1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saaada ta uriinist kulda või tarkade kivi,et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastas 1766 aastal füüsiku ja keemiku juuurtega inglane Henry Cavendish, kes isoleeris metalli
Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Elemendid järjestatakse vastavalt aatomnumbrile, mis väljendab aatomituuma elektrilaengut ehk prootonite arvu tuumas. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt(voi molekulilt). 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: mittepolaarne side (H2), polaarne side (HCl), iooniline side (NaCl). 10. Kovalentse sideme omadused. Kovalentne side on ühiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest.
Kordamisküsimused aines Rakenduskeemia Sissejuhatus: BBC Chemistry A VOLATILE HISTORY Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Eksperimenteeriti uriiniga, mis sisaldab märkimisväärsetes kogustes lahustunud fosfaate. Hamburgis töötades üritas Brand luua tarkade kivi. Ta destilleeris mõnd soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hämmastavalt hästi. Esmalt lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. Teadlased avastasid hiljem, et värsk
Füüsikalisi omadusi saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega. (vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest. Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Vesinik Liitained- koosneb erinevatest keemilistest elementidest NaCl 14. Kirjeldage aine põhiolekud. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda 15. Aatomass, molekulmass ja molaarmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi moodustamisel tuumast ja
elektronikihil võib olla kuni 8 elektroni 3. elektronkihil võib olla kuni 18 elektroni 4. elektronkihil võib olla kuni 32 elektroni Eelviimasel kihil saab olla kuni 18 elektroni 8. Ionisatsioonienergia Isolatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt) 9. Keemiline side Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse Δx abil: o Kui Δx = 0, siis on mitepolaarne kovalentne side (nt H 2) o Kui Δx = 0…1,7 siis on polaarne kovalentne side (nt HCl) o Kui Δx > 1,7 siis on iooniline side (nt NaCl) Kovalentsed sidemed tekivad üldjuhul mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side. Metallide aatomite vahel tekib
muutmata(värvus, sulamistemperatuur, keemistemp, tihedus) Keemilised omadused on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega.(vesiniku põlemine hapnikus) 13. Lihtaine ja liitaine mõisted ja näited nendest. Lihtained- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Vesinik Liitained- koosneb erinevatest keemilistest elementidest NaCl 14. Kirjeldage aine põhiolekud. Tahkes aines on molekulid tihedalt koos ja nende liikumine pole võimalik Vedelikus on molekulide vaheline kaugus mõnevõrra suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. Gaaside puhul on molekulide vaheline kaugus suur ja nad võivad täiesti vabalt liikuda 15. Aatomass, molekulmass ja molaarmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. Kuna tuuma moodustumisel esineb massidefekt (veelgi väiksem massidefekt esineb ka aatomi
See on tingitud sellest, et elektronkihtide vähenedes on seda tugevam side aatomituumaga. 8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub. 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud. Keemilise sideme liigi üle otsustatakse elektronegatiivsuste erinevuse x abil: A) kui x = 0, siis mittepolaarne kovalentne side (nt H2) B) kui x = 0...1,7, siis polaarne kovalentne side (nt HCl) C) kui x > 1,7, siis iooniline side (nt NaCl). Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. 10. Kovalentse sideme omadused.
8. Ionisatsioonienergia. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt (või molekulilt). Teisiti öeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (või molekulis). Mida väiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (või molekul) elektroni ja ioniseerub (Vikipeedia). 9. Keemiline side. Keemiline side on viis, kuidas kaks või enam aatomit või iooni on aines omavahel seotud, moodustades uue keemilise ühendi. Sideme tekke põhjuseks võib olla erilaenguliste aatomite omavaheline külgetõmme või elektronide jagamise teel. Keemiliste sidemete tugevused on väga erinevad – „tugevateks sidemeteks“ võib pidada kovaletseid ja ioonilisi sidemeid, vesinikside on aga näide „nõrgast“ keemilisest sidemest. 10. Kovalentse sideme omadused. • Suhteliselt madal sulamis- ja keemistemperatuur • Halb elektrijuhtivus
Kõik kommentaarid