Muusika noorte elus (0)

Tallinna Prantsuse Lütseum
Sandra Sternhof
Muusika noorte elus
Uurimistöö
Juhendaja: õp Küüsmaa
Tallinn 2012
Sisukord

Sissejuhatus 2
1.Muusika noorte elus 2
1.1Muusika tähtsus noorte elus 2
1.2Muusika kuulamise põhjused 4
1.3Muusikaga tegelemine 4
1.4Muusika hindamine 4
1.5Muusika hankimine ja kuulamine 4
1.6Lemmikmuusikastiilid 5
1.7Muusika kui õppeaine 6
Kasutatud allikad 6
Resümee 7

Sissejuhatus

Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad .

Muusika noorte elus

Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus.
Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara.

Muusika tähtsus noorte elus

Muusika on nagu mingi telg, mille ümber kogu elu keerleb . Muusika tarbimine aitab ennast ja teisi identifitseerida.
Muusikatundmine näitab noortele olulist teadmist, muusikaline maitse eristab sind ühtedest inimestest ja liidab teistega.
Muusika ümber toimub ka kogu suhtlemine , kas siis seda kuulates või sellest rääkides. Muusika on olulisimaks pidepunktiks selles omaloodud maailmas.
Muusika mõjutab kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma.
Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed puutuvad muusikaga kokku igapäevaselt, kas muusikast lugedes, seda kuulates või seda tehes.
Noortele on muusika suur mõjutaja, nii vaimselt kui füüsiliselt, näiteks vastavalt lemmikmuusikastiilile valitakse tihti peale sõbrad, tuttavad, elustiil, välimus jne.
Noored peavad tihti muusikat enda parimaks sõbraks, sest leiavad, et teatud olukordades aitab muusika neid isegi rohkem kui mõni inimene.
Muusika aitab noortel pärast kooli lõõgastuda ja lõdvestuda, samas aga aitab see ka hommikuti meeli ergutada ning paneb vaimu valmis, et taas koolis ärgas olla.
Sageli aitab lauludes peituv sõnum rohkem, kui näiteks psühholoogilt või tuttavalt saadud nõu. Ühte laulu võib kuulata lõpmatuseni või seni, kuni probleem on lahenduse leidnud.
Muusika tungib inimeste sügavaimatesse hingesoppidesse, et seal mõni muutus esile kutsuda või midagi parandada.
Laulud on ka head mälestuste salvestajad. Erinevatel hetkedel elus kuulame ju ikka mingeid laule rohkem. Kui neid siis mõnda aega mitte kuulata ja tüki aja pärast uuesti avastada , avaneb justkui uks minevikku ja toob tagasi soojad ja mõnusad hetked.
Noorte põhjendused, miks nad peavad muusikat oma elus väga oluliseks või küllalt oluliseks:
● Muusika rahustab, lõõgastab, ravib;
● Muusika motiveerib tegutsema ning rikastab igapäevast elu;
● Muusika avardab silmaringi;
● Elu oleks igav ilma muusikata (nt ei saaks tantsida);
● Muusikaga saan väljendada oma tundeid;
● Muusika ühendab rahvaid;
● Muusika paneb mõtlema.

Muusika kuulamise põhjused

Muusika on noortele kui meeleolulooja ning seda kuulataksegi aeg-ajalt tuju tõstmiseks või enda maha rahustamiseks. Enamik noori kuulab aga muusikat ilma kindla eesmärgita. Otseselt ja ainult muusika kuulamisele pühendab end väike grupp inimesi, kes ise ka muusikaga tegelevad. ( Haamer „Muusika noorte elus“)

Muusikaga tegelemine

Muusikaga tegelemine muudab lapsed targemaks.
Lapsed, kes vähemalt kolm aastat mõnda pilli õpivad, edestavad teisi lapsi muusikaga mitte seotud sõnalistes harjutustes ning arutlusoskuses.
Muusikaga tegelemine arendab laste ja noorte silmaringi ning teadmisi. Muusikaga tegelevad noored tunnevad palju rohkem huvi kultuuri vmt vastu.

Muusika hindamine

Noored, kes ise muusikaga otseselt ei tegele, peavad kõige olulisemaks muusika esituse kvaliteeti, seevastu aga muusikaga tegelevad noored peavad seda aspekti kõige vähem olulisemaks.
Noortele on muusikahindamisel peamiseks mõjutajaks nende enda tunded, nad ei oska veel „muusikasse süveneda“, vaid lasevad end juhtida emotsioonidel. Nad ei suhtu muusikasse kui kunsti.
Muusika kuulamisel peetakse oluliseks sõnu ja tekstisisu. Samuti hinnatakse rütmi ning meloodia kaunidust. Süvenemist muusikasse näeb harva, varieerutakse oma meeleoludele.

Muusika hankimine ja kuulamine

Varem oli noortel muusika hankimisega probleeme, näiteks ei saadud kõiki plaate, kassette võid DVD'sid, mida sooviti. Mõni aeg hiljem muusikapoodides valik laienes ning kel vähegi võimalik oli, said endale soovitud muusikat lubada.
Tänapäeval käib peamine muusikahankimine aga Interneti teel ning peamiselt piraatlusega.
Legaalseid kanaleid on Ameerikas võrdlemisi palju, Eestis aga vähe ning isegi kui leida tasulised legaalsed kanalid, siis nendes on muusikavalik väga kasin.
Peamiselt kuulatakse muusikat kas muusikapleieritest, iPodist, arvutitest, makkidest jne. Peamiselt kasutatakse aga kuulamiseks kõrvaklappe, kuna tihti tahetakse muusikat kuulata kas mõnel pikal sõidul, trenni tehes vmt.
Muusika on vahend, mis aitab pageda reaalsusest ja viibida omas maailmas. Kui vahetunni müra ning klassikaaslaste nääklemised üle viskavad, ajab teismeline klapid pähe. Põgeneb oma mulli . Ei suhtle, ei kuula teiste pillavat sarkasmi.
Muusika kuulamine võib kas ühendada noort oma lähedastega või vastupidi kaugendada.

Lemmikmuusikastiilid

Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma
lemmikmuusikastiil, ent seda ei kriipsutata liialt alla. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib.
Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz -muusika, teises grupis aga trance - ja räppmuusika, mis esimese grupi seas nii populaarsed ei ole, pigem kuuluvad halvustatud stiilide hulka.
Noortele on muusika nii püha asi, et kui keegi peaks kasvõi lihtsalt nalja pärast nende lemmikmuusikastiili kritiseerima või kommenteerima, võib sellest tulla pikk vaidlus ning see võib lõppeda pikaajalise tüliga.
Kui noore ja vanemate muusikastiilid omavahel klapivad, muudab see inimesed omavahel lähedasemaks. Kui muusikastiili erinevad, aga vanem näitab lapse eelistuse kohta üles huvi, siis võib see samuti neid omavahel lähedasemaks muuta.
Kui aga muusikastiilid ei klapi üldse ning toimub pidev üksteise kritiseerimine või mahakriipsutamine, kaugenevad lähedased inimesed üksteisest.
Noorte seas kujunevad lemmikartistid peamiselt ühiskonna mõjutuste ja sõprade mõjutuste tulemusel. Tahetakse ühiseid jututeemasid või lihtsalt sõpradega samastuda, seega hakatakse huvi tundma nende lemmikartistide kohta vmt.
Vähe on selliseid noori, kes suudavad ise oma muusikaeelistused välja kujundada ilma ühiskonna või kaaslaste mõjutusteta.

Muusika kui õppeaine

Muusika kui õppeaine vajalikkusesse suhtuvad õpilased järgmiselt:
● Saab õppida muusikaajalugu (teada kuulsamaid heliloojaid ja nende teoseid; teada erinevaid muusikastiile, žanre, instrumente jne);
● Tekitab huvi professionaalse muusika vastu ja soovi ennast selles valdkonnas täiendada.;
● Õpetab elama koos muusikaga, rikastab elu erinevate muusikaliste tegevustega (nt laulmine). ( Liimets , Raudvara „Õpilaste arusaamad muusikast kui õppeainest“)

Kasutatud allikad

1. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/10-11mustv.pdf
2. http://sinine.ehi.ee/ehi/oppetool/lopetajad/allaste/11.html
3. http://noortehaal.delfi.ee/archive/kust-saab-noor-muusika-ja-video.d?id=39684347
4. http://haridus.opleht.ee/Arhiiv/1_22006/18-19mustv.pdf

Resümee

Muusika on nagu telg, mille ümber kogu noorte elu keerleb, selle järgi samastatakse end teatud inimgrupiga ja erinetakse teistest.
Muusika mõjutab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt ning muusikakuulamise põhjused võivad olla väga erinevad.
Muusikaga tegelemine arendab laste silmaringi ja teadmisi.
Muusika hindamisel lasevad noored end peamiselt juhtida emotsioonidel ning ei süvene nii väga muusikasse kui kunsti.
Varasemalt oli muusika hankimine keerulisem, tänapäeval on aga laialt levinud piraatlus .
Enamikel noortel, kes väljaspool kooli muusikat õpivad, on selgelt olemas oma lemmikmuusikastiil. Noored, kes end muusikaliselt väljaspool kooli ei hari, ei pööra tähelepanu muusika päritolule, vaid kuulavad lihtsalt seda, mis neile meeldib. Siiski mõlema grupi noorte lemmikmuusikastiilid kattuvad omavahel.
Peale lihtsalt muusika kuulamise hindavad noored kõrgelt ka muusikat kui õppeainet.
Järelikult on muusika noorte elus väga oluline, ükskõik kas õppeaine või lihtsalt laulude-lugudena.