Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organisatsioonikäitumine (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendavad need mõisted sisuliselt?
Organisatsioonikäitumine
Organisatsioonilise käitumise mõiste
Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik-isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid.
Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu , mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia , psühholoogia ja sotsioloogia.
Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on:
Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes.
  • Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad.
  • Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist.
  • Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust.
  • Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng
    Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahendit. Inimestevahelised suhted polnud keerukad , alluti kõige tugevamale ja osavamale.
    Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid ka teiste tarvis. Need olid väikesed töökojad ( manufaktuurid ), kus valitsesid lihtsad tööalased suhted: meister-sell-õpipoiss. Töötingimused olid manufaktuurides väga rasked. Inimesed töötasid koidust videvikuni ebatervislikes, räpastes, ohtlikes ja kitsastes tingimustes, et hankida endale ja oma perekonnale minimaalseid elatusvahendeid. Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest. Sellest ajast alates võib organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristada nelja etappi .
    Algperiood – kestis 19. sajandi lõpuni
    Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud , kuid see lõi eelduse olukorra muutumiseks. Inimesi asendasid masinad , misläbi nende töö kergenes. Paranes mitmesuguste kaupadega varustatus, suurenesid teadmised ja töötasu , lühenes tööaeg.
    Üheks esimestest, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi, oli noor edukas ärimees Robert Owen Šotimaal. Oma esimese vabriku ostis ta 1789. aastal. Nähes väikeseid lapsi rasketes tingimustes 13 tundi päevas töötamas, sai temast reformija. Ta veenis tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering . Ta keeldus tööle võtmast väikeseid lapsi, õpetas oma töölisi hindama puhtust ja karskust ning piiras tööpäeva pikkust. Owen oli oma ajast sadakond aastat ees.
    Andrew Ure avaldas 1835. aastal inimtegurit käsitleva töö “Manufaktuuri filosoofia”, milles ta lisaks tööstusettevõtte äriosale lisas inimesed. Ta varustas oma töölisi kuuma tee ja arstimitega, paigaldas ruumidesse ventilatsiooni ja maksis töölistele haigustasu.
    Teooria varajane areng – 20. sajandi algus
    Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse “teadusliku juhtimise isaks”. Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö “Teadusliku juhtimise printsiibid ” avaldati 1911. aastal.
    Lillian Gilbrethi 1914. aastal ilmunud “Juhtimispsühholoogia” järgis Taylori seisukohti, kuid pearõhk oli suunatud inimestele.
    Seejärel moodustati Rahvuslik Personali Assotsiatsioon , mis 1923. aastal muudeti Ameerika Juhtide Assotsiatsiooniks. Pühenduti inimtegurile nii tootmises kui äritegevuses. Sel perioodil uuris Whiting Williams töölisi, ise nende kõrval töötades. Teos “Mida mõtleb tööline” ilmus 1920.
    Teaduslikud uurimused – 20. sajandi keskpaigani
    1920-30-tel aastatel tegelesid inimeste tööalase käitumise uurimisega Harvardi ülikooli professorid Elton Mayo ja F.J. Roethlisberger, kes uurisid tööstuslike katsetustega töötajate sotsiaalset tausta . Nad tõestasid, et töölised ja sotsiaalne süsteem on organisatsiooni tähtsaim osa. Samuti tõdesid nad, et tööline on kompleksne isiksus, kelle käitumist on rühmaolukorras sageli raske mõista.
    1940-50-tel aastatel keskenduti keskenduti peale rühmategevuse uurimise ka motiveerimise ja eestvedamise probleemidele.

    Kontseptuaalne areng


    1957. aastal esitas Douglas McGregor oma seisukoha, mille põhjal tuleneb suurem osa juhtimistegevusest juhtide poolt kasutatavast inimkäitumise teooriast. McGregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades neid X- ja Y-teooriaks.

    X-teooria põhjal

    • Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
    • Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole.
    • Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest .

    Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid.

    Y-teooria põhjal

    • Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus
    • Inimene pole loomu poolest laisk
    • Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada
    • Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust

    Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
    McGregori seisukoht oli, et juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas.
    Abraham Maslow soovitas juhtidel pöörata tähelepanu peale alluvate füüsilise heaolu ja majandusliku turvalisuse tagamise ka nende kõrgema astme vajadustele – sotsiaalsed suhted, tunnustus ja eneseteostus .
  • Organisatsioonikultuur
    Paljude organisatsioonide puhul väärtustatakse kõrgelt nende kultuuri. Sageli seostatakse kultuuriga tööelu kvaliteeti. Mida tähendavad need mõisted sisuliselt? Kõige laiemas mõistes on kultuur inimese loova mõtte ja sellest ajendatud tegevuse tulemus. Loova tegevuse tulemusena saadud kultuuriväärtusi jaotatakse tinglikult ainelisteks ja vaimseteks.
    Tööelu kvaliteet luuakse ratsionaalsel alusel materiaalsete ja tehniliste vahendite kaasabil, mida vajatakse töötingimuste parandamiseks, õiglase hüvitussüsteemi loomiseks, informatsiooni liikumise kaasajastamiseks ja töö sisuliseks rikastamiseks. Seega haarab tööelu kvaliteedi mõiste enesesse põhiliselt kultuuri ainelise külje. Ainult töötajate osalusega seotu kuulub nende käitumise valdkonda ja seostub enam vaimset laadi tegevusega . Osaluse eesmärgiks on liikmete loovuse ärakasutamine eelkõige selleks, et saavutada kõrgemat tulemuslikkust, luua ainelisi väärtusi. See võimaldab omakorda parandada tööelu kvaliteeti.
    Organisatsioonis on peale materiaalse keskkonna ka teine jõud, mis mõjutab selle liikmete ja rühmade käitumist. See on sisemine, organisatsioonile tõeliselt omane loomus, milles kollektiivsed huvid ja organisatsiooni ühtsus on üles ehitatud ühiselt omaks võetud arvamuste, harjumuste ja traditsioonide kaasabil. Kultuuri loovad ühised arusaamad, mõtted ja tunded, mis võimaldavad inimestel sellele kultuurile iseloomulikul viisil näha ja aru saada üksikutest sündmustest, tegevustest, objektidest , väljenditest või olukordadest. Need arusaamise mudelid loovad aluse igaühe arukale ja tähendusrikkale käitumisele.
    Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste , arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum. Organisatsioonikultuur tõstab antud organisatsiooni esile teiste hulgast. See kultuur on töökeskkonna võtmeelement, mis on omane kogu organisatsioonile või selle üksikule osale: tootmisüksusele, osakonnale, filiaalile. Organisatsioonikultuur pole kombatav ega nähtav, kuid see on olemas ja täidab kõike nagu õhk ruumis. See mõjutab iga sündmust, mis leiab organisatsioonis aset. Kuna organisatsioon on pidevalt dünaamiline, siis mõjutab igasugune organisatsioonisisene muutus ka selle kultuuri.
    Igaüks, kes on viibinud või töötanud kahes, kolmes või enamas organisatsioonis, on tunnetanud erinevaid atmosfääre, mõtlemise ja tegutsemise viise, energiatasemeid, isiksusi ja erinevat individuaalse vabaduse määra. Kõige selle põhjal liigitas Handy organisatsioonikultuuri järgmiselt:
    • võimukultuur, mille aluseks on juhi võimutäius, tugev kontroll, poliitilisus ja ettevõtlikkus;
    • rollikultuur, mida iseloomustab klassikaline bürokraatlik struktuur (täpne tööjaotus, protseduurireeglid); rollid on tähtsamad neid täitvatest inimestest; domineerib positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse;
    • eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk pühendab abinõu; igaüks teab eesmärke, probleeme; tegeldakse strateegiatega, poliitikate ja süsteemide väljatöötamisega; väärtustatakse inimeste asjatundlikkust (eksperdivõim) ja panuseid; rühmatöös on põhiline hea koostöö;
    • indiviidikeskne kultuur: vaba indiviidide kogu, meeldiv õhkkond, konfliktide vältimine; arvestatakse nii ühiseid kui isiklikke eesmärke.
    Tegelikkuses on need sageli segud erinevatest kultuuridest.
    Organisatsioonikultuuril on firma edu saavutamisel väga suur tähtsus mitmel põhjusel. Kõigepealt loob see alluvatele ettekujutuse antud organisatsioonist ja kindlustab nende kuuluvustunnet. Kultuur on organisatsiooni püsivuse ja järjepidevuse allikas, mis loob selle liikmetele turvatunde. Organisatsioonikultuuri tundmine hõlbustab uute liikmete kohanemist selles toimuvaga. Kultuur stimuleerib alluvate tööindu ja loovust. Tunnustades ja hüvitades töökaid ja loovaid liikmeid, määratleb organisatsioonikultuur vastavad rollimudelid.
    Organisatsioonikultuurid on unikaalsed. Igaühel on oma ajalugu, suhtlemismudelid, süsteemid ja protseduurid, missioon ja visioonid, lood ja müüdid, mis neid iseloomustavad. Erinevad autorid käsitlevad neid erinevalt.
    Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised:
    • kultuur on antud organisatsioonile ainuomane , iseloomulik,
    • suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt,
    • pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu,
    • kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne.,
    • terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi,
    • liikmete poolt heaks kiidetud ,
    • peegeldab tippjuhtkonda,
    • võib olla erineva tugevusega .
    Robbinsi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised:
    • liikmete identsus – aste, milleni liikmed samastuvad pigem tervikliku organisatsiooni kui töögrupiga;
    • rühma mõju: tööd organiseeritakse pigem rühma- kui indiviidikeskselt;
    • inimkesksus: juhtkonna otsused arvestavad nende mõju organisatsiooni liikmetele;
    • integreerumine ehk tervikuks ühinemine – aste, milleni liikmed on julgustatud töötama koordineeritult või vastastikku sõltuvalt;
    • kontroll: reeglite, eeskirjade ja kontrolljuhiste arv, mida kasutatakse alluvate järelvalveks ja kontrolliks;
    • riski tolerants – tase, milleni alluvad on valmis võtma endale riski;
    • hüvitussüsteemi kriteeriumid: mil määral oleneb töötasude tõus ja edutamine alluva tööst, mitte staažist või meeldivusest;
    • konflikti tolerants – aste, milleni alluv on valmis esile tooma puudusi ja avalikult kritiseerima;
    • tulemusele orienteeritus: juhtkond keskendub pigem lõpptulemusele või väljundile kui kasutatavatele tehnikatele või protsessidele;
    • süsteemi avatus : jälgitakse väliskeskkonna muutusi ja reageeritakse neile.
    Neile lisaks on kultuuri tunnusteks ka:
    • individuaalne algatus – liikmete vastutuse, vabaduse ja sõltumatuse määr;
    • juhtkonna toetus – aste, milleni juhid annavad selget teavet, abistavad ja toetavad alluvaid;
    • suhtlemismudelid – aste, milleni suhted on piiratud võimu või õiguste hierarhiaga.
    Erinevate tunnuste osa organisatsioonikultuurides on varieeruv . Mõned loetletud tunnused on suhteliselt püsivad, osa aga ajaliselt muutuvad.
    Organisatsioonikultuure on raske mõõta ja omavahel võrrelda. Pole olemas universaalset ja parimat kultuuri kõigile organisatsioonidele, sest see oleneb eesmärkidest, tegutsemisalast ja keskkonnatingimustest . Kultuuri on kergem määratleda, kui selle osad on suhteliselt püsivad. Samuti peab enamus liikmetest selle kultuuri väärtusi omaks võtma. Organisatsiooni kultuuri kujundavad selle juhid ja liikmed. Nii nagu inimesed võivad valida oma elukoha selle kliima järgi, nii võivad nad eelistada oma töökeskkonnaks teatavat organisatsioonikultuuri. Seejuures on alluvate silmis väga oluline juhtkonna sõnade ja tegude ühtsus: kui silmakirjalikult räägitakse üht, kuid tegelikkuses oma alluvaid ei toetata, teevad nad kultuurist õige järelduse. Üldiselt eelistavad inimesed kõrge organisatsioonikultuuriga töökeskkonda.
    Ka organisatsioonikultuuridel on mõju nende liikmete käitumisele. Selle mõju suurust on aga raske mõõta. Mõnede uurimuste põhjal ilmneb positiivne suhe organisatsioonikultuuri ja tulemuslikkuse vahel. Parem koostöö, otsuste ja kontrolli tunnustamine, hea suhtlemine ja vastastikune usaldus loovad eeldused organisatsiooni eduks . Organisatsioonikultuuri tuleks jälgida pidevalt ja kasutada selleks erinevaid meetodeid . Kuigi juhtkond võis selle “paika panna” firma loomisel, muutub ja areneb see välja aja jooksul.
    Organisatsioonikultuuri mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemad on:
    • ajalugu: organisatsiooni loomise põhjus ja viis, vanus, omanike ja tippjuhtide filosoofiad ja väärtushinnangud;
    • põhifunktsioon ja tehnoloogia : toodete sortiment , teenuste loetelu ja kvaliteedi tase, maine tähtsus, kliendid;
    • eesmärgid ja sihid: kas pikaajaline eluspüsimine või kiire kasv ja areng, riski ja ebakindluse vältimise määr, sotsiaalse vastutuse arvestamine jne;
    • suurus: suur organisatsioon on formaalselt määratletum, mis raskendab koostööd; kiire laiendamine või allakäik mõjutavad personali arvu ja koosseisu;
    • asukoht: kesklinnas või maakohas on erinevad kliendid ja tööjõud ning arengu-võimalused;
    • juhtkond ja töötajate koosseis: juhtkonna poolt kujundatud kultuuri omaksvõtt oleneb personalist ja sellest, kuidas alluvad tajuvad psühholoogilist kokkulepet;
    • keskkond: muutuvate välistingimuste puhul peab kultuur olema kohanemisvõimeline.
    Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum.
    Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi :
  • Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni.
  • Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone.
  • Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused.
  • Kavandada sotsialiseerumisprotsessid vastavalt uuendustele.
  • Muuta hüvitussüsteemi, et kiireneks uute väärtuste omaksvõtt.
  • Asendada kirjutamata normid formaalsete reeglite ja juhistega.
  • Muuta allkultuure töötajate ümberpaigutamise teel.
  • Rakendada töötajate osalust ja suurendada nende usaldust, et saavutada üksmeelt.
    Tulemused ei järgne otsekohe, sest organisatsioonikultuuri loomine on raske ja pikaajaline protsess.
  • Organisatsioonikultuuri erinevad tüübid
  • Raudsete isiksuste kultuur
    See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia , ehitusfirmad, reklaam , sport , kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul.
    See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele . Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide ülesandeks on selles kultuuris kaitsta inimesi pideva altminekuohu eest, pakkuda ajutist puhke - ja turvapaika.
    Taoline kultuur sobib hästi teatud tegevusaladele. Tema suurim nõrkus on orientatsioon lühiajalistele eesmärkidele ja strateegiate eiramine .
    See kultuur soosib temperamentseid ja ebausklikke inimesi.
  • Raske töö – rasked lõbud” kultuur
    Siin on põhiliseks tegevus ja selle meeldivus. Riskitakse vähe, tagasiside tulemustest on kiire. Toetatakse heatasemelist tegevust, kus riskimäär on suhteliselt madal. Tüüpilised esindajad on: kinnisvaramaaklerid, arvutifirmad, auto- või muude kestvuskaupade müügifirmad, masstarbimisele orienteeritud firmad. See on väikeste riskide meeldiv maailm, millel on kiire tagasiside.
    Aktiivsus on selle kultuuri võtmesõna. Kõigis ettevõtetes on kommertstalitused selle kultuuri kandjad. Igal töötajal on kindel töö, tulemused on koheselt mõõdetavad ja võrreldavad.
    Selle kultuuri väärtused keskenduvad tarbijale (kliendile) ja tema vajadustele. Sangariteks on tavaliselt supermüüjad, s.t. libekeelsed võlurid, kes suudavad lumeonni maha müüa ka eskimole.
    Rituaalid on selle kultuuri oluline osa. Lõbutsemine peab korvama intensiivse töö. Sobivad igat liiki konkursid, pidustused ja tseremooniad. Kõik, mis lisab motivatsiooni ja pakub lõõgastust on hea.
    Personal ei talu pikaajalisi raskusi ja pole firmale eriti lojaalne.
    See on noorte, alles oma elus kohta otsivate inimeste kultuur.
  • Panga peale” kultuur
    Selles kultuuris tehakse väga riskantseid ja täispangale orienteeritud otsuseid, mille tulemused võivad ilmneda mitmete aastate möödudes. Suurte riskide ja aeglase tagasiside kultuur.
    Tüüpilised esindajad on maavarade otsimine, lennukiehitus, kosmosetööstus, pangandus , arhitekti- ja projekteerimisfirmad, kindlustuskompaniid ja tarkvarafirmad.
    Tähtsaim rituaal on koosolekud ja nõupidamised, kus istutakse vastavalt oma positsioonile firmas ja kõnelevad ainult vanemad ja väärikamad kohalolijad.
    Tunnustatakse autoriteeti ja tehnilist pädevust. See kultuur ei salli ebaküpsust ja pinnapealsust. Karjääri tehakse pika aja vältel. Kogemus on oluline.
  • Protsessikultuur
    Selles kultuuris saadakse keskkonnast vähe või üldse mitte tagasisidet. Väikese riski ja aeglase tagasiside tüüpilised esindajad on maksukontorid, riigiasutused ja reglementeeritud tööstusharud 8ravimite valmistamine).
    Tagasiside praktiline puudumine sunnib keskenduma sellele, kuidas midagi tehakse.
    Suhtlemine on valdavalt paberlik.
    Kultuuri põhiväärtuseks on tehniline täiuslikkus asjade korraldamisel. Kaitstus ja ettevaatlikkus on peamised tunnusjooned. Selle kultuuri esindajad on organiseeritud, viisakad, pööravad palju tähelepanu detailidele ning austavad hardalt igat liiki eeskirju, formulare jms.
    Selles kultuuris keskendutakse valdavalt töömeetoditele ja protseduuridele ning neis peetakse arvukalt nõupidamisi, infopäevi jne. Väga tähtsal kohal on tiitlid ja igat liiki formaalsused, hierarhia ja kastisüsteem. See ilmneb tööruumides, riietuses , käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine.
    Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne.
    Puhtaid ühe või teise kultuuritüübiga organisatsioone kas pole üldse või on neid väga vähe. Tavaliselt domineerib organisatsiooni erinevates tegevusvaldkondades teatav kultuuritüüp.
    5. Organisatsioonikultuuri loomine
    Organisatsioonikultuuri loomine tähendab toimimiskeskkonna ja organisatsiooni eesmärkidega kooskõlas olevate väärtuste ja käitumisviiside kujundamist ja ühtseks tervikuks ühendamist.
    Organisatsioonikultuuri allikad võivad varieeruda, kuid paljude mudelite ühisosaks on juhtkonna või eestvedajate tegevus kui kujundav tegur. Edgar H. Schein (1992) rõhutab kultuuri loova liidri õppimisvõimelisust. Liidri mõjukusel on hulk põhjusi, millest üheks on, et organisatsiooni liikmed jäljendavad tema tegevust.
    Ehkki organisatsioonikultuuri loojate ja kujundajatena vaadeldakse peamiselt tippjuhtkonda, on ka kesk- ja esmatasandi juhtidel oluline roll. Nende mõju ilmneb eelkõige vahetutes käitumisviisides. Keskjuhid seovad sageli organisatsiooni tervikuks.
    Organisatsiooni liikmed on liidritega samaväärselt tähtsaks organisatsioonikultuuri allikaks. Nende rolli saab käsitleda kahest vaatepunktist: organisatsiooni liikmeskond ja organisatsiooniga liitujad. Organisatsiooni liikmete mõju on pidev, sest kujuneb suhtlemise ja kollektiivse tegevuse toimel. Organisatsiooni kuuluvad inimesed toovad kaasa väliskeskkonna suundumused . Organisatsioonikultuuri võivad tuntaval määral mõjutada organisatsiooniga liitujad. Iga uus liige toob kaasa oma tavad ning seepärast muutub organisatsioonikultuuri püsimise seisukohalt oluliseks, kuidas uued töötajad selle omandavad. Kui organisatsioonid tahavad teadlikult arendada ja juhtida oma kultuuri, peavad nad olema võimelised seda oma uutele töötajatele edasi andma. See toimub kohanemise ehk sotsialiseerumise käigus. Edastatakse üldine teave igapäevatööst, organisatsiooni ajaloost, eesmärkidest, tegevustest, töötaja osast nende täitmisel ning organisatsiooni poliitikast , töö reeglitest ja privileegidest. Seega, organisatsiooniga liitujad omandavad tööoskuste ja –vilumuste, õigeks peetavate käitumisviiside ning töögrupi normide ja väärtustega seotud teavet ja kogemusi. Organisatsiooniliikmete kohanemist saab suunata. Selleks kasutatakse vestlust, rituaale ja vahetut juhendamist. Sissejuhataval vestlusel on suur mõju, sest see annab esmase pildi organisatsioonikultuuri sisust. Liialt optimistlik või kriitiline vestlus toovad kaasa rahulolematuse ja personali voolavuse.
  • Organisatsioonikultuuri ja rahvuskultuuri seosed
    Inimkäitumine varieerub maailma eri paigus väga suurel määral. Küllalt suure osa inimese valikutest ja tegevustest määrab kultuur, mis on kujunenud inimese ja looduskeskkonna pikaajalises koostoimes ja hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi ja tavasid, mille inimene omandab ühiskonna liikmena.
    Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa Liitvabariigi ja Jugoslaavia sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi kodanikke ning järeldused seostati kultuurierinevuste dimensioonidega. Hofstede (1980) ütleb, et kultuuri mõistet kasutades peetakse kõige rohkem silmas seoseid ühiskonna või rahvusega, aga tänapäeval on seda hakatud rakendama ka teistele kollektiivsetele ühendustele, nagu organisatsioon, perekond.
    Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure.
    Maskuliinsus/feminiinsus näitab, kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja „mehelikud“ väärtused – iseseisvus ja karjäär. Koolisüsteem on orienteeritud saavutustele ning mõned erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid . Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit , Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat.
    Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome.
    Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela.
    Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus- Meremaal .
    Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. Pärast Teist maailmasõda oli riikides, kus need kultuurid domineerivad, aeglasem majanduskasv kui suure ebamäärasuse taluvusega riikides. Ebamäärasuse taluvus on väike näiteks Kreekas ja Portugalis.
    Individualism / kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus ja tasakaalustatud poliitilised süsteemid ning rohkem tungi vabadusele. Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi. Individualistlikem maa on USA, sellele järgnevad teised inglise keelt kõnelevad maad: Austraalia , Suurbritannia ja Kanada . Kollektivistlikes kultuurides on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata poliitilised süsteemid. Inimesed seostavad oma identiteeti rohkem gruppidesse kuulumisega kui isiksuse teiste tunnustega. Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus .
    Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile
    (Eurnham, 1997)
    Madal Kõrge
    Võimudistants
    Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus
    Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid
    Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid
    Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt
    hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid
    Maskuliinsus/feminiinsus
    Soorollide mõju minimaalne Soorollidel on suur mõju
    Eraelu ja tööelu hoitakse lahus Organisatsioonid võivad sekkuda
    inimeste eraellu
    Rohkem naisi juhtivatel kohtadel Vähem naisi juhtivatel kohtadel
    Intuitsioon ja pehmekäeline tegutsemine Võistluslikkus, agressiivsus ja
    on väärtustatud õiglus on väärtustatud
    Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa
    Individualism/kollektivism
    Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal
    määral ebaisikuline
    Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve
    Töine tegevus baseerub lojaalsusel , Töine tegevus baseerub indivi-
    kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil
    Ebamäärasuse taluvus
    Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust
    Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid
    Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
    reetsemalt
    Suur variatiivsus Väiksem standardiseeritus
    Suurem riskide võtmine Riskide võtmine rohkem rituaalne
    Viimastel aastakümnetel on püütud leida rahvuskultuuri ja organisatsioonikultuuri seoseid. Nende määratlustes on mõndagi sarnast. Mõlemad sisaldavad väärtusi, tõekspidamisi ja käitumisviise ning neid antakse edasi põlvest põlve või organisatsiooni uutele liikmetele.
  • Äri ja erinevad kultuurid
    Oleme kultuurierinevuste klassifitseerimisel leidnud üha rohkem piiranguid.
    Nii võimegi kuulda kommentaare, nagu need (Trompenaars, Woolliams, 2005):
    Muidugi ei ole jaapanlased loomingulised! Nad on ülimalt kollektivistlikud ega julge enda eest seista, sest kardavad kahjustada meeskonnavaimu.“
    Nüüd saan ma aru, miks USA kultuur elatab ära kõik need advokaadid. Nad on muutunud nii universalistlikeks, sest vajavad reegleid, mis reguleerivad nende individualistlikke suhteid.“
    Lisaks iseloomustab neid ülim mobiilsus . Seetõttu ei ole neil aega luua usaldusväärseid suhteid. Nii asendavadki neid advokaadid ja lepingud .“
    Kas pole hämmastav, kui muretud on prantslased ja itaallased kokkulepete ja tähtaegade suhtes? Nad ilmuvad 20-minutilise hilinemisega ega vaevu isegi vabandama. Nad võivad teha eri asju paralleelselt, sest nad pärinevad sünkroonsest kultuuriruumist. Meie, põhja- ja lääneeurooplased, teeme asju järgemööda. Me oleme pigem nõus ootama.“
    Lisainformatsiooni ja materjali leiad kodulehelt: www.cultureforbusiness.com
  • Inimese individuaalsus
    Iga inimese ainulaadsuse mõistmiseks kasutatakse termineid “indiviid”, “individuaalsus” ja “isiksus”.
    Indiviid kujutab endast üksikisikut, üht inimest.
    Individuaalsus on inimese omapära, temale omased iseärasused: huvid, võimed ja iseloomuomadused.
    Isiksus on teatud arenguastmel olev inimene, keda iseloomustab mina-teadvus, käitumise suhteline püsivus ning suutlikkus toime tulla iseenda ja teistega .
    Isiksus on terviklik süsteem, mis koosneb paljudest omadustest. Isiksuse omadused on temperament , iseloom, erivõimed, intelligentsus , füsioloogiline talitlus, psüühilised protsessid, vajadused, kogemused, harrastused jm.
    Temperament on inimese psüühika dünaamika, mis avaldub psüühiliste protsesside tugevuses, toimumise kiiruses ja tasakaalustatuses.
    Temperamendi põhiomadused on:
    • sensitiivsus ehk tundlikkus – võime reageerida nõrkadele ärritustele;
    • reaktiivsus – emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele;
    • aktiivsus;
    • reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal;
    • rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus ( plastilisus , kohanemiskergus, käitumise vabadus);
    • introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus , sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus ( seltsivus , rõõmsameelsus, avatus).

    Temperamenditüübid on järgmised:

    Sangviinik

    • tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi;
    • reageerib elavalt , kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu;
    • aktiivsus suur, väga energiline , töövõimeline, algatus- ja organiseerimis- võimeline, ei talu üksluist ja aeglast tegevust;
    • aktiivsus ja reaktiivsus on tasakaalus, suudab end vaos hoida ja kiiresti lülituda uude töösse;
    • fluiidsus suur: tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti,
    • ekstravertne, reageerib enam antud hetkele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust .

    Sangviinik on elav, ta on valmis vaidlema ja arutlema, oskab kaitsta oma seisukohta. Raskeid olukordi püüab käsitleda positiivsest küljest. Sangviinik organiseerib meeleldi üritusi, kuid pinnapealsuse tõttu võib esineda möödalaskmisi. Ta leiab kergesti kontakti, tutvub ja tüdineb kiiresti. Ta ei talu monotoonsust, otsib vaheldust.

    Koleerik

    • tundlikkuse lävi madal;
    • reaktiivsus ja aktiivsus kõrged;
    • reaktiivsus ületab aktiivsuse – ohjeldamatu;
    • rigiidsem ja vähem plastiline kui sangviinik;
    • ekstravertne.

    Koleerik on kannatamatu ja ohjeldamatu. Negatiivseid ärritajaid ei suuda ta võtta positiivsest küljest nagu sangviinik, vaid hakkab nurisema ja korda looma. Ta pole rahul asjade tavalise käiguga, vaid nõuab õigust ja protesteerib. Koleerik on kergesti süttiv ja suure töövõimega, kui tegevus teda huvitab .

    Flegmaatik

    • sensitiivsus madal, emotsionaalsus vähene;
    • reaktiivsus madal: raske naerma ajada, vihastada või kurvastada; tähelepanu koondamine aeglane;
    • aktiivsus sõltub keskkonnast: harjumuspärastes oludes on energiline ja suure töövõimega;
    • tasakaalukas, kannatlik , vastupidav ja ennast valitsev;
    • rigiidne;
    • introvertne.

    Flegmaatik on tegutsemisel aeglane ja rahulik. Oma taotlustes on ta väga püsiv ja järjekindel. Tema tundmused avalduvad väliselt vähe, miimika ja žestid on nõrgad, kõne aeglane. Tutvusringkond ei ole lai.

    Melanhoolik

    • tundlikkus haiglaslikult suur, solvub kiiresti;
    • reaktiivsus ja aktiivsus madalad, töövõime väike,
    • rigiidne;
    • introvertne: pühendab palju aega eneseanalüüsile.

    Melanhooliku töövõime on väike, ta hoidub uutest kohustustest.
    Puhtaid temperamenditüüpe esineb harva, tavaliselt on inimesele omased mitmed temperamenditunnused, kusjuures üks neist on valdav. Näiteks võib inimene olla oma liigutustelt elav (sangviinik), kuid tundmustelt tuim (flegmaatik). Temperamendi avaldumist mõjutab ka inimese tervislik ka kauakestev psüühiline seisund.
    Iseloom on elutingimuste mõjul kujunenud kindel käitumislaad, inimese püsivate psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes.
    Iseloom koosneb iseloomujoontest:
    • suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus , peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine);
    • suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism);
    • töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus , algatusvõime, hooletus , laiskus);
    • tahteomadused (otsustavus, visadus , enesevalitsemine, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, mehisus , julgus, argus ).

    15
  • Vasakule Paremale
    Organisatsioonikäitumine #1 Organisatsioonikäitumine #2 Organisatsioonikäitumine #3 Organisatsioonikäitumine #4 Organisatsioonikäitumine #5 Organisatsioonikäitumine #6 Organisatsioonikäitumine #7 Organisatsioonikäitumine #8 Organisatsioonikäitumine #9 Organisatsioonikäitumine #10 Organisatsioonikäitumine #11 Organisatsioonikäitumine #12 Organisatsioonikäitumine #13 Organisatsioonikäitumine #14 Organisatsioonikäitumine #15 Organisatsioonikäitumine #16
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 115 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kairipp Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioonikäitumine-sügis 2014
    12
    doc

    Organisatsioonikäitumine (sügis 2014)

    (6) Muudatused ühiskonnas on põhjustanud muudatusi organisatsioonides, neist olulisemateks peetakse 21. sajandil järgnevaid:  virtuaalne organisatsioon;  ajutine personal;  teadmistega töötajate valitsemine;  õppimine arvuti vahendusel ja elektrooniline tulemuste hindamine;  töötajate erinevuste kasv;  vananev töötajaskond;  personali liikuvuse suurenemine. TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2) Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor?

    Organisatsiooniline käitumine
    Organisatsioonikäitumine-kevad 2018
    19
    docx

    Organisatsioonikäitumine (kevad 2018)

    Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda,

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine - eksamiküsimuste vastused
    20
    docx

    Organisatsioonikäitumine - eksamiküsimuste vastused

    Rohkem naisi juhtivatel kohtadel Vähem naisi juhtivatel kohtadel Intuitsioon ja pehmekäeline tegutsemine Võistluslikkus, agressiivsus ja on väärtustatud õiglus on väärtustatud Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust

    Organisatsioonikäitumine
    Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014
    10
    docx

    Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014.

    Intuitsioon ja pehmekäeline tegutsemine Võistluslikkus, agressiivsus ja on väärtustatud õiglus on väärtustatud Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Skandinaaviamaad Jaapan, Austria, Itaalia Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kolumbia, Peruu, Pakistan USA, Austraalia, Kanada

    Juhtimine
    Organisatsiooni kultuuri mõiste
    14
    doc

    Organisatsiooni kultuuri mõiste

    ............................................7 1.4 ORGANISATSIOONIKULTUURI TÜÜBID................................................8 KOKKUVÕTE..........................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................13 2 SISSEJUHATUS 3 Iga organisatsioon kujutab iseäralikku kultuuritüüpide kombinatsiooni. Tüübist sõltub: otsuste tegemise viis, töötajate motiveerimine, kohase juhtimisstiili valik, väärtuste ja uskumuste valik ja arusaamad töö olemuse ning inimloomuse kohta. Organisatsiooni kultuur määrab: Kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis ei ole ning milline on õige, milline vale käitumine. See ühtlustab töötajate käitumist, muudab

    Organisatsiooni käitumine
    Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE
    8
    doc

    Kontrolltoo kordamiskusimused: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE

    TEEMA: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks); · kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega). 5) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid ­ esindaja, eestvedaja, sidepidaja

    Turismiettevõtte juhtimine ja personalitöö
    Organisatioonikäitumine II Kontrolltöö
    18
    docx

    Organisatioonikäitumine II Kontrolltöö

    1. Mida nimetatakse loovuseks? Loovus on isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). Loovus on alati seotud õppimisega. Loovus on teadmiste, kujutlusvõime ja arengu tulemus. Loovus on protsess, mille kaudu jõuavad indiviidid ja grupid ideede ja tulemusteni, mis on uued ja väärtuslikud nende loojatele ning väärtustatud laiema grupi või ühiskonna poolt (F. Xu , T.Rickards, 2007). – Idee on uus – ja kasulik Loovus – on võime genereerida ideid, mis on üheaegselt uudsed ja kasulikud. Loovus on suunatud uudse kujutluse rakendatavusele - probleemide lahendamine uuel viisil. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed tegevusviisid ei võimalda tekkinud probleeme lahendada. 2. Mida nime

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine - KT2 vastused-2019
    10
    pdf

    Organisatsioonikäitumine - KT2 vastused (2019)

    tulemuse ja panuse suhtega. Tööd tehes inimesed pidevalt võrdlevad oma ja teiste panuseid saavutatavate töötulemustega. Selleks, et hoida oma firma töötajate töömotivatsiooni, peaks hoidma oma töötajaid suhteliselt ülemakstuna. 14. Miks on vaja teada organisatsioonilise pühendumuse olemust? Kaasaegse organisatsiooni edukus ei sõltu üksnes töötajate kompetentsusest, oluline on see, kuivõrd organisatsioon suudab kaasa aidata töötajate pühendumuse tekkele. Tugeva pühendumusega töötaja tunneb suuremat seotust organisatsiooniga, seega peaks ta omama ka kõrgemat motivatsiooni või tahet panustada rohkem organisatsiooni kui töötaja, kellel on madal pühendumus samale organisatsioonile. 15. Selgitage emotsionaalse pühendumuse põhimõtet. Sõnastage eluline/praktiline näide. Emotsionaalne pühendumus on seotud emotsionaalse sidemega, mis tekib läbi positiivse töökogemuse

    Organisatsioonikäitumine




    Kommentaarid (1)

    Mamo profiilipilt
    23:21 05-01-2017



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun