Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on juhtimine?
  • Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse?
  • Mis põhineb motiveerimisel 8 Milles seisneb Fiedleri sõltuvusteooria?
  • Kuivõrd inimene soovib saavutusele järgnevat tasu 11 Mida tähendavad numbrid 05 2 3 Handy teooria valemis?
  • Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel?
  • Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele?
  • Mida lähedasem suehe seda suurem vastastikmõju 14 Kuidas reedavad ennast valetajad?
  • Kuidas seda mõista?
  • Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega?
  • Palju 17 Millisest viiest põhikomponendist koosneb emotsionaalne intelligentsus?
  • Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W Taylor?
  • Millisena näeb Douglas McGregor X- ja Y-teooriat pooldavat juhti?
  • Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom?
  • Mida peaksid tegema juhid kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri?
  • Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik?
  • Mida tuleb silmas pidada uute ametikohtade kavandamisel?
  • Kuidas ülesandeid rühmitada milline on optimaalne tegevuste hulk ühele töötajale 2 Mis iseloomustab struktuuri toodete järgi?
  • Keskendutakse oma tootele ja terviklikkus jääb tahaplaanile halduskulud suured 3 Mis iseloomustab maatriksstruktuuri?
  • Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni?
  • Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni?
Kordamisküsimused EKSAMIKS 17.04.2014.
  • Mis on juhtimine?
    Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.
  • Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit.
    Suhtlusrollid on järgmised:
  • esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes;
  • eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises;
  • sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega.
    Informatsiooniga seotud rollid on järgmised:
  • info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides ja mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades;
  • infojagaja rollis korraldab juht sobiva teabeedastussüsteemi;
  • kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu.
    Otsustamisega seotud rollid on järgmised:
  • uuendajana püüab juht organisatsiooni ette kerkinud probleemidele leida uusi ja paremaid lahendusi;
  • ressursside jagajana teeb ta strateegilisi otsuseid;
  • arusaamatuste lahendaja;
  • läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi.
  • Kuidas jagunevad juhid juhtimistasandite järgi ning milliseid ülesandeid neil tasanditel täidetakse?
    Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine .
    Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega.
    Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida.
  • Nimeta Henry Fayoli juhtimispõhimõtteid. (10)
    Prantsuse tööstur Henry Fayol koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted:
    • tööjaotuspõhimõte: tõhus on kõrge spetsialiseeritus ;
    • võimupõhimõte: jaotada õigused inimeste vahel nii täpselt kui võimalik, kusjuures õigused ja vastutus olgu vastavuses;
    • distsipliin (reeglite järgmine);
    • käskude ühtsus: igal alluval olgu ainult üks ülemus ;
    • suundade ühtsus: sarnased tegevused peavad olema koondatud ühe ja sama ülemuse juhtimise alla;
    • isiklike huvide allutatus firma huvidele;
    • õiglane hüvitamine;
    • tsentraliseerimine : võim peab olema koondatud organisatsioonis nii kõrgele kui võimalik;
    • ahela põhimõte: firma kõigi institutsioonide omavaheline seostatus, võim peab kulgema ülevalt alla kindlat ahelat pidi;
    • kord: inim- ja aineliste ressursside hea koordineerimine , õige inimene peab olema õigel ajal õiges kohas;
    • õiglus : juhid peavad alluvaid õiglaselt kohtlema;
    • stabiilsus: tuleb vältida tööjõu suurt voolavust, töötajatele tuleb anda aega kohaneda;
    • initsiatiiv: alluvate võimalus algatuslikkust ilmutada. Juhid peavad kuulama alluvate ettepanekuid ja ideid;
    • kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine
  • Kirjelda Elton Mayo eksperimente konveieritööliste ning valgustusega. Milliseid järeldusi tehti nendest eksperimentidest?
    Eksperiment konveieritöölistega. Mayo pani ühe konveieri taha sõbrad. Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine.
    Eksperiment intervjuudega. Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul kasutati struktureeritud intervjuud, kus kõigilt küsiti ühesuguseid küsimusi . Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat . Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad.
  • Mis on visioon ?
    Visioon on inimesi ligitõmbav organisatsiooni tulevikuideaal, mis on raskesti, kuid reaalselt saavutatav ja millesse organisatsiooni liikmed usuvad. Visioon peab looma seose tänase ja homse vahel ning aitama töötajatel suhtuda tulevikku energiliselt ja motiveeritult, andma nende tööle mõtte.
  • Nimeta eestvedamise põhikomponente.
    Eestvedamise põhikomponentideks on:
    • tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine;
    • muudatuste kavandamine ja realiseerimine ;
    • liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus;
    • mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel.

  • Milles seisneb Fiedleri sõltuvusteooria?
    Fiedleri sõltuvusteooria seisneb ülesande- ja suhetekeskse juhi väljaselgitamises ning juhtimisstiilide tõhususe uurimises olenevalt olukorrast. Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad.
  • Vali Hersey´ ja Blanchardi eestvedamise teoorias toodud neljast eestvedamise stiilist üks ning too välja selle kolm juhtimisalast põhimõtet.
    Käskimine ehk autokraatlik juhtimine eeldab järgmistest juhtimise põhimõtetest kinnipidamist:
    • range tegevuse koordineerimine
    • distantsi loomine ja hoidmine alluvatega
    • ühesuunaline kommunikatsioon, kasutatakse võimu
    • alluvate kuulekus ja nende ootustega mittearvestamine
    • juht määrab eesmärgid ja otsustab ise, sest peab ennast kõige kompetentsemaks
    • juht esitab otsused rangete korraldustena koos sanktsioonidega nende mittetäitmisel
    • juht valib vahendid ja teed eesmärkide realiseerimiseks ning kontrollib nende täitmist

  • Too välja Vroomi teooria töötamise kolm peamist tegurit.
    . Inimesed arvestavad töötamisel kolme peamist tegurit:
    • töösoorituse tõenäosus
    • tasu saamise tõenäosus
    • tasu saamise tähtsus ja soov
    Töösoorituse tõenäosus tähendab, et inimene hindab tõenäosust ( eeldust ), mil määral tema tööalased võimed, kogemused ja pingutus võimaldavad midagi saavutada. Tasu saamise tõenäosus seisneb tema hinnangu tõenäosuses, mil määral tööalane saavutus viib teatud tasuni. Tasu saamise tähtsus ja soov näitab, kuivõrd inimene soovib saavutusele järgnevat tasu.
  • Mida tähendavad numbrid 0,5 : 2 : 3 Handy teooria valemis?
    Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palka tõsta kaks korda ning töö muutub kolmekordseks.
  • Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel?
    Vererõhu kõrgenemine
  • Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele?
    Mida lähedasem suehe, seda suurem vastastikmõju
  • Kuidas reedavad ennast valetajad?
    Valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule.
  • Stress on sotsiaalne – kuidas seda mõista?
    Negatiivsed suhted nõrgendavad immuunsüsteemi ehk oleme vastuvõtlikumad haigustele.
  • Miks ei tohiks inimene reageerida solvangule vaikimisega?
    Sest solvaja arvab , et võib järgmine kordki solvata; solvatava vererõhk tõuseb palju;
  • Millisest viiest põhikomponendist koosneb emotsionaalne intelligentsus?
    Oma emotsioonide teadvustamine. Kui me oma tegelikke tundeid tähele ei pane, jääme nende meelevalda. Inimesed, kes tajuvad oma tundeid paremini, juhivad oma elu kindlamal käel.
    Emotsioonide juhtimine. Oskus käia tunnetega ümber nii, et nad on asjakohased , põhineb eneseteadvusel (ohjeldamatu rahutuse taltsutamine, raskemeelsuse või ärritusega toimetulek ).
    Enesemotivatsioon . Enda motiveerimisel on oluline mobiliseerida emotsioonid eesmärgi teenistusse. Igasuguste saavutuste aluseks on alati emotsionaalne enese-kontroll (näiteks me lükkame rahulduse edasi).
    Emotsioonide äratundmine teistes. Empaatia on üks põhilisi suhtlemisoskusi. Empaatiavõimega inimesed on paremini häälestunud vastu võtma teiste vajadustest või tahtmistest märku andvaid signaale. See annab neile edumaa hoolitsemist ja abistamist nõudvates ametites, õpetamises, müügitöös ja juhtimises. Empaatia tugineb eneseteadvusele; mida avatumad me oleme iseenda emotsioonidele, seda osavamini me tundeid loeme.
    Suhtekorraldus . Suhete korraldamise kunst on suures osas oskus teiste emotsiooni-dega toime tulla. Sellel alal andekad saavad hästi hakkama kõigega, mis nõuab teistega ladusat suhtlemist.
  • Too välja organisatsioonikäitumise kui teaduse eesmärgid.
    Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes.
    Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad.
    Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist.
    Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust.
  • Milliste tegevuste ja põhimõtete poolest on tuntud Frederick W. Taylor?
    Tõelise huvi tööinimeste vastu äratas sajandivahetusel USA insener Frederick W. Taylor, keda nimetatakse “teadusliku juhtimise isaks”. Insenerina pühendus ta põhiliselt tootmise ratsionaliseerimisele, et seeläbi saavutada kõrgemat tööviljakust. Inimest käsitleti siiski endiselt kui töövahendit (kui on olemas parim masin, siis peab olema ka parim viis, kuidas sellel töötada). Taylori peamine töö “Teadusliku juhtimise printsiibid ” avaldati 1911. aastal.
  • Millisena näeb Douglas McGregor X- ja Y-teooriat pooldavat juhti?

    X-teooria põhjal

    • Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
    • Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole.
    • Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest.
    Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid.

    Y-teooria põhjal

    • Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus
    • Inimene pole loomu poolest laisk
    • Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada
    • Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust
    Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
    McGregori seisukoht oli, et juhid on ignoreerinud inimeste kohta kehtivaid tõsiasju. Kuna inimesed on erinevad, siis on erinev ka nende töösse suhtumine. Osa inimeste puhul kehtib enam X-mudel, osa inimesi soovib aga oma võimetele täielikku rakendust. Peaaegu kõigil alluvatel on mingisugust potentsiaali oma võimete arendamiseks ja kasvuks. Seetõttu peaks juhtide suhtumine oma töötajatesse muutuma Y-teooria suunas.
  • Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6)
    Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised:
    • kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik,
    • suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt,
    • pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu,
    • kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne.,
    • terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi,
    • liikmete poolt heaks kiidetud,
    • peegeldab tippjuhtkonda,
    • võib olla erineva tugevusega .

  • Mida peaksid tegema juhid, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5)
    • Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni.
    • Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone.
    • Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused.
    • Kavandada sotsialiseerumisprotsessid vastavalt uuendustele.
    • Muuta hüvitussüsteemi, et kiireneks uute väärtuste omaksvõtt.
    • Asendada kirjutamata normid formaalsete reeglite ja juhistega.
    • Muuta allkultuure töötajate ümberpaigutamise teel.
    • Rakendada töötajate osalust ja suurendada nende usaldust, et saavutada üksmeelt.

  • Kirjelda raudsete isiksuste kultuuri. Too paar näidet esindajatest.
    See on individualistide kultuur, kus riskitakse pidevalt ja suurel määral ning kus tagasiside tulemustest on kiire. See on kõige väsitavam ja kurnavam kultuuritüüp. Tüüpilised esindajad on: politseijaoskond, kirurgia , ehitusfirmad, reklaam, sport , kogu lõbustustööstus, televisioon. Risk on kõrge, tulemused ilmnevad kiiresti, kuni ühe aasta jooksul.
    See on noorte inimeste kultuur, keskendub kiirusele . Selle kultuuri pinge ja intensiivsus kulutavad inimesi küllalt kiiresti. Juhus on selles kultuuris väga tähtsal kohal. See, mis kunagi tõi edu, ei pruugi enam sobida. Rituaalide ülesandeks on selles kultuuris kaitsta inimesi pideva altminekuohu eest, pakkuda ajutist puhke - ja turvapaika.
    Taoline kultuur sobib hästi teatud tegevusaladele. Tema suurim nõrkus on orientatsioon lühiajalistele eesmärkidele ja strateegiate eiramine.
    See kultuur soosib temperamentseid ja ebausklikke inimesi
  • Kirjelda protsessikultuuri. Too paar näidet esindajatest.
    Selles kultuuris saadakse keskkonnast vähe või üldse mitte tagasisidet. Väikese riski ja aeglase tagasiside tüüpilised esindajad on maksukontorid, riigiasutused ja reglementeeritud tööstusharud 8ravimite valmistamine).
    Tagasiside praktiline puudumine sunnib keskenduma sellele, kuidas midagi tehakse.
    Suhtlemine on valdavalt paberlik.
    Kultuuri põhiväärtuseks on tehniline täiuslikkus asjade korraldamisel. Kaitstus ja ettevaatlikkus on peamised tunnusjooned. Selle kultuuri esindajad on organiseeritud, viisakad , pööravad palju tähelepanu detailidele ning austavad hardalt igat liiki eeskirju, formulare jms.
    Selles kultuuris keskendutakse valdavalt töömeetoditele ja protseduuridele ning neis peetakse arvukalt nõupidamisi, infopäevi jne. Väga tähtsal kohal on tiitlid ja igat liiki formaalsused, hierarhia ja kastisüsteem . See ilmneb tööruumides, riietuses , käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused – allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine.
    Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne .
  • Kirjelda Geert Hofstede teooriat (kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile). Too iga dimensiooni juurde näiteid riikidest.
    Hofstede kultuuridimensioonide mõju organisatsioonile
    (Eurnham, 1997)
    Madal Kõrge
    Võimudistants
    Väiksem tsentraliseeritus Suurem tsentraliseeritus
    Madal organisatsioonipüramiid Kõrge organisatsioonipüramiid
    Väiksemad erinevused töö tasustamises Rohkem juhtivtöötajaid
    Struktuur, milles ametnikke ja käsitöölisi Spetsialiste hinnatakse tunduvalt
    hinnatakse võrdselt spetsialistidega kõrgemalt kui teisi töötajaid
    Austria, Iisrael, Uus- Meremaa , Taani Filipiinid , Mehhiko,
    Maskuliinsus/feminiinsus
    Soorollide mõju minimaalne Soorollidel on suur mõju
    Eraelu ja tööelu hoitakse lahus Organisatsioonid võivad sekkuda
    inimeste eraellu
    Rohkem naisi juhtivatel kohtadel Vähem naisi juhtivatel kohtadel
    Intuitsioon ja pehmekäeline tegutsemine Võistluslikkus, agressiivsus ja
    on väärtustatud õiglus on väärtustatud
    Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa
    Skandinaaviamaad Jaapan, Austria, Itaalia
    Individualism /kollektivism
    Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal
    määral ebaisikuline
    Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve
    Töine tegevus baseerub lojaalsusel , Töine tegevus baseerub indivi-
    kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil
    Kolumbia , Peruu, Pakistan USA, Austraalia , Kanada
    Ebamäärasuse taluvus
    Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust
    Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid
    Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
    reetsemalt
    Suur variatiivsus Väiksem standardiseeritus
    Suurem riskide võtmine Riskide võtmine rohkem rituaalne
    Kreeka, Portugal Singapur , Taani, Rootsi
  • Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik?
    Et tagada firma efektiivne tegevus; firma eri osade talitluse koordineerimine tegevuslala järgi; tagada kohanemisvõime ; määrata ametikohtade aruandekohustus.
  • Mida tuleb silmas pidada uute ametikohtade kavandamisel?
    Et missugused ülesanded peavad olmema täidetud; kuidas neid ülesandeid jagada inimeste ja masinate vahel; kuidas ülesandeid rühmitada; milline on optimaalne tegevuste hulk ühele töötajale
  • Mis iseloomustab struktuuri toodete järgi? Nimeta eeliseid ja puudusi.
    Üks osakond tegeleb nt tarkvara müügiga ja teine nt personaalarvutite müügiga = parem orienteeritus toodetele .
    Eelised: otsustamine kiirem ja tulemuslikum; tegevusi on hõlbus koordineerida; tooterühmade töötulemusi lihtsam hinnata; arvepidamine lihtne
    Puudused: keskendutakse oma tootele ja terviklikkus jääb tahaplaanile; halduskulud suured
  • Mis iseloomustab maatriksstruktuuri?
    Rakendatakse konkreetse projekti elluviimiseks ja jaotuse aluseks on võetud 2 näitajat korraga- vertikaalne funktsioonide järgi, horisontaalne projektide järgi.
  • Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni?
    Projektimeeskonnad alluvad omakorda veel projektijuhile. Halduskulud on mõnevõrra väiksemad kui toodete järgi moodustatud struktuurides.
  • Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni?
    Suurte ja ettevõttele tähtsate ning erialateadmisi vajavate projektide puuhl
    Organisatsiooni keskkond JOONIS
    Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit.
    Mikrokeskkond
    a) konkurendid – püüavad rahuldada tarbija sama vajadust, mida vaadeldav organisatsioongi. Seega võisteldakse nendega klientide pärast.
    b) kliendid – nendest sõltub äri edukus kõige otsesemalt.
    c) tarnijad – nendest oleneb, kas materjalid on kvaliteetsed ja saabuvad õigeaegselt.
    d) regulaatorid – on organisatsioonid ja rühmitused , kes võivad kontrollida ja mõjutada organisatsiooni tegevust. Eristatakse kaht tüüpi regulaatoreid: valitsuse poolt loodud ja kodanikualgatusest alguse saanud. Esimesse gruppi kuuluvad keskkonnakaitse , tervishoiu, töökaitse ja muude sarnaste valdkondadega tegelevad inspektsioonid. Teise gruppi kuuluvad tarbijate liidud, roheliste ühendused jm.
    e) strateegilised liitlased – on organisatsioonid, millega tehakse koostööd kas ühisettevõttena või lepingute alusel.
    Makrokeskkond
    Makrokeskkond koosneb järgnevatest teguritest:
    a) rahvusvahelised – hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi , sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgtehnoloogia, eriti informaatika areng. Trendid, mis otseselt mõjutavad ärielu, on üleminek tootmisühiskonnalt teenindusühiskonnale, äri rahvusvahelistumine, millega kaasneb näiteks detailide valmistamine mitmes riigis.
    b) majanduslikud – on seotud krediidi saamise võimaluste, minimaalse ja keskmise töötasu suuruse, inflatsiooni ja rahvamajanduse kogutoodangu muutumisega.
    c) sotsiaal-kultuurilised – võtavad kokku elanike kultuuritaseme, demograafilise seisundi, religioossed iseärasused, harituse ja eetilised tõekspidamised .
    d) poliitilised ja õiguslikud tegurid – seonduvad seadusloomega – mida õigusaktid lubavad, mida keelavad. Oma osa on ka valitsuste poolt tehtavail soodustustel ja subsiidiumitel.
    e) tehnoloogilised – näitavad tehnoloogia taset.
    Organisatsiooni keskkonda iseloomustavad tegurid
    Organisatsiooni keskkonda saab iseloomustada kahe teguri abil. Need on keskkonna keerukuse määr ja keskkonna muutlikkuse määr.
    Keskkonna keerukuse määr näitab, kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi mõjureid ja kas need on sarnased või erinevad. Keerukus on eriti tähtis mikrokeskkonna iseloomustamisel. Mikrokeskkonna keerukamaks muutumine annab organisatsioonile rohkem võimalusi, kuid toob kaasa rohkem probleeme.
    Keskkonna muutlikkuse määr kirjeldab keskkonnamõjurite muutumist ja püsimist teatud perioodil. Muutlikuks teevad keskkonna poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised jt muudatused. Kõrge muutlikkusega keskkond eeldab paindliku ja detsentraliseeritud organisatsiooni.
    Vähese määramatusega ehk muutumatus keskkonnas on vähe uusi võistlejaid ja uusi tehnoloogilisi läbimurdeid. Mida ebamäärasem keskkond, seda riskantsem on tegutseda.
    Et olla tulemuslik, peab organisatsioon suutma toime tulla keskkonna määramatusega. Keskkonna määramatus tähendab seda, et juhtidel ei ole piisavalt infot keskkonna mõjurite kohta, et ennustada keskkonna vajadusi ja muutusi.
    Põhilisi keskkonnamuutustega toimetulekustrateegiaid on kaks:
    • kohandada organisatsiooni vastavalt keskkonna muutustele;
    • mõjutada keskkonda nii, et see vastaks paremini organisatsiooni vajadustele.

  • Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #1 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #2 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #3 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #4 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #5 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #6 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #7 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #8 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #9 Kordamisküsimused EKSAMIKS juhtimine 2014 #10
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ing Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Organisatsioonikäitumine-kevad 2018
    19
    docx

    Organisatsioonikäitumine (kevad 2018)

    Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 2) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1 Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2 Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3 Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4 Kavandada sotsialiseer

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimisaluste eksami kordamisküsimused
    18
    doc

    Juhtimisaluste eksami kordamisküsimused

    Tagasiside praktiline puudumine sunnib keskenduma sellele, kuidas midagi tehakse. Suhtlemine on valdavalt paberlik. Kultuuri põhiväärtuseks on tehniline täiuslikkus asjade korraldamisel. Kaitstus ja ettevaatlikkus on peamised tunnusjooned. Selle kultuuri esindajad on organiseeritud, viisakad, pööravad palju tähelepanu detailidele ning austavad hardalt igat liiki eeskirju, formulare jms. TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 2) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit (too iga rolli juurde üks näide). 1. suhtlusrollid - esindaja, eestvedaja, sidepidaja 2. informatsiooniga seotud rollid - info vastuvõtja, jagaja, kõneleja 3.otsustamisega seotud rollid - uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine-sügis 2014
    12
    doc

    Organisatsioonikäitumine (sügis 2014)

    Organisatsioonikäitumine (sügis 2014) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Kõige vajalikumaks osutusid valusad õppetunnid - suurte vigade tegemine, raskete ülesannetega ülekoormatus, enda ohustatuna tundmine, raske valiku või väljapääsmatuna tunduva olukorra ees seismine ja ebaõigluse all kannatamine. 2) Kes on juht? Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. 3) Mis on juhtimine?

    Organisatsiooniline käitumine
    Organisatsioonikäitumine - eksamiküsimuste vastused
    20
    docx

    Organisatsioonikäitumine - eksamiküsimuste vastused

    Antud teooriast lähtudes on edukal juhil kõrge võimu ja madal saavutusvajadus. Võim on otsustav edutegur. Sotsiaalne võim aitab juhil saavutada organisatsiooni ja rühma eesmärke. Samuti on juhil kõrgem saavutusvajadus ja madalam ühtekuuluvusvajadus. TEEMA: Organisatsiooni keskkond 1) Joonista skeemina organisatsiooni sise- ja väliskeskkond. Organisatsiooni keskkond jaguneb sise- ja väliskeskkonnaks. Sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. Organisatsiooni väliskeskkonda võib määratleda kui väljaspool organisatsiooni asuvate ja seda mõjutavate tegurite kogumit. MAKROKESKKOND Väliskeskkond Rahvusvahelised Majanduslikud tegurid tegurid MIKROKESKKOND

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimine kontrolltÖÖ küsimused
    7
    doc

    Juhtimine kontrolltÖÖ küsimused

    Tavaliselt domineerib organisatsiooni erinevates tegevusvaldkondades teatav kultuuritüüp. TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? · 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. · Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. · Juhtimine kujutab endast inimeste tegevuse ja käitumise sihipärast suunamist ning ühtseks hästi talitlevaks tervikuks sulatamist selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi. · Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas

    Juhtimine
    Juhtimise alused KT kordamisküsimused
    5
    doc

    Juhtimise alused KT kordamisküsimused

    Juhtimise alused Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks);

    Juhtimine
    Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE
    8
    doc

    Kontrolltoo kordamiskusimused: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE

    TEEMA: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4) Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. · Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine) · organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine); · eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks);

    Turismiettevõtte juhtimine ja personalitöö
    Organisatsioonikäitumine
    16
    doc

    Organisatsioonikäitumine

    Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahend

    Ühiskond




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun