Kuidas tekib hääl ja mis on häälemurre Kuidas tekib hääl Väljahingatav õhk paneb häälepaelad võnkuma, millest tekib hääl. Mida peenemad on häälepaelad seda tugevamini nad võnguvad ja seda kõrgem on hääl. Naistel on kõri väiksem kui meestel, siis on neil ka häälekurrud lühemad ja peenemad ning hääl kõrgem Hääl Hääl on inimese hingamise ja hääleelundite koostöös tekitatud heli. See võib olla rääkimine, naermine, kisendamine jne. Häälepaelte võngete resonaatoriks on rindkere ja pea. Pildid Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 1314 aasta vanuselt ja mehe hääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ja kõrikõhrede arengust meessuguhormoonide toimel
Hääl Anett Laidver 9.B Võru Kesklinna Kool Mis on hääl? · Hääl- elusolendi enda poolt tekitatud heli · Häälega saame edastada informatsiooni väljendada emotsioone ja meeleolusid Hääleorgan · Hääleorganid- inimese siseorganid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisel · Jaotatakse kolme alagruppi: hingamiselundid hääletekitajad resonaatorid Hingamiselundid · Kopsud · Hingetoru · Vahelihas Kopsud Hääletekitajad · Kõri · Häälepaelad Häälepaelad Häälepilu
vokaalmuusika on vanik muusikaliik. Erinevates muusikastiilides klassikaline muusika, rahvalaul, pop- ja jazz-muusika jm- on ka hääle tekitamise viis erinev. Hääleorganiteks nimetatakse kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: * Hingamiselundid (kopsud, diafragma e vahelihas, hingetoru) * Hääletekitaja (kõri, häälepaelad) * Resonaatorid (Suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad) Kuidas tekib hääl? Sissehingatud õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema e kilpkõhre taga asetsevadki häälepaelad ehk häälekurrud. Kahe häälekurru vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma e vibreerima Miks hääl läheb ära? Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused, eriti köha.
Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a Kuidas tekib hääl? Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad. Kahe häälepaela vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima. Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad Aeglasemad võnked Lühemad häälepaelad Madalam hääl Kiiremad võnked Kõrgem hääl
Miks läheb hääl ära? Karolin 9 a. Miks läheb hääl ära v Häält ohustavad välja ravimata ülemisete hingamisteede haigused, eriti köha. v Ülepingutatud hääl ja viibimine müra rikkas keskkonnas. v Olles õues jahedas ja niiskes ,toas aga liiga kuiv õhk, siis kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. v Häälepaelu kahjustavad erinevad heitgaasid ja ka suitsetamine. Häält saab hoida: v Kui sa ei kasuta enda häält liikselt ( karjumisel, röökimisele ). v Jood iga päev raviteid (piparmündi teed, kummeli teed ) teele võib lisada ka mett. v Hoiad oma kurku soojas. v
Kirjelda kuidas tekib hääl Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest, mida pikem häälepael, seda madalam hääl on Võrdle hääleliike ja muusikainstrumente viiul = Sopran Missugused muutused toimuvad poisi häälepaeltega häälemurde perioodil? Hääl läheb madalamaks ning häälepaelad pikenevad, Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel Miks tütarlastel häälemurret pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal
Käina Gümnaasium Kairo Kuuse, Marleen Pahtmann Tänavaküsitlus Juhendaja: Urve Niit 2011 Jaanika Puusepp: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline sõber. Soovime teada Teie aramust." ,,Milline on tõeline sõber?" ,,Ma arvan, et õiglane, abivalmis, vapper, kannatlik, truu, usaldusväärne, ning igavene..." ,,Kas mõni sõber on Teid reetnud?" ,,Jah on küll reetnud." ,,Mida Te sellest õppisite?" ,,Mida ma sellest õppisin? Isegi kõigeparemat sõpra ei tohi usaldada 100%." Vastaja soovis jääda anonüümseks: ,,Vabandage, kas Teil on üks hetk aega? Me teeme uurimustööd ,,Noorte hääl" portaali jaoks ja uurime milline peaks olema tõeline...
y=(b/a)x, mis on sirge, seega resultantvõnkumine on harmooniline võnkumine mööda sirget sagedusega ning amplituudiga (a2+b2)1/2 Kui faasivahe on ±, siis võrrand võtab kuju (x/a+y/b)2=0 ja resultantvõnkumine on harmooniline võnkumine mööda sirget. Kui faasivahe on ±/2, võtab võrrand kuju (x/a+y/b)2=1, mis on ellips. Ellipsi poolteljed on võrdsed vastavate võnkumiste amplituudidega. Kui amplituudid on võrdsed, siis ellips muutub ringjooneks. 6. Hääl levib õhus pikilainena. 7. Hääl on võnkumine sagedusega 20-20 000 Hz (seda vahemikku kuuleb inimene). Alla 20 Hz jäävad helid on infrahelid ja üle 20 000 Hz ultrahelid. 8. Hääle kõrgus oleneb võnkumise kiirusest. Mida kiirem võnkumine seda kõrgem hääl. Hääle valjus oleneb sagedusest. Mida suurem on sagedus seda kõrgem on hääl. 9. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest (temperatuur, rõhk)
diafragmaga tugeva kesta külge ühendatud. Membraani küljes on mähis, mis elektrivoolu mõjul muutub elektromagnetiks. Magnetilised vastastikmõjud mähise ja kesta küljes oleva püsimagneti vahel põhjustavad mähise ja selle küljes oleva membraani võnkumist. Võnkumist kontrollitakse mähisesse lastud elektrisignaali abil. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks signaalideks. Hääl kandub mikrofoni ja muutub laineks. Hääl jääb mikrofoni ja teeb sellest elektri. Kõlaris muutub elekter hääleks ja tuleb häälena välja. Hääl liigub mööda raadiolaineid. Tänapäeval on kasutusel ka puutetundlik ekraan mis reageerib puudutuse peale, sest on varustatud puutetundlike anduritega ja sedsaab kasutada infosisendina.
· Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hääl oli nüüd ülemine ja tegi ennast järjest kuuldavamaks. Kõik peamised mitmehäälse muusika käsikirjad pärinevad linnakatedraalide juurest või linnakloostritest. Gooti ajastu muusikas. Pariisi Notre-Dame'i koolkond. · Oma suurima arengu saavutas organum Pariisis, kus kirikulaul oli tihedalt seotud Notre-Dame'i katedraali ehitamise esimese järguga ning üldse gooti ehitusstiili olulisima ajastuga.
Mis on partituur? Partituur on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. 13.Nimeta orkestri liigid(6) ja iseloomusta neid! 1)Klassikaline kuni 100mängijat keelpillid, puhkpillid, vaskpuu ja löökpillid. 2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. 14.Mis on hääl? Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. 15.Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid)
NISSI PÕHIKOOL Mihkel Heli Kirjaliktöö Juhendaja: Kaie Nissi 2015 1 Sisukord Heli ja hääl.............................................................................................................. 3 Heli ja inimene........................................................................................................ 4 Heli peegeldumine.................................................................................................. 5 Tämber................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus....
juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism Realism Kelle hääl Inimese sisemise Tegelikkuse hääl maailma hääl, hinge ja (realist püüab selgusel südame hääl jõuda, mis see maailm (romantik tahab siit õieti on). maailmast ära). Tegelane Keskne tegelane on Keskne on tegelane romantiline kangelane elust enesest, et individualist, positiivne ega mässumeelne, negatiivne.
Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2
Han´i dünastia ajal asutati Hiinas Muusika Büroo, mille ülesandeks oli tolle aegsete meloodiate ja laulude kogumine ja kokku panemine. Hiinasse tuli palju uut muusikat Kesk- Aasiast. Iga dünastia tõi midagi uut Hiina muusikasse. Muusikat peeti Hiinas kõikide teaduste allikaks. Hiina muusika tonaalsus ja rütm erineb väga palju Lääne omadest. Hiinas on ka teistsugused pillid. 1. Erhu on keelpill kahe keelega. Erhu´l on kolm oktaavi. Selle hääl on viiuli moodi, kuid peenem. 2. Gehu on nelja keelega keelpill. See on tello ja hu segu. Gehu´l on membraan nagu bandolgi ning selle hääl on tellost erinev. Mängimisel kasutatakse samasugust tehnikat nagu tellolgi. 3. eng on üks vanimaid Hiina pille. See on puhkpill, mis koosneb 17 kuni 36 torust väikse õhukasti peal. Sealt väljub ka vasktoru puhumiseks. engil on väga puhas hääl. On olemas alt, soprano ja tenor engid. 4
1.Kirjelda, kuidas tekib hääl. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 2.Millest sõltub hääle kõrgus? Häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. 4. Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurda perioodil? Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. 5.Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole. Häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. 6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8
Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ Vahetestid Hääl - roheline on õige, punane vale ning kollane võib olla 1. Orgaanilise häälepude korral on tegu häälekurdude struktuursete muutustega - Õige 2. Orgaaniliste häälehäirete põhjuseks on: a. Häälepaelu innerveerivate närvide kahjustus b. Anatoomilised muutused vokaaltraktis c. Depressioonist ja ärevusseisundist tingitud häälehäire d. Liiga palju ja valju häälega rääkimine 3. Hääle tugevus sõltub:
Kehakeeleks loetakse näiteks näoilme, miimika, kehahoid ja zestid. Suur osa suhtlemisest on sõnadeta suhtlemine ehk mitteverbaalne suhtlemine. Mitteverbaalne suhtlemine ei piirdu ainult kehakeele ja silmsidemega vaid ka keskkonnaga, kus inimesed viibivad. Ruumi kujundus, mööbel, värvid ja valgus, helisüsteem mõjutavad atmosfääri. Mõnusas keskkonnas on inimestel kergem suhelda. Tuntakse end vabalt. Üheks väljendusvahendiks on hääl. See on inimese isikupära osa ning tähendab teistega rääkides palju. Oluline on leida õige hääletugevus. Kindlasti ei tohiks olla hääl liiga vaikne. Näiteks, kui on vaja esineda publiku ees, kuid hääl on vaikne, ei kuule inimesed midagi. Lisaks jätab vaikne hääl ebakindla mulje. Teiselt poolt ei tohiks hääl olla liiga vali. Kõnetades teist inimest, võite vastaspoole ära ehmatada. Meeles peab pidama ka tempot, selget hääldust. Tähtis on hääletooni varieerida
vastastikust mõistmist. Ei tohiks liiga palju tarbetut infot edastada ega väljendada end segaselt ja keerukalt. Inimesed väljendavad end tihtipeale laialivalguvalt, segaselt erinevatel põhjustel. Näiteks ärevas olukorras võivad sõnad segi minna. Vältida tuleks ühel ajal rääkimist, tuleks võtta rääkija ja kuulaja positsioon vaheldumisi. Hea on suhelda dialoogilisuse põhimõttel. See tähendab seda et osapooled täiendavad üksteist vajadusel. Suhtlemisel on olulises kohal hääl. See on meie põhiline suhtlusvahend. Ilus ja kõlav hääl on meeldiv, osavõtlik, vibreeriv, kindel, rahulik, võimukas, hästi moduleeritud, sõbralik, madala tämbriga, loomulik, soe, rikkalik, meloodiline, kõlav ja heasoovlik. Halb hääl aga on terav, kähisev, kriiskav, nutune, inisev, rusutud, katkendlik, liiga vali või vaikne, monotoonne pinges. Mina arvan, et mina olen hea suhtleja. Väljendan end enesekindlalt, rääkides piisavalt aeglaselt ning selgelt
Peategelased Boka iseloomustus Boka oli 14 aastane poiss ja tema näos oli veel vähe mehelikkust. Kui Boka avas suu, et rääkida siis teenis ta tublisti paar aastat juurde. Tema hääl oli tasane, sügav ja tõsine ning mis ta ütles oli samataoline kui ta hääl. Ta rääkis harva rumalusi ja koerustükkidest ta osa ei võtnud. Väiksematesse tülidesse ei seganud ta kunagi vahele, isegi kui teda vahekohtunikuks kutsuti. Ta oli juba selgeks saanud, et üks pool jääb ikkagi kaotajaks ja kogu kaotaja viha sihitakse kohtuniku poole. Kui oli aga suurem tüli, proovis Boka rahu sobitada. Boka oli tark poiss ja oli ausa mehe eest alati väljas. Nemecseki iseloomustus Nemecsek oli väikest kasvu valgepäine poiss
Nõuandja Eugen Rosental Toimetaja Lennart Meri Stsenaariumi tõlkija vene keelde Igor Kononov Laulusõnade tõlkija vene keelde Svetlan Semenenko Direktor Raimond Felt Direktori asetäitja Karl Levoll Fotograaf Villu Reiman Administraator Aare Soosaar Administraator Heldur Mõtus Dublaaz Mati Klooren Gabrieli hääl (eestikeelses versioonis) Mare Garsnek Agnes von Mönnikhuseni hääl (eestikeelses versioonis) Aino Talvi Abtissi hääl (eestikeelses versioonis) Jüri Järvet Vend Johannese hääl (eestikeelses versioonis) Aksel Orav Siimu hääl (eestikeelses versioonis) Olev Eskola Ivo Schenkenbergi hääl (eestikeelses versioonis) Võttepaigad
2)Keelpilliorkester piiramatult mängijaid keelpillid. 3)Kammerorkester 10-12 keelpillid. 4)Puhkpilliorkester vask-ja puhkpillid ja löökpillid. 5)Rahvapilliorkester rahvapillid. 6)Jazzorkester 5saksofoni, 4trompetit, 4trombooni, rütmigrupp, trummid, basskitarr, kitarr ja klaver. Hääl on vanim ja ainulaadseim muusikainstrument, mis tekib tänu hääleorganite tööle. Nimeta hääleorganeid ja kirjelda, kuidas hääl tekib? Hingamiselundid- kopsud, diafragma ja hingetoru. Hääletekitaja- kõri ja häälepaelad. Resonaatorid- suu-ja ninakoobas, huuled ja hambad.Kopsus olev õhk surutakse vahelihase abil hingetorru ja kõrisse, kus pannakse häälepaelad võnkuma. Pikad häälepaelad võnguvad aeglasemalt ja annavad madalat tooni(aldid ja bassid).Lühikesed häälepaelad võnguvad kiiremini ja tekitavad kõrgemat tooni. nais- ja meeshääled jagunevad: Naishääled- Sopran, Koloratuur, Metosopran, Alt,
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub
Vihjeid sellele esineb juba 7. sajandist pärit ürikutes, kuid esimesed teadaolevad noodinäited on säilinud 9. sajandist. Oletatakse, et tõuke mitmehäälsuseks andis nii oreli levik kui ka briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Esimesi mitmehäälseid vaimulikke laule nimetati organum'iteks. Kuni 12. sajandini olid need kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Lihtsamates variantides liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis ning enamasti paralleelselt kvartides, kvintides või oktaavides. Ajuti võisid hääled ka ühtida. Keerulisemates organumites liikus alumine hääl oma teed, moodustades ülemisega erinevaid intervalle. Mõnikord pidas alumine hääl üht nooti kaua kinni, sel ajal kui ülemises hääles vahetus mitu nooti. Leidus ka organum'e mille hääled olid pandud liikuma vastassuundades. Umbes 12. - 13
Selline korraldus on aga vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (§ 12), mis sätestab, et kedagi ei tohi diskrimineerida soo või muude asjaolude tõttu. Võttes aluseks õppenõukogu korralduse ning info mis vahetati koosolekul, otsustas direktor korraldada hääletuse, mis otsustaks kumb kandidaat on pädevam asuma matemaatikaõpetaja ametikohale. Enne seda lahkusid kaheksast komisjoni liikmest kaks, kellest üks, õppealajuhataja, ütles, et tema hääl läheb samale kandidaadile, kelle poolt hääletab muusikaõpetaja Lehis. Teine ruumist lahkunu, majandusosakonna juhataja oma eelistust ei avaldanud. Järgnevalt toimus hääletus, mille tulemus oli järgmine. Siiri Siinuse poolt hääletas 3 õpetajat, sealhulgas õpetaja Lehise hääl. Puudus õppealajuhataja hääl, mis on vaieldav, sest vastavalt protokollile oli õppealajuhataja oma hääle andnud, kuna see pidi kokku langema õpetaja Lehise omaga, siis oleks olnud loogiline, et Pr
kandideerida (ja sellega ohjad enda kätesse võtta) või jätkata netikommentaaride kirjutamisega, mis tegelikuses ei muuda eriti midagi (ehk teha palju kisa ja saada sellest vähe villa). Inimene üksi ei saa üldiselt midagi muuta, kuid kaks või kolm inimest suudavad koos juba palju enam. Eelkõige tänu meediale on nüüdisajal nii kujunenud, et kambavaim ja ühtekuuluvus on kõige mõjuvõimsam jõud, mis suudab oma arvamuse maksma panna nagu tegemist oleks jumala sõnaga. Rahva hääl on jumala hääl. 2
praegu on. Ühe silmapilgu vältel muutus kõik. Ma olin hukule määratud. Kõik muutus ähmaseks ja ma hakkasin peas kuulma hääli. Väike nagu ma olen, ei suuda ma võidelda suure tugeva linnuga, kelle nokk on hiiglaslik. Minu punane värvus hakkas juba hirmust halliks tõmbuma. Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt joovastust tema häälest. Ma ei tahtnud, et see lõppeks. Suur lind hakkas mind vaikselt kurgust alla laskma, kui ma lõpuks suutsin ennast kokku võtta ja vastu võidelda. Mulle meenus, et mu seljal on terav oga, millega olen varem päästnud ka oma kallima elu
Eesti meediaväljaande läbipaistvuse analüüs on oktoobrikuu Saarte Hääle veebiväljaande põhjal koostatud. Analüüsi käigus tuuakse välja vastava meediaväljaande valiku põhjendus, läbipaistvuse uurimiseks koostatud analüüsiskeem ning põhjendatakse, miks on koostamisel valitud just konkreetsed kategooriad ning nende alakategooriad. VÄLJAANDE VALIKU PÕHJENDUS Analüüsitavaks meediaväljaandeks valiti päevalehe Saarte Hääl veebiväljaanne, põhjuseks isiklik huvi uurida saarlaste päevalehe läbipaistvust, kuna tegemist on võrdlemisi väikese ning tagasihoidliku väljaandega. Samuti mängis valiku langetamisel rolli ka see, et üks analüüsi läbi viinud rühmaliikmetest on ise Saaremaalt pärit ning omab mõningaid teadmisi vastava väljaande toimingutest ja peab sidet ühe Saarte Hääle toimetajaga, mistõttu oli vajaliku informatsiooni saamine kohati kergem, kui see oleks võinud olla mõne teise
sajandi ürikud, kuid esimesed noodinäited on säilinud 9. sajandist. · Oletatakse, et tõuke andis oreli levik ja briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. · Organumid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. · Kuni 12. sajandini olid organumid enamasti kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli Gregoriuse koraal. Alumised hääled liikusid paralleelselt kvartides, kvintides või oktavites lihtsamad. Raskemates liikus alumine hääl oma teed erinevates intervallides ülemise häälega. Mõnikord hoidis alumine hääl ühte nooti kinni. Mõnedes liikusid hääled vastassuunas. · Umbes 12.-13. sajandil sai Gregoriuse koraalist alumine hääl. · Hääled ei liikunud enamasti enam ühes rütmis, ülemine oli keerukam ja liikuvam. · Alumist häält ehk Gregoriuse koraali hakati laulma aeglaselt, venitades. · Ülemist häält lauldi sageli teise tekstiga ja vahel ka teises keeles.
*organum (esimene mitmehäälne zanr; saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10 saj) *Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos pärinevad Notre Dame'i koolkonnast Prantsusmaal (12-13 saj) (Leoninus, Perotinus) *motett (13. Sajandil kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles) MOTETT Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääles järgmiselt: *Ülemine hääl: prantsuskeelne ilmalik armastuslaul *Keskmine hääl: ladinakeelne vaimulik laul *Alumine hääl: ,,laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, sest: *Neid peeti liiga keerulisteks *Nad ei kandnud enam liturgilist teksti
suurele pakasele olid esinema tulnud Aare Saal, Nadia Kurem ja Saaremaa oma poiss , SÜGi hiljutine vilistlane Priidu Aardam . Hendrik Krumm sündis 26. detsember 1934 Saaremaal Leisi vallas ja suri 12. aprill 1989. Teda võib pidada Tiit Kuusiku ja Georg Otsa kõrval üheks Eesti vokaalkunsti silmapaistvamaks esindajaks. Nagu eelpool mainitud, esines kontserdil kolm solisti. Esimesena räägiksin Nadia Kuremis, kes oli ka Krummi õpilane. Kurem on sopran ja kirikus kõlas tema hääl väga hästi. Ühelt naisterahvalt võib ikka väga võimas hääl välja tulla. Ergsalt jäi meelde ,,Ave Maria, " mis oli ka minule kõige tuttavam lugu. Kui võrrelda kahte proffi, Kuremit ja Saali, siis nende hääled koos panid kiriku kenasti kõlama. Aare Saal, kes on tenor, kõlas küll mingil määral paremini kui Kurem. Võib- olla sellepärast, et tema hääl oli lihtsalt valjem. On jäänud veel arutleda Priidu Aardami (tenor) üle, kes õpib Tallinna Ülikoolis laulmist
Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt. Kui lapsed hommikuti lasteaeda saabuvad, kus juba lauldakse, on nad juba koheselt liitunud ühise laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha instrument, me laulame pealaest kuni jalataldadeni. Seda tervikukogemust võimaldab meile meie hääl, instrument, mis on alati meie juures. Temas väljendab ennast hing, ta on täiesti isikupärane ja mitte kellegagi segaminiaetav. See aare saadab meid kogu elu ja ta tuleb helisema panna. Iga laps laulab meelsasti. Ta proovib oma häält ja trillerdab, kui ta maalib, meisterdab, hüppab või mängib. Enne aga kui laps hakkab ise terveid laule laulma, peab ta olema saanud, piltlikult öeldes, lauludes ja keeles ujuda.
A capella ilma saateta Dissonants mitte heakõlaline kooskõla Konsonants heakõlaline kooskõla Dodekafoonia 12 helil põhinev heliseeria Homofoonia 1 juhtiv hääl, teised aatehääled Instrumentaalmuusika muusikainstrumentidele kirjutatud muusika Interpreet muusikateose esindaja Klaster kobarkooskõla Aaria soololaul (ooperis) Kromaatiline helirida helirida, mis kõlab pooltoonides Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst Oopus helilooja teos(t)e järjekorra nr Partituur dirigendi noot, kus on kõikide pillide partiide kohastikune üleskirjutis
Eriti jäi kõrva aga tromboon ning solisti hääleulatus. Aile Asszonyi on õppinud kuulsa itaalia tenori Carlo Bergonzi käe all. Järgnes laul ,,Teel koju" mida esitas Siiri Sisask, kes oli nii pianisti kui ka solisti rollis. See lugu läks mulle väga hinge ja pani mind mõtlema. Sellele loole järgnes kohe teine väga hea lugu Tõnis Mäe loomingust ,,Ballaad", mida esitas Mikk Saar. Mikk Saare esituses olnud lood jäid mulle sel kontserdil kõige enam meelde kuna tal on puhas ja selge hääl täpselt, selline nagu mulle meeldib. Üllatav oli Kaarli kirikus kuulda Marju Kuudi teost ,,Saatus naerdes homse toob." Nagu varemgi esitas seda lugu Lenna Kuurma. Olen varem seda lugu kuulnud Öölaulupeol ning filmis"Kuhu põgenevad hinged", kuid Kaarli kirikus lauldud versioon oli neist parim. Mulle jäi kõrvu veel Lenna Kuurmaa esitusest laul ,,Tõuse üles ja läheme ära," see tõi isegi pisara silma. Samuti ka Dwight Westi ,,What a wonderful world" oli väga võrratu, eriti selle loo
sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on · Leoninus · Perotinus 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti. Tüüpilises gooti ajastu motetis jagunesid hääled järgmiselt: · Ülemine hääl · Keskmine hääl · Alumine hääl 13. sajandi lõpul keelati motetid kirikus, kuna neid peeti nii muusikaliselt kui ka tekstidelt liiga keeruliseks. Keskajal kujunes välja kooli korraldus tänapäevases tähenduses: tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid
Me võtsime omad kohad siise ja hakkasime kontserdi algust ootama. Peojuht ilmus lavale pikkas sinises kleidis ja tutvustas üljoones lihavõttepüha tähtsust. Lavale kutsuti koor ja see oligi kontserdi esimeseks numbriks. Koor koosnes viiest inimesest, kolm naist ja kaks meest. Koori repertuaaris leidsid aset Jumalale pühendatud laulud. Nad laulsid pillisaateta ja kahehäälselt. Naine, kes seisis teistest natuke ees, oli nähtavasti solist, tal oli väga kõlav ja kõrge hääl. Lauldi neli jumalateemalist laulu. Laulud rääkisid sellest, et rahvas on väga õnnelik selle üle, et Jumal on ülestõusnud. Mulle meeldis kõige rohkem kolmas laul, seal laulsid mehed ja naised vaheldumisi ja naissolisti hääl oli väga pidulik ja kõrge. Lavale tuli Narva linna sümfooniaorkester ja selle dirigent Anatoli Sura. Räägiti natuke heliloojast, kelle teost hakatakse esitama. Mihhail Glinka (1804-1857) sündis Smolenski maakonnas, mõisniku peres
· Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni Mitmehäälsuse kujnemine Algelise mitmehäälsuse liigid: · burdoon-väheliikuv saatehääl · parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemat/madalamat · heterofoonia- sama meloodia variant aga üks hääl läheb kuskil teiseks vms.. mitmehäälsuse kujunemine: · organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine: greogooriuse koraalile (10saj) · esimesed nimepidi tuntumad heliloojad lääne musikaloos pärinevad Notre Darne´i koolkonnast Prantsusmaal (12-13saj) -Leoninus -Perotinus · motett- 13saj kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles.
Miks hääl läheb ära? · Häält ohustavad välja ravimata ülemiste hingamisteede haigused , eriti köha. · Mürarikkas kekkonnas pingutab ja väsitab inimene alateadlikult liigselt häälepaelu. · Häälepaelu kahjustavad heitegaasid ja suitsetamine. · Psüühilise pinge olukorras tõmbuvad ka häälepaelad pingesse , ning hääl kõngeb. · Lihaspinge kaela ja õla vöötme lihastes nt: vale tööasend , mõjub häälele halvasti. · Meie kliimas , kus õues on sageli jahe ja niiske , taas aga liiga kuiv õhk , kannatavad häälepaelad liigse kuivuse all. Et häälepaelu ravida... · Rääkige võimalikult vähe. · Ärge sosistage ega pressige häält kaelalihaste abil. · Jooge rohkesti vett , see niisutab häälepaelte limaskesti. · Vältige stressi , pingelist tööd ja magamata öid.
tempo, rütm oli suhteliselt aeglane ning meloodia mahe. Rahulik ja aeglane esitus viis mind tõesti mõtetega juba kevadesse. Minu järgmine üks meeldejäävamaid laule oli neljandana kõlanud “Elu pärast” Greete Paaskivi esitusel. Laulu ise oli kirjutanud Timo Steiner, klaveril saatis Greetet Pilvi Karu. Laul algas rahulikult, kuid läks valjemaks ja võimsamaks. Mind pani laulu sisu mõtlema, sest rääkis elust peale surma, mis toimub ja kuidas juhtub. Greete kõlav hääl ja laulu rütmilisus sobisid väga hästi kokku. Lisaks eelnevatele lugudele meeldis mulle tohutult 7. lauluna kõlanud “Pumped up kicks” Johanna Rasu esituses. Loo autoriks oli Mike Foster ning klaveril saatis Pilvi Karu. Johanna hääl meeldis mulle senistest kõige rohkem ning oli näha, et häälel on tugev põhi. Seniste lauludega võrreldes oli see tunduvalt rütmikam. Eriti meeldis mulle see esitus, kuna Johanna näoilmed ja
näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga. Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud. Kui tuli tõsisem moment, oli valgustus sihitud tegelastele, kui poisid sõitsid trammiga siis nende taga projektor näitas 3D mudelit Tallinna tänavatest ning iga kord oli see erinev. Veel näiteks hamburgeri stseenis oli näha hamburgeriga tehtud stop-motioni animatsiooni, tsirkuse osas muudeti valgustus üldse teiseks värviks ja pandi võlts plaksutamise hääl, mis aitas rahval kaasa plaksutada ja väljendada ennast. Muusika oli ka väga suur osa ooperist, mis on loogiline. Solistid kõlasid ja olid kuulda üsna hästi väljaarvatud lõpupoole, kus ühel solistil puudus julge ja vali hääl. Tänu sellele ei kostnud tema hääl läbi koori. Laulud tundusid piisavalt keerulised kuna koor ja orkester pidid korralikult koostööd tegema ja oli palju laulusõnu, mida pähe õppida. Midagi, mis võis küll närvi minna oli see laul,
Hääl 2 Hääle organiteks nimetatakse... · Hingamiselundid (kopsud , diafragma e vahelihas ja hingetoru). · Hääle tekitaja (kõri ja häälepaelad). · Resonaatorid (suukoobas , ninakoobas , huuled ja hambad). Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest , mida pikemad need on , seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda seda madalam on hääl. Vastsündinu häälepaelte pikkus on umbes 2 mm , täiskasvanud naiste häälepaelte pikkus 11-14 mm , täiskasvanud meeste oma 15-22 mm. Hääletämber on seotud inimese häälepaelte anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääletugevus sõltub häälepaelte pingeolekust , see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. Tulevased professionaalsed lauljad pööravad õppides tähelepanu just ühel nimetatud kolmele omadusele...
Gregooriuse koraalid olid nukra varjundiga askeetlikud, karmid laulud. Neile andis omapärase tardunud ilme aeglane rütm ja viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega, välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Ei ole täpselt teada kuna mitmehäälne vaimulik koorilaul e. organum tekkis, kuid vihjeid sellele on juba XII saj. Algul olid organumid 2 häälsed ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja lihtsamates organumites liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis niisis oli alumine hääl ülemisega võrdväärne. Niisugust mitmehäälsust, mis tekib võrdõiguslike viiside ühendamisel nimetatakse polüfooniliseks mitmehäälsuseks. XII XIII saj. vahetasid orgaanumi hääled kohad, ei liikunud enam ühes rütmis ja esimest ning teist häält lauldi erinevate sõnadega, niisugusi orgaanume hakati esitama ka väljaspool kirikut ja neid hakati nimetama motettideks. Motet ei
Itaalias 1600.a aastatel. Kuna paljud rollid olid kirjutatud meessopranile (kastraadile), siis muutus populaarseks naiste esinemine meeste kostüümides. Sopranil ja metsosopranil hakati vahet tegema alles 19.sajandi teisel poolel. Enne 1850.aastat loodud sopranirollid on tänapäevases mõistes kirjutatud metsosopranile. Metsosopran Metsosopran on madal sopran, soprani ja aldi vahepealne hääl. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtud kontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. Alles 19.sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heöiöoojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust (diapasooni). Koloratuursopran Koloratuursopran on kõrgeim naishääl. Kolratuursopranitel on kergeim ja kõrgeim hääl. Eestis kõige kuulsamad koloratuursoprani lauljad on: Margarita Voites ja Anu Kaal. Samuti on Eestist pärit
b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel ülemine hääl oli erakordselt liikuv ja elavalt rütmiseeritud, mistõttu jäätis põhihääle varju.; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill II hääl duplum ladinakeelse vaimuliku tekstiga
avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl Giuseppe Verdi:
leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle minnes tuules Linda häält, kes teda niisamuti kui tütarlapse hääl lainetes, sõitleb, aga ema hääl hoiatab teda ühtlasi mõõga eest, sest et valatud vaga veri verist palka hakkab nõudma. Teisel õhtul juhtub Kalevipoeg kodus vendadega kokku, kes talle jutustavad, kuidas mõlemad, kumbki oma teel, ilmaasjata palju maad olla läbi käinud, aga kadunud ema jälgedest neile pisematki märki silma ette ei sattunud. Noorem vend jutustab neile oma pikast teekäigust Soomemaale, aga sepa poja surmamise, lainetest ja tuuleõhust kõrva kostnud laulud jätab ta
Kõik teised tegelased jäävad tuhkatriinu varju.Nagu esimesesgi tseenis leiame Tuhkatriinu laulvana,unistades oma muinasjutust.Tema laulu lõppedes,jõuab lõpule ka tema unistus. Konserti kanti ette väga kenasti ja koik oli ilusti paika pandud.Sammuti oli ilusti paika pandud lavaline seisukoht ja etendusi kanti ilusti ette. Konserdil oli koik hästi korraltatud ja halbu külge selles väga ei leidunutki.Kõige parem oli konserdil kindlasti naishääl(Tuhkatriinu),kelle hääl oli suurepärane ja seda oli hea kuulata.Kahjuks veidi halvasti oli õnnestunud printsi hääl.Printsi hääl jäi veidike nõrgaks. Üldilselt õnnestus konsert väga hästi,ning konserti oli hea kuulata,ning olen rahul,et käisin seda vaatamas. Publiku suhtumine oli konsertisse väga hea ja kogu saal plaksutas,kui laval mingi hea laul voi sündmus lõppes.Kõik inimesed jälgisid konserdi ja olid kindlasti koik rahul.
Vene sõjavägi oli endiselt Balti riikides. Algasid Eesti Vene läbirääkimised Nõukogude vägede väljaviimisest. Tulemusena hakati aasta lõpus ka vägesid Eestist välja viima. Aasta alguses oli ka suur hindade tõus, kuid siiski oli lõunaks poodides kaup otsas. Meil oli madalam elatustase kui mujal Euroopas. Kehtestati talongid: või, makaronid, sai, tangained ja viin. Väljalõige ajalehest Saarte Hääl 14. jaanuar 1992. Kaubandusketis hakkas võimust võtma erakaubandus. Loodi erinevaid uusi ettevõtteid ja asutusi. Külasid varustasid söögi- ja joogipoolisega kauplusautod ehk lavkad. Toimus ka pidev omandijärgne tagastamine. 20. juunil hakkas kehtima Eesti kroon. Iga eestimaalane sai vahetada kuni 1500 rubla sularaha vahetuskursiga 10 rubla = 1 kroon. Saime tasku 150 krooni. Rahavahetus kestis kolm päeva. Eesti Panga presidendiks oli sellel ajal Siim Kallas. 1992
Zanr-Muusikaliik Vorm- muusikateose ülesehitus Homofoonia- Mitmehäälne heliteos, kus üks hääl on juhtiv ja teised sellele allutatud saatehääled Polüfoonia- mitmehäälne heliteos, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega Ambrosiuse hümn- vabalt voolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal- seda iseloomustab korrapärase meetrumi puudumist tekstis Organum- Mitmehäälne kirikumuusika Motett- Alumine hääl Gregoriuse laul ja ülemine mõnes muus keeles laul Missa- Liturgilise muusika zanr Protestantlik koraal- tekkis koos protestantliku liturgia kujunemisega Passion- Koorile, solistile või orkestrile kirjutatud teos Oratoorium- vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum Süit- instrumentaalmuusika vorm Sonaat allegro skeem: sissejuh; ekspositsioon; töötlus; repriis; kooda Sonaat- kolme- või neljaosaline intstrumentaalmuusikateos
Ambrosiuse hümni iseloomustab vabalt voolav, sageli kaunistustega meloodia. Hümn on vaimuliku sisuga koorilaul, mille aluseks on reeglina värsstekst. Gregoriuse koraali ise loomustab korrapärase meetrumi puudumine rütmis ja proosatekst. See sai nime Gregorius I Suure järgi. Esimesed andmed mitmehäälse kirikumuusika kohta on 9. sajandist, kutsudes seda laulu organumiks. Nimetuse organum päritolu pole selge. Organumi põhihääleks on Gregoriuse laul, mida dubleerib teine hääl. Selline on paraleelorganum ja see oli k asutusel 9. - 11. sajandil. 11. sajandi II poolel asendus see vaba organumiga, kus põhihääl oli tavaliselt alumine ja teine hääl võis liikuda vastassuunas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
