vajalikuks. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust
5) Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. 6) Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides 1) juhid konsulteerivad alluvatega enne otsustamist 2) töötajad ei hinda ranget järelevalvet. 3) Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. 4) Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Suure ebamäärasuse taluvusega kultuurides: 1) rangem ühiskond 2) inimesed sõltuvad autoriteetidest 3) kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. 4) Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. 5) Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides:
Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on
Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega 3 kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis.
Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Suure võimudistantsiga on Filipiinid, Mehhiko ja Venetsueela. Väikese võimudistantsiga kultuurides kalduvad juhid konsulteerima alluvatega enne otsustamist ja töötajad ei hinda ranget järelevalvet. Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt. Neid tendentse täheldatakse Austrias, Iisraelis, Taanis ja Uus-Meremaal. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt. Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis. Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides on leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust
rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; () *kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; () * frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel;() * ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.() Emotsioonides on 2 komponenti: *emotsiooni väljendus; *väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonis on alati: *kehaline komponent; *hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: *kehalised muutused, näoilme; *tunne, subjektiivne läbielamine. Aitäh tähelepanu eest!
Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad AFEKT - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. KIRG - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. FRUSTRATSIOON - psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. ÄREVUS - ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Emotsioonide eesmärk Kaitsta organismi Väljendavad inimese omapära Kordineerida suhtlemist ja käitumist Väljendusrikkuse tõstmine Emotsioonid Emotsioon Vastand Rõõm Kurbus Usaldus Põlastus Kartus Viha Üllatus Ootus Kompleksemotsioon Koosneb... Vastand
Sümbolism Oluliseks suunaks 19. ja 20. sajandi vahetuse kunstis oli SÜMBOLISM mis sündis Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Miks tekkis: 19. saj. Keskpaigas hakati prantsuse kirjanduses jumaldama müstikat, spirituaalsust ja morbiidsust. Visuaalses kunstis väljendus see kultus sümbolismis ehk,, ebamäärasuse kahemõttelises maailmas''. Kindlasti oli selleks oma põhjus, et reaalsusest põgeneda - pettumine oma kaasajas. Tunti, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud maailma paremaks ja inimesi õnnelikumaks. Sümbolistid käsitlevad meeleldi suuri, üldisi ja igavesi eksistentsialistlikke teemasid, nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu igavene ringkäik jne. Seda tehakse tavaliselt süzeede abil, mis on tahtlikult mitmetähenduslikud, hämarad, salapärased, irratsionaalsed.
millised tegevused on organisatsioonile Kehv analüüs kui puuduvad oskused vajalikud ja millised ei ole. tulemusi lugeda. Ettevõte saab hinnata oma huvigruppe Paljud ettevõtted koostavad ja kinnitavad ja edufaktorit sellest lähtuvalt eelarve, aga ei lähtu sellest. Prognoosi tulemus aitab sujuvalt Eelarvega püstitatud ülesande tegutseda konkurentsikeskkonnas ebamäärasuse aste on kõrge, töötajaid Suunab mõtlema läbi oma strateegiaid, karistatakse plaani mitte täitmise eest. tooteid ja turgu. Töötajatel ei ole piisavalt usku Aitab ressursse jaotada sihipärasemalt eelarvestatud näitajate reaalsusesse Tulla turule uute innovatiivsete Eelarve koostamisse ei kaasata töötajaid toodedega Ei oska ette näha maailmaturgudel
on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Liigid: 1. afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; 2. kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks 3. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel 4. ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese
Tähendab, majad, mäed jne on olemas ainult selles mõttes, et neid tajutakse või on võimalik tajuda. Berkeley suunas oma filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole. Ta materdas metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega, öeldes et: 1. Inimesed kasutavad sageli selliseid keelelisi väljendid, millel puudub konkreetne sisu. 2. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. 3. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab. Berkeley põhimõtted Tema põhiväide on, et iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes, iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Näiteks õunal on erinevad omadused, kuid pole olemas sellist asja nagu "õunsus". Kui võtta õunalt ära kõik tema omadused, mis võivad esineda ka teistel puuviljadel, siis ei jää midagi järgi
Madal võimudistants (Austria, Iisrael, Taani, Uus-Meremaa): • Väiksem tsentraliseerituse aste • Lamedamad organisatsioonipüramiidid • Juhid teevad otsuseid pärast alluvatega konsulteerimist • Alluvad hindavad pidevat järelevalvet negatiivselt • Juhid näevad ennast praktiliselt tegutsejatena ja tunnistavad toetuse vajadust Lühidalt: ’Autoriteet, kuuletumine, hierarhia’ vs ’Võrdsus, indiviidi unikaalsus’ 31. Kirjeldage G.Hofstede madal vs kõrge ebamäärasuse vältimine kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned kõrge vs madala ebamäärasuse vältimise dimensiooniga riigid. Ebakindluse (ebamäärasuse) vältimine on sallimatus selgusetuse suhtes ja vajadus formaalsete reeglite järgi. See dimensioon mõõdab ulatust, milleni inimesed ühiskonnas tunnetavad selgusetuid olukordi end häirivat ja püüavad seda vältida
afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; stress emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välisja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom; frustratsioon psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus ning hirmutunne. Emotsionaalne intelligentsus Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.
väheneb, sest sellele järgneb ebameeldiv sündmus - frustreeriv tasumatus – käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Mõjutavad - grupi suurus -grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud ja mõjutamine - Püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil - Motivatsiooniline nähtus Komponendid : kognitiivne afektiivne käitumuslik - hoiaku komponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla;) ja mõjutamine - L. Festinger, kognitiivne dissonants Muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine Mis muudab sõnumi veenvaks?
positiivsed ja negatiivsed küljed. Too lisaks olemasolevatele välja üks omapoolne alternatiiv ja analüüsi seda samamoodi. Lähtuvalt oma analüüsist, tee valik ja põhjenda seda. 2. Milline on situatsioonist lähtuvalt politseiprefekti juhtimisstiil? 3. Kas antud olukorras on tegemist programmeeritud või mitteprogrammeeritud otsusega? Põhjenda oma vastust. 4. Kas sinu otsus jääb määramatuse, riski, ebamäärasuse või mitmemõttelisuse piirkonda ning millisesse kolmest otsustusmudelist võib prefektuuri juhtide otsustusprotsessi liigitada? Põhjenda oma vastust. Vastused: 1. Esimeseks lahenduseks pakuti välja variant: taodelda teabetalitusse politseiametniku töökoht ning määrata teabetalituse juht tema tööd juhtima. Positiivne on selle lahenduse juures see, et sellist olulist ja tähtsat tööd peaks tegema ikkagi kaks eraldi inimest, kuna oli näha, et kui taheti
Konformsus, kehtestav, alistuv, agressiivne käitumine Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi suurus - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, “meie”-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge
Süsteemi elektrijuhtivus pidi kasvama ajas etaanhappe moodustumise tõttu ning katsetulemustest on elektrijuhtivuse kasv selgelt näha. Vastupidiselt ennustatavale kasvas meie katses, aga elektrijuhtivus väga kiiresti. Minu katsel oli lahustumise alg- ja lõppmomenti väga raske määrata, kuni äädikhappe anhüdriid ei olnud päris korralik ning vee lisamisel kahe vedeliku piirpinda ei tekkinud, loksutamisel oli hägu samuti väga vähene ning see kadus väga ruttu. Selle ebamäärasuse tõttu on suure tõenäosusega alg- ja lõppmoment valed ebamäärased. Graafik pidi tulema lineaarne, mida ta ka enam-vähem on. Tõusude märgid on vastasmärgilised (graafik vs arvutuslik).
laiendamise vahendina. Lisaks püütakse aidata indiviidil asju selgemine näha ja tegevusi planeerida. Nõustamise abil üritab inimene teha valikuid ja parandada oma elu kvaliteeti, kuid selle saavutamiseks on vaja tuua esile temas endas olevad võimed ja oskused. Oluline on nõustajal mõista, kas abiotsija on nõustamiseks valmis. Inimene osaleb tegevuses vaid siis, kui ta selleks valmis on. Enamasti tunnetatakse valmisoleku puudumist ebamäärasuse või kindlusetuna. Seetõttu on nõustaja esmane ülesanne tuua abiotsija valmisoleku staadiumisse. Kindlasti peab olema iga nõustamispraktiga valmis pidevalt kohanduma muutuva reaalsusega. Hea nõustamise puhul tuleb olla alati valmis vaeva nägema, et saada asjade käigust terviklikku ülevaadet, sest indiviidi elu mõjutavad tegurid muutuvad pidevalt. 3 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Peavy, R
ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. Kunagi varem
Nt Jaapan. 2. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuule- likkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd. Nt Mehhiko. 3. Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega. Ebamäärasuse taluvusega kultuurides on rangem ühiskond, inimesed sõltuvad autoriteetidest ning kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase. Nt Singapur. 4. Individualism/kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve. Kõrge individualismiga kultuurides on ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus
joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". 7) AUGUSTE RODIN (1840 1917) Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse suuna meistritele puudub neis teatraalne poos. Vaatamata maalilisusele on Rodini tööd väga ilmekad, tema figuurides on mingi eriline sügav sisemine dramaatilisus. Väga haaravalt on Rodin osanud oma töödes kujutada ininmhinge kõige mitmekesisemaid liigutusi. Siiski on Rodinile, erinevalt impressionistidest, väga oluline
Tava kohaselt kasutatakse kindlat kõneviisi ja sätted võivad olla konstateerivas, kohustavas või õigustavas sõnastuses. · Üksikaktis (indiviudaalses käitumiseeskirjas) sisalduvas ettekirjutuses kasutatakse käskivat, lubavat või keelevat sõnastust. · Käändsõnad üldjuhul ainsuses. · Vältida lühendite kasutamist. · Vältida nominaalstiili. Seaduskeele terminoloogia Õigusaktis kasutatakse: · Üldkeelesõnu ei võimalda alati mõtet ebamäärasuse või mitmetähenduslikkuse tõttu edasi anda, ei saa kasutada stiililise sobimatuse tõttu, võivad erineda tavatähenduses õigusaktis antavast tähendusest. · oskuskeelesõnu valdkonnatermineid · õigustermineid Terminid Termin ehk oskussõna on mõiste märk, mis võib olla väljendatud sõna, sünaühendi või fraasiga. Õigustermin on selline sõna, sõnaühend või fraas, mis tähistab õigusteaduses kasutatavat mõistet ehk õigusmõistet.
suhteid ja distantsi). Kõrge võimudisdants – Filipiinid, India, Singapur, Brasiilia Individualism-kollektivism (mil määral väärtustatakse üksikisiku sõltumatust või grupi huve). Kõrge individualism – USA, Austraalia, Suurbritannia, madalmaad, Kanada, Rootsi Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle). Kõrge maskuliinsus - Jaapan Ebamäärasuse vältimine (mil määral tullakse toime ebamääraste situatsioonidega). Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan Eesti on madala võimudistantsiga, individualistlik, maskuliinne ja ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism.
2002:1016) Optimeerimine Selektsionism Õppimine Õpitavad vahendid Kultuur Omandada „uus“ (ettenägemine) Kultuuride erinevus, inimese käitumise Leiab eristavaid väljundeid variatsioonid, ellu jäämisinstinkt Reageerib uutele sündmustele Ei õpitav Instructionism Selektionism Ebamäärasuse vältimine R-Strateegia kus toodetakse palju erinevate Põlvkonniti erinev keskkonna variatsioonidega järglaseid. Joonis 3. Toimetuleku strateegiad (Michael T. 2002:1015) Eelmainitud strateegiad on paralleelselt ühendatud projekti juhtimis strateegiatega. (Michael T. 2002:1016) Üks strateegia tavaliselt eirab ebakindlust piiratest sellega ökosüsteemilisi nišše, mis on lihtsad ja muutuvad väga lihtsalt
Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist,veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel Emotsiooniteooriad Erinevad teoreetilised lähenemised peavad mingit ühte komponenti emotsioonide tekkeahelas teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks
kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga. Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni struktuuri kohta järgmist: Kõrge ebamäärasuse vältimine põhjustab suuremat muret tuleviku pärast, on vastuseis muudatustele, tendents püsida sama tööandja juures, lojaalsust tööandjale peetakse oluliseks vooruseks, juhte valitakse ainult teenistusvanuse järgi, riskeerimist on vähe, kardetakse ebaõnnestuda, reeglid on täitmiseks. Mõned laused kreeka keeles kalimera = tere hommikust- kalinihta = head ööd yassas = tere või head aega - Efharisto = aitäh Pos se lene? = Mis Su nimi on? Me lene ... = Mu nimi on ...
5. Võistluslikkus 10 A Kommunikatsiooni oskus 6,66 10. Liidriks olemine 10 B. Suhete loomise oskus 6,66 15. Enesekindlus 7 C. Saavutusoskus 6,83 20. Innustamine, alagatamine 6 D. Probleemide lahendamine 7,66 25. Vastutusvalmidus 10 E. Eestvedamise oskus 8,33 30. Ebamäärasuse talumine 7 :6 = 8,33 :5= 8,89 Kasutatud kirjandus: https://www.amor.ee/Armastus3/Lahisuhted_1/Lahisuhete_alustamine/ https://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/19-oppimine/suhtlemisoskused- korgkoolis/60-nouanded-suhete-loomiseks-ja-hoidmiseks https://moodle.hitsa.ee/mod/resource/view.php?id=247097 https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/327239/mod_resource/content/0/12_loengut/HHP_3800_- _11
emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt – lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg – sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon – psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus – iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea. ...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu
emotsioonid): viha, rõõm, vastikus, üllatus, kurbus, hirm. Emotsioonide liigid Afekt lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne rektsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. Kirg sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. Frustratsioon psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Ärevus iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Kui... ...reklaam suudab esile kutsuda emotsioone, mida inimene hindab meeldivaks, on hea. ...reklaam suudab leevendada inimesele ebameeldivaid emotsioone, on hea. ...reklaami toel kujuneb kauba ning meeldiva emotsionaalse seisundi vahele püsiv seos, on hea. Reklaamipsühholoogias tuleks eristada kolme aspekti: 1) Reklaamteate hedooniline toon (värvid, vormid, helid, ...) 2) Reklaami otsene emotsionaalne sisu
· 75% üksikutest sekkus, 13 % 3-liikmelistest gruppidest · Seletuse variant püüd mitte näida argadena Kontroll: Latané, Rodin (1969): appikarjete katse · 70 % üksikutest sekkus, 40 % 3-liikmelistest gruppidest Darley, Latané 1968 telefonikatse · 85 % üksikutest sekkus, 62 % 3-liikmelistest gruppidest, 31 % 6-liikmelisetest gruppidest Mitmese ükskõiksus kõrvalseisjate näiline rahu Vastutuse pihustumine kõrvalseisjad jagavad vastutust Ebamäärasuse puudumisel on vastutuse pihustumine minimaalne- metrookatse Ostrakism · Pallimängu eksperimendid (Williams, 2000) · Pallimängu küberversioon (Williams et al, 2000 Enesehinnangu langus Ebakindluse tõus, ängistus Assotsiatsioonid lapsepõlvest seoses grupist väljaheitmisega Kuuluvusvajaduse rahuldamatus Vähenevad võimalused sotsiaalseks võrdlusek · Tulemused Pingutuste suurendamine ühistegevuseks Nõustumine teistega kasvab
● Käitumise sagedus kahaneb: ○ Karistus- ebameeldiv tagajärg ○ Frusteeriv tasumatus- oodatava tasu ärajäämine Konformsuse mõju käitumisele- tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta ● Põhjused: informatiivne, soov meeldida, püüd kasu saada, vältida karistusi ● Mõjutavad: grupi suurus, frupi üksmeel, pühendumine grupile, olukorra ebamäärasuse määr, soov olla individualist, teistest erineda Hoiakud- püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Mõjutamine- motivatsiooniline nähtus Komponendid: kognitiivne, afektiivne, käitumuslik L.Festinger kognitiivne dissonants! Sõnumi muudab VEENVAKS: 1. Võimu omamine 2. Pos suhe mõjutatavaga 3. Atraktiivsus 4. Huumor 5. Sõnumi esitamine eneskindlalt 6. Mõjustatav peaks vaidlema vastu enda senisele seisukohale
Kultuuridimensioonid Meil kõigil on kultuurist tingitud väärtused, suhtlemisviisid, kombed, erinev aja- ning ruumikäsitus, toitumis- ja riietumisharjumused. I. Individualism/ kollektivism rühma või II. Võimudistants millises ulatuses ühiskonnas indiviidi reeglite eelistamine aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust III. Ebakindluse vältimine ebamäärasuse IV. Maskuliinsus/ feminiinsus karjäär, pelgamine ja vajadus formaalsete reeglite saavutustele orienteeritus vs elukvaliteet, suhted, järele toetus V. Ajaline orientatsioon huvi ja orienteeritus VI. Leebus/ nõudlikkus tänasele päevale või kaugemale tulevikule
Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni
sümbolite süsteem. Inimene ise valib riideid, järelikult ta ise moodustab seda,kuidas ta tahaks eneseväljendada, mida ta tahakas iseendast rääkida. Mis on egotsentriline kõne? ...keel ei kohandu vastuvõtja arvessevõtmisega 78. Miks on vaja sallivust kultuuridevahelises suhtlemises? Kultuuride erinevus, stereotüübid, füüsilised atribuutid, erinevuste dimensioonid(individualism+kollektivism, kõrge ja madalakontekstilised kultuurid, võimusuhe, maskuliinsus+feminiinsus, ebamäärasuse vältimine), kommunikatsiooni tõkked(verbaalsed sõnumid, mitteverbalsed sõnumid, normid ja rollid,, uskumised ja väärtushinnangud), mõistmise barjäärid(etnotsentrism stereotüübid), kommunikatsiooni effektid(mõju üksikisikutele, sotsiaalne ja poliitiline mõju, kultuuriline mõju) 79. Mis on intervjuu(eesmärgiga kommunikatsioon küsimuste ja vastuste vormis...eesmärgiga saada või anda informatsiooni veenda, probleeme lahendada, nõu, anda, tüüd otsida, meelelahutust saada jne)?
rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioone liigitatakse neljaks: · afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; · kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; · frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; · ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonide väljendamist peetakse kasulikuks ja tervislikuks. Mina tahaksin keskenduda ärevusele. Ärevus on emotsionaalne reaktsioon, millega me oleme kõik tuttavad. Tõenäoliselt tunneme me ennast eksamieelsetel tundidel ja minutitel ebamugavalt. Sama tunne valdab meid siis, kui peame suure rahvahulga ees kõnet pidama. Meie käed on niisked ja värisevad
mida kas kinnitatakse (ühtlasi neid võimendades) või siis ei kinnitata (neid kahandades). Lause ärrituslik tähendus konkreetse isiku puhul on kalduvus seda lauset heaks kiita, reageerides toimivale ärritusele või seda eirata. Kui keegi hüüab näiteks jänest nähes meile tundatus keeles "gavagei", ei saa me teada , kas ta mõtleb jänest, jänese osa või "kõik miinus jänes". Mõnes teises keeles võib toimida hopis teistsugune klassifikatsioonisüsteem (see on Quine'i tõlke ebamäärasuse printsiip). Asjadest ja nende omadustest kõnelemine on mõtlemise vaid. "Omaenese, eelnevalt omaks võetud ja lõppkokkuvõttes hõlmamatu ontoloogia" raamides see on Quine'i ontoloogilise relativismi printsiip. Traditsiooniline empirism Traditsiooniline empirism lähtub Quine'i arvates pildist, mille järgi subjekt omandab teadmisi välismaailmast. Subjektile ei pruugi maailm olla antud otseseslt nagu ta on, vaid subjekti ja maailma vahel asub teatud vahenduslüli
cognition) - Võime, võimalus infot analüüsida: segamine, sõnumi kordamine, eelnevad teadmised Konformsus ja mõju käitumisele Tõekspidamiste v käitumise muutumine olukorras, kus seda muutust otseselt ei nõuta Põhjused - informatiivne - soov meeldida - püüd saada kasu, vältida karistusi Grupiga nõustumist mõjutavad - grupi üksmeel - pühendumine grupile - olukorra ebamäärasuse määr - soov olla individualist, teistest erineda Gruppi hoiavad koos, eesmärgid, liikmete omavaheline sobivus, "meie"-tunne Grupimõtlemine: usk grupi moraali (otsused õiged), stereotüüpne suhtumine gruppi mitte kuulujatesse, üksmeele illusioon, vastutuse jagamise tunne Kehtestamine, agressiivne ja alistuv käitumine Hargie, O. ja Dickson, D. (2004). Skilled Interpersonal Communication. Research, Theory and Practice. 4th Ed. NY: Routledge
· Organiseeritud osalus ja · Vastastikune tagasiside ja võimu delegeerimine aktiivsed probleem- lahendused Marve Koppel Ärikoolituse osakond Koostöövalmidus · Võime töötada iseseisvalt · Võime luua usalduslikke suhteid- baseerub kõrgetel eetilistel standarditel · Enesekindlus, mis tuleneb avatusest · Võime luua sõltuvussuhteid · Kõrge ebamäärasuse taluvuse tase · Empaatiavõime · Valmidus võtta vastu kiitusi ja kriitikat Marve Koppel Ärikoolituse osakond Konflikti aluseks olevad situatsioonid · Erinevad, mittesobivad isiksused või väärtussüsteemid · Ebaselged või osaliselt kattuvad töö piirid · Võitlus piiratud ressursside pärast · Mittepiisav kommunikatsioon · Sõltuvus teise töö tulemustest · Organisatsiooni keerukus
tõlgenduse õigsust. EIÕK art 34 annab õiguse pöörduda EIK-sse peale füüsiliste isikute ja organisatsioonide ka isikute gruppidele ehk ühendustele. Osalise õigusvõimega moodustistest tuleb eristada lihtsalt sotsiaalseid gruppe ja juriidiliste isikute organeid, mida õiguskord ei muuda iseseisvateks õiguste ja kohustuste kandjateks suhetes teiste õigussubjektidega. Samal ajal kui sotsiaalsetel gruppidel puudub nende õigusliku ebamäärasuse tõttu sootuks õigussubjektsus, võivad organid olla üksnes siseõigusnormide kandjateks ja adressaatideks. Sotsiaalsed grupid on nt koosolek, ettevõtte töötajaskond ja jalgpallimeeskond; juriidilise isiku organid nt aktsiaseltsi üldkoosolek (ÄS § 290 lg 2), juhatus (ÄS § 306 lg 1) ja nõukogu (ÄS § 316). Nimetatud grupid ja organid ei ole juriidilised isikud § 9 lg 2 tähenduses. 5.1.3. Lõike 2 sõnastus ei tee vahet era- ja avaliku õiguse juriidiliste isikute vahel
See ongi saanud informatsiooni käibetähenduseks. Alates eelmise sajandi keskpaigast hakkas informatsiooni mõiste võrreldes varasemaga kiiresti avarduma. Tänapäeval on antud informatsiooni mõistele palju erinevaid tähendusi. Käesoleval ajal eksisteerib palju erinevaid lähenemisi informatsioonile ning peamised lahkarvamused on seotud informatsiooni tõesuse, füüsilise eksistentsi, suunatuse, ebamäärasuse ja rakendatavusega. Suurem osa definitsioonidest nõustub sellega, et informatsioon on "miski", mis vähendab ebamäärasust või muudab kujutlusi reaalsusest. 6. Mis on infoallikas? Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad?
George Berkeley Iiri filos.Esindab idealismi - ei eksisteeri midagi materiaalset.Arvab end esindavat tervet mõistustSuunas filosoofia metafüüsikute vastu, kes loovad oma kujutlustes maailma asju, mida seal ei ole.Materdab metafüüsikat keelefilosoofia vahenditega: Teos ,,Idealism ja inimene" Inimesed kasutavad sageli selliseid väljendid, millel puudub konkreetne sisu. Me ei valitse oma keelt, vaid meile on omane langeda ebamäärasuse küüsi ja ajada intellektuaalset loba. Tegelikult ei pruugi mingit nähtust või asja olemaski olla, mida mingi mõiste tähistab.Lähtekohaks oli Locke'i filosoofia.On üks kolmest suurest empiristist Locke'i ja Hume'i kõrval.Põhiteoseks on Traktaat inimtunnetuse alustest, ilmudes oli 28.aastane. Ristiusu piiskop, kes tahtis näidata ateistide ja materialistide nõrkust.Põhiväide: iga üksik objekt on vaid idee meie endi meeltes
afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; stress - emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom; frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel; ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. (http://et.wikipedia.org/wiki/Emotsioon) Emotsioonide füsioloogilised alused: Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonides on 2 komponenti: 1. emotsiooni väljendus; 2. väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonis on alati: 1. kehaline komponent; 2. hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: 1. kehalised muutused, näoilme; 2. tunne, subjektiivne läbielamine.
Juhid näevad ennast heatahtlike otsustajatena MADAL VÕIMUDISTANTS - Austria, Iisrael, Taani, Uus-meremaa Väiksem tsentraliseerituse aste Lamedamad organisatsiooni püramiidid Juhid teevad otsuseid pärast alluvatega konsulteerimist Alluvad hindavad pidevat järelevalvet negatiivselt Juhid näevad ennast praktiliselt tegutsejatena ja tunnistavad toetuse vajadust 32. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -ebamäärasuse vältimine. Ebakindluse vältimine on sallimatus selgusetuse suhtes ja vajadus formaalsete reeglite järgi. See dimensioon mõõdab ulatust, milleni inimesed ühiskonnas tunnetavad selgusetuid olukordi end häirivat ja püüavad seda vältida. KÕRGE EBAKINDLUSE VÄLTIMINE - Kreeka, Portugal, Belgia *Suurem emotsionaalne vastuseis muutustele *Tendents püsida sama tööandja juures *Lojaalsus tööandjale *Juhte peaks valima teenistusvanuse alusel
keskkonnale Kohalik tasand: • Kuhu sobiks jäätmete ladustamise koht • Põletustehas • Energia jaamad • KSH hindab võimalikku asukohta ja sellega kaasnevaid mõjusid • Projekti tasand: • Iga võimaliku koha KMH analüüs, leevendavad meetmed KSH = Hea strateegia KMH = Hea disain Nõudmised KSH-le • Tegevuskava võrgustik, luues ühenduse harukondlike poliitikate ja ametkondade vahel • Usaldusväärsed ja teostatavad alternatiivid • Ebamäärasuse selgitamine • Näitajad, mis toetavad otsuste seiret, et määratleda tegelikud mõjud • Head kommunikatsiooni mehhanismid Efektiivse KSH aluselemendid • Selged nõudmised (seadusandlikud alused, administratiivne struktuur, tegevuskavad) • Avalikkuse kaasamise nõuded ja aruanded üldsusele • Selgelt kujundatud protsess, kaasaarvatud peamised etapid • Hea tava juhendmaterjalid • Toetus, abi iga juhtumi juures (era- või valitsusasutuse konsultatsioon)
pandud tähtajaks valmis saada, on tegelikult võimalus, et ütles seda esmajoones teie meelitamiseks. Välismaalased peaksid sellist kinnitust võtma ennekõike kui “kavatsust”, mitte aga kui ranget lubadust ja kava. Välismaalase jaoks on mehhiklaste käitumise lahtimõtestamine isegi raskem, eriti neile, kes tavatsevad sõnu puhta kullana võtta ja on suutelised tavaliselt inimese tundeavaldusi kergesti ära arvama. Esimesel kohtumisel mehhiklastega võite kokku puutuda ebamäärasuse, kaudselt ütlemistega või isegi ülemäärase vaikusega. See on üldiselt viivitamistaktika, mida kasutatakse teie hindamiseks. Teadke, et “jah” ei pruugi jaatust tähendada ja “võib-olla” võib hoopis eitust tähendada. Traditsioonide puudumist korvab sageli fanaatiline isamaalisus ja sealtkaudu on soosituim vestlusteema jalgpall. Mehhiklased kasvavad üles igal võimalusel futbol’i, jalgpalli mängides.
või teistele välja öelda, siis sellega oled fikseerinud emotsiooni ning emotsioon ei tugevne. Vihkamine ei ole emotsioon vaid on hoiak. Vihkamine on hoiak mis sisaldab viha, kättemaksuhimu, soovi teha halba. Vihkamine on omane psühhopaadile. Emotsionaalsed seisundid on tingitud konkreetsest põhjusest ja need on mööduvad. Seisundeid saab jagada tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel järgnevalt: - meeleolu (pikemat või lühemat aega kestev); - ärevus (ootuse, ebamäärasuse, hirmu seisund); - frustratsioon (psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel); - stress (emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom) - kirg (sügav, tugev, pikaajaline seisund) Emotsionaalne intelligentsus on oma emotsioonide teadvustamine ja juhtimine. Oskus end rahustada, oskus
määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kolumbia, Peruu, Pakistan USA, Austraalia, Kanada Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk- reetsemalt Suur variatiivsus Väiksem standardiseeritus
Teisalt aga ei pruugi objektiivselt tähtsad asjad avaldada inimesele mingit emotsionaalset toimet, kui inimene 5 neid ei mõista (taju mõtestatud!) ja nad on seetõttu tema jaoks tähtsusetud. Meeleolu kujundajana toimivad veel kaasinimesed, loodus, ilmastiku laad, kunstiteosed. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223-224) 2.2 Ärevus Ärevus on emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Selle mõiste võttis kasutusele Sigmund Freud 1926. a. Ärevuse tekitajaina võivad toimida väga mitmesugused asjaolud oodatud sündmuste edasilükkamine tekib rahutus ja kartus, et oodatav sündmus ei toimugi või oodatud isik ei tule. Ärevust põhjustab olukorra määramatus, enese kontrolli alt väljumine, võimalikud ebameeldivused, infopuudus, võimalik oht jne. Kõige selle tagajärjel lähevad inimesed närviliseks, muutuvad rahutuks,
mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. * Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohaneda organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii füüsilised kui psüühilised reservid. * Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Märgatav välisel vaatlusel, mida saab tuvastada nelja lihtsa ,,parameetri" alusel 1) närvilisus, närib küüsi ja sage suitsetamine 2) pinge, rahutu uni 3) kalduvus kohmetusele, punastab 4) kurvameelsus, muretseb. Emotsiooni teoreetilisi käsitlusi on erinevaid, nagu: James-Lange teooria (1884,1885)- emotsioon on psühholoogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Tajutud sündmus põhjustab muutusi organismi talituses ja alles nende
neegrid jne, maastik esiplaanil, pilt ülevalt- või Alfred Sisley(1839 1899) altvaates Skulptuur: Skulptuur: maaliline üldilme, varjundirohke Auguste Rodin (1840 1917) pinnatöötlus, ähmase ebamäärasuse efekt, liikumise toonitamine, figuurides midagi kasvavat või hõljuvat, teatraalne poos puudub 20.saj neoimpressionis Prantsusmaa Maalikunst: Valguse tõepärane kujutamine, Maalikunst: m optilised efektid, kompositsiooniks vahetu mulje Georges Seurat (1859 1891)
annaabi.ee 
