1. Mis on stress? Stressi all mõistetakse tavakeeles ärritavat närvipinget, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks (Elenurm jt. 1997: 8). 1.1. Hea ja halb stress Stress tähendab inimestele erinevaid asju. Selle all võidakse mõelda väikest pingelisust ja väsimust, aga see võib olla ka salakaval ja tõsine, haigusi tekitav organismi krooniline kurnatusseisund. Lühiaegne stress ei kujuta endast tavaliselt ohtu ei inimese organismile ega tegevusvõimele. Healoomuline, kontrolli all püsiv stress on inimese jaoks jõuvaru. See lükkab ta liikvele ning paneb mõnikord isegi hetke jõuvarusid ületama
hea emotsionaalse toonuse eest, suunab koos tegutsema ja on konfliktide puhul vahendaja, jagab teavet tundlikel teemadel ja pakub toetust. Esimest tüüpi liidrit läheb rohkem vaja töörühmas, mille tegevus on kas väga rangelt reglementeeritud või vastupidi, töö tegemiseks ei ole üldse mingeid reegleid. Teist tüüpi liider domineerib olukorras, kus ülesanded on küll olemas, kuid veidi segased ning tulemus sõltub pigem koostööst kui iga üksiku lüli tublist tegutsemisest.(Elenurm, 2001) 1 LIIDRI MÕISTE JA OMADUSED Liidrit kui isikut on defineeritud väga erinevalt. Ei saaks öelda, et oleks leitud täpne ja ühtne tähendus, sest erinevates eluaspektides võidakse liidrit erinevalt mõista. Samas läbib erinevate eluvaldkondade liidritel siiski ühine joon eestvedamine. Liider on see, kes juhib. Liidrit aetakse segi tihtipeale juhiga. Liider on alati juht, kuid juht ei pruugi olla alati liider. Et saada liidriks, tuleb kõigepealt saada juhiks. 1
Sageli alandavad vanemad koolistressist niigi piinatud laste eneseusaldust sellega, et loevad neile lõputult moraali ja näägutavad pisiasjade pärast. Selleks, et koolilaps püüaks tublim olla, peab tema usku endasse ja oma võimetesse mitte kõigutama, vaid tugevdama. Selle nimel tuleb ilmutada oma kasvandiku suhtes mõnikord lausa rõhutatud mõistvust ning olla lapse probleemide ja vajaduste suhtes tähelepanelik ning osavõtlik. (Elenurm ,Kasmel, Kidron, Rüütel, Teiverlaur, Traat, 1997: 41) 3 TÖÖSTRESS 7 Tööstress vaevab paljusid töötajaid. Hirmutav on see, et inimesed kannatavad tööstressi all kogu Euroopas üha sagedamini, nentis Maailma Tervishoiuorganisatsiooni esindaja Matt Muijen. Kui Euroopas on tööstressis veidi vähem kui kolmandik töötajatest, siis Eesti tööealistest on stressis koguni 38 protsenti.
Üks võimalus töötajate jõustamiseks on korralik arenguvestlus töötajaga. Eelnevalt planeeritud ja oskuslikult peetud arenguvestlus võib olla hea vahend töötaja stabiilse arengu juhtimiseks, samas võib arenguvestlus jääda pelgalt vaid tulemusvestluseks, kus vaadatakse möödunud perioodi töötulemusi ja seatakse uusi eesmärke (Kas arenguvestlus...2012). Kasud, mida organisatsioonil on võimalik saada arenguvestlustest (T. Merkuljeva, T. Elenurm): Kasud töötajale Kasud juhtidele/ organisatsioonile Kasud meeskonnale lahendamist vajavate lahendamist vajavate probleemide lahendamist vajavate probleemide väljaselgitamine väljaselgitamine probleemide väljaselgitamine info saamine eesliini info saamine eesliini teenindajatelt info saamine eesliini
EBS Raamatukogu Elva Linnaraamatukogu Viljandi Linnaraamatukogu Ajavahemikus 2011-2014 on avaldatud järgnevad artiklid: Mis juhtus tööka eestlasega? Zernand-Vilson, Maris. Hoolivus liidab Impact of innovation climate on individualand organisational level factors in Asia and Europe Coffee-break at work: another wasted oppurtunity Coffee talk:this month with Tiit Elenurm and Siret Schutting The first steps to becoming a timelord Kas ma pean andma Maksu-ja Tolliametile märkimisväärseid täiendavaid volitusi Vinni-Pajusti Raamatukogust on võimalik laenutada Tiiu-Reet Kõrveni raamatut ,,Dokumendihaldus’’. 6. http://www.ttk.ee/public/EBSCO_kasut_2011_sep.pdf http://88.196.98.134/public/EBSCO_eesti.pdf Need kaks juhendit olid kõige meeldivad just nende põhjalikkuse poolest.
võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas: http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-m otildeiste-tunnused-ja-tulemuslikkus.html kasutamise kuupäev: 16.11.2016
Täiskasvanu uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas ja keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi kolmandiku oma elust. Magamise ajal nähakse unenägusid, mis moodustavad täiskasvanul umbes 20% magatud ajast. Unenägusid näeb inimene iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Ükski inimene ei maga unenägudeta, kuid ärgates paljud lihtsalt ei mäleta, et nad und nägid (Elenurm 1997:106). Unenäod on une ajal esinevad nägemused, mis on organismile vajalikud. Inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. 2. Mis on unenägude põhjuseks? Unenäod tekivad sellest, et aju töötab ka magamise ajal edasi
Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Mina tegelen võrkpalliga ning läbi selle püüan koolipäevast tekitatud pingetest vabaneda ning üldjuhul see ka aitab. Lisaks hobile, on meeldiv viis stressist vabaneda kui minna loodusesse. Vahel püüan stressi maandada ka teleri ees, kuid see võib hoopis stressi juurde tekitada, sest teler on nagu narkootikum. Kasutatud materjal: 1. Elenurm, H. Kasmel, A. Kidron, A. Rüütel, E. Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2. http://209.85.135.104/search? q=cache:FgSKufZpSrsJ:www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf+stress&hl= et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a
Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad
ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi." Kasutatud kirjandus: Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat ,,STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?" 1997 Rohan Candappa ,,STRESS, väike käsiraamat"
kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks. 9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal). Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud talitused, kuigi loode liigutab nüüd pisut vähem kui varem, sest ruum jääb järjest kitsamaks. Karvkate kaob ihult täielikult ja nahk on kaetud lootevõidega. Viimastel nädalatel võtab loode päevas 12-14 grammi juurde. Sünnimomendiks on loode tavaliselt 49-52 cm pikk ja kaalub 3-4 kg. Kasutatud kirjandus: Kai Allik, Taimi Elenurm. 1994. ''Pereks kasvamine.'' Tallinna Raamatutrükikoda. Leheküljed: 25-26, 29-31, 32-35.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis)
Aimre, I. (2006). Sotsioloogia. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Asen, E. K. (1999). Pereraamat. Kuidas õnnelikult koos elada. Tallinn: Tänapäev. Beck, U. (2005). Riskiühiskond: Teel uue modernsuse poole. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Collins, D., Jordan, C., Coleman, H. (2007). An Introduction To Family Social Work. Belmont California USA: Thomson Brooks/Cole. Eagly, A. H., Beall, A. E., Sternberg, R. J. (Toim). (2008). Soopsühholoogia. Tallinn: Külim. Elenurm, T., Rootamm-Valter, J., Servinski, M. (2008). Tööturg. Tänapäev ja tulevik. Tallinn: Vastus. Hess, B. B. (2000). Sotsioloogia. Tallinn: Külim. Mackevičiŭtė, I. (Toim). (2008). Soolise võrdõiguslikkuse käsiraamat kohalikele omavalitsustele. Tallinn: Centre of Equality Advancement. Payne, M. (1995). Tänapäeva sotsiaaltöö teooria: kriitiline sissejuhatus. Tallinn. Poolamets, O., Uljas, J., Raun, M., Punab, M. (2000). Mees muutuvas maailmas. Tallinn: Europrint.
keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Näiteks: Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud....(keegi teine õpilane, isa, ema)? (Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43) Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust? Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib. Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks. Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale
Ilma muusikalise koolituseta inimestel on muusika kuulamisel rohkem aktiveeritud parema ajupoolkera, mis võimaldab haarata muusikat emotsionaalselt. Muusikaharidus annab inimesele professionaalse pillimängu või lauluoskuse ning harjutab kõrva tundlikuks esitatava suhtes. Sisuliselt aga tähendab see, et muusikutel domineerib muusika poolt tekitatud efekt aju vasakus poolkeras ning nad kuulavad analüüsides ja hindavalt, mis võib segada lõõgastumist. (Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997) Ajutegevusega liituvat psühhokeemiat uurides on märgatud, et meeldiva muusika poolt esilekutsutav emotsioon ( nagu ka iga teistlaadse päritoluga positiivne tunne) põhjustab ajus keemilise ärrituse, mille tulemusena moodustuvad keemilised ühendid endorfiinid. Endorfiinid on nn. looduslikud narkootilised ained, millel võib olla nii tugev heaolutunnet esile kutsuv ja alalhoidev kui ka valu leevendav toime
Ta on oma elust uue pildi loonud ja ei tunne tulevikku ees enam hirmu. Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
Ta on oma elust uue pildi loonud ja ei tunne tulevikku ees enam hirmu. Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
Ta on oma elust uue pildi loonud ja ei tunne tulevikku ees enam hirmu. Kui kriis jääb emotsionaalses tähenduses läbitöötamata, võivad vallanduda või halveneda väga erinevad vaimse tervise häired ja mõjutada kõikide vaimse tervise häirete kulgu. Hlaveneda võib üleüldiselt elukvaliteet.Kriisist tervena väla tulnud inimesel on kogemus toime tulla järgmiste elumuutustega ning tal on kaasas teadmine, et ükskõik, mis ka ei juhtuks, ta saab hakkama. Kasutatud kirjandus: Elenurm, T., Kasmel, A., Kidron,A., Rüütel, E. Jt. 1997. Stressi teejuht:kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda Ilumets, Maie. Kriis perekonnas Raudla, Ene. Kuidas toetada last, kui pered on kriis?
Juhtide uskumused firma käekäigu ja töö tegemise kohta võetakse üle samasuguse kergusega, nagu lapseeas võeti omaks vanemate arusaamad sellest, kuidas peab oma elu elama. Järeldused tehakse pigem konkreetse tegevuse, mitte ilusate sõnade põhjal. Organisatsioonikultuur kantakse üle vastastikuse peegeldamise kaudu: mida lubab endale kõrgemal ametipostil olev isik, seda püüavad enamasti teha ka madalamal astmel töötajad. (Elenurm 2002 :15-16) Juhtkonna usaldus ja lugupidamine on põhitinginus inimeste motiveerimisel. (Accel 2008) Autori arvates ei tohiks alahinnata töökeskkonda ja töötingimuste loomist. Töökeskkonna all mõtleb autor kõige enam tööruumi. Tähelepanu tuleb pöörata sisustuse, valgustuse, ventilatsiooni, müra, tolmu, saasteainetele jne. Vilets õhk on üks peamisi väsimuse, uimasuse, peavalu, keskendumisraskuste ja töölanguse põhjusi. Ruumiõhk võib tekitada ka nohu,
Järelikult tuleks õppida negatiivse stressi ilminguid ära tundma, samuti õppida seda, kuidas vähendada stressi taset ja kõrvaldada selle põhjusi. Kõige parem viis stressi ennetamiseks on leida aega iseendale tänapäeva kiires maailmas. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Stressi teejuht Kuidas saada lahti liigsest pingest?"; Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Uno Traat, Maria Teiverlaur; Tallinn 1997 2. ,,Psühholoogia" Jüri Uljas, Thea Rumberg 3. http://www.inimene.ee/pages.php3/1616 4. http://www.oonyks.ee/index.php?keel=1&id=29 5. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=792 6. http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf 7. http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/stress.html
vastavad andmestikud): majandusharu karakteristikute ja nende trendide uuring, tootmisega seotud uuringud. (Turg 2003) Näide tarbijauuringust, kus firma Panda Security viis läbi uuringu väike- ja suurettevõtetes interneti kasutamise kogusest ja enim külastatud internet lehekülgedest, mille tulemusena saab firma teha turvalisuse otsuseid ja valikuid olemasolevatest ohtudest (Panda Security 2010). T. Elenurm väitis, et mõningate autorite seisukohtade järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid
juurde, röökimise, kohvi joomise, naermise, mootorrattaga sõitmise, unistamise, karjumise. KOKKUVÕTE Stress on kui... · kohastumuslik nähtus. · seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. · seotud negatiivsete tunnetega. · samaaegne bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon. · üldine virge seisund. · võib ka olla positiivne. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Taimi Elenurm, Anti Kidron jt. Eesti Tervisekasvatuse Keskus. Tallinn 1997 2. Kuidas lõdvestuda. Mike George . Huma 2001
ümbruskonnaga (tänu intellektile), kuid muudab meie organismi viitsütikuga pommiks, vaenlaseks meie enese sees. Parasümpaatilist närvisüsteemi (pidurdavat poolt) tuleb kogu elu treenida, liikudes palju, toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid ! 19 KASUTATUD KIRJANDUS Elenurm. T. jt. 1997. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn Mehilane. L. 1997. Mis on koolilapsel muret? Tartu Peiffer. V. 1989. Mõtle positiivselt. Eesti Raamat Raidla. H. 2005. Tervis 40+. OÜ Greif Riemann. F. 1995. Hirmu põhivormid. Tartu Saarma. J. 1995. Depressioon. Tallinn Neist interneti allikad: http://ee.lundbeck.com/EE/Patients_and_relatives/Depression/default.asp http://www.depnet.ee/universe1/depression/clinical_depression/ http://www.terviseleht
Kõik meetodid, mille abil motiveeritakse töötajat, kujunevad tavaliselt organisatsiooni siseselt. Lähtuda tuleb kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast. Eesmärgiks on luua motiveeriv õhkkond. See kuidas motivatsiooni leida, ei puuduta ainult sekretäri vaid, juht on motivatsiooni allika looja. Olen oma töös koguaeg arvanud, et ainult mina pean motivatsiooni endale ise leidma, aga tänu oma lõputööle sain aru, et ma ei saa seda üksi teha. KASUTATUD ALLIKAD 1. Elenurm T. (2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. 2. Landsberg M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. 3. Mölder E. (2001). Juhi abi ja juhi efektiivne koostöö. 4. Templar R. (2003) Töö mängureeglid 5. Malmberg K. (2005) Tahte tekitajad 6. Türk K. (2001) Eestvedamine 7. http://www.tlu.ee/files/arts/8104/K%C3%A4tl5c4b76b8ce8592a2bc720e9f8aa74190.pdf 8. http://sekretar83.onepagefree.com/? id=3760&onepagefree=5b37e69081251967f812ad9aaf6ddc56 9. http://web
ja 27% õpetajatest tarvitavad uinuteid ja/või rahusteid (Tallinna Haridusamet, 1998) Kuna iga aastaga on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine kasvanud- eriti just noorte seas, siis tuleb tõdeda, et need andmed on suhteliselt iganenud. Koolistressi vähendamiseks on suur töö ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis (Elenurm jt. 1997, 42). Psühhohuligaanide ja tagakiusajate ohjeldamiseks, samuti koolihirmu raviks tuleb koolipsühholoogidel või terviseõpetajatel leida probleemse käitumisega õpilasele tugiisik (koolikaaslane, vanem sõber, mõni õpetaja), millele peaks võimaluse korral lisanduma vanematega tehtav koostöö. 3.1 Koolivägivald Vägivald koolis on igapäevane nähtus, mille mõne vormiga on peaaegu igaüks kokku puutunud. Koolivägivald on väga levinud, kuid meie ühiskond
ekspert, kes räägib tõde koolistressi avaldumisest, põhjustest ning sellega toimetulekust. 26 KASUTATUD KIRJANDUS Aruka lapsevanema ABC. Käitumisprobleemid. Suhtlemisprobleemid. Kohanemisprobleemid. (10.03.2017) Kättesaadav: http://www.ppk.edu.ee/wp- content/uploads/2010/11/Lapsevanema-ABC.pdf Ayalon, O. (2014) Aita! –lk 13. Dale, C. (2010) Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest. –lk 9, lk 17, lk 53, lk 99. Elenurm, T. Kool tekitab stressi. (10.03.2017) Kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/8903/kool-tekitab-stressi Ida-Tallinna Keskhaigla. Õpi oma stressi kontrollima. (06.01.2017) Kättesaadav: http://www.itk.ee/uudised/koik-uudised/2016/11/opi-oma-stressi-kontrollima Kõiv, K. Stress annab endast märku erinevatel viisidel. (27.01.2017) Kättesaadav: http://www.mastery.ee/stress-annab-endast-marku-erinevatel-viisidel/ Noortehääl. 8 nippi kuidas koolistressiga võidelda. (10.03.2017) Kättesaadav:
Viivi Jokk Raja 15 - 119 620 2310 Viktor Leppikson Raja 15 Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820
Vello Kukk II 317 620 2111 Viivi Jokk Raja 15 - 119 620 2310 Viktor Leppikson Raja 15 Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820
annaabi.ee 
