Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltoo kordamiskusimused: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest?
  • Mis on juhtimine?
  • Mis on missioon?
  • Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik?
  • Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel?
  • Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni?
  • Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni?
  • Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni?
  • Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni?
  • Milline erinevus on juhil ja liidril?
  • Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel?
  • Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele?
  • Kuidas reedavad ennast valetajad?
  • Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D McGregori X- ja Y-teooria kohaselt?
  • Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom?
TEEMA: SISSEJUHATUS JUHTIMISSE
  • Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest.
  • Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv.
  • Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.
  • Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet.
    • Planeerimine ( eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede määratlemine)
    • organiseerimine (kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine);
    • eestvedamine (inimeste motiveerimine vajalike tööde tegemiseks);
    • kontrollimine (saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega).

  • Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Suhtlusrollid – esindaja, eestvedaja, sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid – info vastuvõtja, infojagaja ja kõneleja Otsustamisega seotud rollid – uuendaja, arusaamatuste lahendaja, ressursside planeerija, LÄBIRÄÄKIJA
  • Nimeta juhile vajalikke oskusi. tehnilised oskused – ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, organisatsiooni põhitegevusega seotud erialateadmiste valdamine, KOOSOLEKUTE korraldamine; suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd; kontseptuaalsed oskused – võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevas keskkonnas.
  • Too välja planeerimise tasandid . pikaajalised ( strateegilised ) plaanid, mis on kavandatud 5-10 aasta peale. Nende plaanidega tegeleb tippjuhtkond. Vahepealse kestusega plaanid, mille kestus on mõnest kuust paari aastani ning haaratud on keskastmejuhid. Neid plaane nimetakse ka taktikalisteks plaanideks. Lühiajalised, vähema kui aasta peale kavandatud operatiivplaanid, millega tegelevad kõige madalama tasandi juhid
  • Mis on missioon ? Kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi.
  • Miks on organisatsiooni struktuur organisatsioonile vajalik? See on aluseks organisatsiooni liikmete omavahelistele suhetele. Organisatsiooni ülesehituse peaeesmärk on luua tõhus tööjaotus.
  • Mida tuleb silmas pidada organisatsiooni struktuuri loomisel? Orienteetiruts äritegevusele, minimaalne juhtimistasandite arv, võimalus treenida tulevasi juhte, paindlikkus .
  • Mis iseloomustab staabi-liiniorganisatiooni? kohtade moodustamine objekti (toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus -ja erialakompetentside lahusus . Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel.
  • Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui iseseisvaid divisjone. Divisjonijuhid saavad suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid.
  • Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? mitmeliiniorganisatsioon, millele on iseloomulik spetsialiseerumine dimensioonide järgi, s.t. kohtade moodustamine toimub ühel ja samal hierarhiatasandil kahe või enama kriteeriumi (näiteks toodete ja tootegruppide, funktsioonide, regioonide, projektide) alusel; dimensioonide võrdõiguslikkus; kooperatiivsed otsustused dimensioonijuhtide vahel. dimensioonijuhtide meeskonnatöö.
  • Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektid , mis on suured ja komplekssed, ettevüttele tähtsad, puudutavad mitmeid valdkondi, nõuavad erialateadmisi, esiplaanil on ülesannete vaatluse alla võtmise ja täitmise objektiivsus .
  • Milline erinevus on juhil ja liidril? juht on ametliku organisatsiooni osa koos õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider on aga isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust
  • Nimeta neli organisatsiooni põhiressurssidega seotud kontrolli liiki. füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari ja laoseisude kontrollimises ning kvaliteedikontrollis; inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist; ressursi kontrolli info hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna-analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose; finantsressursside kontroll rahavoogude juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha.
  • TEEMA: SOTSIAALNE JA EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS
    1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Füsioloogiline tagajärg (kõrgenenud vererõhk)
    2) Millistel inimestel on kõige suurem mõju meie ajule ja emotsioonidele?
    3) Kuidas reedavad ennast valetajad? valetajad pööravad rohkem tähelepanu sõnavalikule, kontrollides seda, mida nad ütlevad, ja vähem näoilme valikule. valetab küsimusele vastates, alustab ta oma vastust kahe kümnendiku sekundi võrra hiljem kui inimene, kes räägib tõtt. Lahknevus sõnade ja näoilme vahel.
    TEEMA: JUHTIMISE TEOORIAD
    • 1) Kuidas mõjutasid Elton Mayo eksperimendid valgustuse, konveiertöölistega ning intervjuudega? Valgustusega: Esialgu valgustuse paranedes tootlikkus kasvas. Seejärel hakati valgustust vähendama, kuid tootlikkuse kasv jätkus. Selgus, et tootlikkusele ei mõju üksnes töötingimused ja töö elemendid, vaid ka inimsuhted. Oluline on läbisaamine ülemuste ja kolleegidega, töötajatesse suhtumine. Töölised said aru, et neile pööratakse rohkem tähelepanu, et suhtumine neisse on positiivne ja suurendasid oma panust.
    • Konveieritöölistega - Mayo pani ühe konveieri taha sõbrad. Korraldajad kuulutasid aeg-ajalt välja kohvipause ja esitasid töölistele küsimusi selle kohta, millal nende arvates oleks parem vaheaega teha. Tootlikkus tõusis. Järel oli samuti, et oluline on inimestesse suhtumine.
    • Intervjuudega - Küsitleti suhteliselt suurt hulka inimesi selle kohta, kuidas neile organisatsioonis meeldib. Algul küsiti ühesuguseid küsimusi. Hiljem kindlad küsimused kaotati ja küsitleja ainult suunas vastajat . Inimeste rahulolu suurenes, nad muutusid avatumaks ja rääkisid isegi oma perekonnast. Järeldus, et vabas vormis vestlused on efektiivsemad

    2) Nimeta eestvedamise põhikomponente.
    • eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine;
    • muudatuste kavandamine ja realiseerimine ;
    • liidri ja järgijate olemasolu ning nende aktiivne tegevus;
    • mõjutamissuhte olemasolu, mis põhineb motiveerimisel.

    TEEMA: EESTVEDAMISE TEOORIAD JA TEHNIKAD
    1) Nimeta kolm tegurit Vroomi teooria kohaselt, mida inimesed arvestavad töötamisel.
    • töösoorituse tõenäosus
    • tasu saamise tõenäosus
    • tasu saamise tähtsus ja soov

    2) Mida tähendavad Handy teooria järgi numbrid valemis: 0,5 : 2 : 3. Nimetatud valem tähendab, et poolte töötajatega tuleb ära teha kogu töö, allesjäänute palja tõsta kaks korda ning töö muutub kolm korda tõhusamaks.
    3) Nimeta liidri eeldusi .

    4) Nimeta liidri isikuomadusi.
    1) USALDUSVÄÄRSUS, INIMLIKKUS JA OSAVÕTLIKKUS
    2) OSKUS KAASTÖÖTAJAID HINNATA, MOTIVEERIDA JA EDENDADA
    3) MEESKONNA-JA KOOSTÖÖOSKUS
    4) SUHTLEMISE-JA KUULAMISOSKUS
    5)OTSUTUS JA VASTUTUSVÕIME
    6) TASAKAALUKUS KRIITILISES OLUKORRAS
    TEEMA: ORGANISATSIOONIKÄITUMINE
    1) Nimeta organisatsioonikäitumise eesmärke.
    kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes.
  • Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad.
  • Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist.
  • Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust.
    2) Millisena näeb juht töötajat ja enda rolli D. McGregori X- ja Y-teooria kohaselt?

    X-teooria põhjal

    • Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik
    • Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb turvalisuse poole.
    • Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest .
    • Juhi roll on sundida ja kontrollida oma alluvaid.

    Y-teooria põhjal

    • Töö on inimesele niisama loomulik tegevus kui mäng või puhkus
    • Inimene pole loomu poolest laisk
    • Inimesel on potentsiaali, soodsate tingimuste korral soovib ta vastutada
    • Inimesel on kujutlusvõimet, leidlikkust ja loovust

    Juhi roll on arendada oma alluvate potentsiaali ja luua neile selleks vajalikud tingimused
    3) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid tõi välja Newstrom?
    1) ainuomane ja iseloomulik
    2) stabiilne
    3) endastmõistetav
    4) kajastub sümboolselt
    5) terviklik
    6) liikmete poolt heaks kiidetud
    7) peegeldab tippjuhtkonda
    8) erineva tugevusega
    4) Iseloomusta raudsete isiksuste kultuuri.
    1) inimene talub pinget ja riski
    2) kõige väsitavam ja kurnavam
    3) tagasiside tulemustest kiire
    4) individualistide kultuur
    Esindajad: politsei, kirurgia, ehitusfirmad, reklaam , sport , meelelahutus, televisioon
    5) Iseloomusta protsessikultuuri.
    1) tagasiside vähene või puudulik
    2) väike risk
    3) suhtlemine paberlik
    4) Tehniline täiuslikkus asjade korraldamise
    5) Kaitstus ja ettevaatlikkus
    6) Organiseeritus ja viisakus
    7) Arvukalt nõupidamisi
    8) riietus on konservatiivne ja soliidne
    Esindajad: Maksukontorid, riigiasutused , ravimifirmad
    6) Kirjelda Hofstede teooriat.
    Hofstede tõi esile faktoreid, mille alusel saab eristada maade kultuure.
    Maskuliinsus/feminiinsus
  • kuivõrd kultuuris domineerivad mehed ja mehelikud väärtused – iseseisvus ja karjäär
  • koolisüsteem on orienteetitud saavutustele , mõned erialad on koondunud meeste kätte, teised naiste kätte
  • majanduslik edukus tähtsam kui keskkonnakaitse
  • isiksuse tasandil olulised väärtused edasipüüdlikkus, võistluslikkus, rikkuse ja asjade tähtsustamine
  • Esindajad: jaapan, austria, itaalia, venetsueela
    Feminilistlik kultuur
  • sugude võrdsus
  • koolisüsteem orienteetitud sotsiaalsele kohanemisele
  • Teistest paremaks olemise püüd ei ole tunnustatud
  • Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus
  • Esindajad: Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome.
    Võimudistants
  • Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust
  • Tudengid peavad tähtsaks autoritaarseid hoiakuid.
  • Juhid otsustavad autokraatlikumalt
  • töötajadki peavad ranget järelevalvet vajalikuks.
  • Iseloomulik on madalam tööeetika ja levinum on arvamus, et inimesed põlgavad tööd.
  • Suure võimudistantsiga on Filipiinid , Mehhiko ja Venetsueela.
    Väikese võimudistantsiga kultuurides
  • juhid konsulteerivad alluvatega enne otsustamist
  • töötajad ei hinda ranget järelevalvet.
  • Juhtide ja alluvate positsioonid eristuvad väga selgepiiriliselt.
  • Neid tendentse täheldatakse Austrias , Iisraelis, Taanis ja Uus- Meremaal .
    Ebamäärasuse taluvus näitab, kui palju püütakse hoiduda ebamäärastest situatsioonidest. See seostub pingete ja ebamugavate olukordade talumisega.
    Suure ebamäärasuse taluvusega kultuurides:
  • rangem ühiskond
  • inimesed sõltuvad autoriteetidest
  • kodanike protestide suhtes on madal tolerantsustase.
  • Tavakodanikud suhtuvad poliitikasse negatiivselt.
  • Suur ebamäärasuse taluvus on Singapuris, Taanis ja Rootsis.
    Väikese ebamäärasuse taluvusega kultuurides:
  • leebem ühiskond
  • rohkem tolerantsust
  • aeglasem majanduskasv
  • Kreeka ja Portugal
    Individualism /kollektivism näitab, kas kultuuris peetakse tähtsamaks üksikisiku või mõne grupi huve.
    Kõrge individualismiga kultuurides
  • ühiskonnal baseeruv sotsiaalne korraldus
  • tasakaalustatud poliitilised süsteemid
  • rohkem tungi vabadusele.
  • Tähtsaks peetakse üksikisiku soove ja vajadusi.
  • Individualistlikem maa on USA, Austraalia , Suurbritannia ja Kanada .
    Kollektivistlikud kultuurid:
  • kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus
  • tasakaalustamata poliitilised süstemid
  • inimesed kuuluvad grupidesse
  • Kolumbia , venetsueela, Pakistan , Peruu
  • Vasakule Paremale
    Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #1 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #2 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #3 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #4 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #5 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #6 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #7 Kontrolltoo kordamiskusimused-SISSEJUHATUS JUHTIMISSE #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katriinispikker Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Juhtimine kontrolltÖÖ küsimused
    7
    doc

    Juhtimine kontrolltÖÖ küsimused

    riietuses, käitumises ja mujal. Tähtsad rituaalid on igat liiki organisatsioonilised ümberkorraldused ­ allüksuste liitmine ja lahutamine, nende ümbernimetamine, uute allüksuste loomine. Riietus on selle kultuuri esindajatel konservatiivne ja soliidne. Puhtaid ühe või teise kultuuritüübiga organisatsioone kas pole üldse või on neid väga vähe. Tavaliselt domineerib organisatsiooni erinevates tegevusvaldkondades teatav kultuuritüüp. TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? · 1) poole oma teadmistest tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides; 2) 30% teadmistest juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes; 3) 20% andis erialane haridus ja täiendkoolitus (Zemke, 1985). Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. · Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise

    Juhtimine
    Organisatsioonikäitumine-sügis 2014
    12
    doc

    Organisatsioonikäitumine (sügis 2014)

    Organisatsioonikäitumine (sügis 2014) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Kõige vajalikumaks osutusid valusad õppetunnid - suurte vigade tegemine, raskete ülesannetega ülekoormatus, enda ohustatuna tundmine, raske valiku või väljapääsmatuna tunduva olukorra ees seismine ja ebaõigluse all kannatamine. 2) Kes on juht? Juhiks võib pidada iga inimest, kellel on vähemalt üks alluv. 3) Mis on juhtimine? Juhtimist kui tegevus:

    Organisatsiooniline käitumine
    Organisatsioonikäitumine - eksamiküsimuste vastused
    20
    docx

    Organisatsioonikäitumine - eksamiküsimuste vastused

    Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumisprotsessid vastavalt uuendustele

    Organisatsioonikäitumine
    Organisatsioonikäitumine-kevad 2018
    19
    docx

    Organisatsioonikäitumine (kevad 2018)

    Organisatsioonikäitumine (kevad 2018) Eksami kordamisküsimused TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Milliseid organisatsioonikultuuri tunnuseid nimetas Newstrom? (6) Newstromi järgi on organisatsioonikultuuri tunnused järgmised: kultuur on antud organisatsioonile ainuomane, iseloomulik, suhteliselt stabiilne , muutudes tavaliselt aeglaselt, pigem endastmõistetav kui sõnaselgelt kirjapandu, kajastub sümboolselt juttudena, tseremooniatena jne., terviklik, ühendades organisatsiooni üksikosi, liikmete poolt heaks kiidetud, peegeldab tippjuhtkonda, võib olla erineva tugevusega. 2) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1 Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2 Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3 Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4 Kavandada sotsialiseer

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimisaluste eksami kordamisküsimused
    18
    doc

    Juhtimisaluste eksami kordamisküsimused

    Selles kultuuris saadakse keskkonnast vähe või üldse mitte tagasisidet. Tagasiside praktiline puudumine sunnib keskenduma sellele, kuidas midagi tehakse. Suhtlemine on valdavalt paberlik. Kultuuri põhiväärtuseks on tehniline täiuslikkus asjade korraldamisel. Kaitstus ja ettevaatlikkus on peamised tunnusjooned. Selle kultuuri esindajad on organiseeritud, viisakad, pööravad palju tähelepanu detailidele ning austavad hardalt igat liiki eeskirju, formulare jms. TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 2) Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit (too iga rolli juurde üks näide). 1. suhtlusrollid - esindaja, eestvedaja, sidepidaja 2. informatsiooniga seotud rollid - info vastuvõtja, jagaja, kõneleja 3.otsustamisega seotud rollid - uuendaja, ressursside jagaja, arusaamatuste lahendaja, läbirääkija

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimine
    15
    doc

    Juhtimine

    Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa. Juhtimise mõiste ja funktsioonid Honeywelli uuringute käigus küsitleti 3600 juhilt, kuidas nad juhiks said. Küsitletud juhtide arvates omandasid nad:

    Juhtimine
    Juhtimise alused KT kordamisküsimused
    5
    doc

    Juhtimise alused KT kordamisküsimused

    Juhtimise alused Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1) Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? Tööülesandeid täites ja oma eksimustest õppides. Vähemal määral kaastöötajate ja juhendajagha suheldes ning erialastest teadmistest ja täiendkoolitustest. 2) Kes on juht? Juht on inimene, kellel on vähemalt 1 alluv 3) Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.

    Juhtimine
    Organisatsioonikäitumine
    16
    doc

    Organisatsioonikäitumine

    Organisatsioonikäitumine 1. Organisatsioonilise käitumise mõiste Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksik- isikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsiooniline käitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb suurele hulgale uuringutele. Organisatsiooniline käitumine on seotud inimest käsitlevate sotsiaalteadustega: antropoloogia, psühholoogia ja sotsioloogia. Organisatsioonilise käitumise kui teaduse eesmärgid on: 1. Süstemaatiliselt kirjeldada inimeste käitumist erinevates tingimustes. 2. Aru saada, miks käituvad inimesed nii, nagu nad seda teevad. 3. Ette näha alluvate nii soovitavat kui ebasoovitavat käitumist. 4. Kontrollida ja arendada inimeste tööalast aktiivsust. 2. Organisatsioonilise käitumise ajalooline areng Inimajaloo algul töötati üksinda või väikeste rühmadena, et hankida igapäevatoitu või valmistada endale vajalikku töövahend

    Ühiskond




    Kommentaarid (1)

    Mimsil profiilipilt
    Mimsil: Korrektsed vastused, aitasid palju :)
    21:51 17-12-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun