Uurimistöö hüpotees tõestati, sest õpilaste vastustest võis välja lugeda, et muusika mõjutab nende meeleseisundit. Kõik vastajad kinnitasid üksmeelselt väidet, et muusikal on suur tähtsus meeleolu kujundamisel. Hüpoteesi kinnitas ka katse tulemused. Katses esitati õpilastele 8 erineva stiiliga muusikapala, kõik palad tõid katsealustes esile mingisuguseid tundeid või meeleolumuutusi. Võtmesõnad: muusika, muusikateraapia, meeleolu, lemmikmuusikastiilid, kurbus, rõõm. Töö autor: Keili Simastel allkiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Anne Kann allkiri: 3 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 5 1. MUUSIKA MÕJU INIMESELE..................................................................................6
Peamiselt kasutatakse aga kuulamiseks kõrvaklappe, kuna tihti tahetakse muusikat kuulata kas mõnel pikal sõidul, trenni tehes vmt. Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli. Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi. Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada. 1.6 Lemmikmuusikastiilid Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas
Peamiselt kasutatakse aga kuulamiseks kõrvaklappe, kuna tihti tahetakse muusikat kuulata kas mõnel pikal sõidul, trenni tehes vmt. Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli. Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi. Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada. 1.6 Lemmikmuusikastiilid Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas