11. H klass MUUSIKA MÕJU SPORTIMISELE RAPLA ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTE NÄITEL Uurimistöö Juhendaja: Erika Šefer-Müller Rapla 2016 SISUKORD TABELID JA JOONISED....................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 5 1. MUUSIKA KUI SPORTIMISE MÕJUTAJA ................................................................... 6 1.1 Sportimisel kuulatav muusika ....................................................................................... 7 1.1.1 Sünkroonne muusika ............................................................................................... 7 1.1.2 Asünkroonne muusika ............................................................................................. 8 1
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Muusika noorte elus..........................................
muusikastiilist nimega grunge. Valisin teemaks grunge nimelt sellepärast, et mulle endale on see muusikastiil juba mitu aastat huvi pakkunud. Grunge oli 90. aastate alguses väga populaarne, kuid peale Nirvana laulja Kurt Cobaini surma grungevaimustus möödus. Viimastel aastatel on see muusikastiil taas populaarsust kogumas. Töös soovin välja tuua grunget iseloomustavad tunnused läbi muusika, ellusuhtumise ja eetika. Uurin ka, kuidas see muusikastiil avaldab mõju moele. Lisaks teen grungebändi Soundgardeni ühest tema populaarsemast loost analüüsi ning püüan välja tuua selles muusikapalas iseloomulikud tunnused. Oma uurimistöös viin läbi küsitluse oma eakaaslaste seas, kus soovin teada nende teadlikkusest ja huvist grunge vastu ja nende muusikalisest maitsest.
3 Esmane kokkupuude lemmikstiiliga..........................................................................20 3.3.1 Muusikamaitse tekkimise mõjutajad.......................................................................21 3.4 Suhtumine teiste muusikastiilide kuulajaskonda........................................................22 3.5 Kuulamiseelistused.....................................................................................................23 3.6 Helikvaliteet ja selle tähtsus.......................................................................................24 3.7 Helilooming noorte seas.............................................................................................25 Kokkuvõte............................................................................................................................26 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................27
Tallinna Prantsuse Lütseum Sandra Sternhof Muusika noorte elus Uurimistöö Juhendaja: õp Küüsmaa Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Muusikat kuulavad kõik noored ning muusika kuulamine on üks peamisi tegemisi noorte elus. Selles peatükis räägingi, milline on muusika tähtsus noorte elus, millised on noorte lemmikmuusikastiilid ja kuidas noored muusikat hindavad. 1. Muusika noorte elus Noored armastavad vabal ajal kuulata meeldejäävat ja arusaadavat muusikat. Muusika vastu tunneb huvi absoluutselt iga noor. Muusika kuulamine ja televiisori vaatamine jagavad esikohta noorte elus. Muusika kuulamine võib ajendada noori õppima võõrkeeli, näiteks selleks, et laulude tekstidest paremini aru saada, samuti laiendab muusika noorte sõnavara. 1
10 klass Motzarti fenomen Uurimistöö Juhataja: Irina Bljaskina Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus I. Teoreetiline osa 1.1 Mozarti elulugu 1.2 Elu algusaastated 1.3 Viimased eluastased ja surm 2. Mozarti käsikirjad Eestis 3. Muusikastiil 4. Kompositsiooni kirjutamise meetod 5. Mozarti muusika efekt 5.1 Mõju ajutegevust 5.2 Mõju arengule laste ja imikute II. Uurimuslik osa 2.1 Uurimuse metodid ja kontingent 2.2 Küsitluse analüüs Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1 Lisa 2 Sissejuhatus Pärast Mozarti surma on olnud rohkem kui 200 aastat ja tema klassikaline töö naudib suurt edu inimestega erinevatest rahvustest ja vanusest kuni tänapäevani.
tervislikku seisundit. Kasutatakse ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks. Põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapias osalemiseks ei pea inimene omama mingisuguseid muusikalisi oskuseid. [5] 1.2 Kuidas toimib muusikateraapia? Muusikateraapia näol on tegemist teraapilise suhtega, milles osalevad vähemalt kolm osapoolt: klient (kliendid), terapeut ning muusika. Antud teraapias kasutatakse muusika poolt esilekutsutavaid reaktsioone, et kaasata klient sügavasse ning aktiivsesse emotsionaalsesse protsessi, mis omakorda on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Muusikateraapia seansi pikkuseks on tavaliselt 1- 1,5 tundi. Teraapiaprotsessi kogupikkus sõltub ennekõike kliendist. Kui motiveeritud on klient tulemuse saavutamisel ning kui raske ja/või laialdane on kliendi probleem. Olenevalt asjaoludest või teraapia kesta mõnest kuust kuni mitmete aastateni
Kõik kommentaarid