Referaat väetusõpetuses Juhendaja: Nimi Asukoht 2009 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS .............................................................................................................3 1. ROOSIDE VÄETAMISE .....................................................................................4 1.1 Väetamine spetsiaalsete roosiväetistega ..............................................................4 1.2 Väetamine orgaaniliste ja mineraalväetistega......................................................7 KOKKUVÕTE ................................................................................................................9 VIIDATUD ALLIKAD.................................................................................................10 SISSEJUHATUS
Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta. Muruorase Külvieeln väetamine Kasvuperioo e dil väetamine väetamine Kevad Suvi Sügis Üldväetis ,,Aia Väetis GrowHow GrowHow GrowHow Väetis kevad" ,,Substral" ,,Muru kevad" ,,Muru suvi" ,,Muru sügis" Kogus g/m2 20 30 25 25 25
alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid.(pH- vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm); Potentsiaalne happesus- põhjustavad mulla kolloididel neeldunud vesinik- ja alumiiniuminoonid. (Hüdrolüütiline H8,2 ja asendushappesus H5,6). 23. Väetiste andmise ajad ja viisid- KÜLVIEELNE: sügisene (igal aastal, Pja K; perioodiline, org p,k ) kevadine( N PK, org) Kesa väetamine ; KÜLVIAEGNE: Paiklik väetamine (kombikülv); Külvtöötl.; Starter; KASVUAEGNE: pealt(N); Juureväline,mulda. 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused-Väetis kasutatake eesmärgiga tõsta mulla viljakust, suurendada kultuuride saaki ja parandada saagi kvaliteeti. Mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 25. Väetisnormide arvutamise meetodid ja nende iseloomustus-Väetisnormide arvutamiseks kasutatavaid meetodeid võib klassifitseerida järgmiselt: 1
laiali laotada. Floramix N 4% Kasutada Peale istutusala Segatakse Intermag Parandab Kristal-N P2O5 2% juhul kui on valmimist ja mullaga taimede kasvu K2O 5% vajadust. siis teine segamini ja õitsemist. väetamine enne õitsemist SUBSTRAL® N 3% aastaringne Kasvuajal - üks vesilahus Substral Enne Looduslik P2O5 1% kord nädalas kasutamist väetis K2O 5% Puhkeajal raputa tugevasti (oktoober - pudelit mõne
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on
Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar
allapanu(vastavalt loomade pidamisele). Jaotus kuivaine sisalduse alusel: · Tahe sõnnik, kuivainet üle 17% · Poolvedel sõnnik, kuivainet 8-14% · Vedel sõnnik e. läga, kuivainet alla 8% 36. Taheda sõnniku tootmine, säilitamine ja kasutamine saadakse, kui väljaheitele lisatakse allapanu. Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine Viljapuud pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa)
1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad
Kõige odavam sõnniku säilitamise viis on sügavallapanul. Saadakse kuivainerikas sõnnik, kus lämmastikukadu on minimaalne. Sõnnikuhoidla peab olema kõigil loomakasvatus-hoonetel, kus peetakse üle 10 lü (nitraadi-tundlikel aladel üle 5 lü). Sõnnikuhoidla peab mahutama vähemalt 8 kuu sõnniku (sea- ja linnusõnniku puhul 10 kuu). Virtsahoidla peab mahutama vähemalt 10 kuu virtsa. 37. Väetiste efektiivsus ja selle väljendamise viisid 38. Viljapuu- ja marjaaedade väetamine 39. Avamaaköögiviljade (kapsas, peet, porgand) väetamine 40. Rapsi ja rüpsi väetamine 41. Lina väetamine 42. Kartuli väetamine 43. Kultuurrohumaade väetamine 44. Põldheina väetamine 45. Allakülviga teraviljade väetamine 46. Kaunviljade (põldhernes ja –uba) väetamine 47. Suviteraviljade väetamine 48. Taliteraviljade väetamine
kasvatamine, istutamine Võimalusel suunata noorte võrsete ladvad soovitavasse suunda, jättes igale võrdselt ruumi ja puistata võrsetele veidi mulda peale. Sel juhul moodustuvad täiendavad lisajuured, mis aitavad kaasa toiainete omastamisele. KASTMINE, VÄETAMINE, KOBESTAMINE Hooldustööd seisnevad kuiva ja palava ilmaga kastmises ning 2-3 väetamises suve jooksul mineraal- ja orgaaniliste väetistega, pärast neid töid aga kobestatakse maapinda. Esimene väetamine toimub 2. pärislehe faasis, teine 4. lehe ja kolmas väetamine väätide moodustamise faasis. Mineraalväetised antakse ümber taime 8-10 cm sügavusele. Kuni reavahed pole veel täis kasvanud, teha niisutamiseta aladel kasvatamisel 2-4 kultiveerimist, aga niisutatavatel põldudel kultiveerida peale iga niisutamist. https://www.youtube.com/watch?v=CWzkU_ueHCE – Freesimine, väetise pritsimine taimedele. https://www.youtube.com/watch?v=_JhgtTcOFyU – Väetamine ja tõrje
Kuivaine sisaldus vähemalt 17%, soovitatav 20-25%. 37. väetise effektiivsus ja selle väljendamise viisid. Väetiste efektiivsuse all mõistetakse enamsaaki, mida saadakse väetiste kasutamisel. Väetiste toimel saadud enamsaak sõltub väetisnormi suurusest. Väljendatakse: 1. Kogu ehk üldise enamsaagina (E ). 2. Keskmise enamsaagina 1 kg toiteelemendi kohta. 3. Täiendavalt antud ühe väetisühiku (1 kg) efektiivsusena( Y´) 38. viljapuu-ja marjaaedade väetamine. Viljapuud – pH tundlikud luuviljalised. Istutusaastal antakse väetised istutusauku. Edaspidi org. väetised antakse viljakatel muldadel 2-3 aasta järel. Väheviljakatel igal aastal. PK sügisel, N kevadel. Noores viljapuuajas mitte varem kui juuni keskel(N). Kande-ealises aias on väetamise seisukohalt kõige olulisem õitsemisjärgne periood. Marjakultuurid – pH tundlikus erinev. Tundlikuim mustsõstar, seejärel vaarikas ja punanse sõstar. Vähim tundlikud maasikas ja karusmari. 39
Rakke Gümnaasium ÕPPEMATERJAL TALUPIDAMISEST Loovtöö Autor: Sten Lehter Juhendaja: Marika Tekkel Rake 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS 1 AJALOOST 2 RABA TALU KIRJELDUS 3 PÕLLUTÖÖD RABA TALUS 3.1 Randaalimine 3.2 Väetamine 3.3 Külvamine 3.4 Vilja koristus 3.5 Sõnniku laotus 3.7 Kündmine 4 LAMBAKASVATUS RABA TALUS KASUTATUD KIRJANDUS LISAD SISSEJUHATUS TÖÖ EESMÄRGID,TEEMA VALIKU PÕHJENDUS Kirjutasin loovtöö teemal „Õppematerjal talupidamisest algklassidele“. Valisin antud teema sest, elan ise talus, kus tegeletakse põlluharimise ja lambakasvatusega ja nii on mul selle vastu huvi ja sellest lihtne kirjutada. Töö eesmärk on selgitada algklassi õpilastele kuidas käib
Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder Talioder Talinisu Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib teraviljade eelviljaks. Väetamine Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldasid Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha P ja K vajadus keskmiselt 1,2 1,4 korda suurem kui teraviljal S on vajalik proteiini sünteesiks B jt mikroelemendid tagavad õlisisalduse tõusu ja terve ning tugeva taime. TALVITUMISTINGIMUSED
esinemist mullas. Aktiivse happesuse põhjustavad mullalahuses vabalt esineva vesinikioonid. pH vesinikioonide kontsentratsiooni (g/l) negatiivne kümnendlogaritm. Muldade jaotus pHKCl alusel: · <4,5 tugevalt happeline · 4,6...5,5 mõõdukalt happeline · 5,6...6,5 nõrgalt happeline · 6,6...7,2 neutraalne · >7,2 leeliseline 23. Väetiste andmise ajad ja liigid Külvieelne sügisene, kevadine, kesa väetamine Külviaegne Paik(lik) väetamine; külv. töötl; starterväetamine Kasvuaegne- Pealtväetamine; juureväline väetamine; väetiste andmine mulda 24. Väetiste mõiste ja klassifitseerimise alused Väetised on ühendid, mida kasutatakse saagi suurendamiseks, saagi kvaliteedi parandamiseks nind mulla viljakuse tõstmiseks ja mille mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu.
väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld. Külvata mai keskel. Külvisügavus 1-2 cm. Muldamine 1-3 korda. Saagikus 15..60 t/ha. 5) Söögipeet Suhteliselt soojanõudlik. Talub öökülma. Sobivad huumusrikkad, kiiresti soojendavad parasniisekd mullad. Mulla pH 6,5...7,2. Niiskuse ja valgusnõudlik. Otsekülv avamaale. Külvisügavus 2...3 cm. Umbrohutõrje, kastmine, väetamine ja tõrje. Saagikus 25..60 t/ha. 6) Kaalikas Külmataluv taim. Talub ka öökülma. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Keskmise ja raskepoolse lõimisega parasniisked mullad eelistatud. Mulla pH 5,5...6,5. niiskuse ja valgusenõudlik taim. Külvisügavus 1,5..2 cm. Umbrohutõrje, väetamine ja kahjuritõrje. Saagikus 40...60 t/ha 7) Petersell külmakindel. Talub hästi öökülma. Põuakindel. Valguse nõudlik. Mulla pH 6...7. otsekülv avamaale.väetamine, tõrje, kastmine
aga vähendab saagikust Kilemultši paigaldamine • Kile laotatakse spetsiaalse kilepanekumasinaga • Tööks valitakse jahe ilm. • Kui istandik rajatakse tilkniisutusega, siis paigaldatakse samaaegselt ka niisutussüsteem. • Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kilet • Pärast kilepanekut peavad olema moodustunud maapinnast kõrgemad - umbes 15 cm kõrgused peenrad • https://www.youtube.com/watch?v=S8lfyOAi-YA Väetamine • Maasikataimed kasvavad hästi kõrge orgaaniliseaine sisaldusega ja hea viljakusega mullas • Kilemultšiga maasikaistandikus antakse väetis peenrasse enne kilepanekut • Maasikas vajab toitaineid kõige rohkem õisikuvarte ilmumise ajal • Väetamine toimub mullaanalüüsi järgi • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Varasematel katsetes on täheldatud, et mineraalväetised suurendavad maasika askorbiinhappe-sisaldust kilemultšil
Oluline on tagada tuulevaikne kasvukoht. • Kasvuaegsed- Kobestamine kasvuperioodil 3...4 korda (kuni reavahede kinnikasvamiseni).Esimesel kobestamisel taimi idulehtedeni mullata, ilma et juuri ja vart vigastaks. Katteloori kasutamine öökülmade puhul. Öökülmakahjustusi aitab vältida ka vihmutussüsteemi kasutamine. Põua puhul kord nädalas niisutada. • https://www.youtube.com/watch?v=MQB76iIKfPo • https://www.youtube.com/watch?v=yK_4EA9ZKuc Pinnase ettevalmistus. Väetamine. • Kurk on nõuab viljakat mulda ja reageerib väga hästi orgaaniliste väetiste andmisele ja seetõttu tuleb võimaluse korral sügiskünni alla anda sõnnikut 50...70 t/ha. • Mineraalväetiste normide määramisel tuleks arvestada toiteelementide sisaldusega mullas ning kultuuri vajadustega. Vastavalt mullaviljakusele võib toiteelemente mineraalväetistega lisaks anda 60...100 kg/ha N, 35...50 kg/ha P2O5 ja 100...140 kg/ha K2O
KESKKONNAPROBLEEMID PRIMAARSEKTORIS Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Kestev põllumulla kurnamine kõrbestumine Metsade mahavõtmine kasvab CO2 hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad Karjamaade laiendamine ökosüsteemid hävivad, degradatsioon Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine Farmerid põletavad Brasiilias Mato Grossos vihmametsa,et teha ruumi sojaistandustele ja suurtele kodulooma karjadele Keskkonda kahjustavad tegurid põllumajanduses Suurfarmidel tekib läga põhja- ja pinnavee reostus Kunstlik niisutamine põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine Monokultuuride kasvata...
Kasutamine Põldsinep on hea meetaim. Ta sobib haljasväetiseks ja mõnedel andmetel enne õitsemist ka loomasöödaks, kuid alates õitsemisest on ta mürgine. Annab piimale ja võile terava maitse. Mõnel pool on põldsinepi noori lehti söödud salatina, keedetult võib teda tarvitada nagu spinatit. Seemned on õlirikkad, õli sobib nii toidu- kui valgustiteõliks. Õlitaimena väärtust ei oma seemnete ebaühtlase valmimise tõttu. Seemnetest võib valmistada sinepipulbrit. Põllu väetamine Väetamine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus mulda viiakse taimede kasvu soodustamiseks väetist, mis sisaldab taimetoiteelemente. Sõltuvalt väetamise ulatusest saab eristada hajusat ja paiklikku väetamist, esimesel juhul väetatakse taimi kogu nende kasvuala (põllu) ulatuses, paiklikul väetamisel aga suunatakse väetis taimele võimalikult lähedale. Väetistega antavate toiteelementide koguste määramisel tuleb lähtuda mulla
Sõstrakasvatus Istanduse rajamine • Planeeritakse koristamine • Tehakse kindlaks reliseerimisvõimalused • Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis ...
Millised tagajärjed on üleujutustel? Soodustav inimtegevus- kallaste kindlustamine, linnades asfalteerimine, kaitseks on tammid, veehoidlad. Üleujutused esinevad ka mere ja suurte järvede rannikul, mille põhjuseks on torm või maavärin. Põhjavee kasutamine- joogivesi, tööstused, põllumajandus, mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega. Põhjavee reostumine- tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogusse, põllumajandusreostus- üle väetamine ja valel ajal väetamine, transpordireostus- õnnetused teedel, teede soolamine, olmereostus, prügilad. Põhjavee kaitse- põhjavee säästlik kasutamine, reostuse ärahoidmine. Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks.
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa........................................................................................................................
*noored mullad asuvad geoloogiliselt aktiivsetes pkdes, vulkaanide lähedal,mererannikul(island, havaii) 4.Kliima- *humiidse kl aladel turvastunud mullaga alad(parasv, lähispol) *ariidse kl alal sooldunud mullad(poolkõrbed)...Vihmametsades sooja/niiske kl aladel on keem.murenemise lõppproduktiks oksiidid(Al2O3, Fe0). parasvöötmes lõppproduktiks savimineraalid.5.Taimestik-mida rohkem, seda kiiremini eraldub toitaineid. 6.Inimtegevus-kultuuristatud mullad vastupidavamad(niisutamine, väetamine, segamine) Mulla protsessid:Leostumine-niiske kl alal, kus vees lahustuvad soolad(Ca,Mg) uhutakse sügavamatesse horisontidesse. Leetumine- happelises kk-s(okasmetsade all, liivadel). Happed reag org.või mineraalsete ainetega->soolad, uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse Lessiveerumine- mulla väikeste tahkete osakeste liitumine alumistesse horisontidesse Gleistumine-liigniiskes kk-s. oksüdeerumispr-i käigus ei saa elektrone võtte hapnikult, kasut ära fe(III)ühendid
· Peamiselt CO2, O2, SO2, NH3 · Ka lahustund mineraalained Juurevälise väetamise efekt oleneb: Lahuse kontsentratsioonid Välistemperatuurist, niiskusest, valgus pritsimisaeg Taime vanusest, füsioloogilisest seisundist Kontrolltöö I 1. Taimede mineraalse toitumise teooria 2. Toiteelementide (väetiste) koguste väljendamine, ümberarvutamine 3. Taimede kasvutegurid 4. Lämmastik- allikad, muutumine mullas, lämmastikuga väetamine 5. Fosfor allikad, liikumine, muutumine, fosforiga väetamine 6. Kaalium liikumine, muutumine, kaaliumiga väetamine 7. Ca, Mg, S- vajadus ja mõju taimele 8. Tähtsamate mikroelementide(B, Cu)mõju taimedele 9. Taimede juurtoitumine(selgitus) 10.Taimede juureväline toitumine (selgitus) 11.Muldade huumuse- ja lämmastikusisaldus 12.Muldade fosfori- ja kaaliumusisaldus Muldade toitainetega varustus · Huumusesisaldus
6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje herbitsiidid, · Haiguste tõrje lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus, vastupidavus mehaanilistele vigastustele. Fosfor · Oluline juurte kasvu alguses. · Mõju positiivne: · Suureneb saak ning pareneb maitse, · Koor tugevneb,
endale muretsema. Arvestab kõike eeltoodut ja see võimaldab kasutada loodusressursse ka meie järeltulevatel põlvedel. Sellele üleminek eeldab: *suurema saagipotensiaaliga ja haiguskindlamate sortide aretamist ja kasutamist *väetised ja taimekaitsevahendid keskkonnasõbralikumad nii nagu ka nende kasutamine *hari mulda nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja *põllumajandustehnika( mullaharimine, väetamine, taimekaitse, saagikoristus ja koristujärgne töötlemine) kasutamine olgu ratsionaalne *kütusekulu vähendamine *vastavasisuliste teadusuuringute laiendamine ja rakendamine säästlikus agrotehnoloogias Täppisviljelus on säästva agrotehnoloogia põhiline väljund . põllutööd tehakse ressursisäästvalt ja loodussõbralikult ning õigeaegselt. Igale põllule valitakse sobivad taimedliigid ja sordid ning neile optimaalsed külvinormid , igale sordile oma agrotehnika.
SÖÖTADE KEEMILIST KOOSTIST JA TOITEVÄÄRTUST MÕJUTAVAD TEGURID Ühest ja samast söödaliigist võetud proovide keemiline koostis ei ole ühesugune. Sööda keemilise koostise varieeruvuse põhjusi on palju. · Ilmastikutingimused · Muld · Sordid · Agrotehnoloogia · Taimede kasvufaas · Koristamisaegne ilmastik ja koristamisviis · Säilitamistingimused · Väetamine
20-25 °C juures eritavad nektarit enamus taimed, varakevadised meetaimed (pajud, murelid jt), aga ka 6-10 °C. Teiseks oleks õhuniiskus. Sobivaim on 60-80 %. Liigne niiskus, näiteks vihma ajal on nektaris liiga suur veesisaldus ja seda mesilased ei taha. Kolmandaks on valgus. Päiksepaistelistemas kohtades toodavad taimed ka rohkem nektarit. Viimane ilmastikuolu on tuul. Tugev tuul vähendab taimedel nektari eritust mitmeid kordi. Neljandaks on mullastik ja väetamine. Erinevatele meetaimedele sobivad erinevad mullad ja nende liigne lämmastikväetistega väetamine vähendab meetaimede suhkrusisaldust ja nektari hulka, neid soodustavad aga kaali- ja fosforväetised. Viiendaks on kindlasti maapinna reljeef. Lõunapoolsetel kallakutel hakkavad taimed 16 päeva varem õitsema kui põhjapoolsetel kallakute. Kuuendaks on putukate konkurents. Nektarit kasutavad samuti herilased, kimalased, kärbsed, liblikad, madikad jt.
Väetamine-madala juurestiku ja kiire kasvu tõttu on kurk nõudlik mullaviljakuse suhtes. Reageerib hästi orgaanilisele väetisele ja seetõttu antakse 50-70 t /ha kohta sügiskünni alla. Mineraalväetistest kasutatakse Kemira Cropcare 10-10-20 normiga 700-1000 kg/ ha kohta. Halva mullastruktuuri korral võib esineda magneesiumipuudust, kompleksväetised aitavad 1 seda leevendada. Kasvuaegne väetamine virtsalahusega (1:10) või Allgrow merevetika ekstrakti (1,5 % lahus 1 kord näd. sobib ka tilkkastmissüsteemi. Kasvatustehnoloogiad-käesoleval ajal kasvatatakse kurki mustakile multšiga ja kattelooriga. Kasutatakse ka avamaal tilkkastmissüsteeme. Kasutatakse seemnest külvi ja kasvatatakse istikud ette. Otsekülv tehakse avamaale mai lõpul- juuni algul, siis kui mulla pindmine kiht on soojenenud 10…12ºC-ni. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, külv kaetakse kattelooriga.
Põhja-Eestis on viljakad aluselised mullad, kuid seal ei tohi kasvada hapelisi muldi vajavad taimed(lina), seal kasvab nt lutsern. Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Ph < 3,5 - v'ga tugevas happesuses pH 3,5-4,5 - tugevasti hepeline pH 4,6-5,5 - mõõdukalt hapeline pH 5,6 6,5 -nõrgalt hapeline pH 6,6 7,2 - neutraalne pH 7,3 8,4 - leeliseline
MURU HOOLDAMINE A.KADAI Väetamine(Naatrium,Fosfor,Kaalium) Muru riisumine Umbrohutõrje Lisakülv Õhustamine Rullimine,mururulliga NIITMINE niitmine(2 korda nädalas)4 päeva tagant Niitmine Eestis kasvavate taimede jaoks 3-4 cm kõrguselt Mida madalamalt me muru niidame seda vähem on vaja anda toitaineid Esimese aasta murul tohib ära niita(lõigata)pool taime kõrgust KASTMINE Kastmisel on suur tähtsus,sest muidu põuastel aegadel võib muru laiguliseks kuivada Kasta tuleb siis kui vaja,mitte koguaeg, muidu taimed hukkuvad liigniiskuses AEDNIKUREEGEL Kasta harva ja korra tugevalt
mullaomaduste vaatlemisele ja vastavalt sellele tuletatakse ka seire nimetus agrokeemiline seire, elustiku seire jne. Mullastiku seire väga oluline! Peab jälgima mulla seisundit ja ütlema meile sellest seisundist tulenevaid seisundeid, tulemusi. Seire jaguneb väga paljudeks erinevateks seire liikideks agrokeemiline seire (agrokeemia on kõik see küsimuste kompleks, mis tegeleb taimede toitumisega, sh ka taimede ja mulla väetamisega, üldises populaarses mõttes väetamine ja kõik sellega seotud küsimused), elustiku seire (muld on nii elus asi kui elus olla saab mullas on väga palju erinevaid elukaid sees, lisaks tahkele, mineraalsele osale. Kõige suurem osakaal mikroorganismidel elusosal vetikad, bakterid, kuid ka suuremaid a-la mullamutt ja vihmauss. Mulla indikaator on elustik palju vihmausse = hea mullastik) jne. Erinevaid mullaseire liike Eestis: Agrokeemiline seire tulemuseks väetistarbekaardid. Kõige olulisem mahu poolest
1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
3) Aeg Aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine pindmine harimine> külv Otsekülv
Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad Metsamajandus-metsa istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine Metsasus-protsent pindalast Arvestuslank-iga-aastane raide maht
Rapsi bioloogilised iseärasused: · Kuulub ristõieliste sugukonda ning eristatakse suvi ja tali vorme · Rapsil on sammasjuur ning rapsi taim võib kasvada kuni 2 m kõrguseni · 1000 seemne mass 4-5 g · Peeneseemnelise kultuurina on külvi sügavus 2-3 (4) cm · Sobilikeks eelviljadeks teraviljad Eelvili Kevadine mullaharimine · kultiveerimine enne ja pärast Trifluraliinigatöötlemist Väetamine Katse korraldati NPK väetise foonil kus N-i kasutati normiga 120 kg ha-1. Väetiseks OptiCropNPK 21-08-12+S+Mg+B+CaLehekaudu väetamine: toitelementide vesilahus, mis pritsiti lehtedele (vee kulu 400 l ha-1) Kasvuaegsed hooldustööd · Umbrohutõrje enne külvi mullasisese herbitsiidiga Trifluraliiniga0.15 l ha-1 · Pritsimine insektitsiidiga Fastacnormiga 0.15 l ha-1(28. mail maakirbu vastu ja 26. juunil hiilamardika vastu).
teede ehitus ravimuda Ravimine Kuressaare, Haapsalu, Värska põlevkivi Kütteks, keemiatööstuse Aseri, Pannjärve toormena turvas Põllumuldade väetamine, Lavassaare, Tootsi, Sangla, farmides alusturbana, kütteks Puhatu, Epu-Kakerdi, Ellamaa Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamood ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest
N P K 1 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 2 ODER 20 3,5 <2 99 23 45 3 RUKIS 20 3 <2 88 16 40 4 RAPS 20 1,8-2 <2 110 30 70 Taimetoitelementide vajadused võetud ,,Põllukultuuride väetamine 2002" lk.23,25.27. Sama palju kui viime põllult saagiga ära,peame väetisega sinna tagasi andma.Kui sõnnikut ei kasutata on katte normid samad mis on kasvatatava kultuuri taimetoitelemendi vajadus kg/ha.(tabel 2.) Tabel 2.Antud põllu min.väetistega katta taimetoitelemente kg/ha. saak põld kultuur ha t/ha huumus min.v. Katta taimetoitelemendid kg/ha N P K
oluliseks tuleb pidada mügarbaktereid. Muld on taimedele kinnitumise keskkonnaks. Muldadele avaldab suurt mõju inimtegevus. Muld on põllumajanduses põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendeid. Mulla kui tootmisvahendi väärtus oleneb tema viljakusest, see ei ole püsiv väärtus, see muutub pidevalt. Mulla viljakus võib muutuda arenemise kui ka inimtegevuse tagajärjel. Põhiliseks inimtegevuseks loetakse maaharimist ja väetamist. Kui maaharimine ei ole korralik ja väetamine puudub, toimub põllukultuuride kasvatamisel järjekordne mullaviljakuse langus. Muld erineb teistest tootmisvahenditest sellepoolest, et tootmisprotsessis hea peremehelikul kasutamisel ta ei kulu ega vanane, vaid muutub järk järgult paremaks. Mulla happesus Mulla happesus on vesiniku asumine mulla neelavasse kompleksi võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Kohtades kus sademete hulk ületab aurumise, toimub mulla pindmistest kihtidest seal leiduva lubja pidev välja uhtumine kas
Max. Rohukoguse söövad loomad siis, kui rohi on 12-20 cm kõrgune suurenev tootmine, selle tagajärjel väheneb lämmastike tagasipöördumine atmosfääri. Karjatamise vaheaeg Mineraalse kujul esineb lämmastiku vaid 1-3 % Scc on aeg selleks, et rohi uuesti kasvaks. Vahe peab olema nii pikk, et taimedes taastuksid varuained Liiga 18)Rohumaade optimaalne väetamine pikk ka ei tohi olla, sest taimed puituvad ja vananevad- Loomade seisukohalt peaks vaheaeg lühem olema, Karjamaade väetamine: taimede seisukohalt pikem. Heintaimi ei tohi lasta õitsema minna Ebaõige karjatamisaja valikuga võime Lämmastikku anda 70-90 kg/ha kohta kahes jaos kui liblikõieliste sisaldus on 15-30 %
pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011) Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine, regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011) Tänu kasvukohale on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid. 5 Joonis 1. Orhidee väliskuju (Siibak 2007: 11)
kõrbevööndis Põhjus: Väga suurte alade üles harimine www.vaderstad.com/web_page.aspx?translation =2103 Kõrbestumine Põhjused: 1. Kliima muutumine (globaalne soojenemine) 2. Suurenev rahvastiku arv 3. Puidu ja põõsastiku hävitamine kõrbestumisele tundlikel servaaladel 4. Liigkarjatamine 5. Põldude pidev ja oskamatu niisutamine-toob kaasa sooldumise 6. Troopiliste metsade raie 7. Ühekülgne väetamine ja maa liigsügavalt harimine 8. Ehitustegevus ja veokid erikpuura.files.wordpress.com/2008/02/ s.jpg Kasutatud kirjandus Bioloogia gümnaasiumile, Tago Sarapuu; Mart Viikmaa; Ivar Puura http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikk 10. ja 11. klassi geograafia vihkikud Pildid- http://images.google.ee/imghp?hl=et TÄNAN KUULAMAST! Küsimusi?
autentse toiduga, arvestades looduslike ringlustega. Tüüpilised mahepõllumajandusmeetodid: Külvikordade rakendamine kohapealsete ressursside efektiivseks kasutamiseks. Väga ranged piirangud pestitsiidide ja sünteetiliste väetiste, loomakasvatuses antibiootikumide, ning toidus lisa- ja abiainete ning muude sisendite kasutamisele. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise keeld. Kohapealsete ressursside võimalikult tõhus rakendamine, näiteks väetamine sõnnikuga ning sööda tootmine samas talus, kus ka loomi peetakse. TÄNAME!
Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakart...
varieerida, nomenklatuur on lõputu. c) Väetisesegud (Blend). Saadakse mitmesuguste lihtväetiste segamisel. Toodetakse põhiliselt individuaalaedadele, ka põldudele. Väetisesegu on oma olemuselt mehaaniliselt kokku segatud erinevate väetiste segu. Omane on isesorteerumine peened graanulid vajuvad põhja, suured jäävad peale. Ühes graanulis ei ole koos kõik elemendid, mistõttu väetamine ei pruugi olla ühtlane. On tehtud nn. voolavustest külvik on häälestatud ühele kindlale normile ja külvatud on erinevatest kottidest pärit mehhanilist segu. Erinevus tuli kuni 176 kg/ha ehk 42 kg N/ha kohta. Kõiki väetisis ei tohi omavahel kokku segada, et ei esineks toitainete kadusid või halveneks nende füüsikalised omadused. Nt. ammooniaaki sisaldavate väetiste ja lubiväetiste kokkusegamisel ammoniaak lendub.
sageli kuiv on aeglasem. Põua ajal niitmiskõrgust tõstetakse ja niidetakse harvemini. Kui muru on jõudnud enne niitmist liiga pikaks kasvada, siis tuleb rohi pärast niitmist kokku riisuda. See on hea kompostmaterjal. Või otse vastupidi jätta koristamata. Niitmisjäätmetest satuvad toitained lagunemise tulemisena taas mulda. Sellisel juhul piisab ühekordsest väetamisest muruväetisega, millel on pikaajaline toime. Kauni rohelise muru üks saladusi on tasakaalustatud väetamine. Lämmastikule, fosforile ja kaaliumile lisaks vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesium, rauda ja boori. Osa lämmastikust on väetises aeglaselt lahustuva ühendina, mis laguneb mulla mikroorganismide toimel, tagades lämmastiku järk- järgulise ja keskkonnasõbraliku lahustumisprotsessi. Seetõttu piisab kevadel antud toitainetest kogu suveks. Muru väetatakse alles siis, kui murupind on muutunud roheliseks. Muru samblavabaks Samblast lahtisaamine on paljudele aiapidajatele iga
Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: kliima, reljeef, vesi, mullad. Majanduslikud: tööjõud, kapital, tehnika. Põllumajandus on suur arengumaades ja väike P-Ameerikas, Euroopas. Tootmisvormid: Agraalajastu-korilus, küttimine, kalapüük. Industriaalajastu: segatalud-kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi omatarbeks. Spetsialiseerunud suurtalu- spetsialiseerunud ühele tootele:lilled, seened. Toodang:kõik müügiks, levinud Euroopas, P-Ameerikas, kasvab Jaapanis.Piimakarjatalud:kõige rohkem Põhja-Euroopas, USA, Kanada kirde -ja loodeosas. Ekstensiivsed teraviljatalud-levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias.Rohtlate piirkondades. Suure pindalaga peamiselt nisutalud.Hektari saak on madal, kuid kogu toodang on väga suur. Rantso- suured loomakasvatusmajand. Kasvatatakse liha, veiseid ja lambaid looduslikel karjamaadel aastaringselt.Kogu toodang suur.Levivad:USA kuivas lääneos...
kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad Põldude väetamine erinevatel perioodidel lämmastikväetisega. Kasutati kolme erinevat sorti talirapsi. Uuriti: 1) Taime idanemist 2) Lehtede arengut 3) Varre pikenemist 4) Õitsemist 5) Seemnete arengut 6) Küpsemist Ilmastikuandmed registreeriti kohapeal, kontrolliti kõiki ilmastikutegureid. Tulemused Seemne saagikus Saagikus varieerus 3t ha(Roda, 2008) kuni 7t ha(Futterkamp, 2009) Õli saagikus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
