päeva. Iga nädal ilmub maapinnale 1 roheline pärisleht. Kui maapinnale on moodustunud 3 rohelist pärislehte siis iduvarre peal hakkavad moodustuma võrsumise sõlmed. See koosneb idupungast ja kattelehest. Võrsumis seemne pungadst kõrreliste heintaimede külgvõrsed. Kõrrelistel heintaimedel eristatakse 3-e liiki võrseid: 1. Vegetatiivne lühiõrse kõik sellised võrsed on võimelised talvituma. 2. Pikkvõrse - Kui võrsel on olemas kõrs ja lehed 3. Generatiiv võrse - kui kõrrel on õisik, kõrs ja kõrrelehed , see on võimeline andma seemet. Eristatakse 3 võrsumise tüüpi. Vaata lehe pealt mis ta andis.:) 1. võsundiline - 2. hõreda kuhmikuline see on selline kus külgpung kasvab läbi maaluse lehe ja suundub kaarjalt mulla pinnale. Tekivad hõredad puhmad. Selle tüübiga on põld-timut, kerahein, harilik aruhein, kõrge raikaerik, 1.a raihein, ja karjamaa raihein. 3
1 1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
