Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3
Happes: Aluses: Met.Or-punane, kollane Lakmus-punane, sinine ff-vrvitu, lillakas-roosa Hape-aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Alus-aine, mis annab lahusesse hdroksiidioone. Ca(OH)2-kaltsiumhdroksiid Fe(OH)2-raud(3)hdroksiid Fe(OH)3- raud (3)hdroksiid KOH-kaalium(1)hdroksiid Al(OH)3-alumiinium hdroksiid CuOH-vask(1)hdroksiid NaOH-naatriumhdroksiid happed nt.H2SO3, HNO3 alused nt. Zn(OH)2, Fe(OH)3 oksiidid nt.Li2O, SO3 2KOH+H2SO4--->K2SO4+2H2O Zn(OH)2+H2SO4--->ZnSO4+2H2O
lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. Saamine · Leeliseid saab: Vee reageerimisel metalli või metalli oksiidiga. · 1) Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 · 2) CaO + H2O = Ca(OH)2 · Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saab leelise reageerimisel soola vesilahusega. Nimetused Püsiva oksüdatsiooniastmega: - KOH - kaaliumhüdroksiid - Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Muutuva oksüdatsiooniastnega: - Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid - CuOH - vask(I)hüdroksiid Rahvapäraseid nimetusi · NaOH seebikivi · KOH sööbekaalium · Ca(OH)2 kustutatud lubi
NO - NB!Muutuva o.-a. ·HBr -vesinikbromiidhape ·NaBr- naatriumbrom dilämmastiktrioksiid metallid ·HF -vesinikfloriidhape ·NaF - naatriumfluor PO - Cr(OH) ·HS - divesiniksulfiid ·NaS - naatriumsulf tetrafosfortekaoksiid -kroom(3)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu Metallioksiidid CuOH-vask(1)hüdr. ·HSO ·NaSO-naatriumsu ·A-rühma metallid Liigid : ·HCO - süsihape ·NaCO - KO- kaaliumoksiid ·veeslahustuvalised e. ·HPO - fosforhape naatriumkarbonaat AlO - LEELISED ·HNO - lämmastikhape ·NaPO-naatriumfos alumiiniumoksiid KOH Liigid : ·NaNO - naatriumni
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikoksiid aluselised oksiidid: 1) aliseline oksiid + vesi = leelis 2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ ...
(LiOH liitiumhüdroksiid) 2. Oksiide saab liigitada: a)aluselised oksiidid(reageerivad hapetega) Li2O liitiumoksiid b)happelised oksiidid(reageerivad alustega) CO2 süsinikdioksiid c)amfoteersed oksiidid - Al2O3 alumiiniumoksiid d)neutraalsed oksiidid - CO süsinikoksiid. 3. a)K2SO3 sool b)Ni lihtaine, metall c)Na2O oksiid d)Cu(OH)2 alus e) HNO3 hape f)S8 lihtaine, mittemetall g) ZnO oksiid h)CaHPO4 sool 4. a)CuOH vask(I)hüdroksiid b)Cl2O7 dikloorheptaoksiid c)HNO2 lämmastikushape d)FeSO4 raud(II)sulfaat e)K2S dikaaliumsulfiid f)CaO kaltsiumoksiid 5. a) hape + alus sool + vesi (neutralisatsioonireaktsioon) Hcl + NaOH NaCl + H2O b)hape + aluseline oksiid sool + vesi 2Hcl + MgO MgCl2 + H2O c) hape + sool uus sool + uus hape H2SO4 + Li2S Li2SO4 + H2S (noolüles) d)hape + metall sool + vesinik 2HCl + Ca CaCl2 + H2 (noolüles) 6. a) Ca(NO3)2
Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3 3) aktiivsete metallide oksiidid( IA rühma + Ca, Sr, Ba) reageerivad veega ja reaktsiooni käigus tekib leelis, ntks Na2O+ H2O > 2NaOH NaOH + HCl NaCl + H2O 2KOH + H2SO4 K2SO4 + 2H2O Zn(OH) 2 + H2SO4 ZnSO4 + 2H2O
Hape, mis saadakse gaasilise vesinikkloriidi lahustamisel vees. HCl Oksiid, mis on üks peamisi happevihmade põhjustajaid. H2SO4 Oksiid, mida kasutatakse karastusjookide valmistamisel. CO2 Hape, mis tekib mädamunalõhnaga mürgise gaasi lahustamisel vees. SO2 Tugev hape, mille kontsentreeritud lahus on tugev oksüdeerija ning mille lahust kasutatakse autoakus. H2S Oksiid, mis vees ei lahustu ega reageeri veega. SiO2 5. Leia loetelust happed ja lihtained. CuOH, H3BO3, HNO3, NaCl, ZnSO4, O2, BaS, H2SO4, HCl, HCOOH, Fe, CaO, H2O, H3PO4, H2S, NO, Co. Happed: H3BO, HNO3, H2SO4, HCl, HCOOH, H3PO4, H2S Lihtained: O2, Fe, Co 6. Kirjuta välja eelmise ülesande hapete anioonid koos laenguga (näiteks SiO4 4-). Anioonid on … BO-3 NO3- SO4-2 Cl- CO2-2 PO4-3 S-2
ALUSTE LIIGITAMINE VEES LAHUSTUVUSE JÄRGI 1. Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk LEELISED. Need on tugevad alused. NaOH.............................. Ca(OH)2 .................................. baariumhüdroksiid ............ Ca(OH)2 2. Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid. Need on nõrgad alused. Nt. magneesiumhüdroksiid ........ raud(III)hüdroksiid ........ Pb(OH)2 .............................. CuOH ................................. Zn(OH)2 ............................. Fe(OH)3 4. SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse)katioonidest ja (happe)anioonidest. kaaliumkarbonaat .......... alumiiniumsulfaat ........ raud(II)nitraat.............. kaltsiumfosfaat ........... vask(II)sulfit ............... tsinkfluoriid Na2SO4 ................................... Al(NO3)3 .................
Kustutamata lubi CaO Väävlishape H2SO3 Kaaliumoksiid K2O Süsihape H2CO3 Lämmastik(V)oksiid N2O5 Ränihape H2SiO3 Mangaan(VII)oksiid Mn2O7 Etaanhape CH3COOH Kloor(V)oksiid Cl2O5 Fosforhape H3PO4 Titaan(IV)oksiid TO2 Lämmastikhape HNO3 Tuntumad ained Alus Sool Naatriumhüdroksiid NaOH Naatriumkloriid NaCl Kaltisumhüdroksiid Ca(OH)2 Sooda Na2CO3 Vask(I)hüdroksiid CuOH Söögisooda NaHCO3 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)2 Raud(II)sulfaat FeSO4 Baariumhüdroksiid Ba(OH)2 Raud(III)nitraat Fe(NO3)3 Kaaliumhüdroksiid KOH Vask(II)kloriid CuCl2 Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3) Naatriumfosfaat Na3PO4 Raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 ammooniumkloriid NH4Cl Millest saab mis? Hapeline oksiid + vesi = hape Aluseline oksiid + vesi = leelis Hape + alus = sool + vesi Hape + metall = sool + vesinik Alus + sool = uus alus + uus sool
1.2 Nimetamine. (vt töölehtedelt) 1.3 Saamine. a) primaarsete alkoholide oksüdatsioonil (O2, KMnO4) 2 R-CH2-OH + O2 2 R-CHO + 2 H2O Näide: CH3-CH2-CH2-OH + O2 kirjuta ise edasi 1.4 Keem. omadused. a) oksüdatsioon (tekib karboksüülhape, uus aineklass); kõrgel temperatuuril põlevad, tekitades CO2 ja H2O. 2 R-CHO + O2 2 R-COOH R-COOH - karboksüülhape ! CH3-CHO + Ag2O CH3-COOH + 2 Ag (hõbepeeglireaktsioon) R-CHO + 2 Cu(OH)2 R-COOH + 2 CuOH + H2O R-COOH + Cu2O +2 H2O b) põlemine (kõrgel temperatuuril) R-CHO + O2 CO2 + H2O (põlemine) c) reageerimine alkoholidega (I etapis tekib nn poolatsetaal, mis täiendava alkoholi lisamisel ja sellega reageerides tekitab nn atsetaali) I etapp R-C+HO- + R`-O-H+ R-CH(-O-R`(-OH) (kohustuslik on vaid see) II etapp R-C+H(-O-R`,-O-H+) + R`-O-H+ R-CH(-O-R`)2 + H2O ! Reaktsioon toimub nii, et omavahel ühinevad reagendid nende reaktsioonitsentrite kaudu ,,+" ja ,,-,, laengut kandvad aatomid.
lahustumatud. Kõik alused ei ole hüdroksiidid, aga enamik. 8. Leelised on vees lahustuvad tugevate aluseliste omadustega hüdroksiidid. Valged tahked ained, mille Kristallivõre koosnrb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. Vesilahused on värvusetud. 2+ + 2+ 9. vastavad metalliioonidele hüdroksiidide valemid Ba Ba(OH)2 ; Cu CuOH ; Fe Fe(OH)2 10. Aluseline oksiid+vesi= hüdroksiid+vesinik 2Na2O+ 2H2O=4Na OH + H2 BaO+H2 O= Ba(OH) 2 11. Tugevalt aluselised oksiidid reag veega, nõrgalt aluselised ei reageeri 12. Enamik hüdroksiide laguneb kuumutamisel vastava metalli oksiidiks ja veeks. 13. Hüdroksiid kuumutamisel=metalli oksiid+ vesi Cu(OH) 2 = Cu O+ H2 O 2Cr(OH)3 = Cr2O3 +3H2O Alus+hape= sool+vesi 3KOH+ H3PO4 =K3PO4 +3H2 O Cu(OH) 2 +2HCl=CuCl2 +2H2O 2HNO3 +Ca(OH)2=Ca(NO3)2+2H2O
Nimetuste määramine Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Liigitamine Leelised on vees lahustuvad hüdroksiidid (I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). Kõik ülejäänud on vees lahustumatud hüdroksiidid. Saamine Leeliseid võib saada vee reageerimisel metallide või nende oksiididega Ca + H2O = Ca(OH)2 + H2 või CaO + H2O = Ca(OH)2 Vees mittelahustuvaid hüdroksiide saadakse leelise reageerimisel soola vesilahusega.
1) Käe pealt ära pesta koheselt! 2) Äädikhapet peale panna veega pestes ( lahustatud ). Aluste liigid ja esindajad. 1) Tugevad alused = leelised · söövitavad · lahustuvad vees hästi I A metallid + OH = leelis Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH. Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH. 2) Keskmised alused II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2. Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2. 3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke · reageerib õhuniiskusele Nuuskpiiritus. · NH3 * H2O = NH3OH ( ammoniaakhüdriid) · terava lõhnaga · mürgine vedelik Kustutatud lubi. · CaO + H2O -> Ca(OH)2 · ehitussegud - lubimört MITTEMETALLIOKSIID + VESI -> HAPE SO3 + H2O -> H2SO4 METALLIOKSIID + VESI -> ALUS CaO + H2O -> Ca(OH)2 Reaktsioonid alustega.
Elektrolüüdid, mis annavad lahustesse palju ioone ja lahustuvad täielikult seega juhivad väga hästi elektrit Soolad (CaCl, K2, SO) Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl) Tugevad alused ehk leelised (NaOH, KOH, LiOH) 4. Millised on nõrgad elektrolüüdid? Aine, mis annab lahusesse vähe ioone ning seetõttu juhib vähesel määral elektrit. Nõrgad happed (H2SO,H3PO4) Nõrgad alused (ZnOH, CuOH) 5. Millised on mitteelektrolüüdid? Lihtained (K, Fe, O2) Oksiidid (CO2) Enamik orgaanilisi aineid (C, H) Ioonsete ainete dissotsiatsioon lahustes 1. Mis on ioonsete ainete dissotsiatsioon? See on aine jagunemine ioonideks Millega kaasneb kaks protsessi: Kristallvõre lagunemine (energiat neeldub, endotermiline) Hüdraatunud ioonide teke (energiat eraldub, eksotermiline) 1
16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3. S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed, levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht P-metallid – keskmise aktiivsusega, tuntumad Al, Pb, Sn, viimasena tõitun p-kiht D-metallid ahk siirdematallid – B-rühma metallid, keskmiselt või väheaktiivsed, kõvad, kõrge 4. Ohutusnõuded aktiivsete metallidega toimetamisel
dehüdreerida, mille tagajärjel muutub aine hallikas-valgeks. Kasutatakse näiteks basseinides vetikate kasvamise takistamiseks ning väga väikestes doosides kalade bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatud ka värvainena, puidukaitsevahendina jne. Varemalt kasutatud ka meditsiinis, kuid aine on siiski nõrgalt toksiline. Suuremas koguses tekitab nahaga kokkupuutel ärritust, suurtes kogustes allaneelates võib olla ka surmav. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 (Hüdroksiidi ja karbonaadi segaühend, nn hüdroksiidkarbonaat) Ainet kutsutakse tavapäraselt stabiliseeritud vask(II)hüdroksiidiks. Malahhiit on üks ilusaimaid vase mineraale, mis võib tekkida vasemaagi murenemisel.See on rohelist või sinakat värvi poolvääriskivi. Võib olla ka geeljas. Sama keemilise koostisega on vaskesemete pinnal pikajalisel õhu käes seismisel tekkiv hallikasroheline paatinakiht. Seda esineb nt vanade kirikute või raekodade
) o Tavasoolad: NaCl, FeSO4, CuCO3, Na3PO4... o Vesiniksoolad mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid; Cu(OH)2 vask(II)hüdroksiid ning CuOH vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3. happeline oksiid + alus Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O
Lahuse happelisuse või aluselise näitaja. Lahus- ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Hape- aine, mis annab lahusesse vesinik ioone (üldisemas tähenduses aine, mis loovutab vesinikioone ehk prootoneid). Koosneb vesinikioonidest ja happeanioonidest. pH < 7 Nt: HCl, HI, H2S,H2CO3 Alus- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (üldisemas tähenduses aine, mis seob vesinikioone ehk prootoneid). Koosnevad metalli- ja hüdroksiidioonidest. pH > 7 Nt: KOH, NaOH, CuOH, Zn(OH)2 Leelis- vees hästilahustuv tugev alus (hüdroksiid). Nt: LiOH, Ba(OH)2, KOH Sool- kristalsed aine, mis koosnevad metallikatioonidest ja happeanioonidest. Nt: K2CO3, Fe(NO3)3, Na2SO4, FeSO4 Oksiid- kahest elemendist koosnev keemiline ühend, millest üks on hapnik. Nt: CaO, NO, Fe2O3 Indikaator- aine, mille värvus oleneb lahuse happelisusest (vesinikioonide sisaldusest); kasutatakse lahuse pH määramisek. Nt: lakmus, fenoolftaleiin, metüüloranz
.. o Vesiniksoolad – mitmeprootoniliste hapete soolad, kus on jäänud happe anioon üks või mitu vesinikku alles: Cu(HCO3)2, NaH2PO4 – naatrium- divesinikfosfaat, Na2HPO4 – naatriumvesinikfosfaat... Nimetuste andmisel kasutame mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral nimetuses o.a-sid. Näiteks: FeCl3 – raud(III)kloriid ja FeCl2 – raud(II)kloriid; Cu(OH)2 – vask(II)hüdroksiid ning CuOH – vask(I)hüdroksiid. Aineklasside vahelised reaktsioonid Aluselise ja 1. alus + hape sool + NaOH + HCl NaCl + H2O happelise aine vesi 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 Fe2(SO4)3 + 6 H2O reaktsioon: tekib 2. aluseline oksiid + hape CaO + 2HCl CaCl2 + H2O alati sool. sool + vesi Na2O + H2SO4 Na2SO4 + H2O (Happelise oksiidi 3
vasksulfiidiks ja raudsulfiid raudoksiidiks. 2 Cu2S.Fes + 11 O2 -> 4 CuSO4 + Fe2O3 Reaktsioonid 1) Vask (II) sulfaat reageerib vasest aktiivsemate metallidega. CuSO4 + Zn ZnSO4 + Cu CuSO4 + Fe FeSO4 + Cu Mõned aktiivsemad metallid nagu magneesium või alumiinium tekitavad sekundaarseid reaktsioone, kus nad moodustavad veega hüdroksiide ja samal ajal eraldavad vesinikgaasi. 3 CuSO4 + 2 Al Al2(SO4)3 + 3 Cu 6. (CuOH)2CO3 ehk Cu(OH)2 x CuCO3 - Vaskkarbonaathüdroksiid Leidumine looduses - vase mineraalides (näteks malahhiit) Omadused - sinist värvi, ,,stabiliseeruna" rohekas, ärritab silmi ja nahka, kahjulik ka neelates, puhtal kujul mitte eriti levinud, kuna see reageerib aeglaselt õhus oleva süsinikdioksiidiga, et luua vask (II) karbonaati Saamine 1) Vask (II) oksiid reageerib süsinikdioksiidi ja veega. 2 CuO(tahke) + CO2(gaas) + H2O(vedel) CuCO3 x Cu(OH)2(tahke) Reaktsioonid
74. Alkoholid: · Vaskglütseraadi saamine: Etanoolig aei teki- sisaldab ainult 1 OH rühma, glütserool aga 3. · Alkohol oksüdeerub kõige pealt ALDEHÜÜDIKS ja siis KARBOKSÜÜLHAPPEKS! · Alkoholaadi saamine: CH3CH2OH + Na = CH3CH2ONa + H2 (naatriumetanolaat) · Booraksi test: metanool põleb rohelise leegiga värvuse annab trimetüülboraat 75. Oksoühendid: · Aldehüüdid on tugecad redutseerijad. RCHO + 2 Cu(OH)2 = RCOOH + 2CuOH + H2O CuOH = Cu2O + H2O · Hõbepeeglireaktsioon: Algul sadestub AgNO3 lahusest leelise (NaOH) toimel must Ag2O: 2 AgNO3 + 2 NaOH Ag2O + 2 NaNO3 + H2O- 76. Ag2O sade lahustub NH3 toimel: Ag2O + NH3 + H2O 2 [Ag(NH3)2]OH 77. Aldehüüd kui tugev redutseerija sadestab lahusest metallilise hõbeda: MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS? 78. Karboksüülühendid: · Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed. · Alkoholid on väga nõrgad happed.
2. Nõrgast happest ja tugevast alusest moodustunud soola hüdrolüüs seisneb vee molekulidest happejääkioonidele prootonite liitmises. Keskkond ALUSELINE Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH 2Na+ + Co3 2- + H2O = Na+ + HCO3 - + Na+ + OH- CO3 2- + H2= = HCO3 - + OH- 3. Tugevst happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Seisneb vee molekulidest metalliioonidele hüdroksiidioonide liitmises. Keskkond HAPPELINE CuCl2 + H2O = CuClOH + HCl Cu2+ + 2Cl- + H2O = Cl- + CuOH+ + H+ + Cl- Cu2+ + H2O = CuOH+ + H+ 4. Nõrgast happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Keskkond NEUTRAALNE Al2S3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + H2S 5. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu Keskkond NEUTRAALNE Ves kõige tihedam 4 C juures. Vee jahutamisel vee tihedus üldiselt kasvab, sest madalamal temperatuuril seosutvad vee molekulid tugevamini üksteisega (tekib rohkem vesiniksidemeid). Kõige suurem on vee tiheduse 4 C juures
Pb(OH)2↓ + 2NaOH → Na2[Pb(OH)4] – naatriumtetrahüdroksiidoplumbaat(II) Al(OH)3 + NaOH → Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksiidoaluminaat Ammiinkomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NH3*H2O lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus: Zn(OH)2↓ + 6NH4OH → 6H2O + [Zn(NH3)6](OH)2 – heksaammiintsinkhüdroksiid Cu2+ + NH4OH → CuOH+↓ + NH4+ 2CuOH+ + 2NH4+ + 6 NH4OH → 8H2O + 2[Cu(NH3)4]2+ - tetraammiinvask(2+)ioon CoOH+ + 7 NH4OH → NH4+ + 6H2O + [Co(NH3)6](OH)2 – heksaammiinkoobalt(II)hüdroksiid Ni(OH)2↓ + 4 NH4OH → + 4H2O + [Ni(NH3)4](OH)2 – tetraammiinnikkel((II)hüdroksiid Tabel 1. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katioon Sademe värv Muutus konts. Muutus konts. Metalliioon
nikkel(III)hüdroksiid Ni+² NiO-nikkel(II)oksiid Ni(OH)2- nikkel(II)hüdroksiid Sn+²-tina SnO-tina(II)oksiid Sn(OH)2- tina(II)hüdroksiid Pb+²-plii PbO-plii(II)oksiid Pb(OH)2- plii(II)hüdroksiid Passiivsed metallid Cu+²-vask CuO-vask(II)oksiid Cu(OH)2- vask(II)hüdroksiid Cu+¹ Cu2O-vask(I)oksiid CuOH-vask(I)hüdroksiid Hg+²-elavhõbe HgO-elavhõbeoksiid Ag+¹-hõbe Ag2O-hõbe(I)oksiid Au+³-kuld Au2O3-kuld(III)oksiid Mittemetallid, happeline oksiid (O-²), hape (H+¹), happejäägi nimetus S+6-väävel SO3-vääveltrioksiid H2SO4-väävelhape SO 4- ²(sulfaat) S+4 SO2- vääveldioksiid H2SO3-väävlishape SO3- ²(sulfit)
FE(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, väga ebapüsiv, kokkupuutel õhuga oksüdeerub ta raud(III)hüdroksiidiks FeSO4 – raud(II)sulfaat, tahkel kujul raudvitriol FeSO4 * 7H2O, taimekaitsevahend FeCl3 – raud(III)kloriid, tume kristalne aine, väga hügroskoopne (imeb intensiivselt õhuniiskust), töödeldakse vask-trükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel CuSO4 * 5H2O – vaskvitrol, kasutatakse taimekahjurite tõrjes, mürgine (CuOH)2CO3 ehk CU(OH)2*CuCO3 – malahhiit, pikaajalisel õhus seismisel tekib hallikasroheline paatinakiht, mida võib märgata vanade kirikute või raekodade tornikiivritel 5. Metallid on kõvemad, tavaliselt hallika värvusega, raskemad ning tavaliselt tahked ained, üldjuhul redutseerijad, head soojus- ja elektrijuhid, sepistatavad. Mittemetallid võivad olla nii gaasilises, tahkes kui ka vedelas olekus, värvuseid palju, tahked ained
3. Tugevst happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Seisneb vee molekulidest metalliioonidele hüdroksiidioonide liitmises. Keskkond HAPPELINE Cu(OH) nõrk hape 2 CuCl2 + H2O = CuClOH + HCl CuCl kk happeline Cu2+ + 2Cl- + H2O = Cl- + CuOH+ + H+ + Cl- HCl tugev hape Cu2+ + H2O = CuOH+ + H+ 4. Nõrgast happest ja nõrgast alusest moodustunud soola hüdrolüüs Keskkond NEUTRAALNE Al2S3 + 6H2O = 2Al(OH)3 + H2S 5. Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu Keskkond NEUTRAALNE 23 6
Raud(II) sooladest tähtsaim on raud(II)sulfaat FeSO mis tahkel kujul esineb roheka kristallhüdraadina FeSO x7H O mida nimetatakse raudvitrioliks ja kasutatakse taimede kaitsmiseks mürgina. Raud(III)sooladest on tähtsaim raud(III)kloriid DeCl selle lahuseid kasutatakse vask-trükiplaatide töötlemisel. Vasesooladest tähtsaim on vaskvitriol CuSO x5H O seda kasutatakse taimetõrjes. Heleroheline pool vääriskivi malahiit on vase ühend (CuOH) CO sama koostisega on ka vaskesemete pinnale õhus seismise käes tekkiv hallikasroheline plaatinakiht mida võib näha vanade kirkute katustel. Metallid vs mittemetallid · Metallid · Keemilised omadused · Tavaliselt 1-3 elektroni väliskihis · Loovutavad kergesti elektrone · On head redutseeriad · Madal elektronegatiivsus · Füüsilised omadused · Head elektri ja soojus juhid · Sepistatav · Metalliline läige
vastupidava värvipigmendina. FeSO4*7H2O (ehk raudvitriol) kasutatakse taimekaitsevahendina, nt viljapuude pritsimisel kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel pärast lehtede langemist. Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks. Vask: Peamine elektrijuhtmete materjal. Tuntuim vase sool on CuSO 4*5H2O (vaskvitriol), seda kasutatakse taiekahjurite tõrjes. Vase lahustuvad ühendid on mürgised. Üks ilusamaid vase mineraale on poolvääriskivi malahhiit (CuOH) 2CO3 ehk Cu(OH)2*CuCO3 . Kaaliumi väetised: nt KCl. KNO3 . Vajalikud taimede kasvuks. Naatriumi väetised: ÜLDISEALOOMUSTUS METALLID OMADUSED MITTEMETALLID Hallikad toonid, va Cu ja Au VÄRVUS Esineb palju erinevaid värve Tahke, va Hg OLEK Gaasiline, vedel kui ka tahke Plastilised PLASTILISUS Ei ole plastilised
Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta aine massi % väärtus. Aine massi % arvutamine. 2)Sõnastada mõisted ja tuua näiteid. Oksiid Aluseline oksiid Happeline oksiid Amfoteerne oksiid Hape(d) Alus Hüdroksiid Leelis Sool(ad) 2)Jaotused Aluse jaotus Vees lahustuvad vees mitte lahusuvad NaOH, KOH MgOH, CuOH 3)Hapete jaotus hapniku sisalduse järgi Osisaldavad Omittesisaldavad H2SO4 HCl Page 2 5)Hapete jaotus tugevuse järgi tugevad nõrgad H2SO4, HNO3 H2CO3, H2S 6)Soolade jaotus vesiniku järgi Vesinikku sisaladavad Vesinikku mitte sisaldavad
metallilised omadused vahenevad. · Samasse perioodi kuuluvatel elementidel on aatomis vordne arv elektronkihte. · Vasakult paremale tuumalaeng kasvab ja elektronid paiknevad tuumale lahemal, seega aatomi raadius vaheneb, samas suunas vahenevad metallilised omadused. · Et metalli aatomid loovutavad iooni moodustumisel elektrone, vaheneb raadius, seega iooni raadius perioodis paremale liikudes suureneb 3. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites (CuO, CuOH, Cu2O) http://www.kke.ee/index_bin.php?action=REF&fname=613_keemia_051-101.pdf · Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis naitab aatomi oksudeerituse astet keemilises uhendis · Formaalne oksudatsiooniaste on hupoteetiline elektrilaeng, mis aatomil oleks keemilises uhendis, kui koik selle aatomi keemilised sidemed teiste keemiliste elementide aatomitega oleksid ioonilised. · Oksudatsiooniastme suurenemine keemilise reaktsiooni kaigus on oksudeerumine,
NH4+ + H2O ⇄ NH4OH + H+ pH<7 (iooniline kuju) KCN + H2O ⇄ HCN + KOH pH>7 (molekulaarne kuju) CN‾ + H2O ⇄ HCN + OH‾ pH>7 (iooniline kuju) Kui hüdrolüüsi esilekutsuv ioon on mitmelaenguline, siis toimub hüdrolüüs astmelisena. pH määrab põhiliselt esimene aste. I CuCl2 + H2O ⇄ CuOHCl + HCl II Cu2+ + H2O ⇄ CuOH‾ + H+ Hüdrolüüs toimub tavaliselt väga väikeses ulatuses. Tasakaal on peaaegu täielikult nihutatud vasakule. Hüdrolüüsiaste (β): β=Chüdrolüüsunud osa Cüld Kui soola koostises on ainult üks hüdrolüüsi esile kutsuv ioon, siis β<0,01. Kõik valemid tuletatakse lähtudes hüdrolüüsiprotsessi tasakaalukonstandi avaldisest: Kn=Kv Kd Kn — hüdrolüüsi tasakaalukonstant Kv — vee ioonkorrutis Kd — dissotsiatsioonkonstant
niisugustele muldadele kohastunud ja mida saab kasutada vaseindikaatoritena. Inimtegevusega vabaneb vaske siiski looduslikust märksa enam, aastas 260 000 tonni, s.o 93% "lahtipääsevast" vasest. Üle poole vasesaastest tuleb metallurgiast ja puidu 6 põletamisest. Vask on loomadele, eriti veeloomadele väga mürgine (kalade jaoks toksilisim metall elavhõbeda järel). Kõige mürgisemad on Cu2+, CuOH+ ja Cu2OH2 2+ -ioonid. Et vase (aga ka tsingi, nikli jmt metallide) mürgiste ioonide sagedust (sidumist) mõjutavad teised veesleiduvad ühendid, siis on need metallid eriti ohtlikud pehmeveelistes magevetes. Nagu paljude metallide puhul, on ohustatuimad noorloomad ning liikide vahel on tundlikkuses suuri erinevusi (kaladel umbes 30kordseid). Analoogselt pliiga on eelneva "vasekogemusega" loomad sageli ka hiljem kõrgenenud tundlikkusega.
väheneb 5730 a. jooksul kaks korda). Seega saab uuritava objekti jääkradioaktiivsuse määramisega määrata selle objekti surma-aega (seega ka elu-aega). Radiosüsiniku (või C-14) meetod: tähtis vanuse määramise viis kasut. arheoloogias, bioloogias, geoloogias ELEMENT SÜSINIK LOODUSES: LOODUSVARAD põhimass karbonaat-kivimid: lubjakivid (CaCO3), sh. kriit, marmor jmt. ja dolomiidid CaMg(CO3)2 e. CaCO3.MgCO3, vähemal määral sooda (Na2CO3), malahhiit (CuOH)2CO3 jmt. suur osa: looduslikud kütused: gaas-, vedel- ja tahkekütused Tahkekütuste formeerumine looduses (miljonid aastad): turvas → pruunsüsi → kivisüsi →antratsiit - toimub kõrgendatud to-l ja rõhul, C sisaldus suureneb reas ↓ ↓ ↓ ↓ 53-62% 64-80% 76-95% 94-97%C põlevkivi: 56-78%C, nafta 82-87% C looduslikud põlevgaasid - kuni 99% CH4
annaabi.ee 
