majanduslikele tingimustele palju rohkem tähelepanu pöörata. Kuna olen tulevikus huvitatud psühholoogi ametist, siis tänu uurimistöö kirjutamisele oskan ma stressi paremini ära tunda ja sellega toime tulla. Töö tegemisel õppisin oma aega paremini planeerima, samuti paranesid minu teadmised arvuti kasutamise osas. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht: Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2. Goliszek, A. 1997. Kuidas juhtida stressi 60 sekundiga? Tallinn: ILO. 3. Medici, L. 2004. Jõuvarud käiku. Tallinn: AS Medicina. 24 LISA KÜSITLUS
Raamatutest ja koolitustelt saab vaid täiendust, mitte aluspõhja. Tänu loomulikule talendile justkui tundubki, et mõni on liidriks loodud, kuid alati on midagi, mida saab parandada ja kohendada. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Arro, T., 2001. Liider näitab suunda. [Online] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=35944 2. Mägi, J., 2011. Organisatsioon ja juhtimine. [Online] http://web.ametikool.ee/jane/okj/?Avaleht 3. Elenurm, T., 2001. Kuidas saada liidriks. [Online] http://www.epl.ee/news/melu/kuidas-saada-liidriks.d?id=50884897 4. Einfeldt, V., 2010. Liider ja liidrikäitumine. [Online] http://www.surju.edu.ee/download/opilasov/opil.ppt 5. Virovere, A., 2011. [Online] http://www.eek.ee/dokumendid/201104211200_4daff2372e65b_andres.ppt 6. Liigand, J., 2011. Liider lihtsalt käitub liidrina. [Online] http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=60790 7. Canfield, J
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool Reisikorraldus RK22 Kaie Kuuse KOOLI- JA TÖÖSTRESS Refereet, Isiksuse ja sotsiaalpsühholoogias Juhendaja: Anneli Kana Tallinn 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS ...........................................................................................................................3 1 STRESS .......................................................................................................................................4 2 KOOLISTRESS...........................................................................................................................5 2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?...............................................................................6 3 TÖÖSTRESS .......................................................................................
28, No. 9, November 2008, 13211335 · Inimõiguste ülddeklaratsioon. [http://www.ohchr.org/EN/UDHR/Pages/Language.aspx?LangID=est] 10.05.2013. · Merkuljeva, T. 2010. Õnnelik teenindaja teeb ka kliendi õnnelikuks. [www.eek.ee/dokumendid/201005191035_4bf394d40352d_andres.aia.ppt] 0.05.2013. · Kas arenguvestlus või tulemusvestlus? Juhtimine.ee. 06.03.2012. [http://www.juhtimine.ee/762804/kas-arenguvestlus-voi-tulemusvestlus/]10.05.2013. · T. Merkuljeva, T. Elenurm. Kuidas läbi arenguvestluste saavutada suuremat mõju töötajate arengule. [http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=kasud%2C%20mida %20organisatsioonil%20on%20v%C3%B5imalik%20saada%20arenguvestlustest %20%3A%20&source=web&cd=1&ved=0CDUQFjAA&url=http%3A%2F %2Farenguvestlus.weebly.com%2Fuploads %2F2%2F8%2F3%2F9%2F2839622%2Fkuidas_lbi_av_saavutada_suuremat_mju_tta ja_arengule.doc&ei=45iWUYOaHqrb4QT08IHwDg&usg=AFQjCNH7ZOQyTKwdC 5ezuXiJd1B5VE4dQg&bvm=bv.46751780,d
EBS Raamatukogu Elva Linnaraamatukogu Viljandi Linnaraamatukogu Ajavahemikus 2011-2014 on avaldatud järgnevad artiklid: Mis juhtus tööka eestlasega? Zernand-Vilson, Maris. Hoolivus liidab Impact of innovation climate on individualand organisational level factors in Asia and Europe Coffee-break at work: another wasted oppurtunity Coffee talk:this month with Tiit Elenurm and Siret Schutting The first steps to becoming a timelord Kas ma pean andma Maksu-ja Tolliametile märkimisväärseid täiendavaid volitusi Vinni-Pajusti Raamatukogust on võimalik laenutada Tiiu-Reet Kõrveni raamatut ,,Dokumendihaldus’’. 6. http://www.ttk.ee/public/EBSCO_kasut_2011_sep.pdf http://88.196.98.134/public/EBSCO_eesti.pdf Need kaks juhendit olid kõige meeldivad just nende põhjalikkuse poolest.
Meeskonda tuleb panna tööle vastavalt võimetele ning arengule Meeskonnatöö valmides ei tohi unustada meeskonnaliikmete premeerimist KASUTATUD KIRJANDUS McGrath, J.,Bates, B. (2013) ,,Suurte juhtimisteooriate väike käsiraamat'' kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Kuusk, J-R. (2015) ,,Meeskonnatöö toimimine ja arendamise vajadus rehabilitatsioonis'' allikas: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/484 79/kuusk_janne-riin.pdf kasutamise kuupäev: 10.11.2016 Elenurm, T. ,,Grupidünaamika ja meeskonnatöö organisatsioonis'' allikas: http://grupidynaamika.weebly.com/meeskonna-m otildeiste-tunnused-ja-tulemuslikkus.html kasutamise kuupäev: 16.11.2016
ka seda, et vajame lisatoitu ja siimuleid. Unenäos teistega toidu jagamine võib teid julgustada endast suuremat osa teistele andma (Uurimistöö, Polina Dvinskihh 2003). 7 Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/urtz/dreams/ http://www.terviseleht.ee/200010/10_mmuned2.php http://www.terviseleht.ee/200009/9_mmuned.php http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#31 F. Donner, Unenägemises 1998 Uurimistöö, Polina Dvinskihh 2003 T. Elenurm, A. Kasmel, A. Kidron, E. Rüütel, M. Teiverlaur ja U. Traat, Stressi teejuht 1997 K. Rammul, Uni ja unenäod 1934 8
Stressi vastu aitab ka mõõdukas meeldiva spordialaga tegelemine. Üldse võiks rohkem tegeleda huvialadega ja lubada endale meeldivat. Mina tegelen võrkpalliga ning läbi selle püüan koolipäevast tekitatud pingetest vabaneda ning üldjuhul see ka aitab. Lisaks hobile, on meeldiv viis stressist vabaneda kui minna loodusesse. Vahel püüan stressi maandada ka teleri ees, kuid see võib hoopis stressi juurde tekitada, sest teler on nagu narkootikum. Kasutatud materjal: 1. Elenurm, H. Kasmel, A. Kidron, A. Rüütel, E. Teiverlaur, M. & Traat, U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda. 2. http://209.85.135.104/search? q=cache:FgSKufZpSrsJ:www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf+stress&hl= et&ct=clnk&cd=1&gl=ee&client=firefox-a
teooriatele toetub organisatsioonikäitumine, elavad väljaspool Eestit. Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides võib kergesti leida vajamineva peatüki. Kasutatud on palju alapealkirju, mis üsna täpselt kajastavad ka kirjutatut (IV. Grupp ja organisatsioon, 4.4. Grupisisesed protsessid, 4.4.4. Otsustamine grupis, 4.4.4.2. Otsustamise tehnikad grupis. Võrdluseks Dale C. pealkirjad
ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda. ,,ELU KEERULISEKS! Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna." ,,AEG EI OLE RAHA Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi." Kasutatud kirjandus: Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat ,,STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?" 1997 Rohan Candappa ,,STRESS, väike käsiraamat"
kopsud veel võimelised iseseisvaks hingamiseks. 9. ja 10. Kuu (33.- 40. Nädal). Elundid omandavad iseseisvaks eluks vajalikud talitused, kuigi loode liigutab nüüd pisut vähem kui varem, sest ruum jääb järjest kitsamaks. Karvkate kaob ihult täielikult ja nahk on kaetud lootevõidega. Viimastel nädalatel võtab loode päevas 12-14 grammi juurde. Sünnimomendiks on loode tavaliselt 49-52 cm pikk ja kaalub 3-4 kg. Kasutatud kirjandus: Kai Allik, Taimi Elenurm. 1994. ''Pereks kasvamine.'' Tallinna Raamatutrükikoda. Leheküljed: 25-26, 29-31, 32-35.
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise Eriala Koolitusdokumendid ettevõttes X Juhendaja: Taimi Elenurm Tallinn 2009 Koolitusdokumendid 2 Ettevõtte X koolitusdokumendid: · Strateegia · Koolituse korraldamise eeskiri · Töötaja koolituse registreerimise kaart · Koolitusplaan · Koolituse eelarve · Koolitustaotlus · Koolitusleping · Koolituse hindamise leht · Koolituse jaotmaterjalid (saadaval ettevõtte intranetis)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 Mari-Liis Rohusaar MEHE VÕÕSIL TÖÖTAMINE: NAISE KARJÄÄRIVÕIMALUSED JA SÕLTUVUS MEHEST Kursusetöö kava Õppejõud: Merje Õun, MA Mõdriku 2014 Uurimisprobleemi kirjeldus Statistikaameti andmetel töötab 2011. aasta 31. detsembri seisuga välismaal 24 907 eestlast, neist 20 727 on mehed. Põhjused välismaal töötamiseks on erinevad, kuid peamised neist on, et Eestis töötamisega võrreldes saavad mehed võõrsil rohkem palka ning sageli on ka töötingimused piiri taga paremad. Olukord, kus mees töötab välismaal ning lapsed ja naine elavad Eestis, paneb mitmetuhanded peresuhted tõsiselt proovile. Ajal, mil mees on välismaal tööl, tuleb naisel kodumaal saada hakkama kogu pereelu korraldamisega. Laste kasvatamist ja kodust majapidamist puu...
keeldude asemel esitada lapsele heasoovlikke, leebes toonis küsimusi. Näiteks: Mida sa tegelikult tahtsid saavutada ja kuidas see sul korda läks? Millele sa mõtlesid? Mida sa püüdsid tõestada? Mil viisil antud juhul veel oleks võinud toimida? Kas sa mõtlesid läbi, mida selline tegu võib kaasa tuua? Mis sa arvad, kuidas sinu asemel oleks toiminud....(keegi teine õpilane, isa, ema)? (Stressi teejuht, Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat, KirjastusEesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997, lk.42-43) Millised on need asjad, mis aitavad vanematel last ära kuulata ning näitavad hoolivust? Last tuleb ära kuulata, kui ta rääkida tahab, mitte siis, kui vanemale sobib. Tuleb leida vestlemiseks rahulik koht, kus kõrvalised asjaolud, nagu teised lapsed, telefon ei segaks. Kui poeg või tütar vanemaga räägib, peab vanem pühendama jäägitult temale
muusika väljendusvahendeid ja nende mõju ja tähtsust inimese meeleolu loomisel. Uurimistöös tutvustati ka eelnevalt tehtud uuringuid muusika mõju kohta ja uuringuid inimeste ravimisel paljude teadlaste poolt. Kokkuvõtteks võib öelda, et muusika on inimeste elus väga tähtis ja muusikal on suur võime mõjutada inimeste meeleolu kujunemist. 36 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Elenurm T. & Kasmel A. & Kidron A. & Rüütel E. & Teivelaur M. & Traat U. 1997. Stressi teejuht. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda 2. Feldman I. 2005. Muusika kaotab stressi ja toob hingerahu. Postimees. Kasutatud elektroonilised teabeallikad 3. Lloyd Leno, H. Kas igasugune muusika. URL= http://poltsamaa.advent.ee/wp- content/.../kas-igasugune-muusika.doc. 02.03.2011. 4. Pehk, A. Muusika võimalus eneseregulatsiooniks. URL=http://www.parkinson.ee/artiklid/sk_1999apr_muusika.pdf. 5
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelses...
REFERAAT Perekriis Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................... ...........................3 1. Perekriis - mis see on ?............................................................................4 2. Perekriisi põhjused............................................................................... ...........5 3. Laps perekriisi ajal...................................................................................... .....6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?......................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... .............8 Sissejuhatus Sõna ,,kriis" tuleb kreekakeelsest sõnast (krisis), mi...
TARTU ÜLIKOOL Gaythel Kukk PEREKRIIS Referaat Tartu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Perekriis – mis see on?.......................................................................................................4 2. Perekriisi põhjused ............................................................................................................5 3. Laps perekriisi ajal............................................................................................................6 4. Kuidas kriisiga toime tulla?..............................................................................................7 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna „kriis” tuleb kreekakeelsest...
4. Alas, R. (1997). Personali juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 5. Alas, R. (1998). Personali juhtimise käsiraamat. Tallinn: kirjastus Külim 6. Allik, J., Häidkind, R., Harro, J., Viikmaa, M., Kreegipuu, K., Rauk, M., Kikas, E., Tulviste, P., Luuk, A., Realo, A., Konstabel, K., Pullmann, H., Schmidt, M. & Vadi, M. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 7. Bachmann, T. & Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused. Tallinn: Kirjastus Ilo 8. Elenurm, T. (aprill 2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. Saldo 9. Kidron. A. (2001). Psühholoogia põhisuunad. Tallinn: kirjastus Mondo 10. Landsberg, M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. Tallinn: Varrak 11. Leimann, J., Skärvad, P.H. & Teder, J. (2003). Strateegiline Juhtimine. Tallinn: kirjastus Külim 12. Reeve, J. (2005). Understanding Motivation and Emotion. United States of America: John Wiley & Sons 13. Steiger, R. (1997). Inimesekeskne juhtimine
Järelikult tuleks õppida negatiivse stressi ilminguid ära tundma, samuti õppida seda, kuidas vähendada stressi taset ja kõrvaldada selle põhjusi. Kõige parem viis stressi ennetamiseks on leida aega iseendale tänapäeva kiires maailmas. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. ,,Stressi teejuht Kuidas saada lahti liigsest pingest?"; Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron, Eha Rüütel, Uno Traat, Maria Teiverlaur; Tallinn 1997 2. ,,Psühholoogia" Jüri Uljas, Thea Rumberg 3. http://www.inimene.ee/pages.php3/1616 4. http://www.oonyks.ee/index.php?keel=1&id=29 5. http://www.coffeetea.info/ee.php?page=news&action=article&id=792 6. http://www.parkinson.ee/artiklid/ej_2004sept_stress.pdf 7. http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonipsyhholoogia/stress.html
vastavad andmestikud): majandusharu karakteristikute ja nende trendide uuring, tootmisega seotud uuringud. (Turg 2003) Näide tarbijauuringust, kus firma Panda Security viis läbi uuringu väike- ja suurettevõtetes interneti kasutamise kogusest ja enim külastatud internet lehekülgedest, mille tulemusena saab firma teha turvalisuse otsuseid ja valikuid olemasolevatest ohtudest (Panda Security 2010). T. Elenurm väitis, et mõningate autorite seisukohtade järgi võib eeltoodud uuringutüübid jaotada kahte gruppi: turu-uuringud ja turundusuuringud. Turu-uuringud ei anna vastust küsimusele, kuidas olla turul edukas. Sellele annavad vastused turundusuuringud. Turu-uuring kirjeldab olemasolevat turgu: tootjate hulka seal, tarbijate hulka, turumahtu, hindu, trende, eksporti-importi, asendustooteid jm. Info kogumine baseerub peamiselt olemasolevale faktilisele materjalile. Turu-uuringuid
juurde, röökimise, kohvi joomise, naermise, mootorrattaga sõitmise, unistamise, karjumise. KOKKUVÕTE Stress on kui... · kohastumuslik nähtus. · seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. · seotud negatiivsete tunnetega. · samaaegne bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon. · üldine virge seisund. · võib ka olla positiivne. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Taimi Elenurm, Anti Kidron jt. Eesti Tervisekasvatuse Keskus. Tallinn 1997 2. Kuidas lõdvestuda. Mike George . Huma 2001
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov TOIMETULEK DEPRESSIOONIGA Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 DEPRESSIOON........................................................................................................................5 Depressiooni põhjused ja sümptomid.................................................................................. 6 Depressiooni peamised põhjused:................................................................................... 6 Depressiooni peamised sümptomid:................................................................................ 7 ...
Kõik meetodid, mille abil motiveeritakse töötajat, kujunevad tavaliselt organisatsiooni siseselt. Lähtuda tuleb kogemustest ja ümbritsevast keskkonnast. Eesmärgiks on luua motiveeriv õhkkond. See kuidas motivatsiooni leida, ei puuduta ainult sekretäri vaid, juht on motivatsiooni allika looja. Olen oma töös koguaeg arvanud, et ainult mina pean motivatsiooni endale ise leidma, aga tänu oma lõputööle sain aru, et ma ei saa seda üksi teha. KASUTATUD ALLIKAD 1. Elenurm T. (2002). Tööõhkkond kujundab motivatsiooni. 2. Landsberg M. (2003). Motiveerimise kunst. Inspireeri ennast ja teisi. 3. Mölder E. (2001). Juhi abi ja juhi efektiivne koostöö. 4. Templar R. (2003) Töö mängureeglid 5. Malmberg K. (2005) Tahte tekitajad 6. Türk K. (2001) Eestvedamine 7. http://www.tlu.ee/files/arts/8104/K%C3%A4tl5c4b76b8ce8592a2bc720e9f8aa74190.pdf 8. http://sekretar83.onepagefree.com/? id=3760&onepagefree=5b37e69081251967f812ad9aaf6ddc56 9. http://web.ametikool
LAPS-Vägivalla ohver SISSEJUHATUS "Õrnust ei saa inimestesse sisse peksta. Välja küll." Benjamin Hoff Läbi aegade on mistahes koosluse nõrgemaid liikmeid alati väärkoheldud ja nii on ühiskonnas üheks kaitsetumaks minoriteediks lapsed, kes oma arengulise ebaküpsuse tõttu ei ole ise võimelised oma õiguste eest seisma. Ühiskonna suhtumist lapse väärkohtlemisse on kujundanud dogma, et lapsed on oma vanemate omand ja neid võib mistahes viisil kasutada, saavutamaks oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sa...
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistres...
Viivi Jokk Raja 15 - 119 620 2310 Viktor Leppikson Raja 15 Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820
Vello Kukk II 317 620 2111 Viivi Jokk Raja 15 - 119 620 2310 Viktor Leppikson Raja 15 Vladimir Viies Raja 15-228 620 2256 Xiaosong Zheng Akad.tee 15A Keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond Ahto Reiska Teaduspargi 5 620 2910 Aino Kann IV 320 620 2955 Alexey Yanchilin IV 120 Alfred Elenurm IV 122 Andres Krumme IV 225 620 2907 Andres Öpik IV 202 620 2802 Andres Trikkel IVB 222 620 2872 Andres Viiroja IV 119 620 2850 Andri Jagomägi VB 004,002 620 3210 Anna Goi IVB 211 620 4341 Anna Menaker IVB - 107,111 620 2820
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
