Slangi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas (0)

Tartu Raatuse Gümnaasium
Holger Asmann
Slängi kasutamine 17-18 aastaste noorte seas
Uurimistöö
Juhendajad: Sirje Astel ja Ülle Kask
Tartu 2011
SISUKORD
SISUKORD .........................................................................................................
2
RESÜMEE ..........................................................................................................
3
SISSEJUHATUS .................................................................................................
4
I
SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE ....................................
6

Mis on släng?.................................................................................................
7

Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? .............................................................
8

Kust saadakse uusi slängi sõnu?.....................................................................
8
1.4 Slängi muutumine..........................................................................................
9
1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada........................................................
10
II
UURIMISTÖÖ TULEMUSED ...........................................................................
11
2.1 Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste vastuste analüüs ................
12
2.2 Salva/Rock korvpallimeeskonna ja õpilaste vastuste erinevused .................
15
2.3 Tänapäevase ja varem kasutusel olnud slängisõnavara erinevused .............
17
KOKKUVÕTE ....................................................................................................
19
KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................
21
LISAD .................................................................................................................
22
LISA 1. Küsimustik slängi kasutamise uurimiseks .............................................
22
LISA 2 Slängisõnavara võrdlev tabel...................................................................
24
RESÜMEE
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida slängi kasutamist 17-18aastaste noorte seas ja selle muutumist aastate jooksul. Uurimistöö koostati kahe slängisõnaraamatu ja töö autori koostatud küsimustiku vastuste põhjal. Küsitlus viidi läbi kahe rühma seas. Esimene rühm oli Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja teine Salva/Rock korvpallimeeskond. Küsimustiku esimeses osas esitati rida kirjakeelseid sõnu, millele paluti kirjutada kasutuselolevaid slängisõnu, teises osas pakuti välja mõned varem kasutusel olnud slängisõnad, millele vastajad pidid pakkuma õigeid tähendusi ning kolmandas osas uuriti, kus vastajad kõige rohkem slängi kasutavad. Peamised erinevused ilmnesid õpilaste ja korvpallurite slängisõnavaras. Kooliõpilaste seas esines erinevusi tüdrukute ja poiste slängis. Paljusid varem kasutusel olnud slängisõnu tänapäeva noored ei tea ega kasuta.
Märksõnad:
Släng; muutumine; õpilased; korvpallurid , Loog .
SISSEJUHATUS
Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu.
Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19. sajandit oli slang kasutusel ainult kurjategijate seas, korralikele inimestele oli slang vastuvõetamatu.
Slängi on vaja uurida, kuna see on keele lahutamatu osa ja seda kasutavad paljud inimesed kas teadlikut või kontrollimatult. Släng on uurimistöö autori arvates keelepärand, mille kujunemisest ja kasutamisest peaksid teadma ka järgimised põlvkonnad.
Töö koostamisel seadis autor hüpoteesiks, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Töö eesmärk oli uurida 17-18 aastaste noorte slängi tänapäeval ja võrrelda seda selle slängisõnavaraga, mida kasutati minevikus.
Käesolev uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses peatükis esitatakse keeleteadlaste arvamusi slängi kohta. Peatükk on jagatud viieks alapeatükiks, kus kirjeldatakse, mis on släng, kus ja kelle poolt slängi kasutatakse, kust saadakse uusi slängisõnu, kuidas argoo muutub ja kus on slängi sobiv kasutada.
Teine peatükk annab ülevaate autori poolt läbiviidud uurimistööst ja selle tulemustest. Vaatluse all on kahest erinevatel aegadel koostatud slängisõnaraamatust ja töö autori poolt läbiviidud küsitlusest saadud andmed. Küsimustiku koostas uurimustöö autor ise. Uurimisalusteks gruppideks on Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilased ja Tartu Salva/Rock korvpallurid. Võrdluseks on kasutatud 1991. a ilmunud „Esimest Eesti Slängi Sõnaraamatut“, mille autoriks on Mai Loog, ning 2003. a ilmunud „Eesti slängi sõnaraamatut“, mille autoriteks on Lemmit Kaplinski ja Kätlin Vainola .
Töö lisadena on esitatud uurimisalustele gruppidele jagatud küsimustik ja võrdlev tabel, mis kajastab küsitluse tulemusena kogutud slängisõnu ning nende vasteid Loogi ja Kaplinski-Vainola sõnaraamatutes.
Materjali oli uurimistöö kirjutamiseks piisavalt. Keeletadlaste artikleid ja arvamusi leiti internetist, sõnu kahest sõnaraamatust ja küsimustiku vastustest .
I SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE
Kirjakeele mõiste on traditsiooniliselt tähendanud korrastatud, teatavatele reeglitele allutatud ja suhteliselt ühtset keeletasandit. Sellele on varem vastandatud kõnekeelt, mis on vabam ega pruugi järgida kõiki keelenorminguid. Nüüdseks on juba väga vananenud arusaam, nagu oleks kirjakeel omane kirjuta­tud keelele ja kõnekeel kõneldud keelele. Kõnekeele asemel kasutatakse sageli muid termineid: igapäevakeel, argikeel , ühiskeel vms.
Mida aeg edasi, seda enam tõdevad keeleuurijad, et kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja- vanemteadur Peeter Päll on tõdenud: „Viimase paari aastakümne muutused eesti keeles on olnud märgatavad ja seda on mõjutanud kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine .“ (Päll, 2011)
Inimeste vaba enese­väljendus pääseb täna­päeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajate­ta (arvamused ja kom­mentaarid [võr­gu]ajakirjanduses ning internetis, blo­gid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda jut­tu kuidagi korrastaksid, sh toime­taksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste . Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, „säutsud” jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas)
Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks neist võimalustest on släng, mille sõnu tihti kasutajad ei oskagi kirjakeelest eristada.
1.1 Mis on släng?
Eesti Keele Instituudi kodulehel arvatakse, et släng on eri keelekujund. „Rahvuskeele tüvest lahknevad eri keelekujud – sotsiaalmurded ehk sotsiolektid. Tegemist on mingi ühiskonnarühmitiste kõnepruugiga, mis hälbib üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks.“ (Eesti Keele Instituut)
Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist , väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: „ Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles.“ (Loog, 1991: 6)
Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end teiste endasuguste seas paremini, teravmeelsemalt ja omapärasemalt väljendada. Slängi kasutamine näitab ka õpilaste kuuluvust, sest tavaliselt kasutavad slängi rohkem need õpilased, kes kuuluvad mingisse rühma.
„Släng on pärit inglise allilma keelest («cant») ja on sajandeid vana. Allmaailma tegelased vargad ja röövlid ütlesid oma salakeele kohta «slang» või «flash». Sama sõna, «slang» kasutati ka tähenduses petmine («deception») ja ahel («chain»). Viimane viitab sõna päritolule - nimelt hollandi keeles sõna «slang» tähendab «uss». Enne 19. sajandit on slang midagi ainult kurjategijaile omast, korralikele inimestele aga täiesti vastuvõtmatu. Ühiskonna edasise arengu, demokratiseerumise käigus saab ka sõna slang järjest laiema tähenduse. (Loog, 1991: 5)
Kuna kõik inimesed on erinvad, siis ka kõik ei räägi ühtmoodi. Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu , õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad.
Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena.
1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse?
Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: „Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes.“ (Viiron, K.)
Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: „Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid, pedagoogid . Kõigil neil gruppidel on oma sõnavara, kõnekeelne terminoloogia , omad naljad , oma släng. St kõik me kasutame veidi slängi.“ (Loog, 1991: 6)
Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult.
1.3 Kust saadakse uusi slängisõnu?
Kuna släng uueneb pidevalt, siis tekib küsimus, kust saadakse uusi slängisõnu. Slängiuurija Tõnu Tenderi sõnul on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon ( Tender , T.). Eesti keelest pärit slängisõnu saadakse tavaliselt sõnade lühendamisest.
Üks slängisõnaraamatu autoritest Kätlin Vainola arvab , et praeguses slängis on inglise keele laenude osakaal väga suureks muutnud (Vainola, K.).
Mai Loog kirjutab samuti, et Eesti slängis on enim laene inglise keelest, Tallinnas ka soome ja vene keelest. „Üldjuhul laenatakse lihtsa hääldusega sõnu, mis märgivad uusi asju ja nähtusi või juba tuntud asjade uut kvaliteeti. Laenatakse sealt, kust on mida võtta (inglise, soome) ja laenatakse sealt, kust laenamine on tiheda kontakti tõttu vältimatu.“ (Loog, 1991: 7)
Seega saadakse uusi slängisõnu teistest keeltest või omakeelseid sõnu muutes ja mugandades.
1.4 Slängi muutumine
Släng muutub kontrollimatult ja teeb seda vastavalt ajale. Selle sotsiaalmurde kasutajateks on erinevatel aegadel erinevad inimesed, kelle huvid on erinevad ning igapäevane kirjakeele sõnavara on erinev. Sellepärast ei ole võimalik rääkida kindla sõnavaraga murdest või keelest, vaid nähtusest kui niisugusest üldisemalt.
Kõik slängiuurijad on ühisel seisukohal, et släng muutub aja jooksul. Kinnituse sellele saab ka käesoleva uurimistöö II peatükis, kus vaadeldakse teatud sõnade vasteid slängis erinevatel aegadel – praegu, kümme ja kakskümmend aastat tagasi.
„Slängi kui sotsiaalsete murrakute kogumi täpseid keelelisi piire on raske määratleda, sest slängisõnad võivad kiiresti liikuda argi- või tavakeelde või kaduda käibelt sama kiiresti ja ootamatult, kui nad tekkisid.” (Kaplinski, L & Vainola, K, 2003: 12)
Ka keelemees Tiit Hennoste on nentinud, et slängisõnavara ei ole püsiv nähtus. „Släng iseloomustab ajastut , milles me elame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtushinnanguid. Kümne aasta pärast on kasutusel hoopis uus släng, sest släng muutub kiiresti.“ (Hennoste, 2006)
Släng muutub iga põlvkonna vahetusega, seda on tõdenud ka Malle Pajula: „Igal põlvkonnal on oma släng, millega eristatakse end eelnenutest. Nii on Eestis olemas oma moensi- ja tshau-põlvkonnad, kes üksteise väljendeid pilavad ja naeruväärseteks põlgavad.“ (Pajula, 1998)
Släng muutub kontrollimatult ja vastavalt ajale. Släng ei ole püsiv.
1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada
Keele- ja kirjandusteadlane Tiit Hennoste arvab slängi kasutamisest niimoodi : „Slängi ei peeta sobilikuks ametlike ja tõsiste teemade puhul. Üldiselt on släng lähedane vabale kõnekeelele, kohati on siin päris raske piiri tõmmata - mis on üldkeelne ja rahvapärane ja mis võiks olla släng. Piiritõmbamine ongi raske, sest sõnadel on erinevates situatsioonides erinev tähendus. Näiteks sõnad «eit» ja « mutt » on üldkeelsed ja rahvapärased, aga kui me nimetame noort tütarlast eideks või mutiks, on see släng.” (Hennoste, 2000)
„Kui slängi kasutab humorist, peetakse seda asjakohaseks, kui lipsustatud poliitik , pannakse pahaks. USA-s püüavad poliitikud slängi pruukides noorte toetust võita. Ka Eesti poliitikasse on ilmunud slängiväljendeid: kass põues, luukere kapis, ämbrisse astuma .“ (Ärm, 1997)
Uurimistöö autori arvates on slängi kohane kasutada siis, kui isik on vastavas seltskonnas. Näiteks ei ole sobiv slängi kasutada siis, kui viibitakse söögilauas oma perekonnaga, vaid siis, kui ollakse koos oma sõpradega. Ebaviisakas on see sellepärast, et perekonnaliikmed ei pruugi teada slängisõnade tähendust ning seetõttu võib tekkida arusamatusi. Samuti näitab slängi kasutamine seltskonnas, kes seda sõnavara ei tunne, rääkija hoolimatut ja üleolevat suhtumist kaaslastesse.
II UURIMISTÖÖ TULEMUSED
Uurimistöö läbiviimiseks koostati küsimustik slängisõnade kasutamise ja mõistmise väljaselgitamiseks (lisa 1) ning valiti uurimisalused grupid. Uurimisalusteks gruppideks valiti Tartu Raatuse gümnaasiumi 11. klass ja Salva/Rock korvpallurid vanuses 17-18 aastat.
Küsitlusse kaasati kaks erinevat gruppi järgmisel põhjusel: sooviti suurendada vastajate arvu ja uurida erinevate õpilasgruppide slängisõnavara võimalikke sarnasusi või erinevusi. Uurimistöö autor eeldas, et korvpallurite släng erineb kooliõpilaste omast, kuna korvpallimeeskonna liikmed ei kuulu Raatuse Gümnaasiumi õpilaste hulka.
Uurimistöö käigus jagati välja 50 küsimustikku, millest tagasi saadi 37. Vastajaid oli seega 74% küsimustiku saajatest. Küsitluses osales Raatuse gümnaasiumi 11. klassist 13 poissi ja 10 tüdrukut, kõik 14 Salva/Rock korvpallurit olid poisid (vt joonis 1).
Joonis 1. Uurimisaluste gruppide jaotus
Küsimustiku jaoks valiti sõnu, mida kasutaksid 17-18aastased noored kõige sagedamini. Töösse valiti sõnu kooli, kodu ja vaba aja veetmisega seotud sõnavarast.
Küsimustikku valiti järgmised sõnad: pidu, alkohol , maha kirjutama, poiss-sõber, tüdruk-sõber, söögivahetund, ilus inimene, rumal õpilane, inimene, kes on sind solvanud, vanemad, ema, isa, ja õpetaja. Küsimustiku esimeses osas paluti vastajatel kirjutada slängisõnu, mida nad nimetatud sõnade asemel kasutavad.
Küsimustiku teises osas esitati slängisõnu, mis olid töö autori poolt valitud kahest sõnaraamatust: Mai Loogi „Esimesest Eesti Slängi Sõnaraamatust“ ning Lemmit Kaplinki ja Kätlin Vainola „Eesti slängi sõnaraamatust“. Õpilased pidid leidma ise vasted slängisõnadele jorss, geoloog , tydo, über, btw, sinine esmapäev ja öögikas.
Küsimustiku kolmandas osas uuriti, kus põhiliselt noored slängi kasutavad, kas trennis, koolis, internetis, kodus perega suheldes või mujal.
2.1 Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilaste vastuste analüüs

Esimene sõna, mida küsimustikus küsiti, on pidu. Kõige populaarsem vaste oli läbu, mida kasutab 11 õpilast 23-st. Teisel kohal oli sõna prasnik, mida kasutab 10 inimest 23-st. Poiste ja tüdrukute slängi kasutus oli selle sõna puhul sarnane ehk mõlemad pooled kirjutasid võrdselt sõnu läbu ja prasnik.

Väga palju samasuguseid vastuseid tuli veel sõnade ema, isa ja õpetaja kohta. Nende sõnade puhul ei tulnud esile seda, et tüdrukute ja poiste släng oleks erinev - kasutati sarnaseid sõnu.
Erinevused tulid esile sõnade tüdruk-sõber, rumal inimene ja söögivahetund puhul. Tüdrukud kasutasid sõnu girl- friend ja naine. Poisid aga kasutasid järgmisi sõnu: wife , eit, näkk, naiska, muhk , eputrilla ja püss.
Suurim erinevus poiste ja tüdrukute slängis tuli välja, kui küsimustikus paluti leida vasteid inimesele, kes on vastajat solvanud. Poisid kasutasid kõik ebatsensuurseid väljendeid nagu näiteks pederast , faggot, pede , lits jne. Tüdrukud ei kirjutanud erti palju vasteid selle sõna kohta. Kasutati järgmisi sõnu: tropp, väärakas, saatana sigitis ja värda. Sellest võib järeldada, et tüdrukute keelekasutus on viisakam kui poistel.
Sõna poiss-sõber populaarseim vaste oli mees. Teisel kohal oli poiss. Tüdrukte ja poiste vahel siin mingit suurt erinevust ei olnud, kuna mõlemad pooled kasutasid sõnu mees ja poiss.
Maha kirjutama oli väljend, kus kaks kõige populaarsemat vastet olid puksima ja puks. Siin võib välja tuua selle, et enamus tüdrukuid ei kirjutanud midagi oma küsimustikku selle sõna kohta. Sellest võib järeldada, et tüdrukud ei kasuta palju seda võimalust ning seetõttu ei ole kujunenud ka vastavat sõnakasutust.
Sõna alkohol kohta tuli palju erinevaid vasteid. Töö autor toob siin välja kõik sõnad populaarsuse järekorras: jook , alko, alks, yeba, notti , mõnujook ja kärakas. Poisid pakkusid kõige rohkem sõna jook ja tüdrukud pakkusid sõna alks.
Sõnale söögivahetund ei kirjutanud paljud õpilased midagi, sest ilmselt ei kasuta selle sõna puhul slängi. Kasutati järgmisi sõnu: näljahädaliste paastumine , söömine, nämma, , õgimise aeg, söögikas, nämm nämm, lõuna, piknik .
Rumalale inimesele tuli vasteid sama palju, kui oli vastajaid. Need sõnad olid järgmised: tsat, värjas, dumbass, justin bieber, lohh, ohmonn, debiilik, loll , jobu, lollakas, idioot , dibla, taun, tross , piider ja tont.
Küsimustiku teises osas pakuti välja sõnu, mis leidusid Loogi ja Kaplinski-Vainola sõnaraamatutes ning mida kasutati aastaid tagasi. Loogi sõnaraamatust leiti küsimustikku sõnad jorss, öögikas, tydo ning Kaplinski-Vainola sõnaraamatust sõnad über, btw ja sinine esmaspäev. Eesmärgiks oli uurida, kas praegu nende sõnade tähendust teatakse ning kas need võiksid ka tänapäeval kasutuses olla.
Esimene sõna, mida küsiti, oli jorss, mis tähendab meessoost normaalset isikut. Sõna jorss tähendust teadsid vähesed õpilased. Nende pakutud variandid olid sõber, kutt, väike inimene, jobu, mõttetu mees, rumal inimene, idikas , debiilik ja normaalne vend. Õpilased ei teadnud veel sõnade geoloog ja öögikas tähendust. Geoloog tähendab slängis kodutut inimest, kes otsib süüa prügikastist ja öögikas tähendab söögivahetundi. Geoloogi tähenduseks pakuti põhiliselt geoloogi ja öögikale pakuti oksendamist.
Slängisõna btw (by the way - muideks) tähendust teadsid kõik õpilased, olenemata soost. Kaks kõige populaarsemat vastet sellele sõnale olid muideks ja muuseas .
Sõnale tydo, mis tähedab tüdrukut, kirjutati kaks vastust: tüdruk ja ei tea. Tähendust teadsid rohekem poisid, tüdrukud olid kirjutanud kas vale vastuse või lihtsalt, et nad ei tea. Valed vastused: yeba ja tiit.
Über tähendab ülimat. Seda sõna teadsid nii tüdrukud kui ka poisid hästi. Enim pakutud variandid olid siis ülim ja üli.
Sinine esmaspäev tähendab pärast rasket joomingut tekkivat peavalu. Enamus õpilastest ei teadnud selle slängisõna vastet, aga mõned oskasid pakkuda järgmisi sõnu: pohmell, kõva pohmakas ja pohmakas.
Järeldada võib, et pakutud seitsmest sõnast teati õigeid tähendusi nelja puhul, praegu ei kasutata ning seetõttu ka tähendust ei teata kolme sõna puhul.
Küsimustiku kolmandas osas uuriti, kus kasutatakse slängi rohkem. Valikvastustena pakuti välja viis võimalust: koolis, treeningul, internetis, kodus või mujal (joonis 2). Nagu jooniselt võib näha, siis varianti „mujal“ ei ole valitud kordagi. Kõige rohkem kasutavad õpilased slängi treeningul või internetis. Kõige vähem koolis ja kodus vanematega suheldes.
Joonis 2. Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilaste eelistatud slängi kasutamise kohad
Õpilaste vastuste analüüsist nähtub, et osa slängisõnu võib olla küll kasutusel, aga varasemad unustatakse enamasti ning nende asemele võetakse kasutusele uued. Kolmanda osa vastustest võib järeldada, et koolis ja kodus slängisõnavara eriti palju ei kasutata, kuna seal ei peeta seda heaks tooniks.
1.2 Salva/Rock korvpallimeeskonna ja õpilaste vastuste erinevused
Uurimisaluses rühmas on 14 noormeest, kes õpivad viies erinevas Tartu koolis. Mõned neist on koolivennad. Salva/Rock korvpalluritele jagati välja täpselt samad küsimustikud, mis Tartu Raatuse Gümnaasiumi õpilastele.
Esimeses osas, kus paluti esitada sõnale oma slängivaste, kirjutati Raatuse Gümnaasiumi õpilaste poolt pakututest erinevaid sõnu. Esimene sõna, kus keeleline erinevus välja paistis , oli pidu. Koolis oli kõige populaarsem slängisõna läbu, aga treeningrühmas sõna jooming. Teine sõna, kus esines erinevusi, oli alkohol. Koolis pakuti sellele enim vasteks jook, aga korvpalluritel on kasutusel jõujook. Huvitav tähelepanek on ka see, et treeningrühmas tuli rohkem erinevaid variante sõna alkohol kohta kui koolis. Erinevaid vastuseid oli seitse .
Erinevaid sõnu kasutasid mõlemad pooled ka siis, kui küsiti väljendeid, mida kasutakse koolis. Näiteks maha kirjutama kohta kasutati kõige rohkem koolis sõnu puks ja puksima. Treeningukaaslaste poolt seevastu kasutati kõige rohkem sõna spiku. Ainuke sõna, kus olid samasugused vastused, oli õpetaja, kus mõlemal poolel oli populaarseim sõna õps.
Järgnevalt jooniselt on näha, et ka Salva/Rock korvpallurid kasutavad slängi kõige rohkem treeningul ja internetis ning kõige vähem koolis ja kodus (joonis 3). Erinevus õpilaste vastustest on see, et ka asukohta „mujal“ on pakutud suhteliselt palju.
Joonis 3. Salva/Rock korvpallurite eelistatud slängi kasutamise kohad
Nagu eeltoodust nähtub, eelistatakse slängi kasutada vabamas õhkkonnas omavanuste seas või interneti vahendusel suheldes. Kuna koolis ja kodus ei peeta slängi kasutamist heaks tooniks, siis seal seda ka eriti ei kõnelda.
Slängisõnavara kasutamisel on kahe uurimisgrupi vastustes erinevusi rohkem kui sarnasusi.
1.3. Tänapäevase ja varem kasutusel olnud slängisõnavara erinevused
Mai Loogi slängisõnaraamat anti välja 1991. aastal, selleks tehti uurimistööd 1989-1990. aastal. Sellest ajast on muutunud riigikord ja Eesti on saanud multikultuurseks maaks. Niisuguste suurte muudatustega seoses on eesti keelde juurde tulnud mitmeid uusi sõnu. Kaplisnkis ja Vainola koostasid oma slängisõnaraamatu 2002-2003. aastal, seega peaaegu kümme aastat tagasi. Mai Loogi sõnaraamatut on mugavam käsistseda, kuna selles on antud sõnaderühmad teemade kaupa ning vajalike sõnade leidmine lihtsam. Kaplinski ja Vainola sõnaraamat on nii-öelda traditsiooniline, kus sõnad on tähestikulises järjekorras ning iga slängisõna on iseseisev üksus, millele lisatud kirjakeelne vaste.
Töö lisana nr 2 on esitatud võrdlustabel sõnadest, mis leiti Loogi ja Kaplinski-Vainola sõnaraamatutest ning küsitluse vastustest. Küsitlus aitas aru saada, et släng on viimase 20 aasta jooksul märgatavalt muutnud.
Muidugi kasutasid Mai Loog ning Kaplinski ja Vainola omal ajal tunduvalt suuremat uurimisgruppi ning töö oli põhjalikum ja materjali rohkem, aga siiski võib teatud järeldusi teha.
Esimesena võib välja tuua, et sõnal õpetaja oli aastal 1991 kuus populaarset vastet: õps, kõõm, mutt, nõid, õbi, õpa (Loog, 1991: 76), küsitluse vastustes esines neist ainult kaks vastet: õps ja mutt (üks vastaja ).
Sõnal ema oli aastal 1991 palju vasteid:  mutt, emme, muti, mamps , mammi, mamma, eit, emm, emps , empsel, empsu, esivanem , känd, mampsel, mamsel, memm, moor , mutter , vanaeit (Loog, 1991: 64). Käesoleva uurimistöö küsimustikule vastajate keelekasutuses esineb mamps, emme ja mutt.
Sõna isa slängivaste pole aja jooksul eriti muutunud, aga mõned slängisõnad on kadunud. Mai Loogi raamatus olid toodud järgmised sõnad:  paps, vanamees , känd, issi, papi , taat , esivanem, vana, aatomik, faija, iss, juur , kännuämblik, lapsevanem , papa , stirlits, ätt (Loog, 1991: 60). Õpilased ja korvpallurid pakkusid järgimisi sõnu: paps, issi, padre ja vanamees.
Sõnale tüdruk-sõber oli aastal 1991 mitmeid erinevaid vasteid: eit, prita, naine, girl, kiisuke, liha, mann , pruut , näkk, oma, sõbrants, tibu , tots, tüdruk (Loog, 1991: 68). Uurimistöö küsitluses sai autor järgmisi vastuseid: girl-friend, naine, tüdruk, wife, musi , eit, pruta, kallis, näkk, muhk ja püss. Juurde olid tulnud mõned inglise keelest pärit slängisõnad nagu girl-friend ja wife. Kasutuselt olid kadunud sõnad nagu liha, kiisuke, kiisu, mann, tots ja tibu.
Maha kirjutama oli mõiste, kus slängi muutumist oli väga vähe näha. Sõnaraamatus leidusid sõnad  puksima, spikuma, kopeerima, kribama, maha panema , maha tegema, maha vehkima, maha vixima, spikkima, vikkima, viksima (Loog, 1991: 111). Õpilaste ja korvpallurite slängisõnad olid puksima, spikerdama, kopeerima ja maha tõmbama. Uurimistöö autor arvab, et need sõnad võetakse varsti kasutusele ka igapäevaelus, sest neid kasutatakse ka õpetajate poolt.
Kuigi käesoleva töö uurimisala oli väike ja sõnade arv vähene, võib esitatud andmetest siiski järeldada, et suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad.
KOKKUVÕTE
Käesoleva uurimistöö teemaks on släng, selle kujunemine ja kasutamine. Töö autori eesmärgiks oli tutvuda teemakohase kirjandusega, uurida seni avaldatud slängisõnaraamatuid ning läbi viia küsitlus eakaaslaste seas slängi kasutamise kohta. Töö ettevalmistamise käigus tutvuti keeleteadlaste kirjutistega slängist, viidi läbi küsitlus ja töötati läbi kaks sõnaraamatut, saadud tulemusi analüüsiti.
Töö autori hüpotees oli, et slängi kasutamine ei muutu kunagi kirjakeelest levinumaks kahel põhjusel: erinevad inimrühmad kasutavad erinevat slängi ja slängisõnavara kasutusiga on suhteliselt lühiajaline. Uurimistöö käigus tuli välja, et see hüpotees leidis kinnitust.
Ülevaade slängist, selle kujunemisest ja kasutamisest esitati töö esimeses peatükis. Vastavateemaliste arutluste ja kirjutiste põhjal võib järeldada, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. Släng on pidevas muutumises ja käib ajaga kaasas. Släng ei ole püsiv.
Uusi slängisõnu saadakse teistest keeltest või muudetakse eestikeelseid sõnu. Kuna slängi kasutavad peaaegu kõik inimesed kas oma sõpradega suheldes või tegevusaladel, siis võib öelda, et släng on kasutusel peaaegu kõikjal. Mõnikord kõnelejad ei märkagi, et kasutavad sõnu, mis ei kuulu kirjakeelde. Slängi võib kõnesse lülitada teadlikult või kontrollimatult.
Töö teises osas esitati ülevaade uurimistulemustest. Andmed saadi küsitlusest, mis viidi läbi 17-18aastaste noorte seas. Uurimisalusesse gruppi kuulusid Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilased ning Saku/Rock korvpallurid. Samuti esitati võrdlus, milles vaadeldi küsitlusest saadud slängisõnu, Mai Loogi ning Lemmit Kaplisnki ja Kätlin Vainola slängisõnaraamatutes esitatud sõnu.
Noored inimesed kasutavad slängi, et näidata sellega oma teatud gruppi kuuluvust. Kõige rohekem kasutavad õpilased slängi treeningul või internetis. Kõige vähem koolis ja kodus vanematega suheldes. Kooliõpilaste ja korvpallurite slängisõnavaras leiti olulisi erinevusi.
Tänapäeva noorte sõnavara ja kümme ning kakskümmend aastat tagasi sõnaraamatutes leiduvat sõnavara võrreldes võib järeldada, suurem osa kunagi kasutusel olnud slängisõnadest on aja jooksul unustatud ning järgmine põlvkond on kasutusele võtnud hoopis teised sõnad.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti Keele Instituut. Külastatud 13.02.2011 aadressil http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=3&id=516 ,
Hennoste, T. 2000. Allkeeled . Eestikeele allkeeled. Tartu.
Kaplinski, L. & Vainola, K. (2003). Eesti slängi sõnaraamat. Tallinn: Aule.
Loog, M. (1991). Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat. Tallinn: oma kulu ja kirjadega.
Munk , M. (2009) „Slängi kasutatavus Saaremaa Ühisgümnaasiumi abiturentide seas“ Külastatud 18.05.2011 aadressil
http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/uurimistood_referaadid/uurimistood_2009/10_2/Mari_Munk_Sang.pdf
Pajula, M. (1998) Noored ei puhasta keelt. Eesti Päevaleht Külastatud 16.05. 2011 aadressil http://www.epl.ee/artikkel/44499
Päll, P. (2011) Kirjakeele mõiste inimeste tavateadvuses hägustub. Õpetajate Leht Külastatud 16.05.2011 aadressil http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4834
Tender, T. Släng näitab keele elujõulisust. Õhtuleht Külastatud 13.02.2011 aadressil http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=728
Vainola, K. (2004) Kuidas aeg, nõnda släng. Postimees , 10.04.2004. Külastatud 8.01.2011, aadressil http://www.postimees.ee/110404/esileht/arvamus/131256.php
Viiron, K. (2007) Jou, tüdo, sa oled ikka täiega kobe kohuke ! Eesti Päevaleht, 13.11.2007. Külastatud 8.01.2011, aadressil http://www.epl.ee/artikkel/407554
Ärm, K. (1997) Släng näitab keele elujõulisust. Õhtuleht, 20.03.1997. Külastatud 8.01.2011, aadrssil http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=728
LISAD
LISA 1. Küsimustik slängi kasutamise uurimiseks
Olen Holger Asmann ja teen eksamitööna uurimust slängi kasutamise kohta. Palun selleks Sinu abi.
Küsimustik on anonüümne, vajan vaid järgmisi andmeid, selleks märgi ristike vastavasse lahtrisse :
Sugu
mees
naine
Kes Sa oled?
Salva/Rock korvpallur
Tartu Raatuse Gümnaasiumi 11. klassi õpilane
Järgnevalt on esitatud kirjakeelsed sõnad, millele palun Sinul lisada need slängisõnad, mida kasutad või mida kasutavad Sinu kaaslased.
Kirjakeele sõna
Kasutame järgmisi slängisõnu:
pidu
alkohol
maha kirjutama
poiss-sõber
tüdruk-sõber
söögivahetund
rumal inimene
ilus inimene
rumal õpilane
inimene, kes on sind solvanud
vanemad
ema
isa
õpetaja
Kui tead, siis palun kirjuta järgmiste sõnade tähendus.
Sõna
Minu arvates tähendab see sõna:
Jorss
Geoloog
Tydo
Über
Btw
Sinine esmaspäev
Öögikas
Kus kasutad slängi kõige rohkem? Märgi ristike õige hinnangu lahtrisse:
Kõige rohkem
Päris
palju
Väga
vähe
Üldse
ei kasuta
Koolis
Treeningul
Internetis (Facebook, Orkut , Rate, MSN jne.)
Kodus perega suheldes
Mujal (kirjuta juurde, kus)
Tänan!
kirjakeelne sõna
slängisõnad
 
 
 
 
Mai Loog "Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat"
 
"Eesti slängi sõnaraamat"
 
Uurimisaluste gruppide sõnad
 
Mai Loog
lk nr
L. Kaplinski ja K. Vainola
lk nr
küsimustikule vastajad
õpetaja
õps, kõõm, mutt, nõid, õbi, õpa
76
Õps
 258
Õps, mutt
isa
 Paps, vanamees, känd, issi, papi, taat, esivanem, vana, aatomik, faija, iss, juur, kännuämblik, lapsevanem, papa, stirlits, ätt
60
Batka
 21
Issi, paps vanamees
ema
 Mutt, emme, muti, mamps, mammi, mamma, eit, emm, emps, empsel, empsu, esivanem, känd, mampsel, mamsel, memm, moor, mutter, vanaeit
64
Mutt, emme, muti, mamps, mammi jne
48
Emme, ema, muti
vend
 Vennaraas, veli , jämejuss, poja, tolgus, venna, vennaraasuke, vennarajakas, vennas
 85
 Bro
 34
 
õde
 õeraas, sõsar, plika , sis, sõts, sõtse, tirts , õts
 104
 Sista
 192
 
pidu
 Pralle, labaraks, gäng, jooma, jorla, jämm, karneval , klunker, kräu, labrunn, möll, oleng, pleiss , simman
 87
 Diskens, läbustama, parti
 37, 138, 172
Läbu, praasnik, praznik
maha kirjutama
 Puksima, spikuma, kopeerima, kribama, maha panema, maha tegema, maha vehkima, maha vixima, spikkima, vikkima, viksima
111
 Spikerdama
 201
Spikerdama, puksima, spiku
rumal õpilane
 Loll, idi, idioot, idi, kanapea, kõva peaga, lollakas, londo, puupea, sooda , sooda, tohman, tola, toru, tumba, värdjas
 
 Ajukääbus, debiil
13, 35 
Tross, lollakas
Sinine esmaspäev
 Pohmakas, pohmell, blu Monday , krapula, peavalu, pohm, päkapikud, päkapikud on suhu sittunud, päkapikk istub peas ja lööb kõvasti haamriga, sinine esmaspäev
 96
 Sinine esmaspäev
 194
Pohmell, kõva pohmakas
öögikas
 Söka, söka- vaka , söögivahetund
 123
 öögikas
260
 
Poiss-sõber
 Kutt, peika, mees, poiss, boifriend, härra, jorss, kavaler, kaveri , meha, poika, polt, sell, tüüp
 68
 Poiss-sõps
 186
Boyfriend, poiska
Tüdruk-sõber
 Eit, prita, naine, girl, girl,friend, kiisuke, liha, mann, pruut, näkk, oma, sõbrants, tibu, tots, tüdruk,
 68
 Naika, naiska, tüdruk-sõps
156, 252
Wife, eit, naiska
 alkohol
 Liks, veints, šampa, spirt, kuivaks , kleepekas, peedikas, jook, kauamängiv, kärakas, leopold, metsakohin, samakas, sang , tiigripiim, vanaks
 24
Alk, asunik , jook
 14, 17, 83
Alko, alks, jook
poiss
 Kutt, sepp , poika, tüüp, polt, sell, mees.
 22
  Jorss, dude, tüüp
 84, 41, 254
 
tüdruk
 Eit, plika, näkk, tots, kõõm, mann, baby, emane, girl, kits , krõhva, hobune, krõõt, kärss, liba , lehm, lind , lits, loom, luud , mära
 20
Tydo, mutski, plika, pliks, tibi , tibu, tips , tots, tšikk
252, 153, 184, 239, 243,246