Veeseadus ja väetamine Väetiste ja taimekaitsevahendite miinimumnõuded (VTK) on oma olemuselt täiendavad nõuetele vastavuse (NV) nõuded, mida peavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 51 kohaselt kogu majandusüksuses 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud harita...
Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000 2. D Varud 15300 D Käibemaksu nõue 3060 DK K Kõlad tarnijatele 8360 LS 3. K Müügitulu 18800 K Käibemaksu kohustus 3760 Aktiva konto: nõuded ostjate vastu D Nõuded ostjate vastu 22560 AS: 4. D Kulud 15300 K Varud 15300 5. D Muud tegevuskulud 285
1. Ostjalearveesitamine D: Nõudedostjatevastu K: Tulu K: KM 2. Ostjapooltarvetasumine (eelnevaltarve on esitatatud ja tulu arvele võetud) D: Arvelduskonto/kassa K: Nõudedostjatevastu 3. Ostjapooltarvetasuminekohekassasse (lihtsustatudkorrastuluarvelevõtmine) D: Kassa, AK K: Tulu K:Käibemaks Ülesanne 3 lahendusega Ettevõtte müüb: 1. Kaupa, müügihind 25 400 + km 20%. Ostjale antakse tasumiseks aega 10 päeva D: Nõue ostjale 30 480 K: Tulu 25 400 K: Km 5 080 2. Teenust, hind 100 000 + km 20%. Ostja tasub kohe pangakaardiga 25%, ülejäänud summale antakse tasumiseks aega 7 kalendripäeva. D: Nõue ostjale 120 000 K: Km 20 000 K: Tulu 100 000 Ostja tasumine 25% kohe arvelduskontole D: Arvelduskonto 30 000 K: Nõue ostjale 30 000 3
jäi silindrilise vesiloodi suunale, ja teine pool kõrvalekaldest parandatakse silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest. Tegevust korrata algusest lõpuni seni, kuni alidaadi kolmandas asendis mull enam kõrvale ei kaldu Niitristi vertikaalniit Suunasin vertikaalniit selgelt nähtavale punktile ja liigutasin pikksilma selle peenliigutuskruvist üles-alla. Vertikaalniit ei liigunud kogu oma pikkuses mööda punkti, mis tähendab, et nõue ei ole täidetud ja tuleb justeerimiseks okulaarituubust koos niitristiga pöörata, vabastades eelnevalt okulaarituubuse kinnituskruvisid. Viseerimiskiir (kollimatsioonitasapind) Pikksilma pööramisel ümber oma telje moodustab viseerimiskiir tasapinna, mida nimetatakse kollimatsioonitasapinnaks. Nõude mitte täitmisel moodustab viseerimiskiir kaks koonilist tasapinda. Nurka viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel
Õigus on nõuda raha ja selle perioodi eest, mil raha oli tal kasutuses ka VÕS § 94 alusel intressi? 2. Vajalike kulutuste hüvitamine – Kaupo saab nõuda rehvide vahetamise ja auto üle värvimisega tekkinud kulud Benilt välja nõuda, kui ta on tagastanud auto VÕS § 191 lg 2 järgi FORMAALSED EELDUSED: Tagasinõude esitamine kõikide lepingupoolel olevate isikute suhtes – Praegusel juhul on ainult üks isik, seega VÕS § 192 ei kohaldu. VASTUVÄITED: Teise poole nõue – võimaliku rikastumise väljaandmise nõue – praegu ei esine Tasaarvestus – Kaupo sattus avariisse ning seega on Benil võimalus nõuda tasaarvestust VÕS 197 lg 1 järgi. Praegu ei ole avaldust selleks tehtud (VÕS § 198), nii et tasaarvestada praegu Ben teha ei saa. Järeldus: Kaupo võib nõuda Benilt lepingu alusel üleantud raha tagastamist, üle värvimise kulude ja rehvide maksumuse hüvitamist VÕS § 189 lg 1 järgi.
1.1. Käesolevaga garanteerib Garantii andja Garantii saajale Lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhuks. 1.2. Garantii andja poolt Garantii saajale väljamakstava summa suurus on piiratud [2000] euroga (edaspidi: Garantiisumma). 2. Garantiisumma väljamaksmine 2.1. Garantii saaja peab Garantiisumma väljamaksmiseks esitama Garantii andjale järgmised dokumendid: 2.1.1. Kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks, mis peab olema allkirjastatud Garantii saaja seadusliku esindaja poolt; ja 2.1.2. Garantii saaja kirjalik kinnitus kohustuse rikkumise kohta viitega konkreetsele Lepingu punktile, ning selgitus, milles kohustuse rikkumine seisneb; 2.2. Garantii saaja kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks ja Garantii kohaselt nõutud dokumendid tuleb edastada Garantii andja asukohta
arvel (AÕS §325 lg 1) Eesti õiguses üks kinnispandiõiguse liik –hüpoteek (nt saksa õiguses 3 liiki: hüpoteek, kinnisvõlg ja rendivõlg) hüpoteek on mitteaktsessoorne –ei eelda tagatava nõude olemasolu (va kohtulik hüpoteek). Olemus hüpoteek on valduseta pandiõigus. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja (piiratud ulatuses)vallata, kasutada ja käsutada. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue panditud kinnisasja arvel, seega on see mitte väljaandmise, vaid rahakstege Ulatub: peaasjale, olulistele osadele ja omanikule kuuluvatele päraldistele, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis ka rendi-või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne
U oli enne töövõtulepingu sõlmimist tarnija käest omandireservatsiooniga soetanud 150 000 euro eest ehitusmaterjali. Lepingu kohaselt oli ehitusmaterjali ostjal (U) õigus püsivalt ühendada kinnisasjaga vaid juhul, kui sellest tulenevad nõuded loovutatakse tarnijale L. Seepärast oli müügilepingus sätestatud, et materjali püsival ühendamisel võõra kinnisasjaga loetakse kaupade omandajale kuuluv töövõtulepingust tulenev nõue loovutatuks kaupade müüjale. Pärast töövõtulepingu sõlmimist võttis U pangast laenu 300 000 euro ulatuses. Selle laenu tagamiseks loovutas ta ehituslepingust tuleneva nõude H (vald) vastu pangale B. Nõude loovutamisel kinnitas U, et nõuet ei ole varem loovutatud. U ühendas ehituse käigus L-lt ostetud ehitusmaterjali kinnisasjaga pärast pangaga laenulepingu sõlmimist. 1) Kellele kuulub ehituslepingust tulenev nõue? 1. Võlasuhe 1.1. Kas leping on sõlmitud
Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt koera omanik ja A ei saa esitada vindikatsioonihagi. Siin väljendub soorituskonditsiooni tegelik tähtsus. Siin esines alusetu rikastumise nõue kõrvuti vindikatsiooninõudega. Sama olukord võib tekkida ka tasu avaliku lubamise ja asja leiu puhul. § 1044 lg 3 – kui lepingu rikkumisega on põhjustatud kehavigastusi või surm, siis on kannatanul lubatud valida, kas esitada oma nõue lepinguõiguse või deliktiõiguse alusel. Selline olukord võib tekkida arstivastutuse puhul (kui arst paneb toime ravivea, siis sellega rikub ta oma lepingulist kohustust ja paneb ühtlasi toime ka delikti)
Perekonnaõigus AÜ 2014/2015 Kodutöö II lahenduskäik I Maria nõuded: 1. Abielu lahutamine: a. Kas saab nõuda abielu lahutamist? i. PKS § 65 ja 67 hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel
Laboratoorne töö nr. 18 Pindalade mehaaniline määramine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kõrguste arvutamine Laboratoorne töö nr. 19 Lihtniveleerimine Koostas Juri Belov Juhendas Tarmo Kall Kompensaatornivelliiri Nikon AC-2s kontrollimine. I nõue: Ümarvesiloodi kontrollimine. Panime niveliiri statiivili ja tõste kruvide abil panime mulli keskele. Pärast pöörasime niveliiri 180 kraadi. Mull jäi keskele sllega on esimene nõue täidetud. II nõue: Niitristiku kontrollimine. Kuna meie niveleerimislattidel puudus vesilood tegime sell kontrollimist ripploodi abil. Viseerisime umbes 20m kaugusel olevale ripploodi niidile ja niitristiku vertikaalniit katuse täies ulatuses, sellega on teine nõue täidetud.
4. Välistavate asjaolude puudus. • VÕS § 108 lg 2 p-d 1-4: ammendav loetelu välistavatest asjaoludest. 5. Ajaline piirang pole ületatud. • VÕS § 108 lg-d 3 ja 4: mõistlik aeg, millal saab nõuet esitada. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus KOHUSTUSE TÄITMISEST KEELDUMINE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 110 lg 1 Nõude eeldused: 1. Võlgnikul on võlausaldaja vastu sissenõutav nõue. • VÕS § 82 lg 7: kohustuse sissenõutavus. 2. Nõue pole piisavalt tagatud. 3. Võlgnikul on võlausaldaja ees kohustus. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikas. 4. Võlgniku ja võlausaldaja nõuded on piisavalt seotud. • VÕS § 2 lg 1: võlasuhte definitsioon. 5. Seadus, leping või võlasuhe ei välista täitmisest keeldumist. • VÕS § 110 lg-d 2-4: loetelu välistavatest asjaoludest. 6. Tuginemine täitmisest keeldumisele. Eelduste kontroll:
11. Ostja tasub kassasse tehingus 8 esitatud arvest 50%. (600) 12. Arvestatakse põhivarale kulumit (amortisatsioonikulu) 360.-. Toimunud majandustehingute kirjendamine: 1. K Arvelduskonto -5000 Aktiva konto: arveldusk D tulumaksukohustus -5000. AS: 2. D Varud +15300.-, D käibemaksu nõue +3060, K võlad tarnijatele +18360. 3. D müügikulu -15300, DK D Käibemaksu kohustus +3760, LS K Müügitulu +3500 D Nõuded ostjate vastu +22560. Aktiva konto: nõuded o 4. D kulud -15300. AS: 5. K Muud tegevuskulud +285.-, D käibemaksu nõue +57, D Võlad tarnijatele +342. 6
Seega, pantida võib: 1. Asju 2. Varaliselt hinnatavaid õigusi –väärtpaberid, nõuete pantimine, osa või aktsia pantimine äriühingus, intellektuaalse vara pantimine, pandiõiguse enda pantimine jne. Pantida ei saa: 1. Asju, mille puhul oleks see vastuolus heade kommetega 2. Üldisi hüvesid, mis ei kuulu kellelegi (õhk, avameri) 3. Isiklikud nõuded, mida ei ole võimalik loovutada ( nt ülalpidamise nõue) 4. Isiklikke õigusi, mis ei ole üleantavad ja päritavad (nt isiklikud servituudid) 5. Õigusi, mida ei saa lahutada kinnisasjast (reaalservituut, kinnisasja igakordse omaniku suhtes seatud reaalkoormatis) Pantija- Võib olla kas võlgnik või kolmas isik (AÕS §278) PANDIGA TAGATAV NÕUE (AÕS § 279) Võib olla igasugune rahaliselt hinnatav nõue– nõude rahaline suurus peab olema määratletud Sh
Osaühingu sissemakse võib olla nii rahaline kui mitterahaline Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt Aktsiaselts 1 25 000 eurot) ettevõtlusvorm minimaalse põhikapitali Täisühingul peab olema Täisühing nõue puudub vähemalt kaks osanikku Usaldusühingus tegutsevad kaks või minimaalse põhikapitali enam isikut ühise Usaldusühing nõue puudub ärinime all. Vähemalt üks neist isikutest on täisosanik
kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008
maksmisele kuuluvate summade tasumise Võlgniku Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhuks. 1.2. Garantii andja poolt Garantii saajale väljamakstava summa suurus on piiratud [summa] euroga (edaspidi: Garantiisumma). 2. Garantiisumma väljamaksmine 2.1. Garantii saaja peab Garantiisumma väljamaksmiseks esitama Garantii andjale järgmised dokumendid: 2.1.1. Kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks, mis peab olema allkirjastatud Garantii saaja seadusliku esindaja poolt; ja 2.1.2. Garantii saaja kirjalik kinnitus Võlgniku kohustuse rikkumise kohta viitega konkreetsele Lepingu punktile, ning selgitus, milles Võlgniku kohustuse rikkumine seisneb; 2.2. Garantii saaja kirjalik nõue Garantiisumma või selle osa väljamaksmiseks ja Garantii kohaselt
Igal isikul on oma rikutud õiguse või huvi kaitseks pöörduda seadusega kindlaks- määratud korras kohtusse (TsMS § 3 lg 1). Seadus ei sätesta täielikku loetelu, milliste avaldustega võib kohtusse pöörduda. 1.1. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagiavaldusega on: 1.1.1. Abieluasjad (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, ühis- vara jagamine, abielusuhtest tulenevad nõuded teise abikaasa vastu jm); 1.1.2. Ülalpidamisasjad (nõue alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmi- seks, muud seadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded); 1.1.3. kinnisasjaga seotud asjad (kinnisasjaõigusega seotud nõuded, kinnis- asja valduse kaitse, korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue, kinnisasja sundtäitmisega seotud nõue, reaalservituuti, reaalkoormatist või ostueesõigust puudutav nõue jm); 1.1.4
isiklike investeeringute riski Ühistu ei ole kapitali ühin, sest kõigil liikmetel on võrdne hääleõigussõltumata sissemakse suurusest Ettevõtlus uuendusliku riski äri käivitamine ja juhtimine 2. Iseloom lüh usaldu-täisühingut, aktsiaseltsi ja osaühingut. Täisühing - 2või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ätinime all - solidaarne vastutus kogu oma varaga - peab olema ühingu leping - puudub algkapitali nõue Usaldusühing - luuakse, kui ühel on raha, teisel äriidee - 2 osanikku: usaldus- ja täisosanik - täisosanik vastutab kogu oma rahaga, usaldusosanikul on piiratud vastutus - algkapitali nõuet pole - peab olema ühinguleping Aktsiaselt - algkapital jaguneb aktsiateks - algkapitali nõue 400 000.- - aktsia lubatud miinimumväärtus 10.- - aktsiad jagunevad 2-ks: eelis ja liht
Võiks lähtuda sellest, kas on ka teisi võlausaldajaid. Pankroti protsess: 1. pankrotiavaldus (esitakse kohtusse) kontrollitakse peamiselt formaalseid asju (kas on esitatud õigele kohtule jne) 2. ajutise halduri määramine (esitatakse kohtusse) kontrollitakse teatud asjaolusid (ei ole veel maksejõuetus!) * kas nõue on olemas? ajutine haldur selgitab välja majandusliku olukorra 3. Menetluse algus Kõik võlausaldajad võrdsele positsioonile: kõik nõuded muutuvad sissenõutavateks! (sõltumata al- gsest tähtajast) Nõuete liin 1. esitamine 2. kaitsmine 3. nõuded on selgunud Vara liin * Ideaalne variant: tegevus korraldatakse ümber, nõuded rahuldatakse
Osaühing Täisühing Füüsilisest isikust Usaldusühing ( OÜ ) ( TÜ ) ettevõtja ( FIE ) ( UÜ ) Olulised punktid Ettevõtte tegevusala Vähemalt 2 osanikku Põhikiri puudub Põhikapitali nõue asutamisel Ettevõtlusvorm Saab registreerida Tuleb esitada vaid puudub Nimi internetis avaldus, kas internetis Kerge Kaubamärk Tuleb taotleda või notari kaudu registreerimine
Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaotata. Nõue on suunatud vältimisele või kõrvaldamisele. Vallasomand – vallasasja üleandmine, kui võõrandaja annab asja üle valduse omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Vallaspant – asi antakse pandipidaja valdusesse
Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei ole, seal piisab sellest, et A näitab, et andis B-le koera üle, st tegi soorituse. Mis saab kui A tühistab ML olulise eksimuse tõttu, st Kot on tühine. Kas siis samamoodi valikuõigus? AÕ-lik vindikats ei rakendu, kuna Kät ei ole tühine. A-l kaob ära koer. B leiab koera üles, enne seda A lubanud avalikult tasu koera leidjale 20 eur. B-l
loomulikult kasutati. Kuna aga ka 1994. aasta TsÜS § 92 lõigete 2 ja 3 kohaselt oli kirjaliku vormi puhul nõutav omakäeline allkirjastamine, siis ei saanud näiteks faksi või e-kirja saatmist ka toona pidada kirjaliku vorminõude täitmiseks. 1. juulil 2002 jõustunud TsÜS-s on täpsustatud ka kirjaliku ja notariaalselt tõestatud vormi mõistet. Kirjaliku vormi vasteks 1994. aasta TsÜS-s oli lihtkirjalik vorm, mille puhul kehtis omakäelise allkirjastamise nõue (1994. aasta TsÜS § 92 lg 2) ning mille järgimiseks piisas poolte allkirjadega kirjavahetusest (1994. aasta TsÜS § 92 lg 3). Kirjalik vorm oli 1994. aasta TsÜS kohaselt laiem mõiste, hõlmates § 92 lõike 1 kohaselt nii lihtkirjaliku vormi kui ka notariaalselt tõestatud vormi. Lisaks on 2002. aasta TsÜS-s sisse toodud notariaalse kinnitamise mõiste (TsÜS § 81). Kuni 1. juulini 2002 kehtinud TsÜS § 92 eristas notariaalset tõestamist vajavat tehingut ning
nõude rahuldamine. • Sissenõudmine aitab lahendada maksujõuetust või otsest tahtlust mitte maksta. • Sundtäitmine on riigi poolt teostatav sunnivahend, millega tagatakse rahaliste vahendite laekumine riigieelarvesse ja võlgniku kui sisenõudja/võlausaldaja õiguste säilimine. SISSENÕUDMISE PROTSESS • Nõude sundtäitmise eelduseks on kohustuse täitmise tähtpäeva saabumine ja nõude aluseks oleva täitedokumendi jõustumine. • Nõue pööratakse sundtäitmisele ühtsetel alustel. • Sissenõudjal on õigus sooritata esmased standardseid täitetoiminguid ning pöörata nõue võlgniku rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele. • Samuti on võimalus taotleda käsutamise keelumärke kandmist võlgniku registervarale. SISSENÕUDMISE PROTSESS 2 • Nõue edastatakse kohtutäiturile, kui nõuete sissenõudja on esmaseid täitetoimingud teinud ning need ei ole andnud tulemust.
kahelda (st võimalikud viited poolte tahteavaldustele, teovõimele, vorminõuetele jne). Kuigi kaasuse enda tekstis on viidatud, et „hankelepingu sõlmimise õiguspärasust ei pea kontrollima“, siis kahtluse korral, et ehk läheb sellest osast siiski punkte kaduma, siis võib ka lepingu kehtivuse bloki üle kontrollida. I. Hankija nõuded Täitja suhtes Kas Hankijal eksisteerib kahju hüvitamise nõue Täitja vastu VÕS § 115 lg 1 alusel? Eeldused:1 a) Kehtiv võlasuhe VÕS §-de 8 ja 11 mõttes (+). Eelnevalt sai kontrollitud, et poolte vahel eksisteerib kehtiv hankeleping. Kuna käesoleval juhul tuleb tugineda vaid võlaõigusseaduse üldosale, siis puudub vajadus konkretiseerida lepingu tüüp. b) Kohustuse rikkumine VÕS § 100 kohaselt (+). Hankelepingu § 4.2.3 kohaselt pidi Täitja
valdaja kohustatud lubama asja otsida ja ära viia, kui asi ei ole vahepeal kellegi valdusse võetud. Kinnisasja valdajal on õigus nõuda asja otsimisest ja äraviimisest tekkinud kahju hüvitamist. Kui on alust eeldada kahju tekkimist, on kinnisasja valdajal õigus tagatise saamiseni keelduda loa andmisest asja otsida või ära viia. Keeldumine ei ole lubatud, kui viivitamine on ohtlik. Valduse kaitse nõuded § 44 Valduse rikkumisest tulenev nõue § 45 Valduse äravõtmisest tulenev nõue On nn possesioorsed ehk valduslikud nõuded, põhinevad valdusel – ei ole seotud õigusega sellele. Saavad kasutada omaniku kõrval ka valdajad, kes ei saa toetuda omandiõigusele (üürnikud, rentnikud jne) Valdusnõudega võib kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. § 44. Valduse rikkumisest tulenev nõue (14) Valduse rikkumise korral on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist.
4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27.eXtreme programmingu alustalad 28.Kirjelda lühidalt XP-d 29.Mis on mudel? eksam 30.Mis on UML? Miks on seda vaja? 31.Tarkvaratehnika 3 vaadet. 32
3) 200 4) 540 6) 515 S1 540 0 S1 1000 S1 S1 345 D Nõue ostjatele K D Müüdud kauba kulu K D Kaup K D Palgakulu K D PV akumuleeritud kulum K 3) 1030 5) 610 610 S0 3500 6) 515 515 7) 9 5) 610
Tsiviilõigusliku kaasuse puhul taandub lahendus enamasti küsimusele: "Kas X võib nõuda Y-lt (või enamatelt isikutelt) teatud käitumist (sooritust)"? Igasugune muu ülesandepüstitus (küsimuseasetus) viitab üksnes ühele osale sellest küsimusest. B Nõude põhjendatus ehk lahenduse materiaalosa ("ekspertarvamuse stiil"). Siin tuleb kontrollida, kas X-le (või enamatele isikutele) kuulub kaasuse asjaolude põhjal nõue Y (või enamate isikute) vastu. I Lahenduskäiku tuleb alustada järgmiselt: "X-l saab olla nõue Y vastu (nt AÕS §-st 80 tulenev nõue auto väljaandmiseks)... [järgmiste eelduste olemasolul]:" Või osaline küsimusepüstitus: "Kes on auto omanik?" Seejärel tuleb järgemööda analüüsida järgmisi küsimusi: 1. Kas on täidetud selle normi kohaldamise eeldused, milles ettenähtud õiguslik tagajärg on vastuseks kaasuses püstitatud küsimusele
olemasolu korral oma kohustuste rikkumise eest. Hoolsus, mida rakendatakse oma asjades (§ 104 lg 6) on kolmas võlgniku vastutusest vabastamise kriteerium ning asub oma olemuselt süü ja vabandatavuse vahel. Hoolsus, mida rakendatakse oma asjades, on samuti subjektiivne kriteerium. Hindamise aluseks on, kuidas see isik käitub tavaliselt. ÕIGUSKAITSEVAHENDID KOHUSTUSE RIKKUMISE PUHUL 1. Täitmisnõue ja täitmise parandamise nõue Kohustuse rikkumise esinemisel huvitab võlausaldajat kas tal on võimalik nõuda kohustuse täitmist või mittekohase soorituse parandamist. VÕS § 108 eristab kohustuse täitmise nõude puhul rahalisi nõudeid ja mitterahalisi nõudeid. Kui võlgnik rikub kohustust, mis seisneb raha maksmises, siis selle täitmist võib temalt alati nõuda (§ 108 lg 1). Rahalise kohustuse rikkumisel on tegemist mittekohase täitmisega. Seega ei saa uut täitmist
- Auto omand võis üle minna Mlt Ole AÕS §92 lg 1 Omandi üleminek: kokkulepe omandi ülemineku kohta (KÄSUTUSTEHING), valduse üleminek OMANDI ÜLEMINEK = KÄSUTUS Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust?
Osa kaasomaniku osast ei või laevahüpoteegiga koormata. (3) Laevahüpoteek ei eelda tagatavat nõuet. Laevahüpoteegi tekkimine (1) Laevahüpoteek tekib kande tegemisega laevakinnistusraamatusse. (2) Hüpoteegi kandmiseks laevakinnistusraamatusse on vaja omaniku ja hüpoteegipidaja notariaalselt tõestatud kokkulepet hüpoteegi seadmise kohta. 9. Merinõude mõiste. § 781. Merinõude mõiste Merinõue on nõue, mis tuleneb: 1) laeva toimimisest tingitud varakaotusest või -kahjustusest; 2) maal või vees laevatööga otseses seoses toimunud surmajuhtumist või kehavigastusest; 3) päästetöödest või päästelepingutest, kaasa arvatud erikompensatsioonist keskkonnaohtliku laeva või selle kauba päästeoperatsiooni puhul; 4) laeva tekitatud keskkonna-, rannajoone- või nendega seotud huvide kahjustamisest või kahjustamise ohust, samuti:
võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2 Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue) Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine, tasaarvestus, hinna alandamine Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord: leping- 1.) seadus ◦ kahju õigusvastane hüvitamine- 3.) ◦ alusetu rikastumine ◦ käsundita asjaajamine ◦ tasu avalik lubamine ◦ muu seadusest tulenev alus (VÕS§14,15)- 2.)
Riiklikku järelevalvet käesolevate nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ja teised järelevalveasutused oma pädevuse piires.Ehitustööde alustamisest etteteatamine Üldised kohustused Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise tellija, projekteerija ja ehitusettevõtja koos ning eraldi selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus teostatakse ehitustöid) töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Eriti oluline on see nõue, kui töös tekivad ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide jäätmed; masinate ja seadmete paiknemiskohad; 5täitematerjalide või pinnase kogumiskohad; liikumis- ja ühendusteede mõõtmed, nende paiknemine, valgustus ja korrashoid; pääste- või kiirabibrigaadide juurdepääsuteed õnnetusjuhtumi puhuks; evakuatsioonipääsude ja -teede paiknemine. Ohtlike tööde loetelu ehituses: Ohtlikuks tööks loetakse töö millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse
Seda nn. "parema käe reeglit" tuleb rakendada ka tagurdades. MANÖÖVRID Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööduda sagedaste ümberreastumistega. Enne pööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Nõue ei kehti sõitmisel ringliiklusega ristmikule ja pöörde korral, mida vastav liikluskorraldus- vahend lubab teha ka mujalt. Must ring ristmiku keskpunkt Punased ringid sõidutee äärte ja telgjoone lõikumiskohad Punane viirutus sõidukeelu ala
kõigi asutajate poolt Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks Vähemalt kaks liiget, kelle varalised ja muud kohustused määratakse kindlaks põhikirjaga MTÜ-d juhib ja esindab juhatus Juhatuse liikmed valitakse tähtajaliselt kuni Tulundusühistu Äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse Osanikel puudub isiklik varaline vastutus ühistu kohustuste eest Minimaalne põhikapitali nõue 2500 eurot Asutajaid peab olema vähemalt viis Riigilõiv 140,60 eurot Liikmed osalevad ühistus: · tarbijate või muude hüvede kasutajatena; · hankijatena; · tööpanuse kaudu; · teenuste kasutamise kaudu; · mõnel muul sarnasel viisil Aktsiaselts Piiratudvastutusega äriühing, mille aktsiakapital jaguneb aktsiateks Kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) Peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on:
kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Kohtupraktikast on välja kujunenud asjaolud, mille esinemisel ei saa isikule esmaste ÕKV-te kasutamata jätmist ette heita: Esmase ÕKV-i kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud. Nt kui haldusakti tühistamine ei kõrvaldaks kahju tekkimist. Sel juhul ei lange kahju hüvitamise nõue ära, kui haldusakti pole vaidlustatud. Esmase ÕKV-i kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanu jaoks reaalselt võimalik või arusaadav. Esmase ÕKV-i kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks kohtupraktikas on peetud nt kaebaja viibimist haiguse tõttu hooldekodus. Esmaste ÕKV-te kasutamine välistab lõputute kahju hüvitamise nõuete esitamise riigi vastu ja tagab selle,
Õigusakt. Õiguse realiseerimine. Õiguse tõlgendamine Õigus (objekt mõttes) riiklikult kehtestatud üldkehtivad reeglid. (Subjekt mõttes) objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes. Nt saada juhiluba, kui eksamid on tehtud, arstitõend olemas jm nõuded täidetud. Õigusakt on eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel kehtestavad riigiorganid vastavalt oma pädevusele ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad peale kohustusi Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused.
Keha liikumishulk on null. Matemaatiliselt saame selle kirja panna järgnevalt: n ∑ → Fi=0 i n ∑ →M i=0 i=1 kusjuures kõik üksikud jõumomendid on arvutatud ühe ja sama vabalt valitud punkti suhtes 𝑃 ⃗ = 0 (saame valida taustsüsteemi, et see nõue oleks täidetud). Kui me valime jõudude koondumispunkti jõumomentide arvutamise taandamistsentriks, siis osutub, et kõik jõumomendid on nullid ja jääb järele ainult väliste jõudude vektorsumma nulli nõue (puuduvad keha pöörata üritavad jõud. Veel oluline: Jäigale kehale mõjuvat raskusjõudu võib vaadelda kui keha raskuskeskmesse rakendatud jõudu. Sellest järeldub, et gravitatsiooniväljas asetseva koonduvate jõudude süsteemi korral on jõudude koondumispunkt alati
Juhatus on osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Nõukogu olemasolu on vabatahtlik. 4. Vastutus- osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Osaühingu eelised: Kiire ja lihtne asutada Madalad algkapitali nõue (2500 eurot) Osanike isiklik varaline vastutus osaühingu kohustuste eest puudub. Aktsiaselts Aktsiaseltsi asutamiseks on vaja asutamislepingut ja põhikirja. Edasi tuleb esitada juhatuse, nõukogu liikmete ning audiitorite nimekiri ja tõendid aktsiakapitali sissemaksete ning riigilõivu tasumise kohta. Eripäraks on aktsiaseltsi puhul nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsil on kohustuslik omada audiitorit. 1
sätestatud nõuetele. Selles määruses ei ole midagi sellist, mis ahistaks hobimesinikke. Vähemalt ei suuda ma seda sealt leida. Nõuded mee käitlemisele. Mesi pärineb kliiniliste haigustunnusteta mesilastelt. Enamus eesti mesinikest peavad seda oluliseks. Mee kogumine, transport, hoidmine, säilitamine toimub viisil, mis väldib selle saastumist. Elementaarne mesinikele. Mesindussaadustega vahetult kokkupuutuv isik peab omama tervisetõendit, see nõue on vähe imelik. Ma pole selle nõude osas pädev, ju on põhjus, miks seda on vaja. Kõik toiduga kokkupuutuvad materjalid peavad olema toiduga kokku puutuda lubatud materjalist (märgistus, vastavusdeklaratsioon). Tundub , et ka see on elementaarne igale mesinikule, kindlasti on erandeid. Nõuded mee käitlemisele. Toidu märgistus peab vastama kehtivatele nõuetele. Mesi peab vastama teda iseloomustavatele koostis- ja kvaliteedinõuetele. See on
Otsimisõigus kuulub ainult otsesele valdajale. Valdajal õigus eistada valduse kaitseks nõudeid otse rikkujale või hagi teel kohtusse. Selline protsess selgitab ainult faktilist olukorda. Selle roll on omaabi vähendamine ja ühiskondlike suhete inimlikustamine. Valduse kaitse nõudeid nim possessoorseteks e valduslikeks nõueteks, kuna need põhinevad vahetult valdusel ega ole seotud õigusega sellele. Valdusnõudega võib kaasas käia ka võlaõiguslik kahju hüvitamise nõue. Säte annab valdajale õiguse nõude valduse rikkumise korral rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Rikkumise kõrvaldamine tähendab kestva füüsilise kitsenduse korral rikkumise allika kõrvaldamist, et sellest enam kitsendusi tekkida ei saaks. Edasiste rikkumiste ärahoidmisele suunatud nõude esitamiseks nõutav vähemalt kordumise oht. Nõude rahuldamine on välistatud kui nõudja valdus on rikkuja või tema eelkäija
Mittekohane täitmine- §108 -> §222 OSTAJA VASTUTUS • Müüja ÕKV eeldused ostjapoolse rikkumise korral ◦ Müügilepingu rikkumine ostja poolt (viivitus ostuhinna tasumisel) ◦ ostja vastutus (§103) • Müüja ÕKV-d ostja vastu: §101 lg1 ◦ müüja kohustuste täitmisest keeldumise õigus §111- asja ja omandi üleandmisest keeldumine ◦ täitmisnõue §108 lg1- rahaline kohustus, muud kohustused- §108 lg2 ◦ viivise nõue §113 ◦ kahju hüvitamise nõue §115 ◦ lepingust taganemine §116 MÜÜJA VASTUTUS Tuleb eristada müüjapoolset müügilepingu mittetäitmist ja täitmisega viivitamist ning müügilepingu müüjapoolseid rikkumisi, mis seisnevad ostjale lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises. Lepingutingimustele mittevastavus Muud rikkumised: Lepingu mittettäitmine ja täitmisega viivitamine Ostja ÕKV eeldused müüja poolse rikkumise korral:
2 järgi oleks vabandavaks asjaolud. Samuti puudub § 106 lg 1 tulenev vastutust välistav kokkulepe. 4. Käendaja vastutuse eeldused 4.1. Kas on saabunud käendusjuhtum? Eelnevalt on kontrollitud, et esines põhikohustuse kohustuse rikkumine ja on olemas põhivõlgniku vastutus. VÕS § 145 lg 1 lause esimene osa kohaselt vastutab sellisel juhul nüüd ka käendaja. 4.2. Kas võlausaldaja on esitanud nõude põhivõlgniku vastu ja nõue ei ole rahuldatud? Kaasuse tekstis on kirjas, et põhivõlgniku majanduslik seis on halvenenud ning järelikult ei ole põhivõlgnikul ka võimalikku võlausaldaja esitatud nõuet rahuldada. see on täiendava vastutuse kohta, seda atm kontrollima ei pea – see on ainult siis kui lepingus on kokku lepitud. Pangalepingutes seda tihti ei ole, nad tahavad kohe realiseerida käendajalt. Käendaja peaks soovima seda alati sisse kirjutada. 5
Täitemenetlus KONTROLLTÖÖ 1) Menetlusosalised (nende õigused ja kohustused) Üldiselt: Menetlusosalisteks on kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, nt eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne. Eraldi on seaduses välja toodud isik, kellel on sundtäitmist takistav õigus või nõue, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara realiseerimise käigus saadavast rahast, näiteks pandipidaja, reaalkoormatise omaja. Menetlusosaliseks on ka sissenõudja ning võlgnik (käsitleme eraldi allpool). Menetlusosaliste ringi kindlaks tegemine on oluline, sest menetlusosalistele tuleb selgitada nende õigusi ja kohustusi täitemenetluses. Neile tuleb kätte toimetada mitmeid dokumente. Menetlusosaliste õigused: 1
väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada võlgniku kaitseks eelistund,kus selgitatakse välja pankrotimenetluse algatamisega seonduvad asjaolud. Seal on võlgnikul võimalus võlausaldaja nõuded vaidlustad või tõendad,et ta ei ole maksejõuetu.
3. Õ.normi rakendamine, kui see on seaduses ette nähtud, on kohustuslik igal juhul ega sõltu õ.rakendava organi suvast 4. Senikaua kui antud asjas on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastu võtta uut otsust, et mitte tekitada otsuste kollisiooni. Kui on vaja uut, tuleb eelnenud enne tühistada 5. kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise vormi, tuleb sellest rangelt kinni pidada Õ. rak. põhjendatuse nõue tähendab, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud; otsus peab tuginema antud asja faktilisele alusele. Õ. rak. otstarbekohasuse nõue on käsitletav kahest aspektist: · Seadus annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juuridilist tähendust omavatele suhetele · Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev Õ. rak
Ants aga mõisteti süüdi ning talle määrati kahe aastane vanglakaristus. Naasnuna vanglast oli Ants silmitsi aga imestama paneva ollukorraga. Raha polnud ning kadunud oli ka noor naine. Selgus, et Ella oli oma kulutamistega liiale läinud ning kolinud mehe juurest enne tema vabanemist ära. Ants teadis aga Ella pangaandmeid ning kandis enda arvele sealt raha. Kui Ella seda märkas otsustas ta asja anda politseisse ning järgnes kohtumenetlus. Ella esindaja argumendid ning nõue Raha, mille Ants enese ettevõtel omandas kuulus Ellale ning oli väidetavalt naise enda teenitud. Sellel rahal polnud mingit seost Antsuga ning mehel polnud mingisugust õigust seda raha sealt võtta oma otstarbeks. Lisaks võib Antsu süüks panna ka tõsiasja, et kasutades Ella internetipanka rikkus ta teisi seaduseid, kasutades valeidentiteeti raha omandamiseks. Selline teguviis on Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatav. Põhiseaduse § 32 ütleb
Peab õppima saladusi hoidma ja sõbrale peab olema ustav isegi tema vea korral. Tihti on laste probleemiks see, kas sõbraga võib riielda. Ka nende asjade üle oleks lastega hea arutleda. 2 2.JOHANNES KÄISI TÖÖD Tänapäeva kool peab tunnustama õppeaine valikus ja käsitluses kõigepealt kaht pedagoogilist põhinõuet lapsepärasuse ja eluläheduse nõuet. a) Lapsepärasuse nõue tähendab seda, et õpetuse sisuks võivad olla ainult lapse huvideringi kuuluvad asjad ja nähtused mis talle ka arenemis ja jõukohased. Last huvitab kõik, mis kuidagi puuduta ta tundeid, mis talle meeldib, mis oma liikuvuse või värviküllusega paelub ta tähelepanu, aga ka asjad, mis vahel tekitavad hirmutunnet, kuid tunduvad huvitavana. Õpetaja peab tählepanelikult jälgima laste käitumist ja
annaabi.ee 
