ) naisstiljaga , jalutama minema välja, et teisi inimesi vaadata, aga ka ennast teistele näidata laul ,,Chattanooga Choo Choo" 9 ( tuletatud sõnast ,,") Nõukogude Liidu kergetööstuse tooted (-) takso () ( ingl. shoes) stiljagide paksu tallaga jalanõud, mis olid tihtipeale
Pärimuskultuur ja kaasaeg Pärimuskultuur on rahvuse minevik. See on levinud suulise pärimuse või väljenduse teel ning jaguneb mitmeks väiksemaks alaliigiks. Pärimuskultuuri alla loetakse rahvaluulet, -muusikat, -tantse, -mänge, -teadmiseid, -kombeid ja -oskuseid. Viimastel aastatel on peale tunginud telefonid, arvutid, muu tehnoloogia ja släng ning kiiresti muutuvas maailmas otsivad inimesed tuge oma juurtelt. Seetõttu ongi pärimuskultuur taas populaarseks muutumas. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab pärimuskultuuri digitaliseerida. Selle abil on juba jäädvustatud hulk originaalmaterjale. Tänapäeval on põimunud vanem pärimuskultuur ka meie praeguse globaalse kultuuriga. Tekkinud on laulud vanade regivärsside alusel, kuid uue meloodiaga ja vastupidi, kus on kasutatud
Stiil Argistiil • Sina-vorm • Sõnade omavoliline lühendamine (teind, käind) • Kõne- või murdekeelse sõnavara juhuslik kasutamine (sihuke, tossud) • Släng (papp – raha tähenduses) • Ülearused täitesõnad või –fraasid (ikka, küll, ausalt öelda) • Vandesõnad ja vulgarismid (kurat, neetud, pagan) • Lohakas lauseehitus, elliptilised ja lõpetamata laused (Mina mitte) • Parasiitsõnad (noh, tead, nii, nagu, ühesõnaga) Ametlik stiil • Isikulise tegumoe vältimine (isikuid on teavitatud, karistuse määramisel võetakse arvesse) • Konkreetsuse vältimine (mitmesugused vabandatavad põhjused, tervislikel põhjustel)
Eesti keele struktuur I Keele funktsioonid. Sünonüümid, homonüümid, polüseemia, paronüümid. 1. Keele 5 funktsiooni 1) Info edastamine (sümbolite abil on võimalik kujutada tegelikust). 2) Suhete kindlustaja ja hoidja (lugupidamine) 3) Emotsioonide väljendamine 4) Mõtlemisvahend, üks prantsuse kirjanik on koguni õelnud, et alles siis me teame, mida me tahtsime õelda, kui me seda juba ütelnud oleme. Arvutamine(sisekõne kasutamine). 5) Kuuluvuse väljendamine (släng, mille abil on võimalik näidata, et kuulutakse mingisse rühmitusse) 2. Keelemärgi 2 poolt · Tähistatav ehk tähendus · Tähistaja ehk häälikujärjend. Keel on märgisüsteem (Ferdinand De saussure). Keele märgid on sõnad ehk häälikujärjend. 3. Keelemärgi põhiomadus Keelemärgi tähtsaim omadus on, et tähistatava ja tähistaja vahel ...
Noored peaksid hoidma üksteist nii hästi kui suudavad, sest võib-olla sellist tunnet enam sa ei tunnegi elus. Me oleme jõudnud kahekümne esimesse sajandisse, mis on teadagi infoajastu. Tänapäeva noor on enamus ajast Internetis online. See on pluss, et noored saavad Interneti teel kõigiga suhelda, kuid sellel on ka omad miinused. Näiteks ei oska noored ennast enam reaalelus väljendada. Nende keel on jäänud juba kiduraks ja võimust on võtnud släng. Selle vastu on ainult üks rohi. Tuleb rohkem käia väljas sõpradega ja mitte olla ainult internetis, sest tulevikus võib-olla sul raskusi töö leidmisega. Noored peaksid julgemalt suhtlema vastassugupooltega ja mitte seda tegema Internetis vaid näost näkku. Ma usun, et noorusiga on ikka kõige parem iga. Ka selles on halbu aegu, aga siiski tuleks sellest võtta maksimum. Karl Johan
Püüa jõuda toimunu põhjusteni Näited Igas lõigus vähemalt näide Näite ülesanne on illustreerida, anda argumendile veenvust Püüa olla võimalikult konkreetne number, nimi, riik Maksimumpunktide jaoks peab näha olema õpilase lugemus Isiklik suhtumine Iga lõik võiks lõppeda ühelauselise kokkuvõttega Võib kirja panna: "Minu arvates...", kuid ei pea Järeldused peavad olema kooskõlas töös toodud näidetega stiil Keelatud on släng Eriti vaadatakse isiku- ja kohanimede õigekirja Eesti suure tähega, eestlane väiksega! Venemaad ja NSV Liitu ei tohi segi ajada Lühenditest on lubatud vaid üldkehtivad Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi
Keelte liigitusalused Genealoogiline Areaalne Sotsiolingvistiline(kasutus ja staatus ühiskonnas) Tüpoloogiline Sotsiolingvistika teke ja olemus Traditsiooniline murdeuurimine ehk dialektoloogia Varieerumine-etnometodoloogia, sotsiaalsed võrgustikud, keeleline identiteet Sotsiolingvistika on keeleteaduse suund, milles empiiriliste meetoditega uuritakse keele kasutamist ühiskonnas. Varieerumine ---geograafiline-murded e. dialektid ---sotsiaalne(vanus, sugu, sotsiaalne klass)-sotsiolektid(släng)-idiolekt e üksikisiku keel ---situatsiooniline(stiil, formaalsuse aste, lambi laused ühesõnaga emotsioonist)- registrid Sotsiolingvistika uurimisobjektid ja meetodid Praktiline sotsiolingvistika(keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika) jm. Meetodiks enamasti sotsioloogilised küsitlused keelega seotud teemadel. Kitsas tähenduses sotsiolingvistika(labor jt) ehk kvantitatiivne sotsilingvist...
Seega tuleb väga ettevaatlik olla kui võõrastega suhtlema hakkad. Tänapäeva elu on kõigil nii kiireks läinud, et paljud kasutavad suhtlemisel sõpradega just Internetti. Positiivne on see, et saad suhelda olenemata, kus maailma otsas keegi viibib. Negatiivse külje pealt võib välja tuua, et Internetis kasutatav sõnavara rikub korrektset eesti keelt. Peamiselt kasutatakse lühendeid ja Internetis suhtlemisel on välja kujunenud oma släng ning kõnekeel. Seetõttu on väga oluline kirjutada kirjandeid ja lugeda raamatuid, et säiliks meie emakeel. Elu ilma Internetita oleks harjumatu. Mõnus on pühapäeva hommikuti teed juua, muusikat kuulata ja sõbrannadega suhelda. Internet on sobiv igale vanusele, kõik leiavad sealt midagi huvitavat või vajalikku. Arvan, et Intrnet on siiski kasulik, kui kasutada seda mõistlikult, teades ohte mis ülemäärane arvuti taga istumine kaasa võib tuua. Intrnett annab võimaluse suhelda
Eestlased on kõige pessimistlikumad vene keelest üle toodud sõnade suhtes ning levinud arusaamaks on kujunenud, et vene keel ja vene kultuur ohustab paljuski eesti keelt. Tagaplaanile jäetakse hoopiski inglise keel, mis mõjutab praegu hoopis jõulisemalt eesti keelt ja keeleuuendamist. Eesti kodanikud kasutavad palju sõnu, mis on üle toodud teistest keelest: inglise, saksa, vene ja soome keelest. Nii tekib släng, mille juurdumisel on sellest üsna raske loobuda. Võõrsõnade mõju eesti keelele võib pehmendada sõnade eestistamisega. See pakub mugavat lahendust probleemile, mis keeleteadlasi muretsema paneb. Näiteks inglisekeelne sõna download, mis tähendab eesti keeles midagi `alla laadima'. Algselt kasutati küll inglisekeelset terminit rohkem, kuid järjest enam on harjutud eestikeelse väljendiga `laadi alla'. Alati ei saa sõnu mugavalt eestistada, tõlkides nad lihtsalt ümber
end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb osata käia vastavalt olukorrale riides, kasutada õigeid zeste, tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi, tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte, enda tõsiseltvõetavuse eesmärgil korrapäraselt vastavalt olukorrale, kus parasjagu viibin. Kuigi sellegipoolest, kas ja kuidas on keelekasutus minu tõsiseltvõetavuse väljendajaks. Nagu juba eelnevalt öeldud, on släng see keele osa, mida kasutavad noored, ka teatud ametiga seotud eriala tegelased. Slängi kasutatakse olukordades, kus pole vaja end näidata väga ametlikus vormis, sest teadagi, et ametikeeles on slängi kasutamine keelatud, sest ametikeeles peab olema vastav tekst kõigile ühiselt mõistetav. Oletame, et ma pean olema näiteks suure seltskonna inimeste ees, ja pidama kõnet väga tähtsal ühiskonda puudutavatel teemadel. Kuidas ma siis käitun
ei viitsita kirjutada liiga pikkasid sõnu, kuid lühendatud variante ja slänge on hakatud kasutama ka argielus rääkides, nagu pikema sõna ütlemisel võtaks see sinult ekstra energiat ning see on minu arvates väga imelik. Näiteks kui varem kasutati sõna „informatsioon“, siis kasutati seda ainult selle originaalkujul. Mõne ajaga on välja kujunenud sellest lühendatud versioon „info“. Nüüd on selgunud et ka sellest ei olnud piisavalt ja mõeldi infost lühem släng välja ja selleks sai „inf“. See on väga halb kui tuntakse, et 4-täheline sõna on ka veel liiga pikk. Väga tihti olen ma kuulnud inimesi kasutamas seda slängi, näiteks „Kui palju infi meil on vaja selle slaidi jaoks otsida?“ Pidevate eesti keele reeglite vastu eksimise, pideva slängi kasutamise ja pidevalt eestikeelsetesse tekstidesse inglisekeelsete sõnade lisamise tõttu arvan ma, et eesti keel ei ole väga jätkusuutlik. Mina arvan seda sellepärast, et 20. sajandil oli
OG.03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses on defineeritud, siis peavad ka teised oleme seda käänates-
Vähemalt selline mulje jäi lugedes seda raamatut. Selle raamatu peategelane on Joonas Karu. Joonas on viieteist aastane kaheksanda klass poiss, kes olevat autori arvates väga humoorikas ja geniaalsusega hiilgav kutt kellel on õppimine vilets. Ta pole pärit eriti rikkast perest. Aga ta tuleviku plaanid on üsna suured. Joonas käib näiteringis ning teeb seal dekoratsioone ja ,,seapussu". Nad lähevad oma näidendiga Rootsi esinema. Mulle see raamat ei meeldinud kuna see släng oli üsna aegunud ja raamatus polnud kirjutatud üldse joomisest, suitsetamisest ja muudest tervist kahjustavatest tegevustest. Noorte raamatus aga peaks olema kirjutatud kuna minu arvates on need kõige suuremad probleemid noorte seas. Selles raamatus oli üsna palju üksteise üle trumpamist erinevate asjadega, varastamist, poiste tundeid erinevate asjade vastu ja isegi suremist. Kuna need teemad on minust küllaltki
- parim variant on eelkatsetega, tulemuste alusel grupeeritakse Etnograafiline meetod (rahvuse üleskirjutamine) Etnos= rahvus; Graphic= kirjalik, graafiline Antropoloogia= võõras kultuur Seega NB teksti loomine, eluviisi kirjeldus. Tõlgendus: uurija räägib oma uurimisloo. Thick description= Tihe kirjeldus. Mitte ainult mida vaid ka kuidas ütleb. Writing culture Ameerikas (Marcus & Fisher) Sotsiaalne tihedus: riietus, miimika, sõnavara, kõneviis, släng. Miks ta tegi/vastas/mõtles nii? Tervikpilt. NB. Tuntu nägemine võõraste silmadega. Originaaltekst paigutatakse repertuaaridesse. Rolli- identiteet. Individualistlik. Saatus. Humanistlik (enesekohased kogemused) jms. Vestluse kulg. Täpsustavad lisad. Tervikpilt. - Igapäevased olud mitte laboratoorium. - Erinevad allikad. Etnograaf nagu tolmuimeja. - Info kogumine on struktureerimatu. - Info analüüs ei eelda klassifikatsiooni
Paar nädalat tagasi populaarses toidupoes Selver lugesin apelsinimahla tagakaanelt eesti keelselt juhendilt kirja ,,apelsini jook." Rääkides oma intsidendist eesti keele tunnis pidin tõdema, et ma olen silmad kinni ringi liikunud. Sellistest õnnetutest apelsinidest, õunadest ja pirnidest on varemgi räägitud ning artikleidki kirjutatud. Eesti keel koos eesti rahvaga on hääbumas. Internetikeskkonnas väärtustatakse aina enam inglise keelt ning suhtluskeelena on moes släng. Iga teine noor ei tea meie oma hümni sõnu või mis aastal toimus Ümera lahing. Verinoor ühiskond joob ennast maani täis igal rahvapeol, tarbib hulgaliselt valget puru ning kipub kaasmaalaste elu kallale. Ta ei hooli teatrist, kirjandusest või haridusest. Õnneks on meil ka kultuurihuvilisi, kes loodetavasti kannavad meie üsna raskena näivat saatust oma õlgadel. Praegult on meie saatus nukrate varjunditega. Pikka aega tõusujoones majandus
„topeltagent“ (tuttav, sõber, ühised tuttavad, sõprade lapsed), psüühiliselt ebastabiilne, sõltuvuste küüsis eelnev negatiivne kogemus, negatiivsed kogemused Meist endist tingitud tegurid negatiivsed mõtted, negatiivne sisekõne enda kohta negatiivsed meeleolud, hoiakud, poosid, hirmud liigne agarus, jäikus või jäärapäisus kehakeel, verbaalne väljendusviis ( vaikne hääl, kõnedefekt, ebakohane släng, kõnetakistus, ebatäpne terminoloogia) kas väga madalad v liiga lihvitud oskused, liigne kogemuste üldistamine, eelarvamused inimlikud nõrkused maailmavaade, uskumuste süsteem / milline pedagoogika? küsimuste küsimine, mis ei ole kohased e isiklikust uudishimust tingitud küsimused Üldised nõuanded raskete lapsevanematega koostööks Viisakus – säilita oma eneseaustus, sobiva käitumise mudel
Mis puutub ärinime tõlkimisse võõrkeelde, siis see ei ole lubatud. Seda riiet on kolmes erinevas värvitoonis. Võõrsõnade põhjendamatu eelistamine tavatekstis legaalne > seaduslik, garantii > tagatis, kompenseerima > hüvitama, adopteerima > lapsendama, baasil > põhjal Eesti meedia mentaalses keskkonnas on näha intellektuaalse ressursi reaalset nappust. Liigselt tarvitatakse sõnu karismaatiline ja legendaarne. Släng, argikeel, kujundid ühikas, mobla, telekas, kaifima, suht, nahka panema, jalga laskma VÕÕRMÕJUD Vene, soome, inglise keele mõjud. kuskil tähenduses ‘umbes, paiku’ läbi tähenduses ‘kaudu’ maaletooja – ‘sissevedaja’ ostukeskus – ‘kaubanduskeskus’ koormaauto – ‘veoauto’ mitte-eitus lt-tuletised (*aastaringselt) ebasobiv mitmus (*selliste arengute, *mitmeid kordi)
Kaudselt Bisnismen ärimees Õudselt Drastiline tugevasti mõjuv rabav Soodsalt Gangster kurjategijate jõugu liige Ärksad Gurmaan peenetoidu armastaja Tõrksalt Guru Õpetaja Kündsin Kotlet Liha toode Küntud Bankett pidusöök Nüüdisaegsed Taburet tool Algkool Kabinet töö ruum Hõlbsalt Kompvek komm Üleüldse Tualett WC Peatselt Sigaret tubakatoode Teadke Ballett tants Umbsest Fokstrott tants Moodsa ...
Keeleteaduse alused MÕISTED Loomulik keel ehk emakeel ehk esimene keeleteadus. ALLKEEL erinevad keelekujud (släng, argikeel, üldkeel, ametikeeled) IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) ...
Nii on pandud küsimärgi alla ka eestlaste, maride, komide, udmurtide, saamide ja mitmete teiste soomeugrilaste ajalugu, tulevik ja eksistentis. Nii mõnigi rahvakild on pidanud alla vanduma oma võimetusele vastu panna aina väiksemaks jäävas maailmas ja andma teed võimsamatele. Väikerahvaste edasipüsimist ohustab enim võõrkeelte pealetung. Soomeugrilased määratlevad end pigem keele kui kultuuri järgi ja seetõttu on oluline, et keel püsiks. Enim levib inglise keel ja släng, toimub ka niinimetatud ameerikastumine, mille käigus segunevad eri kultuurid üheks massiks. Inglise keel on siiski väga oluline ja kasulik, et tänapäeval hakkama saada näiteks töö leidmisel. Kuid liigne võõrkeele kasutamine tekitab harjumuse jäädagi selles keeles kõnelema ja see põhjustab aeglaselt oma emakeele unustamist. Väikeseid sugulasrahvaid ei tohiks eraldada vaenulik piir ja liiga suur vahemaa, mis takistab neil hoida sidet
27. Realism - kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis 1830.aastatel Prantsusmaal. Realism taotleb tegelikkuse tõepärast kujutamist,s.o ajajärgule, keskkonnale ja inimesele tüüpilise kujutamist 28. Zanr luulet saab jagada erinevatesse zanritesse. On kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud ja ajalooliselt traditsiooniliseks saanud kujutamisvorm. 29. Pseudonüüm varjunimi. 30. Karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. 31. Argoo släng. Teatud rühma erikeel. 32. Allegooria mõistukõne, mille ülesanne n midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. 33. Püänt novelli, anekdoodi ja soneti üllatav, kuid loogiline lõpplahendus. 34. Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. 35. Isikustamine metafoori alaliik, kus elutule asjale antakse elusa omadused ja võimed. 36. Võrdlus ühte olendit, eset või nähtust võrreldakse teisega mingi ühistunnuse alusel. 37
Rap - Tähendas inimesega suhtlemist, rääkimist; sellest sai hiphop'i salvestava artisti nimetuseks. Mille poolest Rap erineb teistest stiilidest, mida sisaldab? - 70's Black spades 80's - 90's - Tänapäev Miks tekkisid laiad riided? - Kuna muutus bling-blingiks? - hilistel 90'ndatel Bling-blingi algatajad? - 4 põhielementi - Mc, Dj, Writtin, Breakin (+ dok film) 3 lisaelementi - släng, beatbox, fashion Graffity Esimene graffity tegija & kust kohast pärit ? Cholos, California Originaal graffy nimetus? - Writing Esimene master piece? Super Kool 223 Kes võttis kasutusele väljendi Wild style? Tracy 168 Nimeta vähemalt 4 erinevat graffity stiili ? wild style, puzzle style, outline, softy Beatbox Millal tekkis vokaalne beatbox? Nimeta 3 kohta, kus vokaalne beatbox levis kiirelt. Kes miksis esimesena laulu ja beatbox'i, mis lugu see oli
Ajaloo arutluse hindamisjuhend Arutlust hinnatakse hindamiskriteeriumide alusel 25 punktiga 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 1p teema element 1p teema element 1p teema element ...
seksijutud on ammugi kooli päevavalguslampide alla või äärmisel juhul koolibussi hämarusse tiritud. Koolibussi tagumine pink on tegelikult parim koht noorte vestlustest ülevaate saamiseks. Seal võib vaikusest ainult unistada, kui jutuvada hetkeks katkebki, siis ainult selleks, et mõnda lorilaulu laulda või mobiiltelefonist kõlavale lööklaulule kaasa ümiseda. Täiskasvanuil on muidugi keeruline sellistest jutuajamistest aru saada, kuna iga teine sõna on släng või tuleks hoopiski tärnikesega asendada. Igaüks aga mõistaks hiljemalt poole minuti jooksul, et õpetajad istuvad põhjusega esimestes pinkides ning vanasõnast ,,rääkimine hõbe, vaikimine kuld" pole noored kuulnudki.
AJALOO ARUTLUSE HINDAMISJUHEND GÜMNAASIUMILE (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele: 0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte). 7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad: 1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale. 6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud t...
Valents-on tegusõna võime siduda endaga laiendeid. V2-reegel- verb peab olema lauses teisel positsioonil. Rindlause- Saatsin korvi poole palju palle, kuid ainult üks tabas rõngast. Põimlause- Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Lihtlause- Vend on väike, aga tubli. Lauselühend-Võtnud rihma kätte, vaatas isa poisile kurjalt otsa. Eesti keele allkeeled: ajakirjandusk. ilukirjandusk. oskusk. bürokraatiak. suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
