Mustad ja värvilised metallid (0)

Mustad ja värvilised metallid
Värvilismetallid ja nende sulamid
Värvilismetalle ja - sulameid liigitatakse
    a) tiheduse järgi: 
•    kergemetallid - 5000 kg/m3 (Al, Mg, Ti),
•    keskmetallid 5000 - 7800 kg/m2  (Sn, Zn, Cr),
•    rasked metallid üle 7800 kg/m2    (Pb, Cu, Co, Au, W, Mo);
    b) sulamistemperatuuri järgi:
•    kergesti sulavad - 327° C (Mg, Al, Pb),
•    keskmistel temperatuuridel sulavad 327 - 1539 ° C (Cr, Mn, Ni, Au),
•    raskesti sulavad > 1539° C (W, Mo, Ti );
    c) vääringu järgi
•    väärismetallid (Pt, Ag, Au),
•     haruldased metallid (Li, Be, Ti, Ga, W),
Tööstuslikult kasutatakse
1)    kergeid värvilismetallide Al, Mg, Bn, Cr, Ti, Fe jt. sulameid lennukitööstuses;
2)    Al, Cu, Cr, Zn - aparaadiehituses;
3)    Ag, Cu, Cr, Al, Zn - mõõteriistades;
4)    Al, Cu, (Ag), Fe - juhtmetena elektrotehnikas ja energeetikas;
5)    Cu ja Pb, Sn, Zn, Al sulamid ( pronksid , messingid , babiidid ) - masinaehituses. 
Tabel 1.1: Värvilismetallide peamised kasutusalad
Legeerivad
elemendid terastes
Väärismetallide
sulamid

Laagrimaterjalid

Kergmetallide
sulamid
Cr
Ag
Ni
Be
Mn
Pt
Cu
Mg
Ni
Au
Zn
Al
V
Sb
Ti
Ti
Sn
Co
Pb
Tabel 1.2: Põhiliste värvilismetallide füüsikalised ja mehaanilised omadused 
Ühik
Al
Cu
Zn
Ti
Mg
Ni
Tihedus, kg/m3
2700
8950
7140
4500
1740
8900
Sulamistemperatuur ,oC
660
1083
419
1670
6510
1453
Elastsusmoodul, N/mm2
65000
130000
95000
110000
45000
210000
Joonpaisumistegur, (1/K)106
24
17
39,5
8,5
25
13
Elektrierijuhtivus, m/mm2
38
59
17
3
22
14,5
Soojusjuhtivus , W/Km
220
390
115
20
155
90
Tõmbetugevus, N/mm2
40…180
200…360
120…250
200…350
80…180
370..700
Katkevenivus , %…
4…50
2…45
4…50
5…60
1…12
2…60
Alumiinium ja tema sulamid
Nende kasutamine juhtmaterjalina.
Alumiinium on hõbevalge värvusega metall . Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2.
Alumiinium lahustub hapetes ja alustes . Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist.
Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt ( GOST 11069-74, 11
•    eriti puhas A999 (99,999% A1)
•    kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1)
•    tehniline A85, A8, A7, A6, A5, A0 (99,0 % A1)
Tähis “E” – A7E ja A5E märgib ära elektrotehnilise alumiiniumi, millel on erinev koostis, mis tagab materjali eritakistuse kindlates piirides.
    Deformeeritavad alumiiniumid liigitatakse GOST 4784-74:
•    kõrgpuhas FL (99,98 – 99,95% Al)
•    tehniline FL 000, FL00 (99,8 – 98,8% Al)
Samuti DIN1700 järgi primaarse alumiiniumi margid tähistatakse Al 99,99 – Al 99,5 s.o.99,5% Al alla 1% lisanditele arvu ei lisata.
E Al – elektrotehniline
DIN1712 T1 – valukangidena
DIN1712 T2 – deformeeritav
Pooltoodete (leht, latt, riba, varras, traat jms) valmistamiseks kasutatavad sulamid liigitatakse termotöötluse põhjal:
a)    termotöötlusega tugevdatavad ja
b)    mittetugevdatavad Al, Mg, Mn sulamid.
Lisandid (Cu, Si jt.) %  Mn, Mg, Fe, Ni
Duralumiiniumi (D1, D6, D16 karastamisel vees – temperatuurilt 500oC. Järgneb 4-7 ööpäevane vanandamine toatemperatuuril või kunstlikult 100-180oC – 2-4 tundi.
Peale karastamist on duralumiinium plastne ja seda on võimalik töödelda survega. Vanandamise järgi suureneb tugevus 100 ® 500 M Pa- lini 20 - 150 HB-ni.
Lõõmutamist rakendatakse Al struktuuri ühtlustamiseks ja rekristalliseerimiseks piires 320 - 520oC hoides kestvusega 4 - 40 tundi ja jahutades õhukäes või koos ahjuga 0,5 - 2 tundi.
Karastamise ja vanandamise efekti mahavõtmiseks st. pehme Al saamiseks piisab 12 tunnist 350o - 450oC juures hoidmisest.
Lõõmutatud Al-st – õhuliinide paljasjuhtmeid ja jaotusseadmete paljaslattidena (AT).
Traadid 0,85,0 mm kuni 0,05 mm – tõmmatakse. Latid 3 x 10 mm kuni 20x60mm – valtsitakse.
Lehtmaterjaline mark A00 (99,7% A1) kasutatakse elektrolüütkondensaatorite elektroodide valmistamiseks lehtmaterjalist: - aparaadi detaile, skaalasi, osuteid, sassiisi.
Juhtmete konstruktiivse tugevuse saamiseks terasalumiiniumjuhtmeid ( terasest südamiku ümber on põimitud (pandud) alumiiniumtraadi kiud).
NB! Galvaanielementide tekkimise vältimiseks peab alumiiniumjuhtmete ühenduskohti teiste metallidega (vask, teras) isoleerima niiskuse eest. Selleks lakkida või kokku sulatada. Alumiiniumjuhtmete ühenduskohad oksüüdist puhtana hoidmiseks peab katma nad vähemalt vaseliiniga. (Alumiiniummähised massilt on võrreldes vasega 2 korda kergemad. Gabariidilt suuremad juhtivuse arvel).
Vask ja vasesulamid . Nende kasutamine juhtmaterjalina
Vask on juhtme plastne punakaspruuni värvi metall . Vase tihedus g = 8,9 gr/cm3, sulamistemperatuur 1083oC. Elektrijuhtivus g = 57-69 M/W × mm2 (hõbedal g = 62,5 m/W × mm2). Vask kattub oksiidi kihiga, mis kaitseb korredeerumist.
Vask toodetakse sulfiidsetest maakidest , mis sisaldavad vasepüriiti. Maak rikastatakse, sulatatakse vasekiviks, puhutakse läbi konverteris st. põletatakse välja kahjulikud lisandid S, Fe 15 ¸ 20 tunni vältel.
Saadud toorvask kangidena või plaatidena 98,5 ¸ 99,5 % Cu läheb
- leek või elektrolüütilisele rafineerimisele. Suur elektrienergiakulu 250 ¸ 350 kWh 1 tonni (kalood) vase tootmiseks.
Saadakse vasemargid, mida GOST 859-78 järgi tähistatakse M 00, M 0, M 1 jne. Puhas vask markeeritakse DIN 1787 järgi (8). Ecu 58, SECu, s.o. 99,9% Cu. Eristatakse valatavaid ja deformeeritavaid vase sulamite marke .
Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra. Lisandid avaldavad mõju vase füüsikalis-mehaanilistele omadustele. Nende sisaldus markeeringus on tähistatud numbritega %-des.
(GCu 10Fe5Ni5). “G” – tähistab valatavat vaske. 
Külmtöötlemisel (tõmbamisel) saame kõva vase, mille eritakistus suureneb ja füüsikalised omadused muutuvad:
•    kalestumiskõvadus suureneb,
•    tõmbetugevus suureneb,
•    suhteline pikenemine väheneb
Lõõmutades kõva vaske 600 - 650oC (400oC) juurest koos ahjuga, vältides õhu juurdepääsu, saame pehme suurema elektrijuhtivusega vase, kuid väiksema mehaanilise tugevusega.
Pehmest vasest (MM) traate ja latte kasutatakse põhiliselt isoleeritud mähisetraatide ja montaažijuhtmete valmistamiseks. Parema pakkimise saavutamiseks juhtmes kasutatakse ristkülikulise ristlõikega kiude.
Kõvast vasest (MT) juhtme tooteid kasutatakse tavaliselt ülekande – õhuliinides paljasjuhtmetena, elektriaparaatides samuti kommutaatormasinates paljaslattidena. Neil juhtudel on vajalik suurem tugevus ja kulumikindlus (kõvadus). Kaablite kiutraadid üle 0,32 mm valmistatakse ainult pehmest vasest.
Kus võimalik asendatakse vask juhtmealumiiniumi või rauaga .
Elektro- ja raadiotehnikas kasutatakse ka vasesulameid:
•    messingit e. valgevaske
•    pronksi ja suure eritakistusega vasenikli sulameid:
     - uushõbedat
    - manganiini
    - konstantaani
Messingid e. valgevased
Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2)
Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks.
Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid:
•    valumessingiteks (GOST 17 711-80) Лц40 C turustatakse kangidena
•    deformeeritavateks (GOST 15527-70) Л90, Л80 ja erimessingiteks ЛАЮ60 turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad , lehed, torud jne.
Laialdaselt kasutatavad: laevanduses , masinaehituses, san. Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu.
Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile peab enne lõiketöötlemist lõõmutama 400oC juures, et vältida pragude tekkimist kõmmeldumist.
Sügavlõõmutamisega 600o - 700oC; 800o - 900oC võib ka muuta keemilist koostist, Zn aurustub, sulamis sisaldus väheneb.
Messing oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem, elektr . juhtivus 25% Cu omast. Messingist valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati.
DIN 17660; Cu Zn 5 - Cu Zn 40 (5% kuni 40% Zn). Eurostandardis vastav analoog .
Pronksid
Pronksideks nimetatakse vasesulameid tinaga, (kõik peale Cu/Zn sulamite) Sn, räniga, alumiiniumiga kaadiumiga jt. (nn. legeerivate) metallidega. Tina (Sn) sisaldus kuni 22%.
Võrreldes vasega paremad valuomadused väikese kahanemise tõttu (2 ¸ 3 x väiksem kui terasel ), suurem kõvadus ja tõmbetugevus, korrosiooni- ning kulumiskindlus . Elektriline eritakistus suurem kui vasel.
Valmistatakse sideliinide juhtmeid, elektr.masinate harju, antennijuhtmeid ja –hoidjaid, aparaatide detaile, - kontakte ning vedrusid. Laialdaselt kasutusel ka masinaehituses.
Deformeeritavad GOST 5017-74; БрOФ 8,0 – 0,3
O ≡ Sn 7,5 ÷ 8,5%
A ≡ P 0,25 ÷ 0,35%
Valupronksid GOST 613 – 79; БрOЦ 12 C 5*
O* ≡ Sn 2 ÷ 3,5%;
W* ≡ Zn 8,0 ÷ 15,0%;
C* ≡ Pb 3 ÷ 6% Eurostandardis vastav analoog.
Erikoostisega pronkse karastatakse 800° ÷ 920°C ® vette + noolutamine 650°C juures;
-lõõmutatakse nagu Mn, Al, Plii, Räni ja Berülliumpronksid.
DIN 17 662 ¸ DIN 17 665.
Vaseniksulamid
Need on suure elektrilise eritakistusega juhtmematerjalid.
Kunial – 13 % Ni, 3% Al, Cu.
Nikkel on hõbevalge läikiv metall, kõva ja sitke . Suur korrosioonikindlus . Puhtal kujul kasutatakse teist metalli pindade kaitseks – nikkeldamine.
Cu + Ni  sulamitel on suur:
• elektriline eritakistus,
• mehaanilised omadused ja
• kuumuspüsivus.
Konstantaan Cu 58%, Mn 2% Ni 40%
Manganiin Cu 85%, Mn 12% Ni 3%
Suure elektrieritakistusega. Valmistatakse elektri kuumutusseadmete elemente, reostaate, termostaate, mõõteriistade elemente jne. Enamlevinud termopaaride materjalideks on konstantaan, vask, kromeel, alumeel, plaatina , plaatinroodium, kopeel.
Plaatinroodiumi kombinatsioone on käsutusel mitmeid. Enamlevinud on plaatina ja roodiumi sulam, kus roodiumi on 10%.
Kromeel sisaldab kroomi 9...10%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on põhiliselt nikkel. Vähesel määral võib olla ka veel rauda, räni, mangaani, vaske, süsinikku.
Alumeel sisaldab alumiiniumi 1,2...2,4%, räni 0,85... 1,5%, mangaani 1,8... 2,7%, koobaltit 0,6... 1,2%, ülejäänu on nikkel.
Kopeel sisaldab niklit + koobaltit 42,5... 44%, mangaani 0,1... 1%, ülejäänu on vask.
Tina, plii, tsink ja nende sulamid
Tina (Sn) “inglistina” hõbevalge, pehme, sitke metall. Painutamisel ragiseb.
Tihedus - 7,3 gr/cm³.  
Sulamistemperatuur - 230°C.
Kuumutamisel üle +160°C ja löögil muutub rabedaks.
Alla -18°C tekivad hallid laigud, muutub pulbriks “ halliks tinaks”. Kuumutades taastuvad omadused. Ei oksüdeeru õhus, vees. Lahjendatud happed toimivad aeglaselt. Ei ole tervisele kahjulik. Kasutatakse teras ja vask plekkide katmiseks - tinatamiseks.
Valmistatakse tinapaberit. Lisandid Pb 15% ja 1% antimooni võimaldavad valtsida 
6 - 8 mm paksust fooliumit, mida kasutatakse paber- ja vilkkontensaatorites.
Tina eritakistus on küllalt suur r = 0,12 W × mm²/m. Seega tinatatud pinnakihi takistus suureneb.
Tähelepanu!
1. Kõrgesagedus vooluahelates selliste juhtmete pinnatakistus suurem. 
2. Kõrgel temperatuuril pronkside , - antifriktsioon sulamite ja - babiidide koostises.
Plii (Pb) “ seatina ” on sinakashall, väga pehme metall, kergesti noaga lõigatav.
Tihedus - 11,4 gr/cm³.
Sulamistemperatuur  ±327°C õhus kattub oksüüdikihiga (matt hall). Ei reageeri veega, väävel- ja soolhappega. Lahustub lämmastik- ja äädikhappes, lubjalahuses; betoonis ja roiskuvates orgaanilistes ainetes. Vibratsioonidele vastupidavus väike, mureneb.
Eristatakse suur -  r = 0,2 W × mm²/m.
Kasutatakse elektrotehnikas:
- kaablite kaitsekestas niiskustõrjeks;
- happeakumulaatorite plaatide koostises;
- sulavkaitsmete sulavribade valmistamiseks;
- joodiste sulamite koostises.
Plii absorbeerib röntgenkiiri - kaitseekraanid.
TÄHELEPANU!
1.     Vibratsioonikindlus väike - kaablid paigaldada sildadest, estakaadidest, teedest , eriti raudteest eemale ( asendada Al kestaga kaablitega).
2.     Plii aurud ja ühendid on väga mürgised.
•    ruumide ventilatsioon - vajalik.
•    organismi võivad sattuda ka naha kaudu - kaitsekindad.
Masinaehituses pronkside, antifriksioon-sulamite ja babediidide koostises.
Tsink (Zn) valge, sepistatav, valatav ja kergesti valtsitav valge metall.
Tihedus - 7,1 kg/cm³.
Sulamistemperatuur - +420°C.
Eritakistus - r = 0,059 W × mm²/m.
Tsink 200° ¸ 300°C juures muutub rabedaks. Üle 300°C intensiivistub oksüdeerumisprotsess.
500°C juures süttib ja põleb sinakasrohelise leegiga.
Toatemperatuuri ~20°C juures ei oksüdeeru ega reageeri veega. Kasutatakse korrosiooni-
kaitsekihina - tsingituna (galvaniseerimise ehk kastmise teel, või valtsitakse pinnale).
Kasutatakse elektrotehnikas:
1.     Tsingitud teras - juhtmed , latid.
2.     Väikekabariidilistes kondensaatorites tsingiga metalliseeritud paberit (vaakumis Zn aurudes).
3.     Kõvade joodiste sulamite koostises.
Metallkatete pealekandmine :
•    kuumalt s.o. sulametalli vanni kastmine ;
•    galvaaniline - metallisoolade lahuses saadakse ühtlasem ja tugevamalt seotud kiht   põhimetalliga. Kulu ökonoomsem kui kastmisel;
•    metalliseerimine s.o. metallisaatori gaasileegis sulatamine ja metalltraadi pinnale pritsimine (sama el. Kaarleegis + suruõhujoas);
•    plakeerimine - kiht valtsitakse kaitstava metalli pinnale.
Elektrotehnikas kasutatavad vääris-ja haruldased metallid
Plaatina (Pl) oksüdeerib alates 540°C, lisanditega sulam alates 900°C. Vastupidav kontsentreeritud hapetele ja alustele.
Tihedus - 21,44 gr/sm³ 
Sulamistemperatuur - 1773oC
Eritakistus r = 0,105 W × mm²/m
Hea plastilisus - foolium d = 5 mm
- traat f = 3 mm
Traat laboratoorsete elektriahjude kütteelementideks töötemperatuur kuni 1000°C.
Plumbumi, roodiumi ja iriidiumi sulamitest valmistatakse termopaare ja väikese võimsusega lülitusaparaatide kontakte.
Hõbe (Ag) oksüdeerub alates 200°C. Suur plastilisus, seetõttu lehed õhukesed 
d - 5 mm ja traadid peenikesed kuni d = 5 mm.
Tihedus - 10,5 gr/sm³Sulamistemperatuur - 960°C.
Eritakistus - r = 0,0156 - 0, 0160 W × mm²/m.
Termiliselt töödeldav; lõõmutatult - pehme ja karastatult - kõva.
Kasutatakse:
1. Juhtmete materjalina kõrgtemp. Keskkonnas.
2. Kõrgsagedus voolujuhtmetes (vask kaetud hõbedaga).
3. Väikesevõimsusega lülitusaparaadi kontaktide materjalina (pinnatuna).
Volfram (W) on halli värvusega väga kõva metall.
Tihedus - 19,3 gr/sm³. Sulamistemperatuur - 3400°C.
Eritakistus - r = 0,055 W × mm²/m.
Erakordselt kõrge sulamistemperatuuri tõttu toodetakse volframi maagist keemiliste protsesside abil ja saadakse metalliline volfram pulbrina. See paagutatakse (survel 2000 atm, temperatuuril 3000° - 3100 °C) varraste ja plaadi kujulisteks ning 10 x 10 x 400 mm detailideks.
Toorikutest tõmmatakse spetsiaalse masina läbi 60 ¸ 65 düüsi traati a = 0,01 mm. Oksüdeerub alates +400°C kõrgematel temperatuuridel. Tooriumoksiidi (ThO2) lisandiga volframtraati f 10 - 100 m kasutatakse valgustuslampide ja elektronlampide katoodide hõõgniitide valmistamiseks.
Samuti valmistatakse
• röntgenitorude ja kõrgepingealaldite anoode,
• kontakte, kõrge sulamistemperatuuri ja suure kaarekindlusega, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena,
• laialdaselt vaakumtehnika elemente.
Volframkarbiidide WC2 baasil saadakse ülikõvu sulameid -kermiseid.
Elavhõbe (Hg) on ainus metall, mis on toatemperatuuril vedelas olekus. Keemiliselt väheaktiivne aine.
Oksüdeerub keemistemperatuuril 365°C.
Tihedus - 13,55 gr/sm³.
Tardub - -39°C.
Eritakistus r = 0,95 W × mm²/mm.
Ta lahustub kontsentreeritud sool-, väävel- ja lämmastikhappes.
Cu, Zn, Pb, Ni, Sn, Ag, Au lahustuvad elavhõbedas.
Kasutatakse
• spetsiaalsete releede ja lülitite elavhõbeda kontaktide valmistamiseks,
• elavhõbealaldites,
• gasotronides ja ignitronides
ETTEVAATUST !
Elavhõbeda aurud on tervistkahjustavad. Säilitatakse hermeetilistes portselan- või purunemiskindlates klaasnõudes. Elavhõbedaga töötatakse tõmbekapis ja ruumis, kus põrandad on ilma pragudeta.
Bimetallid
Värviliste metallide kokkuhoidmiseks ja juhtme mehaanilise tugevuse tõstmiseks sama ristlõike juures, kasutatakse side- ja elektriülekandeliinide rajamisel nn. bimetalljuhtmeid.
Bimetallid on 2 liiki: juhtme- ja termobimetallideks
1. Juhtmebimetall: teras kaetud vase või alumiiniumiga - hea el. Juhiga .
2. Termobimetall: kaks erineva joonpaisumisteguriga metalli (termopaarid).
Teras on kõige odavam juhtmematerjal, omab suurt mehaanilist tugevust. Puudused: 
• väike korrosioonikindlus,
• suur eritakistus r = 0,10 - 0,14 W × mm²/m (seejuures Al - r = 0,029 W × mm²/m),
• takistus suureneb veelgi vahelduvavoolu ahelas, kuna magnetilised materjalid tõrjuvad voolu pinnale (“pinnaefekt”).
Terasjuhtmed kaitstakse atmosfääri korrosiooni vastu õhukese tsingikihiga ÷ 0,020 mm - väikese võimsusega õhuliinides ja sideliinides.
Bimetall vask/teras juhtmetes, eriti kõrgsagedusel 5000 Hz kulgeb vool praktiliselt vasekihis.
Joodised ja räbustid
Joodis on erisulam, mida kasutatakse metallosade ja elektrijuhtmete liitmiseks, ühendamiseks. Liitepinnad puhastatakse. Surutakse tugevasti kokku. Ühenduskohale kantakse sulajoodis, kuumutades seejuures liitekohta. Joodise temp. peab olema kõrgem liidetavate materjalide sulamistemperatuurist. Põhimetalli pinnal joodis osaliselt lahustub ja difundeerub. Jahtudes joodis tardub täites ühendusepilud ja joote liitekoht ei jää põhimetalli tugevusest nõrgemaks.
Joodiseid liigitatakse:
- Pehmed joodised sulamistemperatuur 60 ÷ 400oC
- Kõvajoodistel üle 500°C (vask-tsink, - hõbejoodis)
Pehmejoodisteks on Sn ja Pb sulamid lisanditega antimoni (Sb) - 2,5%, kaadmiumi (Cd), alumiiniumi (Al) ja tsinki (Zn) - 25%.
Kvaliteetse liite ja ühenduse saamiseks kasutatakse räbusteid, mille ülesandeks on:
- pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine;
- kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist;
- parandada joodise voolamist piludesse ja nakkumisvõimet põhimetalliga.
Selleks kasutatakse kampolit ja tema lahust piirituses (jootevedelik), sulatatud booraksit , tsinkkloriidi vesilahust jt.
a)     happelised HCl baasil,
b)     happevabad kampol - glütseriin,
c)     aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga.
Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga.
Tinajoodised on tugevad, plastsed , korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel.
Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara , vardakujulise sablon -fassongkonstruktsiooniga).
Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised.
Happevabad räbustid (kampoli baasil) kasutusel peamiselt elektrimontaažtöödel.
Kõvajoodist vask - tsink 950°C kasutatakse vase, messingi , pronksi ja terase jootmisel.
Ag + Cu + Zn - vase , vasesulamite, roostevabaterase, hõbeda, plaatina ja volframi jootmisel.
Al + Si + Cu(Zn) (410 ÷ 550°C juures) - Al jootmisel.
Kõvajoodiste räbustina: baaraks, boorhape koos booraksi ja kaaliumkloriidiga.
Kaasajal räbustid võivad olla ka paigutatud joodise sulamist valmistatud torusse - joodise “elektroodi”.
Pulbermaterjalid ja metallokeraamilised kõvasulamid
Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbri komponentide peenendamist, segamist, toodete vormi¬mist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötle¬mist (lõiketöötlemine, immutamine õliga, pinnete pealekandmine jms.).
Pulbermaterjalide koostise olulisema osa (massi järgi) moo¬dustavad konstruktsioonmaterjalid, laagrimaterjalid e. antifriktsioonmaterjalid, hõõrdmaterjalid e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask ¬elt sulavad materjalid.
Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid . Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades.
Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori ¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse:
tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab.
Kermised on keraamilis-metalsed komposii ¬did, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntui¬mad on karbiidkermised , eel¬kõige volframkarbiidi (WC), titaan- (TiC) ja tantaankarbiide (TaC) baasil kermised, mida tuntakse  ka üldnimetuse all kõvasulamid.
Kõvasulameid WC-Co, WC-TiC-Co, WC-TiC-TaC-Co jt., kus koobald (Co) täidab siideaineülesandeid, kasuta¬takse tööriistade, kulumiskindlate ja kuumus-tugevate detailide valmistamisel.
Pulberkomposiide kasutakse elektrikontaktmaterjalidena, mis peavad samaaegselt omama väikest elektri¬takistust, suurt soojusjuhtivust, elektroerosioonikindlust (kontaktide lagunemiskindlust sädelahenduste toimel), antifriktsioonsust (liugkontaktide kulumiskindluse tagamisel ), keevitumiskindlust (kõrget sulamistemperatuuri), samuti keemilist ja mehaanilist vastupidavust.