Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PANKROTIÕIGUS konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
pankrot, võlg, võlgnik, võlausaldaja, haldur, pankrotimenetlus, hagi, maksejõuetus, pankrotihaldur, kompromiss, esitad, pankrs, hagita, hüvitis, pankrotiavaldus, toimkonna, pankrotis, hagimenetlus, pankrotiseadus, riigilõiv, üldkoosolek, arest, kompromissi, töötaja, võitmine, asjaolud, varad, tagasivõitmise, aresti, tööandja, arvest, jaotisPANKROTIÕIGUS I LOENG: PANKROTIMENETLUS Makseraskused võivad olla: 1)Ajutised -võimalikud abinõud Saneerimine-eraõiguslike juriidiliste isikute suhtes. Selle eesmärgiks on ettevõtja, võlausaldaja ja kolmanda isiku huvide kaitsmine jne. Kaitsmine toimub nõuete ümberkujundamise teel. (1) Nõude ümberkujundamine on muu hulgas: 1) kohustuse täitmise tähtaja pikendamine; 2) rahalise nõude täitmine osamaksetega; 3) võlasumma vähendamine; 4) kohustuse asendamine juriidilise isiku osa või aktsiaga.
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. EESMÄRK: Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta. Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda.
1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajutise halduri määramine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Pankrotiasja ettevalmistamine ja .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.5 .. ja Ajutine pankrotihaldur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................... 3 1.PANKROT.......................................................................................................... 4 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA.........................................................4 1.2. EESMÄRK...................................................................................................... 4 1.3. PÕHJUSED..................................................................................................... 5 1.4. TAGAJÄRJED.................................................................................................. 6 1.5. PANKROTIMENETLUS.....................................
AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel. Pankrotimenetluses toimub nõuete kaitsmine. Võlausaldajad saavad raha proportsionaalselt oma nõude suurusele. Pankrotimenetlus toimub kohus ja viib seda läbi pankrotihaldur, kes teeb võlgniku tehinguid pankrotivaraga. Kui pankrotivara ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud, siis on paratamatu, et osa võlausaldajate nõudeid jäävad kas täielikult või osaliselt rahuldamata. See juhtub väga tihti praktikas ja seda uurime me oma töös. Pankrotimenetluse raugemine
Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1
Pankrotiõigus Loeng I 08.09.2008 Pankrotiseadus Vt viidatud kohtupraktika! I teema: pankroti olemus, väljakuulutamise ja väljakuulutamise tagajärjed. 1.1 p olemus ja p menetluse üldiseloomustus PaS mõiste on esimene säte. P on jur mõiste. P-st saab rääkida õiguslikus täh-s ainult siis, kui kohus on p välja kuulutanud. P juures määrava täh-ga mõsite on maksejõuetus. Kui isik on püsivalt maksejõuetu. Keskne küs- millal on isik maksejõuetu? Mida see täh? Isik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi
3.5 Usaldusühing · Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik. · Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses. · Kaks võimalust samad mis eelmistel. · Puudub miinimumkapital. · Raamatupidamine on tekkepõhine. · Maksud nagu eelmisel. 4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid
6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud, kes ei ole konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad, ei või olla võlausaldajate üldkoosoleku liikmed, küll aga võib seal võlausaldaja esindajana osaleda selleks volitatud isik. Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda ka pankrotivõlgnik ning üldkoosolekule kutsutud või lubatud isikud. Võlausaldajate üldkoosolekuid juhatab pankrotihaldur. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb ka pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik. Teistel võlausaldajate üldkoosolekutel osaleb kohtunik siis, kui on alust arvata, et võib tekkida vaidlus häälte arvu määramise üle. (PankrS § 80)
Viimased muudatused mis pankrotiseaduses tehtud on lähendanud pankroti olemust võlgniku huvide kaitsmise ideele. PankrSs on defineeritud, mida mõistetakse maksejõuetuse ja pankrotina (§1). Maksejõuetuse ja pankroti määratlusi ei tule käsitleda kõikehõlmavate definitsioonidena, eesmärgiks on selgitada, millises tähenduses neid mõisteid seaduse tekstis kasutatakse. Võib muidugi väita, et pankrot on objektiivne nähtus, sõltumata sellest, kas see on kohtu poolt välja kuulutatud või mitte. Seaduses on lähtutud sellest, et pankrotist üldisem kategooria on maksejõuetus, mis objektiivselt iseloomustab majanduslikku olukorda, ,,pankrotile" on aga antud seaduses juriidiline tähendus - see on üksnes kohtu poolt tuvastatud maksejõuetus. Seega pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus.
O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel! 1. Võlanõustamisteenus sotsiaalhoolekande seaduse mõistes Võlanõustamine on terviklik abiliik, mis on suunatud finants-majanduslikku hädaolukorda sattunud isikutele, peredele ja leibkondadele, kellel majanduslikest raskustest põhjustatuna on tekkinud või tekkimas sotsiaalsed probleemid 2. Mõisted: võlg, võlgnik, võlasuhe Võlg on teise isiku täitmata varaline kohustus. Võlgnevuseks tuleb pidada olukorda, kus võlgnikule on esitatud võlanõue, kuid ta ei suuda seda tasuda täies mahus ning ettenähtud tähtajaks iseseisvalt. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama.
Osaühing ei lõpe automaatselt pankroti välja kuulutamisega. Pankrotiseaduse § 35 sätestab pankroti välja kuulutamise õiguslikud tagajärjed, nende hulgas ei ole märgitud juriidilisest isikust võlgniku lõppemist. Pankrotiseaduse § 77 punktide 2–4 kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses otsustada võlgniku lõpetamine või ettevõtte tegevuse jätkamine ja kompromissi tegemine. Kui osaühing pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib osaühingu haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja osaühingu lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks (PankrS § 130 lg 3). Kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 alusel, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja
Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus – Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. – Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust kui väge ratsionaalset ja otstarbekohast vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi ülesande täitmisele. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. – Õigusriigis peab poliitiline tegevus toimuma õigusega kindlaksmääratud raamides. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus. Kui majanduses toimuvad olulised muudatused, siis
piirama. Sotsiaalriik sekkub laialdaselt ühiskonnaellu. Riik tegutseb kui sotsiaalse õigluse ja avaliku heaolu kaitsja. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas ning ta leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Õigus on riigi poliitika teostamise vahend. Oma poliitika teostamisel kasutab riik eelkõige õigust kui väge ratsionaalset ja otstarbekohast vahendit ühiskonnaliikmete käitumise suunamiseks riigi ülesande täitmisele. Õigus on poliitika ohjeldamise vahend. Õigusriigis peab poliitiline tegevus toimuma õigusega kindlaksmääratud raamides. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Õigus on majanduse peegeldus
vastutuselevõtmist. Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000–16 000 000 eurot. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega. Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 13. Äriühingute maksejõuetus. Maksejõuetus – varaliselt mittesuuteline kõiki kohustusi täielikult katma Eristatakse ajutist ja püsivat ehk alalist maksejõuetust. Maksejõuetuse hindamisel on oluline võlgniku püsiv maksejõuetus, ajutise maksejõuetuse korral puudub alus pankroti väljakuulutamiseks. Järelikult on vaja välja selgitada, kas tegemist on püsiva maksejõuetusega, mis on pankroti väljakuulutamise eeldus. Samuti on tähtis see, et võlgnikul ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
avaliku heaolu kaitsja (http://nk.kaitseliit.ee/index.php?picfile=42) 9. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis, milles osalevad kollektiivid (huvigrupid, poliitilised parteid, parlamendisaadikute rühmad) ja indiviidid, teatavatel juhtudel aga kogu rahvas (seaduse vastuvõtmisel rahvahääletusel) ning ta leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Seega on õigusaktis väljendatud riigi tahe poliitiliste jõudude kompromiss. Sellest aspektist vaadatuna on õigus riigi poliitika väljendus ja selle tulemus. 10. Millised on õiguse ja majanduse omavahelised seosed? Majanduslikud suhted võivad olla objektiivse iseloomuga, nad arenevad majanduse arengu üldiste seaduspärasuste järgi, mida mida õigusega muuta ei ole võimalik.Sellest aspektist vaadatuna on õigus majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat.. Majanduses toimuvad olulised muutused tingivad muutuste toimumise ka õiguses.
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse allikad nende v
hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. 3) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. 4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. 5) Võlausaldajal või pankrotihalduril on õigus käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud nõue esitada ka juhul, kui osaühing on nõudest juhatuse liikme vastu loobunud või sõlminud temaga kompromissilepingu või nõuet või selle
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2)hankijatena; 3)tööpanuse kaudu; 4)teenuste kasutamise kaudu. Tulundusüh ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus. Volinike koosolek-kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule. Peab ol
(TulS), mis reguleerib tulundusühistu asutamise, tegevuse ja lõpetamisega seotud aspekte. 42. Tulundusühistu asutamine. 43. Ühistu liikmed. 44. Ühistu juhtimine. 45. Ühistu lõpetamine. 46. Pankrotiseadus. 47. Pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Isik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilise isiku puhul on maksejõuetus ilmne ka siis, kui isiku vara ei kata tema kohustusi ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine 48. Võlgniku õigused ja kohustused. 49. Nõuded pankrotimenetluses. Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju
1) Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega 2) Isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliselt 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetanud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
Teil esitada kohtule taotlus, et kohus otsustaks Teie pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus teeb selle kohta määruse. Taotluse võib esitada ka enne viie aasta möödumist. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest.
ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja
Aktsate kogus on aluseks omanikele dividendide saamise õigus. Osakud on ka see mille eest vastutab juhid 25. Võlakirjad ja laenud. Võlatunnistus ehk võlakiri on selline asi millega lubatakse kohustuste täitmine selliselt et luuakse iseseisev kohustus. Laenuandmine on võlakiri. Isik, kes ostab võlakirja peab lootma et see ostetakse talt tagasi võlatunnistuses näidatud tingimustes( millal ostetakse võlakiri tagasi)kui ei täida tingimusi antakse välja võlakirja müüja pankrot. Võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. Võlakirja ostja eesmärk on tulu teenida. Võlakirjad peavad olema registreeritud Laen on kohustus. Ehk kasutusleping, tasu alusel. Laen on intressi tasu alusel. Intress on laenu tasu kasutamise eest. Laen ehk krediit on võlgnevuse liik. Laenu andmiseks vormistatakse leping, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt
Kõrvalkohustused (käendus, garantii, leppetrahv) Üliõpilane oskab: 1) eristada käendust garantiilepingust, tuua välja nende kahe isikliku tagatise liigi olemuslikud tunnused ja erisused, kontrollida käenduse ja garantiilepingu kehivust 2) kontrollida käendaja vastu esitatavaid nõudeid ja lubatud vastuväiteid, tunneb RK kohast käendaja vastuväidete lubatavuse tõlgendamispraktikat 3) kirjeldada RK praktikat garandile ja võlgnikule lubatud vastuväidetest võlausaldaja vastu ning eristada garantiilepingut põhivõlast ning garantii andmise aluseks olevast lepingust. 4) eristada leppetrahvikokkulepet ning kokkuleppeid, millele kohaldatakse leppetrahvi sätteid. 5) kontrollida leppetrahvi sissenõutavust, ulatust, seost kahjuga ning vähendamise eeldusi. 6) kohaldada käsiraha sätteid ning mõistab selle tagatise liigi eesmärke NB laenu-, käendus- ja garantiilepingu teksti leiate moodlest seminari lisamaterjalide hulgast. Asjaolud
juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliseks; 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses; 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta; 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 57. Juriidilise isiku pankrot. Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine.
alusetust rikastumisest või volituseta asjade ajamisest. 1. Garantii andja poolt võetud garantiikohustus 1.1. Garantii andja on andnud Võlgniku taotlusel __.__________________.a garantiikirja nr ________ (edaspidi nimetatud Garantiikiri), millega on võtnud _______________ (Juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees-ja perekonnanimi ning registrikood või isikukood) (edaspidi nimetatud Võlausaldaja) ees kohustuse täita Võlgniku kohustus juhul, kui Võlgnik ei täida nõuetekohaselt Võlausaldajaga __.______________.a sõlmitud _________ lepingut. 1.2. Garantiikirja andmisega võttis Garantii andja Võlausaldaja ees perioodiks __._______________.a kuni __.________________.a kohustuse tasuda Võlgniku eest summa kuni _____________________ (__________________) (edaspidi nimetatud ka kui Garanteeritav summa). 1.3. Garantii andmine on tasuline ning Võlgnik kohustub selle eest tasuma Garantii andjale __._______________
Kõigepealt vaatan lepingut, kui sellest kasu pole, siis eriosa ja kui eriosast ka kasu pole, siis vaatan üldosa norme. Võlaõigus, mida reguleerib võlaõigusseadus, on võlaõigussuhteid käsitlev õigus. Õigussuhe tekib õigusnormi alusel. Õiguste ja kohustuste täitmist tagab riik oma sunnijõuga. Võlasuhe loob isikutele õigussuhte, millest tulenevad ühele poolelel kohustused ja teisele poolele õigused. Võlasuhtes on üldjuhul 2 poolt: Kohustatud isik- võlgnik Õigustatud isik- võlausaldaja Vastavalt VÕS § 2 on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest
annaabi.ee 
