Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Luua Metsanduskool


OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele





OKASPUUD -Coniferae
Käesolev õppematerjal on abiks okaspuude teema põhiosa omandamisel E.Laasi dendroloogiaõpikust.
Conus -käbi
Fero -kannan
käbikandjad!
1. Okaspuude süstemaatika
Okaspuud kuuluvad paljasseemnetaimede hõimkonda, mis tähendab, et neil puuduvad emakad ja tolmukad . Eestis on paljasseemnetaimede hõimkond esindatud järgmiste sugukondadega: männilised, küpressilised, jugapuulised ning hõlmikpuulised (viimaseid esineb Eestis mõni üksik eksemplar ja seetõttu pikemalt ei vaatle). Euroopa lõunaosas, Hiinas ja Jaapanis ning Ameerikas esineb veel ka teisi sugukond , nagu näit. sooküpressilised, araukaarialised (sisehaljastuses!) efeedralised jt., mis aga meil välistingimustes ei kasva ning seetõttu neil ei peatu.
Paljud okaspuud moodustavad ka puude leviku põhjapiiri. Kõige põhjapoolsemaks puuliigiks on dauuria lehis Ida- Siberis , mis kasvab põhjas kuni 72 kraadi ja 30’-ni. Kanadas on kõige põhjapoolsemaiks puuliikideks kanada kuusk ja must kuusk, mis kasvavad seal kuni 72 põhjalaiuskraadini. Eesti asub 58. ja 59 kraadi 30’ vahel. Helsingi asub 60.-l põhjalaiuskraadil. Umbkaudu samal laiuskraadil asuvad veel Peterburg ja Gröönimaa lõunatipp; 50. ja 60. põhjalaiuskraadi vahele jäävad Briti Kolumbia, Alberta , Hudsoni laht ja Labradori poolsaar. Toronto aga on vaid veidi kõrgemal kui 40. pl- kraad . Üks kraad on võrdne ligikaudu 110 km.
Käesoleva kursuse käigus tutvutakse järgmiste okaspuusugukondade ja –perekondadega:
a) Männilised – Pinaceae:
1) Perek . nulg - Abies
2) Perek. ebatsuuga - Pseudotsuga
3) Perek. kuusk - Picea
4) Perek. mänd - Pinus
5) Perek. lehis - Larix
6) Perek. tsuuga - Tsuga
NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder , mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga!
b) Küpressilised – Cupressaceae
1) Perek. kadakas - Juniperus
2) Perek. elupuu - Thuja
3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis
4) Perek. hiibapuu - Thujopsis
5) Perek. mikrobioota - Microbiota
c) Jugapuulised – Taxaceae
1) Perek. jugapuu - Taxus
Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid.
Okaspuuperekondade ja –liikide määramine erinevate tunnuste järgi on esitatud käesoleva õppematerjali lisades olevail joonistel.
2. Okaspuude tähtsus ja kasutamine haljastuses
Okaspuudel on haljastuses väga suur tähtsus:
rohelus talvel
→ rahulik taust soolotaimedele
→ heki- ja piirdetaimedeks
→ vormi- ja värvikompositsioonideks, seda tänu oma vormi- ja sordirohkusele
Okaspuuliikide, nii nagu ka kõigi teiste puittaimede valikul tuleb silmas pidada kohta, kuhu puid kavatsetakse istutada . Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kõne all on maa- koduaed , linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuuriväärtusi täiendav esinduspark, puhkepark või metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind.
Pargi all mõistame EE-7 köites antud definitsiooni järgi aiakunstiliselt korrastatud ja kujundatud haljasala , mis koosneb maastikuelementidest, sh. veekogudest , murust, ilupuudest ja –põõsastest, lilledest, rajatistest (paviljonid, purskkaevud jm) ning kunstiteostest. Park kuulub harilikult esindusliku hoone ansamblisse. Eesti rohkem kui 1200 pargist omab kunstilist, kultuurilist ja/või dendroloogilist väärtust umbes 200 parki. Eeltoodut võiks täiendada veel funktsionaalsuse mõiste haaramisega definitsioonisse. See tähendab, et pargi all võib mõista veel ka mingi kindla tegevusega seotud haljasala, nagu näiteks kultuuripark, lastepark, puhkepark, metsapark vm. Mõistagi erinevad nii laia haljasalade valiku puhul ka taimede valiku kriteeriumid väga laiades piirides.
Mõningaid üldkehtivaid põhimõtteid okaspuuliikide ja –sortide valikul:
Okaspuud valides tuleb alati selgeks teha, kas tegemist on liigi (sh. hübriidliigid) või sordiga. Kui taim on seemnest kasvatatud (sh. ka sordilt kogutud seemnest), kasvab ta tavaliselt ikkagi sama suureks kui kõik tema esivanemad meie kliimas. Sellega tuleb arvestada ruumi kavandamisel puule (ruumi all tuleb mõista ruumi nii võrale kui juurtele ). Seemnest kasvatatud okaspuuliigid sobivad peamiselt pargihaljastusse, sh. metsapargid, kus okaspuid peaks olema vähemalt kolmandik puude kogumassist.
Okaspuude kasutamist linnade avalikel haljasaladel aga takistab nende vähene vastupidavus linna- ning tööstuspiirkondade tingimustele - tolmule, vingugaasile, tänavasoolale ning sellest õhku paiskuvatele aerosoolidele jm., millest pargikeskkond on vaba. Vaid küllalt vähesed okaspuud suudavad vastu pidada linnatingimustes. Sellisteks liikideks on torkav kuusk (Picea pungens), serbia kuusk (Picea omorika), sabiina kadakas (Juniperus sabina ) ja selle sordid , harilik elupuu (Thuja occidentalis) ja selle sordid, mägimänd (Pinus mugo ). Suhteliselt vastupidavateks võib pidada ka jugapuid ja nende sorte (Taxus spp), lehiseid (Larix spp) ning teisi männiliike. Tundlikud linnatingimuste suhtes on nulud (Abies spp) ning enamik kuuseliike (välja arvatud eelpool nimetatud liigid). Liikide valikul linna- ja asulahaljastusse tuleb silmas pidada ka asjaolu, et valdavalt on seal tegemist suurte korrapäraselt istutatavate taimemassiividega, kus „soleerimine“ ei ole kohane või ei pääse mõjule. Seega on sobivate okaspuude valik nendesse tingimustesse suhteliselt keerukas: ühelt poolt seab piiranguid ökoloogiline keskkond ning teiselt poolt arhitektuur .
Enim loomingulisust okaspuude kasutamisel pakub aiaarhitektuur. Just siin on sobiv koht kõikvõimalikele sortidele- vormidele , mis on väga tänuväärseks materjaliks taimekompositsioonides. Kuid arvestada tuleb, et kui erinevad „solistid laulavad igaüks oma laulu“, on tulemuseks kakofoonia. Praeguse istutusmaterjali rikkaliku pakkumise juures on väga raske välja valida just seda „kõige sobivamat“. Pealegi ei ole paljusid uutest sortidest veel katsetatud meie tingimustes kuigi pika aja jooksul, mistõttu pole teada, kuidas uued sordid peavad vastu meie kliimale või millisteks kujunevad nende dimensioonid. Kaunid reklaamfotod kataloogides (ja kahjuks ka aiandusajakirjades!) on tavaliselt tehtud väljaspool Eestit. „Rusikareegliks“ on, et kui Eesti klimaatilistesse tingimustesse sobib liik, siis sobib ka sort (liikide vastupidavuse kohta aga leidub põhjalik info E.Laasi dendroloogiaõpikus!). „ Rusikareeglid “ aga on rusikareeglid just seetõttu, et alati võib esineda neist kõrvalekaldeid. Eelkõige võivadki kõrvalekalded puudutada just talvekindlust. Ka „Iluaianduse käsiraamatus“ toodud andmed talvekindluse kohta ei ole läbinud veel kuigi pikka ajaproovi.
Kuidas siis ikkagi orienteeruda tohutus okaspuusortide valikus , mida aianduskeskused ja puukoolid pakuvad? Kõigepealt tuleks selgeks teha, kas taim on paljundatud Eestis kohalikust, siin kohastunud algmaterjalist või toodud sisse edasimüügiks. Müüjad on kohustatud sellele küsimusele andma ausa vastuse. Mitte kõik edasimüügi eesmärgil sissetoodud taimed ei pruugi olla talvehellad. Vaadata tuleks, kas liiki (sorti) on meie oludes varem katsetatud. Ettevaatlik tuleb olla peibutavate kommentaaride a la „UUS!“ suhtes.
Kui talvekindluse suhtes on asjad selged, tuleb jõuda selgusele, missugused võiksid olla täiskasvanud taime mõõtmed ja kuju. Neid omadusi peavad „peast“ teadma projekteerijad, kes peavad projekteeritavat aeda ruumiliselt ette kujutama ning kes ei riski mitte oma aiaga, vaid vastutavad kliendi aia väljanägemise ja vastupidamise eest! Vihjeid puu omadustele annab sageli sordinimi, kui mõelda selle ladina- või ingliskeelsele sisule . Näiteks ’ Aurea ’, ’ Gold ’ või ’Lutea’ viitavad kollasele okkavärvusele, ’Purpurea’, ’Rubra’, ’Atropurpurea’, ’Red’ jms. punasele värvusele. ’ Glauca ’, ’Blue’, ’Argentea’, ’Grey’, ’ Silver ’ jt. viitavad sinakale või hõbedasele toonile. ’Nana’, ’Compacta’, ’ Little ’, ’Depressa’ jt viitavad kääbusjale kasvule ning ’Erecta’, ’Fastigiata’, ’Columnaris’, ’ Pyramidalis ’ jt. viitavad kitsale ja saledale võrale. Järele mõeldes võib selliseid viiteid leida peaaegu kõigist sordi- ja ka liiginimedest.
OKASPUUPEREKONDADE MÄÄRAMINE OKASTE KUJU JA NEDE ASETUSE JÄRGI VÕRSEL

Soomusekujulised, asetsevad vastakute paaridena

Okkad:

Lineaalsed, asetsevad 1-kaupa pikkvõrsetel
Lineaalsed, asetsevad 2-, 3-, 5-
või 20-…75- kaupa lühivõrsetel
Lineaalsed, asetsevad kas 3- kaupa männases või osa okkaid võivad olla soomusjad

1-aastased võrsed kollakad kuni pruunid :
1-aastased võrsed rohelised
Okkad igihaljad
Okkad suvehaljad



Perekonnad ABIES, PICEA, TSUGA ja PSEUDOTSUGA
Okkad lineaalsed, asetsevad
1-kaupa pikkvõrsel

Perek. nulg - Abies
Perek. kuusk - Picea
Perek. tsuuga - Tsuga
Perek. ebatsuuga –
Pseudotsuga
* Okkad kinnituvad otseselt võrsele, „ istudes “ nagu kettal või „iminapal“.
* Okkaarmid ringjad.
* Võrsed siledad.
* Pungad vaigused (Eestis kasvavatest vaid euroopa nulul - A. alba ’l vaiguta).
* Okka allküljel, vahel ka pealküljel õhulõhed.
* Okkad kinnituvad tugevale näsale.
* Okka eemaldamisel „kitkutud kana “ efekt.
* Võrsed vaolised.
* Pungad kuhikjad, tavaliselt vaiguta.
* Okkad kas 4-tahulised (õhulõheribad kõigil tahkudel) või lamedad (õhulõheribad vaid allküljel)
* Okkad kinnituvad suhteliselt pika rootsu abil madalale näsale.
* Okkaroots pikalt paralleelne võrsega.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #1 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #2 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #3 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #4 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #5 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #6 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #7 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #8 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #9 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #10 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #11 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #12 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #13 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #14 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #15 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #16 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #17 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #18 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #19 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #20 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #21 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #22 OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE #23
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 62 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor foje Õppematerjali autor

Lisainfo

Abimaterjal maastikuehituse eriala õpilastele
puud , okaspuud

Mõisted


Kommentaarid (1)

raamatuk0i profiilipilt
raamatuk0i: Väga rahul selle failiga. :)
14:57 09-01-2016


Sarnased materjalid

50
pdf
Okaspuude luhikonspekt 2012
73
doc
Dendroloogia
48
docx
Dendroloogia eksami konspekt
49
doc
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
32
docx
Dendroloogia kordamisküsimuste lühikonspekt
12
doc
Dendroloogia eksami piletid
45
xls
Puud
22
doc
Uurimistöö bioloogiast - EESTI OKASPUUD



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun