Järve pindala on 9,6 km ², sügavus kuni 6 m. Ülemiste järvest saab Tallinn vett 14. sajandist alates. Praegusel ajal tarvitab linn umbes 200 000 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita, Vääna, Jägala ja Pärnu jõest. Ülemiste järve taimestik koosneb põhiliselt üheksast taime liigist: helofüütidest pilliroog, järvekaisel ja rooghein, ujulehtedega taimedest vesi kirburohi ja veesisestest taimedest viis penikeele liiki (niitjas, hein, läik, kamm ja kaeluspenikeel; peale selle hein ja läik penikeele hübriid). Vee läbipaistvus suvel on 0,5 m. Ülemiste järv Tallinna veeallikas Ülemiste järv on varem Järveküla, Mõigu või Kuningajärveks nimetatud järv Tallinna kaguserval. Viimane nimi esineb vanemais ürikuis, sest varem on järv kuulunud Taani kuningale. Alles 15. sajandi keskel on ta läinud Tallinna linna valdusse. Järv asetseb
oskab teha veis Monokarjatamisel võib lambaid karjatada suure karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõtt Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Poegimisaegne töökorraldus Olenemata sellest, kas lambad poegivad laudas või väljas, tuleb poeginud utt peale poegimist eraldada koos oma tallega individuaalsulgu 1-2 päevaks Siis võetakse kõik talled oma ema poolt omaks, tekib ute ja talle vaheline side ning tall saab paremad tingimused ternespiima imemiseks
c) looduslikud rohumaad Klassikaline põldhein on ristikurohke: varane ja hiline (punane ristik) ning roosa ristik koos põldtimutiga 3) Rohumaade saagipotentsiaal ning rohu kastitusviisid, rohusöötade liigid põllukülvikorras. Tavaliselt kasut. põldheinakamarat kaks aastat. Teraviljakasvatuse ülekaaluga külvikorras Rohusöödad: silo, hein viljeldakse ristikut ilma põldtimutita 1 aasta. Punane ja roosa ristik kestavad kauem, kui neid niita varases Rohtu kasutataksegi siis kas silo või heina tegemiseks. Heina käsutatakse kas väiketootjate arengufaasis. Farmidest kaugel asuvas põllukülvikorrasja taludes, kus loomi ei peeta, saab tavalise org.
KODUSED ÜLESANDED Õppeaines: STANTSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn Ivo Hein SISUKORD ÜLESANNE NR. 1 ......................................................................................................................2 ÜLESANNE NR. 2 ......................................................................................................................3 ÜLESANNE NR. 3 ......................................................................................................................8 ÜLESANNE NR. 4 .........................................
olnud üle pika aja üle keskmise. Aastas kantakse Peipsi järve keskmiselt 40 700 tonni sulfaate (Hein, 2008) 5 Kalavarud Järve kalastiku struktuur sõltub ökosüsteemi kui terviku seisundist. Kalad on meie veekogude toiduahela lõpplüliks. Kaladel on ka oluline osa kogu veeproduktiivsuse reguleerimisel ning toitainete vabanemisel põhjasetetest (Jeppsen,1998, cit. Hein, 2008). Üheks suureks probleemiks on väljapüük Peipsi järvel. Väljapüük on jõudnud sellise piirini, kus haruldaste ja ka tavaliste kalaliikide kasutus on väga või isegi liiga intensiivne. Järv kannatab "ülekalastamise" all, see käib esmalt koha kohta (Peipsi veemajandusprogramm, 2006). Liigiti on saakide muutused olnud väga erinevad. Kui näiteks latikat, haugi ja ahvenat on enamvähem stabiilselt püütud, siis mitme muu kala arvukuses on toimunud järske muutusi
Söötade organoleptiline hindamine Hein Tähtsamaks organoleptiliseks näitajaks on värvus, lõhn, niiskusesisaldus, kasvufaas kotistamisel, botaaniline koostis ja tolmamine. · Värvus Hinnatakse päevavalgel. Hea hein on põhiliselt rohelise kuni tumerohelise värvusega. Hall, tumepruun ja mustjas värvus viitab heina riknemisele. Päikese käes hein pleekub, sellepärast tuleb võta materjali analüüsimiseks ka palli sisekihtidest. Vihma saanud hein on kollakas. Hea ristikhein on pruunikam. · Lõhn on seoses heina värvusega. Heal heinal ja heinajahul on meeldiv aromaatne lõhn. Kopitanud või hallituslõhn viitavad koresööda riknemisele. · Niiskusesisaldus on tähtis heina säilivuse seisukohalt.
), töö esimene ja tagumine pool on erinevad / ühesugused. Kirjuta joonise taha silmuse nimetus ja kas see on põhisilmus või tuletatud silmus. Joonis Silmuse nimetus Kas on põhisilmus või tuletatud silmus? 1. Tuletatud silmus. Reljeefne sammas. I variant. Koostas: Anne Hein 2. Põhisilmus. Kinnitussilmus. 3. Tuletatud silmus. Ristsammas. 4. Tuletatud silmus. Ahelsilmuseline sammas. 5. Tuletatud silmus. Reljeefne sammas. II variant 6. Põhisilmus. Ühekordne sammas. Koostas: Anne Hein 7. Põhisilmus. Aassilmus. 8. Tuletatud silmus. Nupp. Koostas: Anne Hein
Sel viisil toituvad aga saprotroofid. Saprotroof ehk saproob on organism, kes saab oma toitained surnud orgaanilisest ainest. Biotroofid aga ammutavad toitaineid otse teise organismi rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriteks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad
Boksi ehitus peab olema selline, et hobusel ei oleks võimalik ennast vigastada. Söötmise ja jootmise vahendid tuleb paigutada hobusele sobivalt. Lisaks peavad hobused saama jalutama Hobuse turjakõrgus (m) Minimaalne boksi pindala (m2) kuni 1,08 4,0 üle 1,08 kuni 1,30 5,0 üle 1,30 kuni 1,40 6,0 üle 1,40 kuni 1,48 7,0 üle 1,48 kuni 1,60 8,0 Söödad talvel: hein, kaer, ekselpõhk, aganad. Suvel: rohi ja hein. Hobust tuleb sööta vähemalt kolm korda päevas ning söötmiskorrad jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha
kohustuslikku treeningplaani. Hea viis kätelseisu harjutamiseks on teha erinevaid hüppeid kätele toetudes. Hüpped võivad olla esialgu väiksemad ja õpilase arenedes muutub hüppe lõppasend aina sarnasemaks kätelseisu poosile. Tasakaalutunnetuse arendamiseks saab teha korduvaid kätelseisu sisenemise hüppeid ilma eesmärgita püsima jääda. Esialgu tuleb kasutada julgestaja abi, vältimaks seljale kukkumist. 9 VIIDATUD ALLIKAD 1. Hein, V., 2002. Võimlemine kehalise ettevalmistuse arendamiseks. TÜ Õppematerjal. [http://kodu.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF] 2. Kaminoff, L., Matthews, A., 2013. Jooga Anatoomia, Peetri: Helios kirjastus 3. Hein, V., 1995. Harjutusvara võimlemise elementide õpetamiseks: õppematerjal kehakultuuriteaduskonna üliõpilastele, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 4. Nemer, J., Sauer-Klein, J., 2008. AcroYoga Flight Manual 5. Smith, J., Kelly, E., Monks, J., 2006
5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER 6 Sinu toiduahel · Mõtle, mida sa viimati sõid. · Proovi koostada oma toidu kohta toiduahelaid. · Näide: piim, võileib vorstiga. HEIN LEHM INIMENE RUKIS INIMENE HEIN SIGA INIMENE 7
g_kood=O_GRUPP.o_gr_kood AND OPETAJA.juhend_grupp=O_GRUPP.o_kood; +---------+----------+-----------+-----------------+ | eesnimi | perenimi | o_gr_nimi | Kursusejuhataja | +---------+----------+-----------+-----------------+ | Kalle | Kohin | ARV07 | Sirje Mnd | | Mari | Maasikas | ARV07 | Sirje Mnd | | Kevin | Kivi | ARV07 | Sirje Mnd | | Veiko | Vesi | ARV07 | Sirje Mnd | | Hannes | Hein | ARV07 | Sirje Mnd | | Tiia | Tuisk | KKK06 | Terje Tamm | | Joosep | Jalakas | KKK06 | Terje Tamm | | Sille | Siil | KKK06 | Terje Tamm | | Lilli | Lill | KKK06 | Terje Tamm | | Liia | Lips | KKK06 | Terje Tamm | | Kalev | Komm | KKK06 | Terje Tamm | | Rita | Rehv | KKK06 | Terje Tamm | | Pille | Pill | RMT07 | Sirje Mnd |
Põllumajandus 9.klass Märtin Post Põllumajandus koosneb • Loomakasvatus • Linnukasvatus • Taimekasvatus • Saadused Loomakasvatus jaguneb • Piimaveisekasvatus • Lihaveise kasvatus • Seakasvatus • Lamba- ja kitsekasvatus • Hobusekasvatus Piimaveisekasvatus • Tegeleb piima tootmisega • Tuntumad tõud Eestis on: Eesti Holstein, Eesti Punane ja Eesti Maatõug • Vajab palju hooneid • Vajab sööta: hein, silo, odrajahu, soola(mineraale) • Mida suurem kari seda rohkem maad on vaja Tõud Eesti Holstein Eesti Punane Eesti Maatõug Lihaveisekasvatus • Tegeleb loomaliha tootmisega • Tuntumad tõud: Hereford, Limusiin ja Aberdiin-Angus • Vajab sööta rohkem kui piimaveised • Hooneid on vaja vasikate jaoks • Suuri karjamaid on vaja Tõud Hereford
kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA OMADUSI ISELOOMUSTAVAD MÕISTED : *KIU PIKKUS *KIU JÄMEDUS(PEENUS) *KIU RASKUS *KIU TUGEVUS TÕMBETUGEVUS(KUIVTUGEVUS), MÄRGTUGEVUS, HÕÕRDEKINDLUS, PILLING *KIU PIND JA RISTLÕIKEPINNA KUJU(vt jooniseid) *KIU VÄRVUS JA LÄIGE *ELASTSUS *KIU TERMILINE PÜSIVUS MUUTUSED TEMPERATUURI TÕUSTES MUUTUSED TEMPERATUURI LANGEDES SOOJAPIDAVUS/SOOJAJUHTIVUS MUUTUSED KIU PÕLEMISEL
Rohumaade niitmist saab alust kõigepealt sellistelt niitudelt, mis alustavad kasvu varakult ja need on mineraal mullal asuvad põldheina rohustud. Teises jrk alust niitmist min m olevatelt kult niitudelt. 3 jrk turvasmuldadel paikn kult niidud. 4 võivad jääda looduslikud luhad. Heinategu on ilmselt vanim rohusöötade konserveerimisviis. See põhineb niiskussisalduse vähendamisel alla 17-18%, millega seiskub mikroorganismide ja seente aktiivne elutegevus. Ennesõjaaegsetes taludes olid hein ja põhk veiste põhilised söödad, kuid juba siis tehti taludes algust ka silo valmistamisega, sest silotegemisel saab heintaimi koristada vanemas arengufaasis, toitainetesisaldus on kõrgem ja seeduvus parem. Ka ilmastik mõjutab silo tegemist vähem kui heinategu. Heinateo eelisteks on selle lihtsus, väiksem tehnikavajadus ja veoste kaal, samuti on tagasihoidlikumad nõuded säilituskohtadele ja kasutamisele.
Külm. Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, lehk põhjast- tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja poolesringis kaugele käib metsa palistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga
heegelpinna LAIENDAMINE TÄIDETUD ruudu võrra REA ALGUSES; heegelpinna LAIENDAMINE TÜHJA ruudu võrra REA LÕPUS; heegelpinna LAIENDAMINE TÄIDETUD ruudu võrra REA LÕPUS; heegelpinna VÄHENDAMINE TÜHJA ruudu võrra REA LÕPUS; heegelpinna VÄHENDAMINE TÄIDETUD ruudu võrra REA LÕPUS; heegelpinna VÄHENDAMINE TÜHJA ruudu võrra REA ALGUSES; heegelpinna VÄHENDAMINE TÄIDETUD ruudu võrra REA ALGUSES? Koostas: Anne Hein 11.Kuidas viimistleda rõivaeset, mis on valmistatud lõngast koostisega 85% akrüül, 15% villa? Kas tuleb tärgeldada / tuleb triikida paremalt poolelt / tuleb pressida aurutriikrauaga / siluda ese veidi niiskelt sirgele alusele ja lasta kuivada / triikida läbi niiske riide? 12.Kuidas saab käsitööesemest üleliigset niiskust välja? Käsitöö esemed kuivatatakse alusel, alla pannakse valge hästi-imav riie. Koostas: Anne Hein
Ballett "Kratt": Loodud aastatel 1937-1940. Esietendus toimus 1943.a. - Kratt on igati rahvuslik helitöö, mille muusika motiivistik pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust: peamiselt on köitnud tantsuline folkloor (torupilli- ja kandlelood). Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. Hein Eller (1887-1970)- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas -Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. -Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone( Öö hüüded, Viuirastused, Varjus ja päikesepaistel) -Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. -Loomingus tähtsal kohal põhjamaiselt karge kodumaine loodus.( Põhjamaine viis, Koit) Looming: -Sümfoonilised teosed "Öö hüüded", "Varjus ja päiksepaistel", "Viirastused".
Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut. Looniidud-kuivadel paepealsetel, mis ei metsastu selle pärast,et mullakiht on seal puude ja põõsaste jaoks liiga õhuke ja kuiv. Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniidud.Aruniidul kasvab liigrikas taimestik.Sellelt niidult saadev hein on kõrge väärtusega loomasööt.
söödapärm. Proteiinirikkad (20...40% proteiini kuivaines): kaunviljad ja nende jahud, vikk, hernes, uba, lõssipulber. Keskmise proteiinisisaldusega söödad (15...20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines): oder, kaer, rukis, mais (terad), hea kõrreliste hein Proteiinivaesed söödad (alla 10% proteiini kuivaines): maisi-ja viljasilo, kartul, juurvili, halb hein, põhk. 4) Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus kõigub 2...50%-ni, keskmiselt 18...25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid.
puuvillast valmistatud tekstiilkaupu. Naturaalset värvi vannilinad, hommikumantlid, öö ja T-särgid, sokid ja imiku voodipesu on ehtsad looduslikud kvaliteettooted, kuigi võivad oma tagasihoidliku värvigamma tõttu sootuks kahe silma vahele jääda. Iga kangapartii on varustatud sertifikaadiga, mis võimaldab ka tarbijal veenduda toote kvaliteedis. Ökoloogilisest puuvillast tooted on tavalisest puuvillast veidi kallimad, kuid Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond tagavad allergiavabaduse, loovad võimalikult puhta ja turvalise elukeskkonna ning on mugavad ja tervislikud. (http://vana.www.virumaateataja.ee/rubriigid.html?number=49) *2002. aastal võeti Indias kasutusele Bt puuvill, see on geneetiliselt muudetud puuvill, nii et see toodaks puuvilla olulisimat kahjurit - roosat puuvillakupraussi (ik pink bollworm) tapvat looduslikku mürki bt-toksiini.
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse.
riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on 5 hea lõhnaga. Riknenud silo on käärinud lõhnaga ja kuumenenud silo on tubaka lõhnaga. Hästikuivatatud hein on rohumaa lõhnaga, hallitama läinud hein lihtsasti äratuntava lõhnaga mis annab tunna et hei ei saanud järelvalmida. Silo toiteväärtus on suurem kui heinal. 6
tungida läbi elektritara pigem altpoolt roomates kui üle hüpates. Karjatamise korraldamisel peaks teadma, et kits otsib vihma eest varju ja talle ei meeldi märjaks saada. Võrreldes veise ja lambaga võib märjaks saanud kits kiiremini haigestuda, sest kitsel on rasvaladestus minimaalne. Vabapidamisel ja karjatamisel peaks kitsedel olema võimalus vihmaste ilmade korral varjuda avatud varjualustes, kergehitistes, küünides. Talvel on kitsede põhisöödaks hein või silo. Lisaks võib anda ka jõusööta ning kartulit ja juurvilja, rohusöötade vähesuse korral ka põhku. Kits ei ole võimeline seedima taime raku kestaaineid nii hästi kui veis, sest sööt on vatsas lühemat aega. Kuna põhus on raku kestaaine osakaal suur, siis ei sobi põhk kitsedele põhisöödaks. Kitsedele sobib kõige paremini peenekõrreline leherikas hein ja silo. Päevas võiks arvestada heina emaskitsedele 1,5...2 kg.
Kutse sõbrapäeva peole Olete oodatud Lavex firma sõbrapäeva peole Vastemõisa kultuurimajas Algusega kell 18.oo 13.veebruaril Kohti on piiratud arvul ! On koostatud ka spetsiaalne menüü, mis avaldatakse teile kohapeal, kuid garanteerime et see on maitsev. Kutsuja: Kelli Hein
siili ja siilu) siil Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti. 2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused! aru: I kuiv rohumaa; II mõistus, taip 1. hanguma: I kõvastuma; II hanguga tõstma 2. hari: I sugemis- v. puhastusriist; II kõrgeim osa 3. kulu: I väljaminek; II kuivanud hein 4. laama: I loom; II vaimulik (Tiibetis) 5. lakk: I laepealne; II klapp, mütsinokk; III pinnale kantav vedelik ( küünelakk) 6. latt: I teivas, kang; II rahaühik 7. mutt: I loom; II eakas naine 8. pakk: I rutt; II pakitud ese,asi; III puutüvest saetud osa 9. pank: I rahaasutus; II järsk paekallas; III kamakas, suur tihe tükk 3. Missugused tähenduspaaridest on homonüümsed, missugused polüseemsed?
nende kasulikud omadused tuleks rohkem esile ning kahjulikke ja negatiivseid omadusi tahaplaanile lükata või neid leevendada. Esimene tähtsaim samm selles vallas 1973. aasta, kui Herbert Boyer ja Stanley Cohen lõid esimese kombineeritud DNA-ga organismi: E. Coli bakteri. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Esimene imetaja, kelle peal kasutati ära geenitehnolooga saavutusi, oli hiir, kellele 1981. aastal siirdati roti kasvuhormoone. (Viikmaa, Hein 2008:41) Juba järgmisel aastal saadakse esimene geneetiliselt töödeldud ravim, Genentech's Humulin insuliin, mida on tootnud bakterid. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) 1986. aastal aga suudeti Belgias luua geneetiliselt muundatud tubakas, mis on esimene taoline taim maailmas. (HISTORY OF GENETIC ENGINEERING. 12.12.10) Aina rohkem jõuab transgeenseid organisme tavatarbijateni, näiteks nende toidulauale, ning
LääneEestis ja eriti saartel säilisid kauem sepavikatid, mis sobisid paremini sealsele karedale heinale. LääneEestis oli vikatil vanemat tüüpi, kahe sissetapitud käepidemega vars e. lüsi. IdaEestis olid ülekaalus idapoolt laenatud, ühe painutatud käepidemega löed. IdaEestis kasutatud vikatiga niideti ainult käte jõul. LääneEestis levinud löetüübi puhul kasutati niitmisel enam kogu keha jõudu. Heinategu Hein, ka niidetud vili, pandi kokku puuhangude ja rehadega. Heinamaal veeti heina mitmesuguste lihtsamate veovahenditega nagu lohistite ja ka regedega. LoodeEesti luhamaadel oli kasutusel eriline suurte ja laiade ratastega heinakäru. Pehmema pinnaga heinamaal tuli hobusele jalgade alla panna sookingad e. klombid. Päris soost kanti hein välja inimjõul ning siis kasutati soo peal püsimiseks vahel ka soorajasid. Kuiva heina hoiti kuhjas või küünis.
Gustav Christina von der Pahlen 1697.aastal, kuid veel enne valmimist läks see põlema. Hoone taastas 1730.aastaks Arend Dietrich von der Pahlen, nüüdse kuju omandas see arhitekt J.C. Mohri juhitud ümberehituse käigus aastail 1782-1785. Üks väheseid enamvähem terviklikult säilinud mõisa ansambleid Eestis.9 Üks mõisa suuremaid kõrvalhooneid oli viinavabrik. Mõisahoones on täna avatud muuseum.10 7 http://www.mois.ee/stiil/ 8 http://www.mois.ee/stiil/stiil5.shtml 9 Ants Hein ,,Eesti Mõisad" 10 http://www.phpalmse.ee/ 4 Klassitsism Kõrgklassitsismi ajajärk saabus Eestis ligikaudu aastail 1800-30, kui antiikeeskujud olid paljudel juhtudel baroksed lopsakused arhitektuuris pea
karjatamiskoormusega, et ära hoida suurt rohu mahasõtkumist loomade liigse ringiliikumise tõttu Lamba eripärad rohusöötade tarbijana · Lambad söövad rohkem puude, põõsaste lehti kui veised, aga vähem kui kitsed · Lambad on võrreldes kitsede ja ka veistega paremad mägikarjamaade, kõnnumaade ja teiste looduslike karjamaade (rannakarjamaad, puisniidud) kasutajad · Lammastele talviseks söötmiseks sobivad rohusöötadena nii silo, hein kui põhk, teraviljadena kaer, oder · Juurviljad on head mahlakad söödad, aga nende kasvatamine raske ja seepärast kasutamine piiratud Näidisratsioonid 60 kg uttedele, kg/päevas Silo Hein Teravili Varane tiinus Variant 1 4 Variant 2 1,6 Lõpptiinus Variant 1 4,5 0,35 Variant 2 1,8 0,25-0,45 Imetamine Variant 1 4,5 0,4-1,2
Olen rõõmus, et sain selle kududa kellegile, kellel seda väga vaja läheb. Andmisrõõm on alati suurem kui saamisrõõm. KASUTATUD MATERJAL 1. Drops Design. (13. 02 2010. a.). Garnstudio. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas BabyDrops: http://www.garnstudio.com/lang/ee/pattern.php?id=3869&lang=ee 2. Ene. (25. 07 2004. a.). perefoorum. Kasutamise kuupäev: 12. 01 2013. a., allikas Isetehtud asjad titadele: www.perefoorum.ee 3. Hein, A. (1995). Käsitöö 6. klassile. Tallinn: Valgus. 9 LISAD 1. Tingmärgid: 1.1 varrukas; 1.2 tekk. 2. Kavand: 2.1 sokk; 2.2 tekk; 2.3 kampsun. 3. Lõiked
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS Pärnu Vanalinna põhikool, 9.b Elin Hein Laura-Johanna Jõesalu Anna Kissametova Kahro Koit Koitla Kristofer Mäger Põllumajandus Mida see endast kujutab? Millega see tegeleb? Suurimadmuutused põllumajanduses Teraviljakasvatus Teravilja kasvatus Eestis Ilmastiku tingimused teravilja kasvatamiseks Peamised teravilja liigid Loomakasvatus Põllumajanduse tähtsaim haru Edukaimad põllumajanduspiirkonnad
1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t ning kus voolu töö on võrdeline voolutugevusega, pingega juhi otstel ja ajaga. [ J ] v2 * t
KOBRAS ELIN HEIN 6c klass Õpetaja: Airi Metspalu Pärnu 2011 KOPRATAMM Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KOPRA SABA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase KOPRA MAHA LANGETATUD PUU Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase...
tornid, teravkaarsed ja pilujad aknad, astmikfrontoonid, kõrged korstnapiibud, tugipiilarid, masikulii karniisid, dekoratiivsed müüriankrud jms. Lossi sissepääsu katab tudorkaarne veranda. Selle kaare all on akustiline efekt. Ühes nurgas sosistatu on teises nurgas kuuldav. Hippius on öelnud: ,,Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem ainult konstruktiivne küsimus- sel on sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga." (A. Hein, 2003) Kogu ehituse juures on teatav romantiline joon. See jätkub ka interjööris. Peauksest sisenedes satume vestibüüli. See on kaheksanurkne ruum, mis on konstrueeritud keeruka võlvisüsteemiga. Võlvikaared toetuvad kanneleerimata korintose sammastele. Uksest sisenedes näeb otsevaates teravkaarelist seinaava, mille tagant paljastub trepp. Varem asetses vestibüülis ka F.W.R. von Bergi elusuuruses marmorkuju, kuid seda enam ei ole. Põrand on
Maarahvas 14-16 saj. Periood on peale jüriöö ülestõusu kuni keskajani. Pärast jüriöö ülestõusu kolisid mõisnikud maale elama, et hoida silm peal talupoegadel, et need ei teeks jälle nahka neile. Kuid ka raha teenimiseks. Põhiline: vilja kasvatus talupoegade jälgimine, talupoegade maksud kasvasid. Maksud: Kümnis Loonusmaks (Talu toodang, naistel lõng & kangad, meestel puit & hein) Raha rent Teotööd Talupojad protesteerisid maksude kasvu vastu. Ei täitnud käsku / ei teinud tööd. Põgeneti linnadesse / välismaale. Hakati vastu mõisasundjale ( kubjas ) Kaevati mõisniku peale kohtusse. (adrakohtud) Mitte kõik talupojad ei maksnud ühtemoodi makse, osad olid vabamad, osad olid rangema kontrolli all. Talupojad erinesid üksteistest õiguste ning jõukustega. Talupoegade staatused. Vabad talupojad Adratalupojad Üksjalad Sulased Tee...
Marssi uurides on saadud tõendeid, mis seda ka kinnitavad. (Inna-Katrin Hein 2010) Marss on külmem planeet kui on Maa. Atmosfäär on väga õhuke ning ta on ka Päikesest kaugemal. Marsi pinna pealt pole saadud vett. Vesi on üks elu põhielementideks. Ilma veeta ei tekiks ka elu. Marsi polaarpiirkondades palju jääd ning kuiva jääd. Polaarpiirkondades jää sulatamisega saaks atmosfääri tihedamaks muuta, mis omakorda aitaks Maa-sarnast kliimat luua Marsil. (Inna-Katrin Hein 2010) Teadlased on välja mõelnud viisi, mis aitaks Marsil olevat jääd sulatada. Selleks tuleks panna Marsi orbiidile suured peeglid, mis peegeldaks sinna rohkem päikesevalgust. Teadlaste arust võib maale kahjulik kasvuhoonegaas Marsil kasulik olla. NASA teadlase Margarita Marinova arust võib Marsi soojenemine anda vihjeid planeedi mineviku kohta. (Inna-Katrin Hein 2010) Kunstlikult valmistatud kasvuhoonegaasid oleksid kõige efektiivsemad Marsi soojendamiseks
Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom. Isasloom on 4,8...5,5 m, emasloom 3,9...4,5 m kõrge. Isaslooma kaal on kuni 900 kg, emasloomal 550...700 kg. Kaelkirjaku kaela pikkus ulatub kuni kahe meetrini, jalad on peaaegu sama pikad. Esijalad on tagajalgadest pikemad (vaata joonis 1). Pea on suhteliselt väike, silmad on suured ja pikkade ripsmetega, need kaitsevad teravate (akaatsia-)ogade eest.(Wikipedia 2010) http://et.wikipedia.org/wiki/Kaelkirjak Lõuna-Aafrika Vabariigis hukkus kaelkirjaku rünnaku tagajärjel koertega jalutanud naine (Hein 2010) http://www.elu24.ee/?id=262176 Harjumispärane eluviis: Elab vabade karjadena. Eluiga: 25 aastat (vangistuses). Häälitsused: Nohisemine ja huilgamine. Toitumine: Puude ja põõsaste lehed-oksad, rohi, taimed, puuviljad.(Pollock 2001: 7) ,,Loomade elu" Steve Pollock lk 7, 28-29 Joonis 1.Kaelkirjakud liiguvad ka maal ebatavaliselt, kõigutades oma pikka kaela (Loomauudised 2010 )
Teine raske töö oli loomakasvatus. Töö ja veoloomadeks olid hobused ja härjad. Oli ka teisi loomi, näiteks lehmad, nad andsid piima. Mida aeg edasi, seda paremaks läks ka loomakasvatus tuli rohkem loomi ja elu oli parem.Kolmas raske töö oli heinategu. Heinatööde algus sõltus eelkõige ilmast, tavaliselt loeti heinaajaks ajavahemiku jaanipäevast jaagupipäevani. Vanarahvas ütles, et Jaagup lööb raudnaela heinakõrde, mis tähendas, et hein muutus raskelt niidetavaks. Tavliselt saadi heina looduslikelt heinamaadelt. Sageli asusid need küladest kaugel ja seal heinaajal ööbiti.Heina niideti vikatiga. Niidetud hein kuivas maas, aegajalt käidi segamas. Kuivanud heinad viidi küüni. Enamik tööriistu valmistati puust. Põhilised tööriistad olid nuga ja kirves. Kahemehesaed võeti kasutusele hiljem. Riided õmmeldi kõik kodus. Peamised materjalid olid lina ja vill, mille töötlemiseks kulus kaua aega
[ 3.] Tooteid kuivatada varjus, et päikesekiirgus kiudu ei kahjustaks. [ 2.] 10 KOKKUVÕTE Elastaani kasutatakse tänapäeval väga palju. Ka väike protsent elastaani kangas võib muuta selle omadusi päris palju ning muudab riided mugavamaks näiteks kostüümikangastes. 11 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Hein A, ( 2009) TLÜ Tööõpetuse osakond, Eriseminar materjaliõpetusest. Keemilised kiud. [WWW http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/269/6.1.TEKSTIILKIUDUDE %20KIRJELDUSED.KEEMILISED%20KIUD.pdf ( 10.12.2010) 2. Mosaici näpunäited materjalidele [WWW] http://www.mosaic-fashion.com/en/styling- practical-tips-3.html ( 10.12.2010) 3. Kiil T., Kaevando K. AS Baltika tootekoolitus 4
kehavarudest piima tootmiseks 0,75 MJ ja 3,8 g seeduvat proteiini [http://www.extension.umn.edu/food/small-farms/livestock/sheep-goats/feeding-dairy-goats/] Tarbenormid [http://www.agri.ee/sites/default/files/public/juurkataloog/TRUKISED/2013/trykis-mahekitsekasvatus- 2013.pdf] Noorkitsede söötmine · Et päevane juurdekasv oleks piisav, peab olema kättesaadav lisaks piimale ka startersööt, vesi ja kvaliteetne hein. · Talle kunstliku söötmise korral tuleb loomale anda kahe esimese nädala jooksul vähemalt neli korda päevas piima või piimaasendajat. · Tall võõrutatakse mitte varem kui 3-4 kuu vanuselt. Kui talle hakatakse pärast võõrutamist söötma jõusöödaga, harjutatakse teda enne võõrutamist sellega. · Nädalavanusele tallele võib anda puhast vett, kahe nädala vanusele tallele võib lisasöödana anda heina või muud kuivsööta. [http://anrcatalog.ucdavis.edu/pdf/8160
HOBUNE Hobustel on pikad peened jalad ja sale keha, mis võimaldab neil kiiresti liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või
silmad siidituttidesse jaanika lakk oli hõbehelmedesse jaanika /5/ Jaanipäev ilukirjanduses Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi. Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi rinnust saadik kiigub kastehein :,: Ütle kust ma rada teha tohin igal pool on noor ja õitsev hein :,: Jaaniõhtul süüdatakse tuled tantsuplatsil tallatakse hein :,: Aastas kord see õhtu ette tuleb igal pool saab muserdatud hein :,: Jaaniööl on sõnajalad õites metsa all kus kõrge, kõrge hein :,: Lapsed lapsed sinna minna võite
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps 63455289107 14 P 18 oder raps 63554737547 ...
Tööleht 2. Teema:RINGHEEGELDAMINE JA SILMUSTE KASVATAMINE Ülesanne 1:Tutvu teemakohase õppematerjaliga. Ülesanne 2: Heegelda iga kujundi kohta näidis, kokku 5 kujundit. Ülesanne 3: Otsi õppematerjalist lünkadesse õiged vastused. Jooni õige vastus alla või täida lüngad: 1.Ringsel heegeldamisel ringi lõpus pööratakse / ei pöörata tööd ümber, töö esimene ja tagumine pool on ühesugused / erinevad. 2.Spiraalselt heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 3.Suletud ringidena heegeldatud ringil kasvatatakse silmuseid kuuest (mitmest?) kohast. Iga ring suletakse / ei suleta aassilmusega (millise silmusega?) 4.Ovaalil kasvatatakse silmuseid kuuest kohast: neist kolm ühel otsal ja kolm teisel o...
Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (m...
Mullaprotsessid Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine Leetumine Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel sügavamale kantakse. Mulla viljakus langeb. Tüüpiline okasmetsade alal. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid, kogunevad mulla pindmisesse kihti- tekib huumushorisont. Intensiivselt toimub rohtlates. Gleistumine Toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,Kaheastmelise transistorvõimendi modelleerimine arvutil" ARUANNE Täitjad: Reigo Tamm, Haigo Hein Juhendaja: Ivo Müürsepp Töö tehtud: 09.09.2010 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ......................................
Oliver Twist Oliver Twist is an orphan who works in a workhouse. He is nine years old. His mother died almost immediately after Oliver’s birth. Fagin is a conniving career criminal. He trains homeless children’s to pick pockets for him. He is also bought other people’s stolen things. Fagin don’t commit crimes himself however he employs others to commit them. Nancy was picking pockets for Fagin’s. She is also Sikes’s lover however after Sikes abused Oliver, she didn’t love him anymore. Nancy gives her life for Oliver when Sikes murders her for revealing his house. Bill Sikes is a professional burglar. Sikes is Nancy's lover, and he treats his dog with a cruelty. He murdered Nancy. Mr. Bumble is a beadle who works for the workhouse where Oliver is born. He behaves without compassion toward the children’s. In my opinion, the movie is a good movie and it wo...
Lammastel pole ülemisi lõikehambaid. Selle asemel on ülahuules lõhe, mis aitab neil rohtu suhu ahmida ja lehti varre küljest lahti rebida. Lammas on mäletseja koduloom nagu kits ja veiski. Algul korjab ta vatsa rohtu täis ja hiljem, puhkeajal, mäletseb selle peeneks. Talveks pannakse lambad lauta. Laudas on söödasõimed ja joogikünad. Lambalautu ei köeta. Põrandale tuleb aga laotada ohtralt põhku, et lambad ei lamaks paljal põrandal ega külmuks. Lammaste peamiseks söödaks on hein ja silo, põhk, männioksad. Lammastele meeldib juua ka voolavat vett. Lambaid tuleb korra aastas pügada,siis pole neil suvel palav ja vill ei muutu liiga tokerjaks. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Vill ei tohi märg olla. Lambavillast tehakse villast lõnga ja sellest omakorda sooje rõivaid. Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Emaslooma nimetatakse uteks, isaslooma - jääraks ja poegi - talledeks. Tallesid sünnib lambal harilikult 1 - 2.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
