Organisatsioonikäitumine (1)

Kontseptuaalne areng

X-teooria põhjal

• Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
  
• Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole.
  
• Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest .
  

Y-teooria põhjal

• Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus
  
• Inimene pole loomu poolest laisk
  
• Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada
  
• Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust
  

• võimukultuur, mille aluseks on juhi võimutäius, tugev kontroll, poliitilisus ja ettevõtlikkus;
  
• rollikultuur, mida iseloomustab klassikaline bürokraatlik struktuur (täpne tööjaotus, protseduurireeglid); rollid on tähtsamad neid täitvatest inimestest; domineerib positsioonivõim, eksperdivõimu talutakse;
  
• eesmärgikultuur: tähelepanu keskmes on lõpuleviidud töö põhimõttel: eesmärk pühendab abinõu; igaüks teab eesmärke, probleeme; tegeldakse strateegiatega, poliitikate ja süsteemide väljatöötamisega; väärtustatakse inimeste asjatundlikkust (eksperdivõim) ja panuseid; rühmatöös on põhiline hea koostöö;
  
• indiviidikeskne kultuur: vaba indiviidide kogu, meeldiv õhkkond, konfliktide vältimine; arvestatakse nii ühiseid kui isiklikke eesmärke.
  

• kultuur on antud organisatsioonile ainuomane , iseloomulik,
  
• suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt,
  
• pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu,
  
• kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne.,
  
• terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi,
  
• liikmete poolt heaks kiidetud ,
  
• peegeldab tippjuhtkonda,
  
• võib olla erineva tugevusega .
  

• liikmete identsus – aste, milleni liikmed samastuvad pigem tervikliku organisatsiooni kui töögrupiga;
  
• rühma mõju: tööd organiseeritakse pigem rühma- kui indiviidikeskselt;
  
• inimkesksus: juhtkonna otsused arvestavad nende mõju organisatsiooni liikmetele;
  
• integreerumine ehk tervikuks ühinemine – aste, milleni liikmed on julgustatud töötama koordineeritult või vastastikku sõltuvalt;
  
• kontroll: reeglite, eeskirjade ja kontrolljuhiste arv, mida kasutatakse alluvate järelvalveks ja kontrolliks;
  
• riski tolerants – tase, milleni alluvad on valmis võtma endale riski;
  
• hüvitussüsteemi kriteeriumid: mil määral oleneb töötasude tõus ja edutamine alluva tööst, mitte staažist või meeldivusest;
  
• konflikti tolerants – aste, milleni alluv on valmis esile tooma puudusi ja avalikult kritiseerima;
  
• tulemusele orienteeritus: juhtkond keskendub pigem lõpptulemusele või väljundile kui kasutatavatele tehnikatele või protsessidele;
  
• süsteemi avatus : jälgitakse väliskeskkonna muutusi ja reageeritakse neile.
  

• individuaalne algatus – liikmete vastutuse, vabaduse ja sõltumatuse määr;
  
• juhtkonna toetus – aste, milleni juhid annavad selget teavet, abistavad ja toetavad alluvaid;
  
• suhtlemismudelid – aste, milleni suhted on piiratud võimu või õiguste hierarhiaga.
  

• ajalugu: organisatsiooni loomise põhjus ja viis, vanus, omanike ja tippjuhtide filosoofiad ja väärtushinnangud;
  
• põhifunktsioon ja tehnoloogia : toodete sortiment , teenuste loetelu ja kvaliteedi tase, maine tähtsus, kliendid;
  
• eesmärgid ja sihid: kas pikaajaline eluspüsimine või kiire kasv ja areng, riski ja ebakindluse vältimise määr, sotsiaalse vastutuse arvestamine jne;
  
• suurus: suur organisatsioon on formaalselt määratletum, mis raskendab koostööd; kiire laiendamine või allakäik mõjutavad personali arvu ja koosseisu;
  
• asukoht: kesklinnas või maakohas on erinevad kliendid ja tööjõud ning arengu-võimalused;
  
• juhtkond ja töötajate koosseis: juhtkonna poolt kujundatud kultuuri omaksvõtt oleneb personalist ja sellest, kuidas alluvad tajuvad psühholoogilist kokkulepet;
  
• keskkond: muutuvate välistingimuste puhul peab kultuur olema kohanemisvõimeline.
  

• sensitiivsus ehk tundlikkus – võime reageerida nõrkadele ärritustele;
  
• reaktiivsus – emotsionaalne reageerimine sise- ja välisärritustele;
  
• aktiivsus;
  
• reaktiivsuse ja aktiivsuse suhe, tasakaal;
  
• rigiidsus (jäikus, range korraarmastus, agressiivsus nõrgemate vastu) ja fluiidsus ( plastilisus , kohanemiskergus, käitumise vabadus);
  
• introvertsus (kinnisus, tagasihoidlikkus , sissepoole pöördumine) ja ekstrvertsus ( seltsivus , rõõmsameelsus, avatus).
  

Sangviinik

• tundlikkuse lävi kõrge: ei märka väga nõrku heli- ja valgusärritusi;
  
• reageerib elavalt , kontsentreerib kiiresti oma tähelepanu;
  
• aktiivsus suur, väga energiline , töövõimeline, algatus- ja organiseerimis- võimeline, ei talu üksluist ja aeglast tegevust;
  
• aktiivsus ja reaktiivsus on tasakaalus, suudab end vaos hoida ja kiiresti lülituda uude töösse;
  
• fluiidsus suur: tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti,
  
• ekstravertne, reageerib enam antud hetkele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust .
  

Koleerik

• tundlikkuse lävi madal;
  
• reaktiivsus ja aktiivsus kõrged;
  
• reaktiivsus ületab aktiivsuse – ohjeldamatu;
  
• rigiidsem ja vähem plastiline kui sangviinik;
  
• ekstravertne.
  

Flegmaatik

• sensitiivsus madal, emotsionaalsus vähene;
  
• reaktiivsus madal: raske naerma ajada, vihastada või kurvastada; tähelepanu koondamine aeglane;
  
• aktiivsus sõltub keskkonnast: harjumuspärastes oludes on energiline ja suure töövõimega;
  
• tasakaalukas, kannatlik , vastupidav ja ennast valitsev;
  
• rigiidne;
  
• introvertne.
  

Melanhoolik

• tundlikkus haiglaslikult suur, solvub kiiresti;
  
• reaktiivsus ja aktiivsus madalad, töövõime väike,
  
• rigiidne;
  
• introvertne: pühendab palju aega eneseanalüüsile.
  

• suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus , peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine);
  
• suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism);
  
• töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus , algatusvõime, hooletus , laiskus);
  
• tahteomadused (otsustavus, visadus , enesevalitsemine, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, mehisus , julgus, argus ).