Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist päritolu on sõnad meie emakeeles?

Lõik failist

Tartu
Ülikool
Soome- ugri filoloogia osakond
EESTI
KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID
Seminaritöö
Juhendaja Tõnu Seilenthal
Tartu
2010



SISSEJUHATUS 3
1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID 4
1.2 Eesti keele sõnavara ajaloo uurijad 4
2. EESTI SÕNAVARA AJALOO UURIMISE SUURIMAD PROBLEEMID 5
2.1 Esimene põhiprobleem 5
2.2 Teine põhiprobleem 6
2.3 Kolmas põhiprobleem 7
KOKKUVÕTE 9
KIRJANDUS 10


SISSEJUHATUS



Antud
seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle
põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist
päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno
Rätsepa artiklit „Eest keele sõnavara põhiprobleeme” tema kogumikus Sõnaloo raamat.
Seminaritöö
jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele
sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on
suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb
kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt.


1.EESTI
KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID


Kahjuks
pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine . Oleme
üldistavate tööde tegemises eesti keele ajaloolises sõnavaras
kolleegidest maha jäänud. Siiski pole eesti keele sõnavara
Vasakule Paremale
Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #1 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #2 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #3 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #4 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #5 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #6 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #7 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #8 Eesti keele sõnavara ajalugu ja põhiprobleemid #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor GreeteLe Õppematerjali autor
seminariks tehtud referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
docx

KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME

TARTU ÜLIKOOL Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU? EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME Referaat Juhendaja Tartu 2015 Sisukord KUI PALJU ON EESTI KEELES SÕNU?........................................................................1 PROBLEEMID SÕNADE TÄPSE ARVU MÄÄRAMISEGA KEELES................................1 KUI PALJU SÕNU TUNNEB JA KASUTAB TAVALINE KÕNELEJA?...............................2 KUI PALJU ON SIIS SÕNU EESTI KEELES?..............................................................3 EESTI KEELE SÕNAVARA AJALOO PÕHIPROBLEEME.................................................4 Kasutatud kirjandus......................

Eesti keel
thumbnail
6
doc

Kui palju on eesti keeles sõnu?

Tartu Ülikool SÕNADE ARV EESTI KEELES JA SÕNAVARA AJALUGU Referaat Tartu 2014 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud eesti keeleteadlase Huno Rätsepa raamatu ''Sõnaloo raamat'' peatükkide ''Kui palju on eesti keeles sõnu?'' ja ''Eesti keele sõnavara ajaloo põhiprobleeme'' põhjal. Referaadi eesmärgiks on näidata, kas saab teada eesti keele sõnade arvu, mis probleeme tekitab sõnade üle lugemine ning kust eesti keele sõnavara pärit on. Referaat koosneb kahest erinevast teemast: sõnade arvust eesti keeles, kuidas ja kas üldse on võimalik teada saada täpne sõnade arv ning eesti sõnade ajaloo probleemidest. Sõnade arvu määramise probleemid Probleem ei seisne ainult selles, et sõnu on palju ning nende loendamine võtab palju aega, vaid enamasti selles, et sõnadel eesti keel ja sõna on erinev sisu. Keeleteadlased üritavad mõista, kas eesti

Eesti keel
thumbnail
28
docx

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
thumbnail
13
doc

SLÄNG

1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse

Eesti keel
thumbnail
38
docx

Eesti keele ajalugu

Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks:

Eesti keele ajalugu
thumbnail
16
doc

Nimetu

KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Eesti keel kujunes 13-14 sajand läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest eristumise tulemusel. Esimesed ülestäheldused pärinevad 13.sajandist(sõnu ja kohanimesid) . Kontakt oli indoeuroopa keeltega kust tuli ka palju laensõnu. Taani hindamisraamat ja Läti Hendriku kroonika. 2. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. 1637 Esimene grammatika, Heinrich Stahl ­ Misjonilingvistika. Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele.Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet. Pearõhk eesti ja saksa keele ühisjoontel. Korrapäratu kirjaviis, kuus ladina käänet. 1648 Lõuna-eesti grammatika. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" . Pikk vokaal, palatalisatsioon, 5 käänet

Kategoriseerimata
thumbnail
28
docx

Eesti keele ajalugu

laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−...

Eesti keele ajalugu
thumbnail
10
doc

Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse

KORDUSKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on eesti keel, millal ja kuidas ta tekkis. Uurali soome-ugri läänemeresoome keeled. Kujunes 13.­16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel 2. Eesti keele sotsioperioodid. 1) Kuni 13. sajandini 2) 13.­16. sajandini 3) 16/17. sajandi algusest kuni 18. sajandi alguseni 4) 18. sajandi algusest kuni 1860. aastateni 5) 1860.­70. aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/20­1940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud.

Eesti ja soome-ugri keeleteaduse alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun