50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 51 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ljarv
Õppematerjali autor
VT - tiitrimisel kulunud titrandi ruumala V - tiitrimiseks võetud proovi ruumala Nõuded tiitrimisreaktsioonile: kindla stöhhiomeetriaga piisavalt kiire selline, et oleks võimalik lõpp-punkti kindlaks määrata selline, et proovis sisalduvad teised komponendid ei mõjuks stöhhiomeetriale ega lõpp-punktile. 3.1 Tiitrimeetria meetodid Otsetiitrimine - tiitrimise lõpp-punkti määramine füüsikaliste muutuste järgi: sademe teke või kadumine värvuse tekkimine või kadumine värvuse muutus. 13 Siiri Velling (Tartu Ülikool), 2011 Tagasitiitrimine - kui reaktsioon aeglane ja tiitrimise lõpp-punkti on raske määrata, siis · lisatakse titrant liias ja
W/Km Tõmbetugevus, 40... 200... 120... 200... 80... 370..7 00 N/mm2 180 360 250 350 180 Katkevenivus, 4...50 2...45 4...50 5...60 1...12 2...60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1)
ee Lektorid · Irina Zemit, EMÜ doktorant · Randel Kreitsberg, TÜ doktorant · Rene Freiberg, EMÜ doktorant Käsitletavad teemad · Toksiliste ainete grupid Orgaanilised toksilised ained · Püsivad · Suhteliselt kiiresti lagunevad Rask(e)metallid · Ioonsed: Cu 2+ · Orgaanilised raskmetallid (metüülelavhõbe CH3-Hg, etüülplii C2H5-Pb) · Tributüültina (TBT) · Raskmetallide organismi sattumise erinevad teed Raskemetallide akumulatsioonifaktorid särje organismi ja sette vahel Mustajõgi Baltic TPP Riigiküla -5 -6 -5 Cd 5.8 · 10 1.1 · 10 4.9 · 10 -4 -4 Cu 0.4 6.7 · 10 3.1 · 10 Hg 15.8 13.5 5.9 Pb 0.003 0
........ 10 6. RISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED...................................................................11 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 13 SISSEJUHATUS 2 Referaadis käsitlen kaadmiumi (Cd) kui üht keemilist elementi, mis on metall ning kuulub perioodilisussüsteemi 12. rühma tsingirühma. Sellesse rühma kuuluvad ka tsink (Zn) ja elavhõbe (Hg), kuid Cd vaba metallina saadi kõige hiljem alles 19. sajandil. Kaadmiumi avastas saksa teadlane Friedrich Stromeyer 1817. aastal Göttingenis, uurides apteekides müüdavat Zn-ühendit, milles kahtlustati kõrget arseenisisaldust. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast kadmeia 'tsingimaak', koostiselt ZnO, mida tunti juba Vana-Kreekas,
ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Põhiharud: Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Eriharud: Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näided). Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms (oksüdatsiooniastme muutus)
molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav Neist omadustest tingitud vähene lahustuvus, madal keemis- ja sulamistemp. Atomaarne vesinik Protsess H2 → 2H (väga endotermil.) algab alles üle 2000C; täielikult atomaarne u. 5000C juures (elektrikaares) protsessid 2H → H2 ; H2 + ½O2 → H2O – äärmiselt eksotermil. Kuid atomaarne vesinik võib in statu nascendi vähesel määral tekkida paljudes protsessides (hape + metall, vabanemine metalli (Pd, Pt) pinnalt jmt.). Atomaarne vesinik – paljudes protsessides väga aktiivne redutseerimisreaktsioonid (Marshi reaktsioon) 2.1.4. Kasutamine ¤ peam. keemiatööstuses, eriti NH3, HCl, CH3OH sünteesil vedelate rasvade hüdrogeenimisel (sh. → margariin) vedel vesinik: raketikütus deuteerium ja raske vesi: tuumaenergeetikas, termotuumapommis vesiniku H2 või H (monovesinik) põlemine – metallide lõikamine, keevitamine 2.1.5. Ühendid
muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia klassikalised (põhi)harud 1.Füüsikaline keemia – keemia üldised põhialused. 2.Orgaaniline keemia – süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. 3.Anorgaaniline keemia – kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Keemia eriharud 1.Analüütiline keemia – objektide keemilise koostise määramine. 2.Biokeemia – bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. 3.Teoreetiline keemia – ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu. 4.Keemiainseneriteadus – tööstuslike keemiliste protsesside uurimine. 5. Keemia makroskoopiline ja mikroskoopiline tase (näited). •Makroskoopiline tase: toimuvad silmaga nähtavad või siis mõnel muul viisil jälgitavad muutused. Põlemine •Mikroskoopiline tase: aatomite vaheliste sidemete muutumine jms
Plaatina (Pt) 0,105 0,0039 21,45 1770 Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Tina (Sn) 0,12 0,0044 7,31 232 Plii Pb) 0,21 0,0037 11,4 327 Temperatuuritegur antakse käsiraamatutes tavaliselt keskkonna temperatuurile +15 või + 20 °C. Vask(Cu) Vask ja vasesulamid on roosakaspunane hästi töödeldav metall margitähisega Cu-ETP EN –eurostandardis, E-Cu Saksa DIN-is, M Vene GOST-is ja Suurbritannia BS-is 101,C102, mis määravad materjali keemilise koostise ja mehaanilised omadused. Lisaks standardites kasutatavad tunnusnumbrite süsteemid võimaldavad valida materjali tehnoloogilise töötluse (valatud, sepistatud, termiliselt töödeldud jne.) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid