kes on tänasele Eestile oma arenguga eeskuju andnud, kuid me peame arvestama ,et me oleme saanud oma heaolu ehitada üles väga lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö. Võrdlengi meie heaolutaset meie poliitilise liitlase Taanlastega. Taani on muidugi oma heaoluriiki arendanud ja täiuslikkuseni viinud aastaid kauem kui Eesti. 1) kõrge elatustase keskmise eestlase elustandart on suhteliselt igal inimesel on :kindel elukoht auto,arvuti, telefonid jne..-päris hea võrreldes näiteks arengu maadega Keskmise taanlase elatustaset iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid, telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte.
Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Soome pensionid on unistuseks nii mõnelegi eestlasele. Juba aastase tööga Soomes , teenib eestlane endale 1/3 suuruse lisapensioni. 2) kõrge elatustase - keskmise eestlase elustandart on hea: auto,arvuti, telefonid-päris hea võrreldes võrreldes Aafrika riikidega . Eesti elustandardi nõrkust nätab see, et siia ei soovi tulla migrandid. - keskmise soomlase elatustaset iseloomustavad samad välised heaolumärgid: auto, arvutid, telefonid. Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon ning kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul. Inimeste toimetulek tööd mittetehes on kadestusväärne. Elatustaseme eest
indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT) ● Argumenteerimise küsimused: 1) Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. 2) Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik. 3) ÜRO inimõiguste (üld)deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama inimõigustest 4) Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla.
Vanemate ja laste ülalpidamiskohustused: oma alaealise/täisealise lapse ülalpidamine, kuni laps õpib põhi-, kesk-, kutsehariduskoolis, kui vabatahtlikult seda ei tehta, määrab kohus elatisraha 1.le lapsele ½ min. palgast(mitte vähem), kohus võib määrata väiksema summa juhul, kui peres on veel lapsi(keegi ei tohi kannatada), elatisraha nõudmine ei sõltu kooselust, abielust, isik peab esitama min. palga tõendi(tegelik elustandart parem). Vanemate ülalpidamine(täisealiste laste korral):kohus arvestab kõigi laste olemasolu, raha nõudmisel arvestatakse mõlemat poolt, ehk laps vs. Vanem, raha ei saa nõuda kui vanemlikud õigused on ära võetud. Teiste perekonnaliikmete ülalpidamine: vanavanemad on kohustatud ülal pidama lapselapsi(kui vanemaid ple), täisealiseks saanud lapselapsed peavad ülal pidama vanavanemaid, täiealised õed-vennad peavad üleval pidama nooremaid õdesi-vendi.
Juhtivad demokraatlikud suurriigid tunnustasid Eesti riiklikku iseseisvust 1921.aasta algul. 1921 võeti Balti riigid vastu maailma maid ühendanud Rahvasteliitu. See tagas Eestile rahvusvahelistes suhetes võrdväärse partneri rolli. Iseseisvuse üheks lahutamatuks tunnuseks on oma raha. 1. jaanuarist 1928 hakkas riigis kehtima uus vääring Eesti kroon. Eestisse tulid uudsed tööstusharud ning väiketööstus. Eesti edenev majandus ja tõusu haridustase parandasid elu kvaliteeti. Elustandart jäi küll alla Põhjamaadele, kuid iseseisvuse säilides oleks see peaegi saavutatud. Rajatu uusi teid ja sillutati tänavaid, arendati bussi- ja lennuühendust. Jõudsalt arenes telefoniside. Linnad muutusid puhtamaks. Kaasaegsed korterid ja moodne kodutehnika muutsid elu mugavamaks. Eesti keel oli muutunud igal tasandil kasutuskõlblikuks kultuurkeeleks, mille ebaõigluses keegi ei kahelnud. Eestlased on end korduvalt vabaks laulnud. 1869 aastal alanud laulupidude traditsioon jätkus
Muu kohustus, mida pankrotiseadus loeb massikohustuseks (audiitori kulud) Pankrotivara koosneb vt § 108, lg 2. Pankrotivara saab tekkida erinevatel alustel. Millisele varale ei saa sissenõuet pöörata? Tulenevalt täitemenetluse seadusest (TMS), vara mida ei saa arestida, § 112 ja § 132, min. palga alammäära suurust vara,riiklikku pensioni, vallasasju nt 1 tool ja 1 voodi ehk siis täitementluseseadus sätestab varad mida ei saa arestida, et säiliks minimaalne inimväärne elustandart. Vaata lisaks kultuuri- ja sotsiaalobjektide pankrotist välistamise seadust. Miks pankrotivara on oluline? Sest võlausaldajad saavad vara arvel rohkem nõudeid rahuldada ning haldur saab pankrotivara koguväärtusest tulenevalt tasu,miinimum 1%. Alus vara juurde saamiseks vara tagasivõitmine ehk tunnistatakse kehtetuks tehingud millega on kahjustatud võlausaldajate huve või võrdse kohtlemise printsiipi. § 110 annab üldalused ja § 111-117 erialused(tegemist ammendava loeteluga)
annaabi.ee 
