Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel (0)

Rapla Ühisgümnaasium 
 
 
 
 
 
 
 
Mari Kõrtsini 
11. H klass 
MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA 
ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL 
Uurimistöö 
 
 
 
 
Juhendaja : Erika Šefer- Müller  
 
 
 
Rapla 2016  
SISUKORD 
 
TABELID JA JOONISED ....................................................................................................... 4 
SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 
1. MUUSIKA  KUI SPORTIMISE  MÕJUTAJA ................................................................... 6 
1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 
1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 
1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 
1.2 Muusika tempo ning rütm  kui sportliku soorituse  mõjutajad  ................................... 8 
1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja ............................................................ 9 
2. MATERJALID JA MEETODID ...................................................................................... 10 
2.1 Uuritavate iseloomustus ............................................................................................... 10 
2.2 Küsitluse kirjeldus ........................................................................................................ 10 
2.3 Andmetöötlus  ................................................................................................................ 11 
3. TULEMUSED NING ANALÜÜS ..................................................................................... 12 
3.1 Vastanute üldine liigitus ............................................................................................... 12 
3.1.1 Klass ........................................................................................................................ 12 
3.1.2 Sugu ......................................................................................................................... 13 
3.1.3 Vanus ....................................................................................................................... 13 
3.2 Treeningute  sagedus ning pikkus ................................................................................ 14 
3.3 Harrastavate spordialade liigitus ................................................................................ 16 
3.4 Muusika kuulamise sagedus ........................................................................................ 17 
3.4.1 Küsitlusele vastanud õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula .................... 18 
3.4.2 Küsitlusele vastanud õpilased, kes kuulavad treenimisel muusikat .................. 19 
3.5 Treeningu efektiivsuse tõus .......................................................................................... 19 
3.6 Treenimisel kuulatav muusika Rapla Ühisgümnaasiumi noorte seas ..................... 23 
3.6.1 Treenimisel kuulatav muusika 7. klassis ............................................................. 23 
3.6.2 Treenimisel kuulatav muusika 8. klassis ............................................................. 24 
3.6.3 Treenimisel kuulatav muusika 9. klassis ............................................................. 24 
3.6.4 Treenimisel kuulatav muusika 10. klassis ........................................................... 25 
3.6.5 Treenimisel kuulatav muusika 11. klassis ........................................................... 25 
3.6.6 Treenimisel kuulatav muusika 12. klassis ........................................................... 26 
3.6.7 Järeldused kuulatava muusika kohta .................................................................. 26 
KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 28 
2 
 
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................ 29 
 
 
 
3 
 
TABELID JA JOONISED 
Tabel 1: Õpilased klasside põhjal ......................................................................................... 12 
Joonis 1: Õpilased soo põhjal ................................................................................................ 13 
Joonis 2: Õpilased vanuse järgi ............................................................................................. 13 
Joonis 3: Mitu päeva nädalas õpilased  trenni teevad? ........................................................ 14 
Joonis 4: Vastanute treeningute pikkused ........................................................................... 15 
Joonis 5: Õpilaste poolt harrastatavad spordialad ............................................................. 16 
Joonis 6: Kui tihti kuulatakse treenides muusikat .............................................................. 17 
Joonis 7: Õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula ....................................................... 18 
Joonis 8: Õpilased, kes kuulavad treeningute ajal muusikat ............................................. 19 
Joonis 9: Muusika mõju tunnetamine .................................................................................. 20 
Joonis 10: Kas õpilased tunnetavad soorituse paranemist ................................................. 22 
Tabel 2: Treenimisel kuulatav muusika 7.klassis ................................................................ 23 
Tabel 3: Treenimisel kuulatav muusika 8.klassis ................................................................ 24 
Tabel 4: Treenimisel kuulatav muusika 9.klassis ................................................................ 24 
Tabel 5: Treenimisel kuulatav muusika 10.klassis .............................................................. 25 
Tabel 6: Treenimisel kuulatav muusika 11.klassis .............................................................. 25 
Tabel 7: Treenimisel kuulatav muusika 12.klassis .............................................................. 26 
 
 
 
4 
 
SISSEJUHATUS 
Tänaval vastutulevatel jooksjatel ja ratturitel on tihti  kõrvaklapid  peas.  Jõusaalis  mängib raadio, 
üha  rohkem  treenereid  kasutavad  oma  treeningtundides  muusikat.  Lisaks  tantsimisele, 
iluvõimlemisele,  iluuisutamisele,  zumbale  jms,  kus  muusika  on  lausa   lahutamatu   osa 
treeningust,  on  see  omal  kohal  ka  paljude  teiste  erinevate  spordialade  puhul.  Kuid  miks 
kuulatakse sportimise ajal muusikat? Kas ja kuidas aitab see sportlikule sooritusele kaasa? 
Käesoleva uurimistöö teema on „Muusika mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noorte 
näitel“. Teema valimisel oli oluline, et see oleks huvitav nii autorile kui ka laiemale üldsusele. 
Sarnaseid  uuringuid  on  Eestis  teostatud  suhteliselt  harva,  ning  analoogset   uurimust ,  mis 
kirjeldaks  selle  teema  kohaselt  just  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noori,  ei  ole varem  läbi   viidud . 
Autor peab oluliseks, et  lisaks olemasoleva informatsiooni koondamisele annaks uurimustöö 
ka uut infot ning seda Rapla Ühisgümnaasiumi noorte näitel.  
Uurimistöö  koosneb  kolmest  osast:  esimene  osa  uurib,  kas  ja  kuidas  muusika  sportimist 
mõjutab.  Selles  osas  on  kogutud  taustinformatsiooni  juba  varasemalt  tehtud  uuringutest, 
teadustöödest  ja  artiklitest.  Töös  kasutatavad  algmaterjalid  on  80  protsendil  inglise  keeles, 
seega oli üheks ülesandeks ka algmaterjalides olevate oluliste lõikude või peatükkide  tõlkimine  
eesti keelde.  
Uurimistöö teine osa keskendub metoodikale. Metoodikana on selles töös kasutatud küsitlust, 
mis sisaldab erinevaid  küsimusi  muusika kuulamise kohta sportimise ajal, ning see on suunatud 
Rapla Ühisgümnaasiumi  7.-12. klassi  õpilastele. Küsimustiku eesmärk on saada võimalikult 
detailne  ja mitmekülgne ülevaade iga küsitletud  klassi  kohta. Teine osa  kirjeldab läbiviidud 
küsitluse   ülesehitust   ja   põhjendab   küsimuste  valikut.  Samuti  on  selles  osas  välja  toodud 
andmetöötlusmeetodid ehk kuidas kogutud andmeid analüüsiti.  
Uurimistöö kolmas osa analüüsib küsitluse vastuseid ning toob välja Rapla Ühisgümnaasiumi 
õpilaste muusika kuulamise harjumused treenimise ajal. Samuti kirjeldatakse kokkulangevusi 
või  vastandumisi  varemalt  koostatud  uuringutega.  Jõutakse  ka  uurimistöö  põhieesmärgi 
täitmiseni  -  leitakse  vastus  küsimusele,  kas  ja  kuidas  mõjutab  muusika   kuulamine   Rapla 
Ühisgümnaasiumi noorte treeninguid 
5 
 
1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA 
Muusika ehk  helikunst  on üks kaunitest kunstidest, mille tegemiseks on kasutatud erinevaid 
helisid .  See  avaldub  loomingu  ja  interpretatsiooni  ehk  esituse  kujul.  (Eesti  Entsüklopeedia 
2006). 
Muusika mängib tihti olulist rolli sportimises. On mitmeid spordialasid, mille puhul muusika 
on  treeningu  kohustuslik  osa,  kuid  paljud  inimesed  kuulavad  sportimisel  muusikat 
vabatahtlikult.  Treenimisel  kuulavad  muusikat  nii  tippsportlased,  kui  ka   asjaarmastajad   ning 
tervisesportlased.  Tänapäevased  tehnilised  vahendid  on  teinud  muusika  kuulamise  sportides 
imelihtsaks  –  sportlasel  on  vaja  vaid  kõrvaklappe  ning  tehnilist  seadet,  millega  muusikat 
kuulata. Selleks seadmeks on enamasti nutitelefon, mille kaudu on lihtne ning mugav muusikat 
kuulata.  
Kuid miks treeningu ajal muusikat kuulatakse? Paljud uuringud on kinnitanud, et  muusikal  on 
sportlikku  sooritust   parandav   mõju.  Tänu  helidele  saab  muuta   sportlase   erksust,  muusika 
kuulamine  muudab  sportimise  meeldivamaks.  Muusika  tõstab  motivatsiooni  ning  paneb 
sportlase  pingutama.  Võib  öelda,  et  see  on  üks  väheseid  seaduslikke  dopinguid,  mis  aitab 
sportliku soorituse paranemisele kaasa. (Karageorghis ja  Priest 2012: 46 – 47) 
Karageorghise ja Simpsoni poolt läbiviidud uuringus „Sünkroonse muusika efektid 400 meetri 
jooksus“,  jooksid  harjutuse  ajal  muusikat  kuulanud  inimesed  neljasadat  meetrit  tunduvalt 
kiiremini  kui  sama  füüsilise  võimekusega  inimesed,  kes  muusikat  ei  kuulanud.  ( Simpson   ja 
Karageorghis 2006: 13 – 14) 
Ka Lee Crusti poolt 2004. aastal läbiviidud uuringus „Muusika efektid isomeerilises lihaselises 
vastupidavusülesandes“  oli  täheldatud  muusika  kuulamisel  positiivne  mõju  sportlikule 
sooritusele. 27 meessoost õpilast sporditeaduste osakonnast osalesid katses, kus neil tuli hoida 
ühe kindla raskusega kangi. Katset  teostati  kolmes  erinevas  olukorras. Ühes kuulasid osalejad 
veidi enne harjutuse algust motiveerivat, iseenda poolt valitud laulu või „valget müra “. „Valge 
müra“ on müra,  mille  võimsus jaotub ühtlaselt, ehk selle detsibellid ei muutu. (Rinde 2013: 2) 
Teises  olukorras  hakati  muusikat  või  valget  müra   kuulama   samaaegselt  harjutusega,  kuid 
kuulamine lõpetati poole harjutuse peal. Kolmandas alustati muusika kuulamist samaaegselt 
harjutusega ning muusikat kuulati kuni harjutuse lõpuni. 
6 
 
Need  uuringus  osalejad,  kes  kuulasid  muusikat  terve  harjutuse  vältel,  hoidsid  raskust 
märkimisväärselt kauem kui need, kes kuulasid muusikat osaliselt. (Crust 2004: lühikokkuvõte) 
Kuid mis on muusika puhul täpsemalt see, mis sportlikule sooritusele kaasa aitab? Muusikal on 
palju  väljendusvahendeid,  kuid  põhiliselt  joonistuvad  välja  kaks,  mis  treeningut  mõjutavad. 
Esiteks rütm, mis sõltub suurel määral tempost, ning teiseks muusika sisu ehk muusika sõnad 
ja meloodia . (Karageorghis ja Priest 2012: 46), (Simpson ja Karageorghis 2006: 5) 
1.1 Sportimisel kuulatav muusika 
Muusika mõjutab tuju, emotsioone, tunnetust ning käitumist. Need on olulised faktid, saamaks 
teada, milline muusika on sportimiseks sobiv. (Karageorghis ja Priest 2012: 46). Uuringus, mis 
on läbiviidud Teemu Ahmaniemi poolt ja mis kannab nime „Muusika tempo ja subjektiivse 
hinnangu  mõju   jooksja   sammu  sagedusele“,  on   öeldud ,  et  sportlast  inspireeriv  muusika  on 
sportimisele  kõige  parema  toimega  ja  seda  oluliselt  rohkem  kui  mistahes   tantsumuusika , 
rokkmuusika või lihtsalt vaikus. (Ahmaniemi 2007: 1)   
Simpsoni ja Karageorghise uurimuses on muusika liigitatud sünkroonsuse alusel kaheks ning 
kirjeldatakse, kuidas need erinevad liigid sportimisele mõjuvad. Lisaks oli uuringu läbiviimisel 
kasutatud  neutraalset  muusikat,  et  muusikaliikide  erinevused  selgemini  välja  joonistuksid. 
(Simpson ja Karageorghis 2006: 3-7) Alljärgnev kirjeldab antud liigitust lähemalt. 
1.1.1 Sünkroonne muusika 
Sünkroonset muusikat kasutatakse sportlaste seas kõige rohkem, sest selle järgi saab sportlane 
oma liikumiskiirust muuta ja endale sobivamaks reguleerida. Sünkroonne muusika aitab hoida 
tempot.  Kui  sportlane  soovib  oma  sooritust  parandada,  aitab  tihti   kiirema   tempoga  laulu 
kuulamine – see paneb ka sportlase kiiremini liigutama. See  muusikaliik  on rohkelt kasutusel 
ratturite, jooksjate, kepikõndijate ja rulluisutajate seas, kuna nemad tegelevad spordialadega, 
mis  sisaldavad  korduvaid/sünkroonseid  liigutusi.  Sünkroonne  muusika  on  seda  enam 
kasulikum,  mida  rohkem  inimene  suudab  säilitada  rütmilist  stabiilsust  ehk   teisisõnu , 
sünkroonsest muusikast on kõige rohkem kasu siis, kui inimene suudab tõesti muusika  tempos  
joosta , pedaalida jms. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7)  
 
 
7 
 
1.1.2 Asünkroonne muusika 
Asünkroonset muusikat kuulatakse eelkõige taustamuusikana. Selle muusikaliigi puhul püüab 
sportlane ümbritsevat keskkonda meeldivamaks muuta. Sellisel juhul ei püüa sportlane  liikuda  
muusika tempos ega muuta enda liikumist sõltuvalt muusikast. Asünkroonne muusika ei mõjuta 
aga sportlikku sooritust nii suurel määral kui sünkroonne, ning seetõttu eelistatakse treenimisel 
ka viimast  rohkem  kuulata. Saab järeldada,  et  muusika mõju sportimisele on kõige tugevam 
siis, kui sportlane kuulab sünkroonset muusikat sünkroonseid liigutusi sisaldava treeningu ajal 
ning  väiksem,  kui  sportlane  kuulab  treenimisel  asünkroonset  muusikat  või,  kui   treening   ei 
sisalda sünkroonseid liigutusi. (Simpson & Karageorghis 2006: 3-7)  
Mis  puutub  aga  lühiajalistesse  ja  kõrge  intensiivsusega  harjutustesse,  siis  neile  on  nii 
sünkroonse kui  asünkroonse  muusika mõju väga väike ( Pulk  2013: 8). Kui  treeningharjutused  
on  suure  intensiivsusega,  siis  pole  võimalik  sportlase  tähelepanu  väsimuse  tekkelt  kõrvale 
suunata. Vähesel määral on võimalik väsimuse tajumist positiivsemaks muuta.  (Karageorghis 
ja Priest 2012: 48) 
1.2 Muusika tempo ning rütm kui sportliku soorituse mõjutajad 
Muusikapalad on kas kiire tempoga, keskmise tempoga ja  aeglase  tempoga. Kiiretempolisteks 
peetakse neid palu, millel on üle 140 löögi minutis. Keskmisteks selliseid, millel on üle 130 
löögi  minutis.  Need  muusikapalad  on  üldiselt  inimestele  kõige  meeldivamad,  nendel  on 
meeldejääv meloodia, motiveeriv ning selge tekst ja energeetiline struktuur. Aeglase tempoga 
on need teosed, millel on 100 või vähem lööki minutis. (Karageorghis ja Priest 2012: 48)  
Tempo on üks olulisematest muusika elementidest, mis sportimist mõjutab. Muusika rütm, mis 
on suuresti mõjutatud tempost, võib kostuda nagu  metronoom  ning tänu sellele saab sportlane 
reguleerida oma liikumiskiirust, liikumise sagedust  jms.  Samuti  on üheks oluliseks faktoriks 
muusika  taktimõõt.  Ka  see  mõjutab  samuti  suurel  määral  sportimise  tempot:  kiire  muusika 
võimaldab saavutada  suuremaid jooksmise või pedaalimise kiiruseid. (Pulk 2013: 7) 
Muusika tempo sportimise ajal peaks soovitatavalt olema 120-140 lööki minutis. Selline tempo 
on enamikel  kuulsatel pop- lauludel .  Lisaks on selline tempo kooskõlas ka keskmise inimese 
südame löögisagedusega tavatreeningu ajal. (Kurutz 2008: 1) 
8 
 
Aeglast  muusikat, mille  löögisagedus  on alla 100 löögi minuti kohta, ei soovitata treenimisel 
kuulata. Selle kuulamine  on  õigustatud vaid  siis,  kui  treeningu eesmärk on piirata pingutuse 
intensiivsust  ja  hoida  ära  üle  pingutamist.  Näiteks  peaksid  aeglast  sünkroonset  muusikat 
kuulama need  sportlased , kellel on probleeme südamega ning, kes selle tõttu peavad pöörama 
suurt tähelepanu oma südamelöögisagedusele. Samuti peaksid aeglast muusikat kuulama need 
sportlased, kellel  on soovitatav teha mõõduka intensiivsusega treeninguid. Rahulikud laulud 
sobivad  hästi  näiteks  soojenduse  või  lõdvestuse  ajal.  Sellisel  juhul  aitavad  laulud  paremini 
koormusest taastuda (Pulk 2013: 9)  
1.3 Muusika sisu kui sportliku soorituse mõjutaja 
Teine  oluline  muusika  element,  mis  sportlikule  sooritusele  kaasa  aitab  on  muusika  sisu. 
Sportlane  peaks  saama  oma  valitud   looga   samastuda,  sest  sellisel  moel  on  sportlase  tunded 
kõige suuremal määral mõjutatud. (Karageorghis ja Priest 2012: 46) 
Schereri ja Zentneri (2001: 370-372) poolt teostatud uuringus toodi välja kolm keskset teed, 
mis mõjutavad motiveeriva muusika kuulamisel tundeid ja tuju. Esiteks toovad tuttavad noodid 
sportlasele meelde vanu mälestusi, mis võivad tema jaoks olulised olla. Teiseks aitab empaatia 
esineja   vastu  väljendada  paremini  sportlase  emotsioone.   Kolmandaks ,  kui   emotsioon ,  mille 
muusika  esile  toob,  seostub  millegi  heaga  sportlase  minevikust,  on  laul  tema  jaoks  ka  palju 
meeldivam   ja   sooritus   efektiivsem.  Sama  tulemus  on  Ahmaniemi  (2007:  2)  uuringul,  kust 
selgub ,  et  kui  kuulatav  muusika  on  jooksja  jaoks  meeldiv,  siis  suureneb  ka 
jooksusammusagedus.  
Crusti ja Cloughi (2006) poolt teostatud uuringus pöörasid osalejad suurt tähelepanu sõnadele 
ja nende positiivsust sisendavale toimele. Katsealuste jõud ning treeningu efektiivsus vähenes 
märgatavalt, kui nad kuulasid lihtsalt rütmi. Kui osalejad  kuulasid aga muusikat, millel olid 
olemas kõik komponendid, siis olid nad võimelised tegema 11% rohkem tööd kui need osalejad, 
kes muusikat ei kuulanud või, kes kuulasid ainult rütmi. (Crust ja Clough 2006: 4) 
 
 
9 
 
2. MATERJALID JA MEETODID 
Käesoleva uurimistöö peamiseks eesmärgiks on teada saada, kas ja kuidas tunnetavad muusika 
mõju sportimisele Rapla Ühisgümnaasiumi noored ning, kas  eelpool  välja toodud faktid ning 
uuringute tulemused kehtivad ka Rapla Ühisgümnaasiumi noorte puhul. Selle informatsiooni 
hankimiseks kasutati küsitlust. 
2.1 Uuritavate iseloomustus 
Küsitlus oli suunatud Rapla Ühisgümnaasiumi 7. – 12. klassi õpilastele. Vastanuid oli kokku 
234.  Valim  oli sellise suurusega, kuna enamasti hakatakse sportima väga noores eas ning tihti 
ka  iseseisvalt.  Seitsmenda  klassi  õpilased  teevad  sporti  sageli  juba  ka  regulaarselt.    Mida 
rohkem  on vastanuid, seda ülevaatlikum on küsitlus ning seda põhjalikumalt  saab vastuseid 
analüüsida.  
2.2 Küsitluse kirjeldus 
Küsitlus  viidi  läbi  2015.  aasta  detsembris,  Rapla  Ühisgümnaasiumis.  7.-12.klassi  õpilastel 
paluti  ühe  ainetunni  alguses,  kas  uurimistöö  autori  või  ainetunni  õpetaja  poolt,  vastata 
paberkandjal  olevale  küsimustikule,  mis  oli  osaliselt  valikvastustega.  Vastamiseks  kulus 
keskmiselt 5-7 minutit.  
Küsitlus koosnes kaheksast erinevast küsimusest ning selle pikkus oli kaks A4-suuruses lehte. 
Esiteks  küsiti  vastaja   vanust   ning  sugu.  Need  andmed  olid  vajalikud,  et  vastuseid  paremini 
grupeerida ning, et tekitada ülevaatlikumat pilti. 
Järgmiseks oli küsitud, mitmel päeval nädalas tegeleb vastanu spordiga ning, kui pikalt kestab 
või kestavad treening või  treeningud . Seda infot oli vaja selleks, et tekiks ülevaade, kui palju 
õpilased üldse sporti teevad. 
Järgmiseks küsiti vastanutelt, millist või milliseid spordialasid nad harrastavad. Seda infot oli 
vaja  teada,  kuna  spordialad,  mis  sisaldatavad  sünkroonseid  liigutusi  on  muusikast  rohkem 
mõjutatud  kui  asünkroonseid  liigutusi  sisaldatavad  spordialad.  Kui  oli  teada,   kumba   liiki 
spordialasid Rapla Ühisgümnaasiumi noored rohkem harrastavad, sai ka küsitluses järgnevate 
vastuste üle paremini järeldusi teha.  
10 
 
Kuuendaks küsiti õpilaste käest, kui tihti nad treenimisel muusikat kuulavad. See küsimus oli 
üks  olulisemaid  selles  küsimustikus,  sest  see  annab  ülevaate,  kui  palju  ja  kui  tihti  Rapla 
Ühisgümnaasiumi  noored  treenimisel  muusikat  kuulavad.  Selle  küsimuse  puhul  oli  üks 
vastusevariantidest  „ vahepeal   või  harva“,  ning  selle  vastusevariandi  puhul  pidi  vastanu 
selgitama, millest tema osaline muusika kuulamine sportimisel sõltub või  millistel  treeningutel 
ta muusikat kuulab. Seda infot oli vaja teada, et tuua välja, millistest faktoritest noorte muusika 
kuulamine treeningu ajal sõltub. 
Seitsmes küsimus oli samuti üks olulisemaid antud küsitluses. Küsitud oli, kas vastanu tunneb, 
et  muusika  kuulamisega  tõuseb  tema  treeningu  efektiivsus.  Siinkohal  oli  üheks 
vastusevariandiks „mõnikord“ ning selle vastusevariandi puhul pidi vastanu jällegi selgitama, 
millest efektiivsuse tõus oleneb.  
Viimaseks  oli õpilase käest küsitud, millist muusikat ta treenimisel kuulab. See küsimus andis 
hea  ülevaate  nii  klasside  kaupa  kui  ka  üldiselt,  milline  muusika  oli  enim  Rapla 
Ühisgümnaasiumi noorte seas sportimisel kuulatav.  
Kõikidele küsimusetele oli lisatud „Ei tee trenni“ vastusevariant ning samuti polnud treeningute 
all arvestatud kõigile kohustuslikke kehalise kasvatuse tunde.  
2.3 Andmetöötlus 
Andmete töötlemiseks kasutati programmi Microsoft  Excel  2013. Kõik kogutud andmed olid 
sisestatud  küsimuste kaupa üldisesse tabelisse ja klasside kaupa eraldi vahelehtedele.  Pikemad  
vastused olid sisestatud eraldi vahelehele.  
Vastanute  vanused  ja  nädalapäevade  arv,  millal  sporti  tehti  kodeeriti  täisarvudena  ning 
treeningu pikkused sisestati kasutades ajaühikuna tunde. Näiteks, kui vastanu treeningu pikkus 
oli üks tund ning 45 minutit, sisestati see andmetabelisse kui 1,75(h). Ülejäänud vastused olid 
sõnalised.  Protsendid ümardati ühelisteni. 
 
 
11 
 
3. TULEMUSED NING ANALÜÜS 
3.1 Vastanute üldine liigitus 
Vastanuid  oli  kokku  234.  Järgnevad  alapunktid  näitavad  läbi  erinevate  tunnuste,  kuidas 
vastanud jagunesid.  
3.1.1 Klass 
Klass 
Vastanute arv 
% koguarvust 
7. klass 
41 
18 
8. klass 
40 
17 
9. klass 
43 
18 
10. klass 
31 
13 
11. klass 
46 
20 
12. klass 
33 
14 
Tabel 1: Õpilased klasside põhjal 
Tabel 1 näitab, kuidas küsitlusele vastanud õpilased klasside vahel jagunesid. Iga klassi puhul 
on kokku liidetud kahe paralleelklassi õpilased. Kõige rohkem vastanuid oli 11. klassist  ning 
kõige  vähem  10.klassist,  moodustades  vastavalt  20%  ja  13%  kõikidest  vastanud  õpilastest. 
Vastanud jagunesid kõikide klasside vahel siiski suhteliselt võrdselt ning iga klassi arvamus on 
vähemalt 31 inimese näol esindatud .  
12 
 
3.1.2 Sugu 
Õpilased soo põhjal
85
Mees
Naine
149
 
Joonis 1: Õpilased soo põhjal 
Joonis 1 näitab, et vastanud õpilastest oli tüdrukuid poistest tunduvalt rohkem, vastavalt 149 ja 
85,   protsentuaalselt   64%  ja  36%.  Sellest  võib  järeldada,  et  ka  küsitluse  vastused  esindavad 
rohkem Rapla Ühisgümnaasiumi naissoost  noorte arvamust, kui meestesoost noorte oma. 
3.1.3 Vanus 
Õpilased vanuse põhjal
50
45
41
41
37
40
34
31
30
Vastanute arv
20
10
5
0
13
14
15
16
17
18
19
Vanus
 
Joonis 2: Õpilased vanuse järgi 
Vanuse  põhjal  jagunesid  vastanud  õpilased  suhteliselt  võrdselt,   erandina ,  oli  vähem  19-
aastaseid.  See  on  tingitud  faktist,  et  õpilased  saavad  üldjuhul  19-aastaseks  12.  klassis  ning 
küsitlus viidi läbi detsembris, millal enamik kaheteistkümnendikke olid veel 18-aastased.  
13 
 
Keskmine küsitlusele vastanute vanus oli 15,6 a. Kõik vanusegrupid on olemas ning suhteliselt  
võrdselt on esindatud nii vanem kui ka noorem kooliaste.  
3.2 Treeningute sagedus ning pikkus 
Mitu päeva nädalas õpilased trenni teevad?
7
14
6
8
5
17
4
46
Päevade arv 3
62
2
44
1
8
0
35
0
10
20
30
40
50
60
70
Õpilaste arv
 
Joonis 3: Mitu päeva nädalas õpilased trenni teevad? 
 
Joonisel 3 on välja toodud, kui tihti Rapla Ühisgümnaasiumi noored sportimisega tegelevad. 
Vastanud  on  suhteliselt  suure  kehalise  aktiivsusega.  191  inimest  ehk  82%  õpilastest  tegeleb 
spordiga vähemalt kaks korda nädalas. 35 inimest olid märkinud, et nad ei tegele spordiga mitte 
ühelgi päeval nädalas, kuid neist viis vastanut olid märkinud oma vastustes, et nad tegelikult 
harrastavad  sporti,  kuid  mitte  iganädalaselt.  Seega  on  edasistes  andmetes  need  vastanud 
märgitud, kui  spordiga tegelejad, kuigi  selle tabeli järgi  nad spordiga ei  tegele. Seega 234st 
vastanust 204 ehk 87% tegelevad spordiga. 
 
14 
 
Vastanute treeningute pikkused
95
100
86
90
80
70
55
60
Vastanute arv
50
41
40
30
20
8
8
10
3
5
2
3
2
1
1
1
0
0,3
0,4
0,5
0,6
0,7 0,75
1
1,25 1,4
1,5 1,75
2
2,5
3
Treeningu pikkus (h)
 
Joonis 4: Vastanute treeningute pikkused 
Joonis 4 iseloomustab, kui pikad on vastanute treeningud. Joonisel on  näidatud  311 treeningu 
pikkused.  Treeninguid  on  rohkem  kui  vastanuid,  kuna  paljud  õpilased  tegelevad  mitme 
spordialaga  korraga.  81%  treeningutest  kestab  vähemalt  ühe  tunni,  seega  eelistavad  Rapla 
Ühisgümnaasiumi noored pikemaid trenne lühikestele 
Joonis  3  ning  4  näitavad,  et  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noored  tegelevad  spordiga  tihti.  82% 
vastanutest tegeleb spordiga vähemalt kaks korda nädalas ning nende treeningud on suhteliselt 
pikad.  Enamus  (81%)  treeningutest  on  üle  ühe  tunni  aja  pikad.  Seega  on  arvamus  muusika 
kasutamise kohta treeningutel välja kujunenud suurema kogemuse põhjal. See on uurimistöö 
seisukohalt väga oluline fakt, kuna näitab, et vastanud olid oma sportlikest harjumustest ning 
eelistustest   teadlikud.  Tänu  sellele  on  küsitluse  vastused  tõsiseltvõetavamad  ning 
usaldusväärsemad.  
15 
 
3.3 Harrastavate spordialade liigitus 
Harrastatavad spordialad
Üldfüüsiline
13
Võrkpall
15
Võimlemine
9
Vibulaskmine
1
Ujumine
9
Uisutamine
1
Tantsimine
39
Taipoks
15
Zumba
3
Suusatamine
1
Sulgpall
4
Street -workout
1
Shaping
2
Rattasõit
8
Ratsutamine
7
Spordiala
Pilates
1
Male
1
Lumelauasõit
1
Lauatennis
3
Laskmine
1
Kõndimine
5
Korvpall
28
Kergejõustik
4
Jõutreening
57
Jooksmine
51
Jooga
1
Jalgpall
24
Body  Attack
4
Autosport
1
Aeroobne treening
1
0
10
20
30
40
50
60
Vastanud õpilaste arv
 
Joonis 5: Õpilaste poolt harrastatavad spordialad 
Nagu ka joonisel 3 välja toodud, tegeleb spordiga 204 õpilast 234st. Joonis 5 näitab, et kokku 
tegeletakse  30  erineva  spordialaga.   Nendest   spordialadest  18  ehk  60%  on  sellised,  milles 
tehtavad liigutused on sünkroonsed või, kus muusika on kohustuslik treeningelement. Selliseid 
treeningtunde  on  208.  67%  kõikidest  treeningutest  põhineb  sünkroonsetel   liigutustel   või 
16 
 
sisaldab muusikat kui kohustuslikku treeningelementi. Need spordialad on joonisel 5 rohelise 
värviga välja toodud. 
Uurimistöö esimeses osas välja toodud varasematest uuringutest selgus, et muusikal on suurem 
mõju just madala intensiivsusega ja sünkroonseid liigutusi sisaldatavatele spordialadele, mida 
Rapla  Ühisgümnaasiumi  noored  joonis  5-e  põhjal  harrastavadki.  Järelikult  on  järgnevad 
vastused mõjutatud sellest, et enamik õpilasi tegeleb selliste spordialadega, mida muusika enim 
mõjutab.  Kuigi  esindatud  on  ka  asünkroonseid  liigutusi  sisaldavad  ja  kõrge  intensiivsusega 
spordialad, võivad vastused olla siiski vähesel määral kallutatud.  
3.4 Muusika kuulamise sagedus 
 
Kui tihti kuulatakse treenides muusikat
57
62
Ei kuula üldse
Enamikel kordadest
Iga kord
Mõnikord
55
60
 
Joonis 6: Kui tihti kuulatakse treenides muusikat 
Joonis 6 näitab, et 62 inimest ehk 26% ei kuula treenimisel muusikat. Nende inimeste hulka on 
arvestatud ka need vastanud, kes üldse trenni ei teinud. Samuti näitab joonis, et 55 inimest ehk 
24%  kõikidest  vastanutest  kuulab  muusikat  iga  treeningu  ajal  ning  60  inimest  ehk  26% 
vastanutest  kuulavad  muusikat  enamikel  treeningutest.  57  inimest  ehk  24%  vastanutest 
kuulavad muusikat treenides vaid mõnikord. On näha, et vastanud jagunesid iga  variandi  puhul 
peaaegu võrdselt.  
 
17 
 
3.4.1 Küsitlusele vastanud õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula 
Õpilased, kes muusikat treenimisel ei kuula
11
Spordiga mitte-tegelejad
30
Spordiga tegelejad, kes ei saa
treenimisel muusikat kuulata
Spordiga tegelejad, kes ei
21
taha treenimisel muusikat
kuulata
 
Joonis 7: Õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula 
Joonis  7  iseloomustab,  kuidas  jagunevad  eraldi  need,  kes  treenimisel  muusikat  ei  kuula. 
Tabelist on näha, et ligi pooled (48%) ei tee üldse trenni, 21 (39%) vastanut ei saa treenimisel 
muusikat kuulata ja vaid 11 vastanut (13%) ei kuula treenimisel muusikat, kuna nad ei taha seda 
teha. Siiski ei saa öelda, et vaid 11 inimest ei pea muusika kuulamist treenimisel vajalikuks.  
Mitmed vastanud, kes tegelevad spordiga, kuid muusikat kuulata ei saa (näiteks ratsutamise ja 
kergejõustikuga tegelejad), ei pidanud seda ka vajalikuks. Nad ei tunneta, et muusika kuulamine 
mõjutaks nende treeningut, isegi kui neil oleks võimalus muusikat kuulata. Selliseid vastanuid 
oli 13. 
 
 
18 
 
3.4.2 Küsitlusele vastanud õpilased, kes kuulavad treenimisel muusikat  
Õpilased, kes kuulavad treenimise ajal muusikat
57
60
Enamikel kordadest
Iga kord
Mõnikord
55
 
Joonis 8: Õpilased, kes kuulavad treeningute ajal muusikat 
74%  kõikidest  vastanutest  kuulab  treenimise  ajal  muusikat.  Seega,  muusikat  kuulab  172 
küsitlusele  vastanut.  Muusikat  kuulavad  õpilased  jagunevad  omavahel  suhteliselt  võrdselt 
kolmeks: 60 vastanut kuulavad muusikat enamikel kordadest, 55 vastanut kuulavad muusikat 
igal treeningul ning 57 vastanut kuulavad muusikat treenides vaid mõningatel kordadel.  
Kui  vastanu  vastas  küsitluses  muusika  kuulamise  sageduse  kohta  „mõnikord“,  siis  oli 
küsimustikus  tal  võimalik  ka  selgitada,  millest  kuulamine  treenimisel  oleneb.  Kirjeldati 
erinevaid põhjuseid:  
Muusika kuulamine treeningu ajal sõltus… 
a)  … sellest, mis trenni tehti ehk kui vastanu tegeles mitme erineva spordialaga, siis kuulas 
ta muusikat vaid teatud spordiala(de) puhul 
b)  …sellest, kas treeningsaalis mängis kõlaritest muusika või mitte 
c)  …sellest, kas vastanul oli tuju või viitsimist muusikat kuulata 
3.5 Treeningu efektiivsuse tõus 
Kõige olulisem osa käesolevas  uurimistöös  on teada saada, kas ja kui palju tunnetavad Rapla 
Ühisgümnaasiumi noored muusika kuulamisel oma treeningu efektiivsuse tõusu ehk kas nad 
tunnetavad,  et  nende  sportlik  sooritus   paraneb   tänu   muusikale   või,  et  neil  on  tänu  muusika 
kuulamisele kergem trenni teha. 
19 
 
Kas õpilane tunneb, et muusika kuulamine aitab tema 
sportlikule sooritusele kaasa
15
35
30
Ei
Ei tea
Jah
Mõnikord
154
 
Joonis 9: Muusika mõju tunnetamine 
Joonis 9 näitab, et üle poole vastanutest, suisa 154 ehk 66%  tunnetavad sportimisel muusika 
positiivset  mõju nende treeningule. Kuna 30 vastanut ei tee sporti, saab öelda, et valdav enamus 
õpilasi, kes sporti harrastavad, tunnetavad muusika positiivset mõju nende treeningule.  
Sellest saab järeldada, et enamik Rapla Ühisgümaasiumi noori tunnetab  muusika positiivselt 
mõju  nende  sportlikule  sooritusele.  Siinkohal  saab  tõmmata  paralleeli  Lee  Crusti  poolt 
läbiviidud uuringuga „Muusika efektid isomeerilises lihaselises vastupidavusülesandes“, kus 
uuringus  osalejate sportlik sooritus oli  tunduvalt parem  kui  nad kuulasid  terve harjutuse ajal 
muusikat. Kahjuks pole siinkohal teada, kas Rapla Ühisgümnaasiumi noorte sportlik sooritus 
tõesti muusika kuulamisel paraneb, teada on vaid noorte enda subjektiivne arvamus.  
30 vastanut ei tee sporti, seega ei osanud nad ka öelda, et kas muusika nende sportlikku sooritust 
mõjutab või ei. Joonisel 9 illustreerib seda  sektor  „Ei tea“.  
15 inimest ehk 0,06% vastanutest vastasid, et nad tunnetavad muusika mõju vaid mõnikord. 
Sellisel puhul paluti vastanutel ka selgitada, millest see sõltub: miks vahel muusika  mõjutab 
sportimist ning miks vahel mitte. Välja toodi kaks erinevat selgitust: esiteks, sõltub muusika 
mõju sportimisele sellest millist muusikat kuulatakse, kas laul on rütmikas või motiveeriv, kas 
sõnad kõnetavad.  
20 
 
Selle puhul saab paralleele tõmmata Schereri ja Zentneri poolt 2001.aastal teostatud uuringuga, 
kus tuli välja, et kui laul on sportlase jaoks meeldiv ning ta saab sellega samastuda, siis on sellel 
ka suurem  mõju sportlikule sooritusele. Rapla Ühisgümnaasiumis  teostatud uuringus väitsid 
sedasi vaid mõned üksikud vastanud, seega ei saa öelda, et see väide kehtiks täielikult kõikide 
Rapla Ühisgümnaasiumi noorte kohta. 
Teine   selgitus ,  miks  muusika  ainult  mõnikord  sportimist  mõjutab,  oli  vastanu  tuju  ehk  kui 
vastanu tuju oli hea või kui ta oli motiveeritud trenni tegema, tunnetas ta ka suuremat muusika 
mõju sportimisele.  
35  inimest  ehk  15%  vastanutest  aga  ei  tunnetanud,  et  muusika  nende  sportlikku  sooritust 
mingilgi  määral  mõjutaks.  Siinkohal  sõltus  see  fakt  ka  sellest,  millist  spordiala  vastanu 
harrastas.  35st  inimesest  enamik  (28)  tegelesid  kas  kergejõustikuga,  jõutreeninguga, 
ratsutamisega, võrkpalliga või mõne muu spordialaga, kus liigutused ei ole sünkroonsed või 
kus pingutuse intensiivsus on suur (nt jõutreeningu puhul). 
Seda tulemust saab võrrelda  Pulga  poolt koostatud bakalaureusetööga, mis tõi välja nüansi, et 
kui  treeningharjutused  on  suure  intensiivsusega,  siis  pole  võimalik  sportlase  tähelepanu 
väsimuse tekkelt kõrvale suunata. (Pulk 2013: 7) Ei saa olla kindel, et see on ka põhjus, miks 
osad vastanud muusika mõju spordile ei tunnetanud, kuid pole välistatud, et see võib olla üheks 
faktoriks. 
21 
 
 
Kas õpilased  tunnevad  tänu muusika kuulamisele oma 
sportliku soorituse paranemist
60
53
55
50
38
40
29
Õpilaste arv 30
24
20
8
9
9
10
5
1
2
1
0
d
d
d
Ei
a
h
h
h
a
h
te
r
Ei
r
Ei
r
 
Ja
o
Ja
o
Ja
te 
Ja
o
Ei
ikn
ik
Ei
ik
õ
nõ
nõ
M
M
M
Ei kuula üldse
Enamikel kordadest
Iga
Mõnikord
kord
 
Joonis 10: Kas õpilased tunnetavad soorituse paranemist 
Joonisel 10 on liigitatud kõik vastanud kahe erineva aspekti alusel: esiteks on välja toodud, kui 
tihti noored muusikat treenimisel kuulavad ning lisaks on vastanud veel omakorda jaotatud selle 
järgi, kas nad tunnetavad muusika mõju spordile või mitte.  
Joonise alusel tuleb välja, et 100% nendest vastanutest, kes kuulavad muusikat igal treeningul, 
tunnevad tänu sellele ka oma sportliku soorituse paranemist.  
Valdav  enamus  nendest  õpilastest,  kes  vastasid,  et  kuulavad  muusikat  treenimisel  enamikel 
kordadest  või  mõnikord,  tunnevad  samuti  muusika  positiivset  mõju  nende  sportlikule 
sooritusele.  Nimelt,  nendest  60nest  õpilasest,  kes  vastasid  küsimusele,  „kui  tihti  kuulate 
treenimisel muusikat“, „enamik kordadest“, 53 ehk 88%, tunnetavad muusika positiivset mõju 
nende  sportlikule  sooritusele,  ning  viis  inimest  tunnetavad  muusika  mõju  sportimisel  vaid 
mõnikord,  olenevalt  siis  eelnevalt   mainitud   kahest  põhjusest:  vastanu  tujust  või  kuulatavast 
laulust.  
Need kaks vastanut, kes kuulavad muusikat treenimisel küll enamikel kordadest, kuid muusika 
mõju ei tunneta, tegelesid mõlemad tantsimisega, kus muusika on kohustuslik element. Seega 
peavad nad küll treenimisel muusikat kuulama, kuigi selle mõju nad oma treeningule ei tunne.  
22 
 
62 inimest ei kuula treenimisel üldse muusikat. Neist 29 ei tee trenni ning seega ei tea, kas 
muusika nende treeningut mõjutaks. Varemates  tabelites  on aga neid, kes spordiga ei tegele 30. 
See  on  tingitud  sellest,  et  üks  vastanu  teadis   varasemast   kogemusest,  et  muusika  mõjutab 
sportlikku sooritust, kuid praegu ta enam trenni ei tee. Seetõttu tekkis ka erinevus andmetes. 
Ülejäänud 7 inimest, kes muusikat treenimisel ei kuula, kuid tunnetavad siiski selle positiivset 
mõju, ei kuula treenimisel muusikat põhiliselt ühel  põhjusel : neil ei ole võimalik treenimisel 
muusikat kuulata. Need, kes muusikat treenimisel ei kuula, ning selle mõju ei tunneta tegelevad 
nagu  eelnevalt  mainitud  enamjaolt  kõrge  intensiivsusega  aladega.  Nende  puhul  ongi  Pulga 
2013.aastal koostatud bakalaureusetöö järgi muusika mõju treeningule väga väike. 
3.6 Treenimisel kuulatav muusika Rapla Ühisgümnaasiumi noorte seas 
Viimaseks küsimuseks tehtud küsitluses oli, et kui vastanu kuulab treenimisel muusikat, siis 
milliseid muusikastiile, playliste, laule jms ta kuulata eelistab. 
Järgnevad  tabelid  iseloomustavadki,  millist  muusikat  sportimisel  Rapla  Ühisgümnaasiumis 
klassiti kuulatakse. 
3.6.1 Treenimisel kuulatav muusika 7. klassis 
Muusikastiilid  
Räpp ; pop; hip-hop 
Artistid  
K-pop;  BTS;  EXO;  KSI;  Rudimental; 
MIVEK; R3HAB ;  
Laulud 
„ Justin Timberlake –  Mirrors “ 
Muu 
Muusika, mis väljendab hetkest tuju; Skyplus 
Tabel 2: Treenimisel kuulatav muusika 7. klassis 
 
 
23 
 
3.6.2 Treenimisel kuulatav muusika 8. klassis 
Muusikastiilid 
Pop- punk ; alternatiiv;  indie ; hip-hop; house; 
elektrooniline ; trap;  dubstep ; pop 
Artistid 
DJ Ryan Angelos; Troye Sivan; Fall  Out 
Boy; Panic At The  Disco ; Aerochord; 
Hardstyle; Eminem; Martin Garrix 
Muusika tema omaduste põhjal 
Motiveeriv, kiire muusika 
Muu 
Spotify  treeningplaylistid;   treeneri   valitud 
muusika 
Tabel 3: Treenimisel kuulatav muusika 8. klassis 
3.6.3 Treenimisel kuulatav muusika 9. klassis 
Muusikastiilid 
Metal; räpp; pop; hip-hop;  rokk ; house; indie; 
tantsumuusika  
Muusika tema omaduste põhjal 
Energiline ;  rütmikas muusika 
Artistid 
Green   Day;   Linkin   Park;   Deep   Purple; 
Metsatöll ; Hardstyle;  
Laulud 
„One Direction – Made in AM“ 
Muu 
Treeneri valitud muusika; raadio 
Tabel 4: Treenimisel kuulatav muusika 9. klassis 
 
 
24 
 
3.6.4 Treenimisel kuulatav muusika 10. klassis 
Muusikastiilid 
Räpp;  rokk;  pop;  dubstep;  trap;   Drum &Bass; 
elektrooniline 
Muusika tema omaduste põhjal 
Energiline; hea rütmiga muusika 
Artistid 
MGK;  Wix  Khalifa;   Papa   Roach;  Eminem; 
Macklemore;  Example;  Yellow  clown; Cartoon; 
Netsky; Ed  Sheeran : Hardstyle 
Laulud 
„Fort  Minor  – Remember the name“;  
„Birdy – Skinny Love“;  
„ Major Lazer – Be together feat. Wild Belle 
(Vomic remix)“;  
„Ram –  Nõiajaht “;  
„Watsky – Sloppy Seconds“; 
„Mac  Miller  – Knock knock“ 
Muu 
Hetkel kuulsad laulud; Spotify treeningplaylistid 
Tabel 5: Treenimisel kuulatav muusika 10. klassis 
3.6.5 Treenimisel kuulatav muusika 11. klassis 
Muusikastiilid 
Pop;  rokk;   jazz ;   country ;  indie;  hip-hop;  Deep 
House;  House;  Elektrooniline  tantsumuusika; 
vocal jazz 
Muusika tema omaduste põhjal 
Tempokas;  motiveerivate  sõnadega;  sportlik 
muusika 
Artistid 
Ambient; Big  bänd ; Proximity 
Muu 
Spotify  treeningplaylistid;  ise  tehtud  playlistid; 
Majesticle mixtape;  
Tabel 6: Treenimisel kuulatav muusika 11. klassis 
 
 
25 
 
3.6.6 Treenimisel kuulatav muusika 12. klassis 
Muusikastiilid 
Pop; 
pop-rokk; 
akustiline; 
indie; 
räpp; 
tantsumuusika; hip-hop; elektrooniline muusika 
Muusika tema omaduste põhjal 
Tempokas; motiveerivate sõnadega 
Artistid 
Imagine   Dragons;  Pop  Kites;  Ben   Howard ;  Ed 
Sheeran; Kendrick Lamar; Substep; Chet faker; 
Mumford& Sans ; Reket;  Genka ; Suur Papa 
Tabel 7: Treenimisel kuulatav muusika 12. klassis 
3.6.7 Järeldused kuulatava muusika kohta 
Kuigi  iga  inimese  muusikamaitse  on  erinev  ning  vanusega  muutuv,  saab  eeltoodud   tabelite  
põhjal  siiski  tuua  välja  enimkuulatud  muusika  ning  võrrelda  tulemusi  varemalt  tehtud 
uurimustega.  
Kõikides  klassides,  alates  seitsmendatest  kuni  kaheteistkümnendateni,  oli  muusikastiilidest 
esindatud  popmuusika  ning samuti oli pea igas klassis toodud välja see, et muusika peab olema 
hea rütmi ning kiire tempoga. 
Teemu Ahmaniemi poolt läbiviidud uuringus „Muusika tempo ja subjektiivse hinnangu mõju 
jooksja sammu sagedusele“, on samuti toodud välja, et inspireeriv ning motiveeriv muusika on 
sportimisele kõige parema toimega. Samas uuringus on aga välja toodud ka see, et motiveeriv 
muusika  on  parema  toimega  kui  näiteks  tantsumuusika  või  rokkmuusika.  Rapla 
Ühisgümnaasiumi noored aga kuulavad tantsu- ja rokkmuusikat treenimisel siiski suhteliselt 
tihti. Selle põhjuseks saab esiteks välja tuua nüansi, et ka väga paljud tantsu- ja rokkmuusika 
žanris  olevad lood on motiveerivate sõnadega ja hea rütmiga ning teiseks saab välja tuua, et 
Teemu  Ahmaniemi  uuringus  oli  inspireeriv  muusika  parema  toimega  kui  rokk-  või 
tantsumuusika,  kuid  ei  täheldatud,  et  nendel  žanritel  täielikult  toime  sportlikule  sooritusele 
puuduks.  Järelikult  kuulavad  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noored  treenimisel  tantsu-  ja 
rokkmuusikat  ilmselt  selle  pärast,  et  nende  žanrite  alla  kuuluvad  laulud  võivad  samuti 
motiveerivad olla ning neil on siiski toime sportlikule sooritusele, kuigi see ei pruugi olla nii 
suur kui mõne teise žanri puhul.  
Eranditult  iga  klassi  puhul  oli  treenimisel  enim  kuulatav  muusikažanr  popmuusika.  Selle 
põhjuseks võivad olla järgmised  faktorid : popmuusika on enamasti hoogne ja hea rütmiga ning 
26 
 
popmuusika  on  tihti  suunatud  teismelistele.  Selle  sõnad  ka  kõnetavad  noort  –  laul  on  talle 
meeldiv, ta saab sellega samastuda. Samuti on enamik poplaule rõõmsa kõla ning motiveerivate 
sõnadega.  Kõikide  välja  toodud  tegurite  põhjal  on  mõistetav,  miks  popmuusikat  nii  suurel 
määral treenimisel kuulatakse. 
Lisaks  kuulavad  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noored  sportimisel  räppi  ning  hip- hopi .  Ka  selle 
põhjuseks  võib  öelda  seda,  et  nii  mõnedki  lood  räpi  ja  hip-hopi  žanris  on  motiveerivate 
sõnadega ning hea rütmiga. Mõlemad need faktorid, nagu ka eelnevalt mainitud, on sportliku 
soorituse parandamise puhul väga tähtsal kohal. 
Peaaegu iga klassi puhul kuulatakse treenimisel Spotify playliste. Spotify on muusika kuulamise 
keskkond, mida saab läbi rakenduse kuulata nii  telefonis  kui arvutis. Selles on mitmeid viise, 
kuidas muusikat treenimisel kuulata: esiteks, saab kasutaja luua endale playlisti meeldivatest 
lauludest,  ning seda treenimisel  kuulata, teiseks  saab kasutaja kuulata teiste inimeste loodud 
playliste,  sealhulgas  Spotify  poolt  loodud  playliste,  ning  kolmandaks  on  jooksmise  puhul 
võimalik  treeningu  alustades  valida  või  lasta  rakendusel  määrata  endale  jooksutempo.  Seda 
tehes moodustab  rakendus  automaatselt esitusloendi, kus kõik laulud on valitud tempoga. Just 
kolmas muusika kuulamise viis võib olla üks põhjustest, miks Spotify playliste nii palju Rapla 
Ühisgümnasiumi noorte seas kuulatakse. See viis on mugav ja seda on lihtne kasutada. 
Kõik teised artistid, laulud, žanrid jms ei  esinenud  vastustes nii sagedalt, et nende kohta saaks 
üldistusi  teha.  Kuigi  põhiline  muusika,  mida  kuulatakse,  tuli  tabelites  välja,  on  nagu  ka 
eelnevalt mainitud, igal inimesel erinev muusikamaitse. 
 
 
27 
 
KOKKUVÕTE 
Uurimistöös kasutatud küsitluse saab lugeda õnnestunuks, kuna see andis selge ning  korrektse  
ülevaate  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noorte  muusika  kuulamise  harjumustest  sportimise  ajal. 
Küsitluse vastused olid mitmekülgsed ning neid sai põhjalikult analüüsida. 
Küsitluse põhjal selgus, et vastanud, 7. – 12. klassi õpilased, jagunesid küll klassiti ja vanuseti 
suhteliselt võrdselt, kuid naissoost vastanuid oli rohkem kui meessoost. Samuti selgus küsitluse 
põhjal, et Rapla Ühisgümnaasiumi noored teevad sporti tihti, 82% vastanutest tegeles spordiga 
vähemalt kaks koda nädalas, ning pikalt - 81% vastanute trennid kestavad vähemalt ühe tunni. 
Viimasel kaks aspekti andsid uurimistööle alla tugeva põhja, kuna kui vastanutel oli rohkem 
teadlikkust ja kogemust antud teema kohta, siis olid ka saadud vastused usaldusväärsemad.  
Järgnevalt selgus, et 66% vastanutest tunnetavad muusika positiivset mõju nende treeningule, 
kusjuures , vastanute seas oli ka mitte spordiga tegelejaid. Seega, enamik sporti harrastavatest 
õpilastest tunnetab muusika positiivset mõju nende treeningule. 
Lisaks selgus tänu küsitlusele, et Rapla Ühisgümnaasiumis harrastatakse rohkem sünkroonseid 
liigutusi  sisaldavaid  spordialasid  ning  just  nendele  spordialadele,  on  muusika  mõju  kõige 
suurem ning see võib olla üks põhjus, miks enamik Rapla Ühisgümnaasiumi sportivaid noori 
muusika mõju oma treeningule tunnetab. 
Kõik  küsitluse  tulemused  olid  suurel  määral  kooskõlas  varasemalt  tehtud  uurimuste  ning 
teadustöödega.  Kui  tulemuste  vahel  oligi  ebakõlasid,  siis  olid  need  põhjendatavad.  Üldiselt 
kattusid eelnevalt tehtud uuringud selle uurimistöö raames tehtud uuringuga ehk kokkuvõtvalt: 
üle  poolte  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noortest  tunnetavad  muusika  positiivset  mõju  nende 
treeningule ning see on kooskõlas ka varasemalt tehtud uuringutega, kus tulemused on olnud 
samad.  
Käesoleva  uurimistöö  eesmärgi  võib  lugeda  saavutatuks,  kuna  uurimistöö  käigus  sai  autor 
vastuse  püstitatud  küsimusele:  kas  ja  kuidas  tunnetavad  Rapla  Ühisgümnaasiumi  noored 
muusika mõju sportimisele. Autor tahab siinkohal tänada uurimistöö juhendajat Erika Šefer-
Müllerit ja küsitlusele vastanuid, ilma  kelleta  käesoleva uurimistöö koostamine poleks võimalik 
olnud.  
28 
 
KASUTATUD KIRJANDUS 
Ahmaniemi, T. 2007.  Influence  of tempo and subjective rating of music in step frequency  of 
running. Soome.  
http://ismir2007.ismir.net/proceedings/ISMIR2007_p183_ahmaniemi.pdf. 08.02.2013 
04.04.2016 
Crust, L. 2004 .  Carry -over effects of music in an isometric muscular  endurance   task . 
Perceptual and Motor Skills. Suurbritannia . Lühikokkuvõte  
http://www.amsciepub.com/doi/abs/10.2466/pms.98.3.985-991 01.04.2016 
Crust  L.  &  Clough,  P.  J.  2006.  The  influence  of  rhythm  and  personality  in  the  endurance 
response to motivational asynchronous music. Journal of Sports Sience. 24. 187-195 
Eesti Entsüklopeedia. 2006.  
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/muusika3 11.04.2015 
Karageorghis, C. I. & Priest, D. L. 2012. Music in the exercise domain: a review and 
synthesis ( Part  I). Suurbritannia. 46-48  
http://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/1750984X.2011.631026 . 21.05.2016 
Kurutz, S. 2008. They’re playing my  song , time to work out. USA  
http://www.nytimes.com/2008/01/10/fashion/10fitness.html?_r=0 21.05.2016 
Pulk, K. 2013. Muusika mõju sportlikule sooritusele. Eesti. Tartu Ülikool.  
Bakalaureusetöö. 7-9; 11 
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/31136/kadri_pulk2013.pdf 22.05.2016 
Rinde, A. 2013. Müra. Eesti. 2  
http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_audio_noise.pdf 16.05.2016 
Scherer, K. R. & Zentner, M. R. 2001. Emotional effects of music: production rules . USA. 
370 -372 
http://charris.ucsd.edu/SchererZentner.pdf 08.04.2016 
Simpson, S. D. & Karageorghis, C. I. 2006 The effects of synchronous music on 400m sprint  
performance  Sünkroonse muusika efektid 400 meetri jooksus. Suurbritannia 3-7; 13-14 
http://bura.brunel.ac.uk/bitstream/2438/1053/1/JSS%20Synchronous%20Music%20Article %
202006.pdf 04.04.2016 
29