Tempo NB: Tempo on helitöö esitamise kiirus ! Sageli oled tähele pannud, et pala ja laulu juures on mingid sõnad. Need sõnad on tulnud itaalia keelest. Sealt tulnud on nad sellepärast, et seal need enam-vähem seda tähendavadki. Tempomärgistusi on 2 : Kiirendamine accelerando (accel) piu mosso Ja Aeglustamine ritenuto (rit), meno mosso Aga samas on tempotermineid 8 ja sa peaks neid kõiki teadma. Tempoterminid on järgmised : Largo laialt, väga aelglaselt Adagio rahulikult Andante rahulikult, jalutades Monderato parajalt, mõõdukalt Allegretto liikuvlt, kergelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Presto-väga kiiresti Prestissimo ülikiiresti Muud tähtsat teksti selle kohta : Tempo märgitakse helitöö algusesse vasakult noodijoonestiku kohale itaaliakeelsete terminitega. Alates 19. Sajandist kasutatakse ka emakeelseid sõnu. Tempo täpsemaks kindlaksmäära...
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
Ta kasutas huvitavat nüanssi, kus ta vähehaaval hakkas aina kõrgemaks ja kõrgemaks minema. Ta kasutas selleks häälelist võtet, mis kõlas kui naermisena, kuid sellel oli viis. Selle aaria laulis ta puhtalt ja ilmekalt ära ning tal on imestamapanevalt lai hääleulatus. Mulle valmistas rõõmu, et ka solist ise nautis väga oma tööd. Kolmas Mozarti loomingust oli neljaosaline Sümfoonia nr 7 D-duuris KV 45 (1768), mille hulgas olid · Molto allegro · Andante · Menuetto- Trio · Molto allegro See sümfoonia on kirjutatud tseremoniaalsele sündmusele. Rikkaliku tekstuuri andis 1.osas energiline allegro. See läbis peateemasid instrumendilt instrumendile. Teine osa, nagu nimigi ütleb, oli aeglane. Menuetis oli kuulda peenet rütmilist mängu. Järgnes tagasihoidlikum, stabiile lähenemisviis ja selgepiirilised fraasid. Viimane osa meenutas esimest osa. Erinevad teemaliikumised käisid läbi orkestri.
Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
Orkestri koosseis on kahene (va flööt, tromboon ja tuuba, mida on vastavalt romantilisele orkestrikäsitlusele kolm). Lisatud on harf. Sümfoonilise poeemi "Prelüüdid" vormil on kaks tõlgendust: 1) sonaadivorm 2) vaba vorm (vahelduvad kontrastsed lõigud) Ekspositsioon Töötlus C C E Sissejuh. peateema sideosa kõrvalteema (eksp. teemade töötlus) Andante Andante maestoso Cantando Espr. ma tranquillo Alegretto pastorale 1-34 35-46 47-69 70-199 200-295 Peegelrepriis C kõrvalteema sideosa peateema Poco a poco Allegro marziale Allergro marziale animato Andante maestoso 296-343 344-404 405-419 Kuidas Liszt kasutas transformatsioonitehnikat "Prelüüdides"
tellol oli Lauri Angervo. Kuna seekordne jutsutus pidi olema klassikutest, siis tundus mulle just see õige olevat, kuna esitati ühte Wolfganf Amadeus Mozarti lugu ning üht Johannes Brahms lugu. Mozartilt esitati Klaverikontsert A-duur K414 ning Brahmsilt Klaverikvintett f-moll op.34. Esitajad olid lood mitmeks jaganud st, et Mozarti Klaverikontsert oli jagatud kolmeks osaks: Allegro; Andante; Allegretto. Brahmsi Klaverikvintett oli jagatud neljaks: Allegro non troppo; Andante, un poco adagio; Acherzo. Allegro; Finale. Poco sostenuto. Allegro non troppo. Hästi oli aru saada, kuna tuli uus osa ühest laulust, sest nad pidasid paari sekundlisi pause. Esitusest oli näha, et nad tegid seda väga südamega. Tanel Joamets ja Lasse Joamets on õppinud muusikat Tartus, nad on õde ja vend. Tanel Joamets õppis klaverit Tartu Muusikakoolis ja Tartu I LMK-s ning Lasse Joamets õppis viiulit Tartu I LMK-s. Tuuli
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik S...
Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest osast: I ,,Allegro", II ,,Adagio, ma non troppo", III ,,Finale: Allegro Moderato-andante- allegro vivo". Dvorak kirjutas seda kontserti New Yorgis aastatel 1894-1895. Kontserdi esiettekanne toim...
Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25 C-duur koosneb 3 osast: Allegro Maestoso, Andante ja Allegretto. Seda esitas sümfooniaorkester ja pianist Irina Zahharenkova, dirigendi eestvedamisel. Allegro maestoso osa kõlas minu meelest väga suursuguselt ja rahulikult, kuid samas oli seal ka rõõmsust. Selle osa tempo oli lento ja quieto. Toimus piano ja mezzoforte vaheldumine, kuid enamuse ajast oli teos vaikne ja õrn. Teose andante osa oli võrreldes teistega palju aeglasem ja rahulikum. Selles osas meeldis mulle väga klaveri esitus. Läbi terve teose oli tempo lento
Seal esinesid Karmen Sookruus (viiul), Miina Laanesaar (viiul), Angelica Averjanov (vioola), Kristian Plink (tsello), Konstatin Suhhovski (klarnet), Maila Laidna (klaver) ja Leila Röömel (klaver). Mängiti seitset pala mis olid päris pikad need olid Klarnetikvintett A-duur KV 581 palad 1 Allegro ja seda esitasid K.Suhhovski (klarnet), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola), K.Plink (tsello). Järgmisena oli Trio d-moll op 3 palad 1 Allegro ma non troppo, 2 Andante, 3 Allegro seda esitasid L.Röömel (klaver), K.Plink (tsello), K.Suhhovski (klarnet). Viimane oli Klaverikvintett f-moll palad 1 Molto moderato quasi lento, 2 Lento, con molto sentimento seda esitasid aga M.Laidna (klaver), M.Laanesaar (viiul), K.Sookruus (viiul), A.Averjanov (vioola) ja viimane oli K.Plink (tsello). Saal oli keskmise suurusega. Seal olid 2 suurt mängu kõlarit, valged seinad, mustad ja
teemat. Uudne ka II osa – leinamarss. Täpsemalt vt omaette slaidiesitlust Viiendat sümfooniat c-moll (1808) peetakse oma materjali terviklikkuse ja vormiloogika tõttu nö sümfoonia ülesehituse musternäidiseks. I osa avakujundist (nö koputuse motiiv) on tuletatud enamik sümfoonia tähtsamaid teemasid. ● 5. sümfoonia käsikirja esileht. Tunda osade ülesehitust ja teemasid! I Allegro con brio – sonaadivorm II Andante con moto – topeltvariatsioonid III Allegro – 3-osaline liitvorm IV Allegro - sonaadivorm Kuues sümfoonia F-duur „Pastoraalne“ (1808) on 5-osaline, osade programmilised pealkirjad seostuvad külaelu lüüriliste stseenide ja looduspiltidega. I „Rõõmsate tunnete ärkamine maale jõudes“ II „Stseen oja ääres“ III „Maarahva lõbus koosviibimine“ IV „Äikesetorm“ V „Karjuse laul. Rõõmus tänutunne pärast tormi“
mitmehäälsete vokaalteoste) esitamise viisi, mille puhul instrumentaalsaade puudub, (see sai alguse arusaamatusest: et a cappella teostele ei olnud instrumentaalpartiid sisse kirjutatud, arvasid 19. sajandi uurijad, et instrumentaalsaade puudus). · Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke
Grave-raskelt Largo-laialt Lento-pikkamisi Andante-rahulikult käies Sostenuto-väljapeetult Moderato-mõõdukalt Allegro-rõõmsalt Vivace-elavalt Presto-väga kiirelt Molto-palju Poco a poco-vähehaaval Sempre-koguaeg Subito-järsku Accelerando-pikkamisi kiirenedes Piu mosso-liikuvamalt Ritenuto-viivitades Rallentando-aeglustades Meno mosso-aeglasemalt A tempo-eelnenud tempos Alla marcia-marsi rütmis Animato-hingestatult Cantabile-laulvalt Con moto-liikuvalt Dolce-õrnalt Espressivo-ilmekalt Giusto-parajalt Leggerio-kergelt Maestoso-majesteetlikult Pesante-raskelt Tenuto-väljapeetult Tranquillo-rahulikult
Tempo Tempo kokkuvõte töövihikust koos küsimuste ja vastustega, kuuendale klassile. Tempoks nimetatakse helotöö esitamise kiirust. Tempo terminitena kasutatakse itaalia keelseid sõnu. Ühenda omavahel vastavad sõnad I ja II tulbast. I II Largo(1) (5) liikuvalt, kergelt Moderato(2) (3) väga kiiresti Presto(3) (2) parajalt, mõõdukalt Adagio(4) (8) ülikiiresti Allegretto(5) (1) laialt, väga aeglaselt Andante(6) (7) kiiresti, rõõmsalt Allegro(7) (4) rahulikult Prestissimo(8) (6) rahulikult, jalutades Tempo kiirendamist tähistab sõna accelerando. Tempo aeglustamist tähistab sõna ritenuto. Helitöö tempot saab määrata metronoomi abil. Meenuta eelmisel aastal õpitut laulude hulgast üks rahulik ja üks tempokas laul. 1. sinine vagun 2. karulaane jänka ...
Sümfooniline muusika 1.Sümfoonia-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline
Accelerando kiirenedes Adagio pikalt, rahulikult Allegretto liikuvalt, kergelt Allegro kiiresti, rõõmsalt Andante mõõdukalt Bekaar tühistab eelneva dieesi/bemolli üheks taktiks Crescendo valjenedes Diminuendo vaibudes Duur rõõmsakõlaline helilaad Jo-st Jo-ni Forte valjult Fortissimo väga valjult Harmoonia helide kooskõla, õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest Helistik kindla algusnoodiga helilaad Intervall ühe astme kaugus teisest Kadents harmooniline järgnevus teose v selle osa lõpetamiseks Kulminatsioon haripunkt Latern (märk) tuleb üks heliteose osa vahele jätta Marcato rõhutades Meno mosso vähem liikumist Meno vähem Mezzoforte pooltugevalt Moderato mõõdukalt Pizzicato pillikeeli sõrmitsedes, näpitult Piu mosso enam liikumist Piu enam Poco a poco vähehaaval Segno koha tähistamiseks, kus tuleb teose mingit osa korrata Triool helivältuse jagamine kolmeks võrdseks osaks...
Tempo: Aeglane Keskmine Kiire Grave-väga aeglaselt ja raskelt Adagio-rahulikult Allegro-kiiresti Largo-aeglaselt ja laialt Andante-rahulikult jalutades Vivo vivace-elavalt Lento-veidi kiiremini Sostenuuto-väljapeetud Presto-väga kiiresti Moderato-mõõdukas Prestissimo-üli kiiresti Kiirendamiseks-accel Aeglustamiseks- rit Accelerando-kiirendus Ritardando-aeglustades Stringendo-kiirendades, ägestudes Ritenuto-järk järgult aeglustades Animando-elavnedes Meno mosso-vähem liikuvamalt Piu mosso-liikuvamalt · Tempo-helitöö esitamise kiirus · Agoogika- teose esitamise viis Agoogika mõisted: Agitato- erutatult ...
Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondovormis.) Rondo on heliteos, mis on kirjutatud rondovormis. Rondo on välja arenenud vanast ringmängulaulust. Rondo liigid: Vana ehk kupleerondo tekkis 18. sajandil prantsuse muusikas. Peateemat nimetatakse rondeauks, episoode kupleedeks.
Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene Allegreto Grave Allegro Largo Lento Vivace Adagio Presto Andante Sostenuto Moderato Metronoom • Metronoom kreeka sõnast metron - mõõt ja nomos seadus on elektrooniline või mehaaniline seade, mis määrab heliteose esitamise tempo. See number näitab, et ühes minutis on 120 lööki See number näitab, et ühes minutis on 90 lööki
· Sümfoonia nr. 3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963) · Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945) · Moderato assai G-duur (klaviir 1940. aastad, orkestreerimisaeg teadmata) · Viis pala keelpilliorkestrile (koost. 1953) · Andante moderato (Romanss) d-moll ja Tants G-duur (klaviir 1953, orkestreerimisaeg teadmata) · Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile) · Sümfoniett g-moll (1965-1967) Puhkpilliorkestrile · Avamäng C-duur (1948) · Pidulik marss B-duur (1951) Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartetile · Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) · Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931)
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal. Aastast 1974 (pärast isa loobumist) sai Alo Ritsingust Tartu Akadeemilise Meeskoori peadirigent.Praeguseks ajaks on temast kujunenud Eesti üks produktiivsemaid erinevate kooriliikide laulude autoreid. ...
„Kevade“ Ma valisin selle filmi, kuna tegemist on eesti filmiklassikasse kuuluva kuldvaraga. Selle filmi muusikalise osa autor on Veljo Tormis, kelle looming mulle väga sümpatiseerib. Käesolev teos tekitas minus meeldivat nostalgiat ning on oma ülesehituselt rõõmsakõlaline ja muretu. "Kevade" on Oskar Lutsu samanimelise raamatu järgi 1970. aastal loodud humoorikas ja südamlik Eesti film, mis jutustab loo külakooli laste igapäevasest koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks...
Eesti Riiklik Sümfoonia Orkester , pianist Kalle Randalu, dirigent oli sakslane Chistoph Poppen ning orkestri kontsertmeister oli Elar Kuiv. Esitusel olid kolm väga suurepärases teost: Erkki-Sven Tüüri ,,Lighthouse´´, mida esitasid keelpillid ; W.A.Mozarti (1756-1791) klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 (1791) , kus oli kolm osa- Allegro, Larghetto ja Allergo; lisaks veel W.A.Mozarti sümfoonia nr 41 C-duur KV 551 ,,Jupiter´´ (1788), mis koosnes neljast osast- Allegro vivace, Andante cantablie, Menuetto .Allegretto ning Molto allergo. Kontsert oli kahes pooles, esimeses pooles esitati kaks teost: ,,Lighthouse´´ ja klaverikontsert nr 27 B-duur KV 595 , teises pooles esitati üks teos sümfoonia nr 41 C-duur. Kontserdil oli palju rahvast ning seekord oli kuidagi imelikult palju turiste, eriti soomlasi. Samuti nägin kontserdil ka klassiõdesid, keda vaheajal tervitamas käisin. Kontserdi alustasid keelpillid. Esimene teos algas hiilivalt, pianos
* Kõrge register * Keskmine register * Madal register Dünaamika * Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine * Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. * Tempo on helitöö esitamise kiirus * Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna * Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale * Largo Andante Allegro * Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid * Cantabile Alla marcia Scherzando Teose esitusviis Tämber * Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekita
Miksolüüdia-so,moll-ra,duur-jo,dooria-le,früügia-mi,lüüdia-na Helilaad-omanäolise kõlavärviga helikõrguste süsteem, kus heliastmed on kindlates suhetes. Toonika-helilaadi 1.aste. duuri toonika-kolmkõla: jo mi so,mollo RA JO MI Subdominant-helilaadi 4.aste. duuri subdominant-kolmkõla NA RA JO,LE NA RA Dominant-helilaadi 5.aste.SO DI LE,MI SI DI Juhttoon-helilaadi 7.aste Helistik-kindlalt kõrguselt üles ehitatud helilaad(c-duur) Absoluutkõrgusega helid-helid,mille võnkesagedus on kindlalt määratud. Suhtelised helikõrgused ehk astmed-heli,mille täpne kõrgus ei pruugi olla määratletud, aga asuvad üksteisest kindlates kaugustes(jo,lejne) Intervall-2-e heli vaheline kaugus-priim,sekund,terts,kvart,kvint,sekst,septium,oktav Akord-3-e või enama heli üheaegne kõlamine Unisoon-kõik esitajad mängivad ühehäälselt Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereer...
Tagasi vaadates 18. sajandisse Kava: 1.Girolamo Abos - Stabat Mater Lauljad- Grete Oolberg, Ann Narva, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Siiri Johanson, barokkviiulil Melis Orgse, Mari Targo, barokkvioolal Raido Lill, barokktšellol Johanna Randvere, orelil Piibe Maria Talen. https://www.youtube.com/watch?v=nz0NVkRoPQg 2. Ludwig van Beethoven - Klaverikontsert nr 4 G-duur op 58 (II Andante con moto) Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi, klaveril solist Maksim Štšura https://youtu.be/3hyNaf7aq6Q 3. Georg Friedrich Händel - Chaconne HWV 448 (Keyboard Works I, Miscellaneous Suites) Kandlel Anna-Liisa Eller https://youtu.be/WmIEWbHXhvU 4. Johann Sebastian Bach - Toccata in D minor BWV 913 Klavessiinil Marju Riisikamp https://www.youtube.com/watch?v=77pTKie94Bw 5
Register • Register on kindel osa pilli või inimhääle ulatusest, mida ühendab ühesugune kõlavärv • Kõrge register • Keskmine register • Madal register Dünaamika • Dünaamika on teose helide tugevus ja selle muutumine • Dünaamika märkimiseks kasutatakse itaaliakeelseid termineid ppp pp p mp mf f ff fff Tempo. Teose esitusviis • Tempo on helitöö esitamise kiirus • Tempo kirjutatakse sõnadega noodijoonestiku kohale • Largo Andante Allegro • Esitusviisi terminid kirjutatakse itaalia keeles noodijoonestiku kohale. Kasutusel on ka emakeelsed terminid • Cantabile Alla marcia Scherzando • Metronoom on seadeldis, mille pendlit saab vajaliku kiirusega võnkuma panna Tämber • Tämber ehk kõlavärv on heli selline tunnus, mille alusel suudame kindlaks teha, kas heli on lauldud või mis liiki pill on heli tekitanud
saj, kuidvanal sonaadivormil ei olnud tänapäevast ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
kirjutas oopuse nr 10. Sümfoonia nr.2(1901-02)- seda sümfooniat inspireeris kirjutama maal, mida Nielsen nägi ning mis rääkis neljast temperamendist(koleerik, flegmaatik, melanhoolik, sangviinik). Teine sümfoonia kannabki nime ,,Neli temperamenti". Sümfoonia on justkui neli erinevat teost, mis kajastavad erinevaid temperamente. I osa- allegro collerico(algab B-mollist G-duur E-bemoll minoor) II osa- allegro comodo e flemmatico III osa- andante malincolico IV osa- allegro sanuineo- Marziale( lõppeb D-minoori põhiakordiga) Flegmaatilise ehk teise osa kirjutamisel visualiseeris Nielsen teismelisest, keda kõik armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla
Sümfoonia Sümfoonia on tavaliselt 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile, kus esimene osa on sonaat-allegro vormis. Need 4 osa on klassikalises sümfoonias: 1. osa. Allegro, sonaat-allegro vormis 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos) 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4. osa. Finaal (Allegro, Allegretto, Presto vms kiires tempos, tavaliselt rondo-vormis.) Sõna "sümfoonia" tuleb vanakreeka keelest ning tähendab lihtsalt "koos kõlamist". Sümfoonia tavamõistes arenes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Tema aluseks sai orkestriavamäng, mis jagunes kolmeks osaks: kiire - aeglane - kiire. 18
Meistrite Akadeemia Laupäeval, 6.märtsil käisin Vene Kultuurikeskuse väikses saalis kuulamas Andreas Lendi (tsello) ja Maarit Saarmäed (klaver). Tegemist on üritusega, mida korraldatakse Pille Lille Muusikute Toetusfondi algatusel. Pille Lille toetusfond loodi 7.veebruaril 2003. aastal eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisen...
Konservatooriumis Vilniuses õppejõuna. Ta lõi mitmeid koorilaule sega-, nais- ja lastekooridele. 3) Mikalojus Konstantinas Čiurlionis (22. september 1875 Varéna, Leedu – 10. aprill 1911 Vilnius) oli leedu maalikunstnik ja helilooja, kes püüdis oma loomingus siduda kahte kunstiala – maalikunsti ja muusikat. Paljud tema maalitud pildid said muusikalised pealkirjad, näiteks "Päikesesonaat", mis koosnes neljast pildist; "Kevadesonaat", samuti neljaosaline pildisari: Allegro, Andante, Skertso ja Finaal. Suur osa tema teostest on seotud leedu rahvaloominguga nii muusikas kui ka maalikunstis. Mõlemal alal oskas ta rahvapärast alget siduda kaasaegse väljenduslaadiga. Čiurlionise loomingus on esikohal klaverimuusika, kuid tal on ka kooritöötlusi rahvalauludest, kammermuusikast jm. Tuntud on näiteks programmilised orkestriteosed "Mets" ja "Meri", kus väljendub helilooja armastus looduse vastu. Leedu keeles tähistab rahvalaulu sõna DAINA. Leedu vanemad
Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven.
1. ,,Klassitsism" tuleb ladina keelsest sõnast classicus- esmaklassiline. 18.saj II pool 19.saj I veerand. Märgib aega, kus pooldati lihtsat, selget ning arusaadavat. Püüti jäljendada vanakreeka ja rooma kunsti. 2. Võrdlus BAROKK RENESSANSS KLASSITSISM Rahutu, liikuv, ilutsev, Looduskultus, Kindlad reeglid, ülepaisutatud, stiilide huviobjektiks inimene, mõistuspärasus, selgus, paljusus, teravad kontrastid, tegelikkuse kujutamine, kord, toetumine antiigile, müstika, afektiteooria, fantastika, ajastuga lihtsus, ratsionalism ebakorrapärasus. vastuollu minevad (teadmised maailmast Valitsev Itaalias, Hispaanias. kangelased. saadakse mõistuse abil) Valitsev Madalmaades. Rene Descartes: ...
Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev) Ludwig van Beethoven - Sonaat nr. 14 ,Kuupaiste', I osa Adagio
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja...
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid: · Sonaadivorm- muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. · Rondovorm- vorm, mis algab ja lõpeb refrää...
sonaatide,sümfooniate,instrumentaalkontserdite,keelpillikvartettide jt. Mitmeosalise teoste kiirtes osades. 13. SONAAT-4-osaline instrumental teos soolopillide kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 14. INSTRUMENTAALKONTSERT- 3-osaline Solisti(de)le, orkestrile. Soolopillike tavaliselt oboe ja viiul 15. SÜMFOONIA-on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. ( koosneb 4 osast) allegro (kiire) Andante ( aeglane) Menuett (tantsu tempo) Finaal ( kiire tempo) 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA- Kirjutas palju sümfooniaid. ,,Papa Haydn'', sümfoonia isa. 17. HAYDNI LOOMING-sümfooniad (104) , keelpillikvartetid (68), klaveritriot (45), kontserti (19), ooperit (15), missat (13) 18. MOZARTI LOOMINGU OMAPÄRA- väga itaaliapärane looming, julge ja järskude kontrastidega, tavalise kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud. 19
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega tegelesid ka linnakodanikud muusikasõprade ...
Kuula! Tere! Õnnelikku uut õppeaastat kõikidele õpilastele! Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg
Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Kõlasid tema kaksteis etüüdi ning tema Andante spianato et Grande Polonaise Brillante Es-duur op. 22. Chopin on üks mu lemmikumaid heliloojaid ja sellepärast nautisin eelkõige just kontserdi esimest osa. Peale vaheaega oli kuulda teise tuntud 19. sajandi helilooja Johannes Brahmsi teoseid. Ka tema oli üks juhtivaid romantismiajastu muusikuid. Taal esitas Brahmsi loomingust tema kaks eepilist rapsoodiat. Ülejäänud kontsert oli pühendatud 20. sajandi heliloojale Maurice Ravelile. 20
I osa moderato oli alguses veidi sünge ja kurvameelne, eriti klaveri esitluses. Hiljem see muutus veelgi raskemaks ja tekitas hirmutunde. Seejärel tuli vaikus. II osa In Tempo di Valse, mis jätkus alguses esimese osa meeleolus, kuid muutus seejärel tantsulisemaks.Seegi oli vaid mõneks hetkeks ja hiljem tekitas jällegi esimese osa meeleolu.Meeldis II osa juures see hea kõla ja pinev lõpp ning hea oli jälgida pillimängijate osavust. III osa Andante jätkus teise osa pinevus , muusikas on tunda kurbust.Hiljem muutub see selliseks piinlevaks ja kordub jälle. IV osa Lento jätkas sealt, kust esimene lõppes ja hirmu tunneb on jällegi muusikas.Muusika oli vali ja hea kõlaga ning süngus ning tunduv võitlus jõudis publikusse.Selle järgnes vaikus. V osa Moderato Pastorale on tunda kergust ja väikest rahulolu, kuid süngus ei taha ära kaduda. Hiljem kergus ikkagi jätkub ja lõpuks saavutab rahulolu. Minu meelest lõpp oli
Õhtu ilu Üle-eelmisel pühapäeval neljandal novembril kell seitse õhtul toimus Paide Kultuurikeskuse väikeses saalis kontsert Õhtu ilu. Ürituse temaatikaks oli küünlavalgus ja vein. Kuulda sai Schuberti, Händeli, Bartholdy, Pescetti, Sinki, Caccini, Debussy, Charpentier'i, Pärti ja Guonod'i loomingut. Üksteist teost kandsid ette kontratenor Ka Bo Chan ja Eda Peäske harfil. Kontsert ei olnud väga pikk, kestis alla tunni. Meeleolu oli rahulik, õhtu koosnes vaid klassikalisest muusikast. Esmalt kõlas saalis F.Schuberti ,,Ave Maria"(palve Neitsi Maaria poole). Schubert oli Austrias sündinud helilooja, kes suutis oma lühikese eluea jooksul kirjutada üle tuhande teose. Järgmisena esitati G.F.Händeli Aldi aaria ,,O Lord, whose mercies numberless" ja F.M.Bartholdy Aldi aaria ,,Sei Stille dem Herrn". Händel oli saksa helilooja, kes veetis suurema osa oma elust Inglismaal. Bartholdy oli sa...
82 mida helilooja ise nimetas "oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks". Kontsert sai võimsa alguse Rubinsteini viienda klaverikontsertiga Es-duuris, mis on tema monumentaalseim klaverikontsert. Avaosa Allegro moderato oli laialt voolavate meloodiatega, vaheluva tempoga. Helid tõusid ja langesid, mis muutid kogu pala elavaks. Kohati tundus osa sünge ja hall, kuid siis hüppasid sisse rõõmsad meloodiad, muutes loo seguks kurbusest ja õnnest. Sellele järgnev Andante oli vastanduv poeesiarikka lüürikaga. See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid. Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto Vivace´ga
Beethoveni 5. sümfoonia Ma vaatasin YouTube’ist Beethoveni 5. sümfooniat, mida esitas West-Eastern Divan Orchestra Royal Albert Hall’is, 23. juulil aastal 2012. Dirigendiks oli Daniel Barenboim. West-Eastern Divan Orchestra asub Sevillas, Hispaanias. See koosneb Lähis-Ida riikide muusikutest, kes on Egiptuse, Iraani, Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Palestiina, Süüria ja Hispaania päritolu. Selle asutas 1999. aastal dirigent Daniel Barenboim, kes ka selles sümfoonias oli nende dirigent. Daniel Barenboim ise on sündinud Argentiinas, kuid on Hispaania kodanik. Barenboim on saanud palju auhindu, sealhulgas seitse Grammy auhinda ja mitmeid teenetemärke. Royal Albert Hall on kontserdisaal Londonis, Lõuna-Kensingtoni põhja servas. See on üks Ühendkuningriigi kõige väärtuslikumaid ja silmapaistvamaid hooneid. See mahutab 5272 pealtvaatajat. Beethoveni 5. sümfoonia on klassikalise muusika žanrist ning kla...
Meil aiaäärne tänavas, keelpilliorkestrile ja neljale metsasarvele, Süit "Vikerlaste" muusikast sümfooniaorkestrile 19371938- Sümfoonia d-moll (SO: 3332; 4331; timp, 2*arpa, archi) 1934- Kontsertvalss sümfooniaorkestrile 5 PUHKPILLIORKESTRI MUUSIKA Dateerimata: Vanade eestlaste marss (Eesti marss) Pidulik marss As-duur Pidulik marss Des-duur Sõjaväe pidulik marss (Politsei pidulik marss) B-duur KAMMERMUUSIKA 1917- Andante (Etüüd) klaverile 1918- Forte-pianole klaverile 1926- Klaverisonaat C-duur Prelüüd b-moll klaverile 1936- Kaks eesti tantsu: Polka, Labajalg klaverile Kaks prelüüdi (Kaks plastilist tantsu): Mure g-moll; Hirm d-moll klaverile Ballaad (Muistend) a-moll klaverile 1937- Meloodia (Idüll) viiulile ja klaverile Dateerimata: Etüüd nr. 2 klaverile Lento (Meloodia) klaverile
III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 1957) muusika näidendile Surm (1903/1911) Valse triste op. 44 Canzonetta op. 62a Kurikohtaus op.44 Jospeh Haydn (1732 1809) Sümfoonia nr. 94, Üllatussümfoonia (1791) I Adagio cantabile. Vivace assai II Andante III Menuett & Trio IV Finale Muusikast Esimene mängitud teos oli Valentin Silvestrovi "Hymn 2001". Mulle jäi mulje nagu oleks see sissejuhatus kontsertisse. Esitajaks oli sedapuhku ainult Tallinna Kammerkoor ilma Irina Zahharenkovata. "Hymn 2001" oli suhteliselt ühtlase dünaamikaga, vaikne, aeglane ning kurvameelne pala. Domineeriva pilli rolli täitis viiul
propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893). Klaverikontsert nr 1 b-moll op 23(1875) Allegro non troppo e molto maestoso Andantino simplice Allegro con fuoco Mihkel Poll (1986) klaver Klaveriõpinguid alustas ta 6-aastaselt Nõmme Muusikakoolis, 7-aastaselt asus õppima Tallinna Muusikakeskkooli, alates 2001.aastast on Pollil kaks õpetajat : EMA professor Ivari Ilja ja Maigi Pakri
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
