Mullateadus (2)

6

Muld - maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid , kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene)

Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus.
Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist , omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika – uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika – uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusrežiimi mullas. mullamineroloogia – uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia – uurib mulla keemilist koostist, toiterežiimi. mullabioloogia – uurib elus organisme, nende laguprodukte. mullageograafia – muldade leviku seaduspärasusi. mulla kartograafia – uurib muldade kaardistamise küsimusi
3 põhiülesannet: 1. Uurida muldade kujunemist, arenemist, omadusi ja viljakust (tõstmine) ja nende parandamise võtteid. 2. Maa on põllumajanduse ja metsamajanduse tootmise põhivahend. Maa ja selle tootmisvahendi kaitse. 3. Maa, kui tootmispõhivahendi invertariseerimine (kaardistamine)
Liebig - tõestas, et taimed vajavad mineraalsoole mullast
V. V. Dokutšajev- rajaja. Mulla genees. Määratles mulda kui iseseisvat looduslik-ajaloolist moodustist, mis muutub. Muld tekkib kliima, taimestik ja loomastikm lähtekivim, reljeef, maakoha vanus. Klasifikatsiooon. Mullakaarte (levik).
Kostõtšev- mulla bioloogia . Viljakus. Uuris m org ainet, muutumist, huumise tekke. Väetised.
Sibirtsev- geneetilise mullateaduse õpik. Võsotski- veereziim. Glinka - geograafia.
Eestis: Anton Nõmmik–esimene agrogeoloogilise suunitlusega mullastikukaart . Alfred Lillema–mulla geneetilise klassifikatsiooni rajaja. Geneetiline mullastikukaart. Agromullastiku rajoneerimise skeem (kasutuses ka tänapäeval). Osvald Hallik – uuris happeliste muldade levikut ja lupjamist Eestis. Arnold Piho – agrokeemik, kes uuris muldade väetamise küsimusi.
MULLA MINERAALOSA
Maa sisemuses 4 suuremat vööd e. geosfääri: SiAl vöö – siliitsiumalumiinium vöö. SiMa vöö (räni+ magneesium ). Vahevöö. Maa tuum
Maakoores on (Hapnik 50%, Räni 25%, Al 7%, Fe 4%...)
Mineraale jagatakse: a) tekke alusel (primarsed, sekundarsed). b) geoloogilise tähtsuse järgi (olulisemad: kvarts , päevak, vilgud graniidis ) c) keem koostise järgi (ehedad-1 el. Väävliühendid- sulfiidid. Halogeenühendid. Oksiidide klassi- Kvarts 12% maakoort, primaarne. Hapniku sis hapete soolad- sulfaat , karbonaat, fosfaat , silikaat. Süsivesinikühendid)
KIVIMID
Min modustavad muitmesuguste koostisega kivimeid. Kivimi all mõistakse kas ühest või mitmest mineralist koosnevad tahked maakoore osa.
I tardkivimid (on tekkinud magma tardumise tagajärjel (primarsed). Jagatekse: a) süvakivimid (intrusivsed) granit hele b) poolsüvakivimid c) purskekivimid (iffusiivsed)
II Settekivimid – on tekkinud veekogude põhja, mis võivad olla mineraalsed setted , orgaanilised või orgaanilis-mineraalsed setted. Geoloogilise ajajaotuse aluseks on setted, kivimid ja nende koostise põhjal otsustatakse sellel perioodil valitsenud tingimuste üle. Ajajärku, mille jooksul on tekkinud mingi ladekond nim. aegkonnaks. Ladestu – ajastuks Ladestik – ajastikuks
Ordoviitsiumi ajastu meres tekkis esimese kivina obolys liivakivi ,glaukoniit,diktüeneema kildkivi,dolomiit,põlevkivi,lubjakivi
NB! Need on vana aegkonna setted ja pindmised materjalid on aluspõhjaks
Kõik vana aegkonna setted on kaetud hilisemate pudedate setetega, mida nim. pinnakatteks. Pinnakatte ülemist osa, mis võtab osa mulla tekkest ja mõjutab seda, nim. mulla lähtekivimiks. Tähtsaimad lähtekivimd Eestis on:

Moreenid e. jääsetted, jäid maha jääajast a) Põhja – Eestis valkjashall rähnmoreen
b) Kesk- Eestis pruunikas hall või kollakas pruun karbonaatne saviliiv kuni liivsavi moreen
c) Lõuna – Eestis punaks pruun saviliiv – liivsavi moreen, mille karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb
2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal) moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv.
3) Fluvioplatsiaarsed liivad , kruusad
4) Pärast jääaegsete veekogude setted, mis võivad olla liivad ( Peipsi ürgorg), savid ( viirsavi Vändra, Tori )
5) Turvas – soomuldade lähtekivim
6) Tuulesetted , alluviaalsed setted jne.
III Moondekivimid on tekkinud tard - või settekivimitest kui need on sattunud uutesse termodünaamilistesse tingimustesse. (rõhk, tuul ja temp.) ( Marmor – Eestis ei ole) Kvartsiit
MURENEMINE
Mineraalid ja kivid alluvad mitmesugustele protsessidele ja jõududele, mille teel need moonduvad, murenevad. Eristatakse erinevalt põhjustest:

Füüsikaline murenemine e. rabenemine . On tingitud peaasjalikult temp. kõikumistest. Soojenedes mineraalide ruumala suureneb ja jahtudes väheneb, mille tulemusel kivim mureneb.

Keemiline murenemine e. porsumine. On põhjustatud looduslike reagentide toimest (vesi, süsihappegaas, hapnik) Hapnikuga – hapendumine , või vastupidine taandumine (alahapendilised ühendid) Lahustumine – kõik mineraalid vähem või rohkem lahustuvad vees. Sõltuv vee temp. ja CO2 sisaldusest.

Hüdratatsioon on veega ühinemine. Hematiit annab veega ühinedes limoniidi.
Silikaatide murenemine talgistumine – talk , serpentiidistumine – serpentiin, kaoliinistumine – kaoliit.
Bioloogiline murenemine- seotud org elutegevusega. Mullatekke protsess. Org aine lagunemisproduktidest põhjustatud mehan purustamise ja keemiliste muundumise prots.
Settekivimite murenemine- võibjuhtuda ainult kui nende koostises esineb suure primarsete kivimite tükke, võivad ainult rabeneda. Lubjakivi mur on keerulisem.
Sekundarsed mullamineralid- väga väikse mõõtmisega (kolloidne despergeerumuine). Gruppid: 1) ränioksiide- opal, kaltsedon, kvarts 2) savimineralide grupp- kaolinit, montmorillonit. Tähtsamad. Kem koostisest sekundarsed alumo- ja ferrisilikatid sis kem seotud vett. Nime said: a) moodustavad põhelise massi mulla ibeosakeste fraktsionist b) looduses esinevad savilademed koosnevad peamiselt nendest minerallidest 3) alümiiniumhüdroksiitide grupp- hüdrargiliit, diaspoor 4) raudhüdroksiidide grupp- limonin
Murenemise tähtsus- Kivim rikkastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe kapilarsuse. Vesi liigub ja hakkab arenema viljakususe 1 element- veevaru kinnipidamise võime. Mullatekkeprotsess.
ALUSPÕHI
Eestis modustavad Kambriumis, ordoviitsiumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimis liivakivid, lubipaas.
Pinnakatte- maakoore kõige pindsem osa. Aluspõhja kattavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted
Lähtekivim- mullatekke protsessis haaratud pinnakatte ülemist osa. Ülemine mullatekke protsessis muutunud osa moodustab mulla.
Mulla aluskivim- viimasele järgnevat lähtekivvimi osa, mis pole praktiliselt mullatekkeprots haaratud ja ainult kaudselt mõjutab teda.
Ühekihiline lähtekivim- kui muld on välja kujunud sama päritolu, koostise ja omadustega lähtekivimil (enamkihiline vastupidi).
1. Tard- ja moondekivimite eluuvium es märgistes rajoonides. Mod mitmesugustes kivimitest- graniit , süeniit, garbo, basalt.
2. Ealantropogeeni settekivimid koostiselt ja geolog vanusest väga mitmesugused. Märgides ja tasandikites rajoonides kus antropogeeni ajastu setted puuduvad. Levinud lubipaas, dolomiitpaas, mergel jaliivakivid. (põhja-eestis)
3. Moreenid e Jääsetted esinevad karbonaadivaesed ja kus jää liikus mööda karbon settek (lubipaas, dolomiitpass).
4. Jääsulamisvette e. fluviolatsiaalsed setted on kujun jää sulamisel vabanenud materjalist luistikuserva ees. Lev koos moreenidega. Tavaliselt ka nn. katteliivavisid ja saviliivasid.
5. Jääpaisjärve jajärvesetted. Viirsavid (praeguses järvedes virg kihid puduvad).Liivad ja savid
6. Alluviaalsed setted kujunenud jõgede lammidel või suundametes. Selge avalduv kihiline ehitus. Arvatud ja alluviaal-järvelised setted mis tek ajutise üleujutamise tulemusena ja kujundavad savikaid järve tüüpe setteid
7. Löss ja lössitoalised liivsavid kujutab en kohevat pehmet ( poorne , kihilisus puudub, suur kaltsium karbonaati sisaldus) kivimit. Dominerib jäme tolm.
8. Eluvio-deluviaalsed moodustised
9. Eoolsed setted
10. Meresetted
MURENDI JA MULLA MEHHANILINE KOOSTIS
Mulla mineraalosa osatähtsus on 99-100%, siis on mõistetav kuivõrd oluline on teada, millistest osakutest see mullamass koosneb. Neid osakesi nim. ka mulla mehhaanilisteks elementideks. Kõik osakesed, mis on mullas üle 1mm, neid nim. mulla koreseks ja kõik mis on alla 1mm on mulla peenes . 1-10mm kruus, 10- ~ – kivid. Ümardunud kive nim. veeriseks lapikuid kive klibuks, teravaservalisi rähaks. Osakesi läbimõõduga 0,01 – 1mm nim. füüsikaliseks liivaks ~ – 0,01mm füüsikaline savi, ~ – ibeosakesed Erinev mineraloogiline ja keemiline koositis.
Mulla viljakuse kandjateks on eeskätt mulla peenimad osakesed, mis koosnevad biokeemiliselt tähtsatest mineraalidest ja nende koostises olevatest elementidest. Sidususe ja veekinnipidamisvõime sõltub samuti peenimatest koostisosakestest. Mulla mehhaanilise koostise e. LÕIMISe aluseks on Katsinski võtnud füüsikalise savi suhtelise sisalduse.

• 0,5% füüsikalist savi kogu mulla massist – sõre liiv ( l1)
  
• 5-10% sidus liiv, liivmullad
  
• 10-20% saviliivmuld (sl)
  
• 20-30% kerge liivsavi (ls 1)
  
• 30-40% keskmine liivsavi (ls 2)
  
• 40-50% raske liivsavi (ls 3)
  
• 50-65% kerge savi (s 1)
  
• 65-80% keskmine savi (s 2)
  
• 80- rasked savimullad (s 3)
  

Mullad jaotatakse kolmeks: kerged mullad → liiv- savimullad on poorsed , õhutatud, kuid väikese veekinnipidamisvõimega seega põuakartlikud. Saak sõltub sademete hulgast suvel. Keskmise raskusega mullad → kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad → rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud.
PEENES Üle 10-kivid. 10-1 kruus. 1-0,5 jäme liiv. 0,5-0,25 keskmine liiv. 0,25-0,05 peen liiv. 0,05-0,01 jämeliiv. 0,01-0,005 keskmine tolm. 0,005-0,001 peen tolm. Alla 0,001 ibe
FÜÜSIKALIS–KEMILISED OMADUSED
KOLLOIDID
Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse ( suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).:
Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas.
Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel. Humiin- ja fulvohappest, ligniinist, valkudest, kiudainest...
Orgaanilis-mineraalsed kompleks k. Tek min ja org k vahelise reaktsioonide tulemusena
Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteem tahke faas koosneb mitsellidest.
Tuum mod mitselli aine peamassi, keruline kem kos, kas kristalne või amorfse ehitusega. Enamasti alumo-silikatidest ja ka räni-, raud-, alumo-happendist.
Elektrilised kaksikkihid- k tuuma pinnal 2 vastasnimeliselt lautud ioonide kihti.
Elektrilaengu määravad iooni kihid- vahetult tuuma pinnal asetsevad ioonide kihti.
Adsorbne kiht- eliktrilaengud määr ioonide kihti koos koos liikumatute vastasionide kihiga
Difuusse kiht- väiksemosa vastasioonide paikneb laengud määravaist ioonidest kaugemal, on liikumavad ning mod. Dif. kiht ja tema välispiir on ühtlasi mitselli välispiiriks.
Granul - mitselli tuuma koos laengud määravate ioonide kihiga
* Atsidoidsed e. happelised k, es mullas on ränihappe (tuuma pindmised mol dissotsieruvad h.)
* Basoidsed e aluselised k. Es raske metallide hapendite hüfraadid (tuuma pindmised mol dissotsieruvad alustena)
* Amfoteersed e Amfolütoidsed k. (käituvad kord aluselisena, kord happelisena)
Eestimaal on valdavalt happelised mullad.
Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteist.
Sool- k peensusastmega aine os esinevad hajutatult. Püsivad 2l põhjusel: osakese elektrilise laengu tõttu. Veeümbrise tõttu osakesepinnal.
Geel , sültne või amorfne- -//- koondunud ümbritsevas keskkonnas.
Koaguleerimine- kui sool ühel või teisel põhjusel kaotab või väheneb laengu, et osakeste külgetõmbejõu suurus ületab eemaletõukava jõu suuruse, hakkavad üksikud kolloidosakesed omavahel liituma suuremaks agregadiks ja sadestuvad.
Sooli Koagulatsioon - põhjused: elektrolüütide toime, sooli konsentratsiooni muutumine, t muutumine, veeümbruse eemaldamine kolloidosakeselt kolloidsooli kuivatamisel, külmutamisel või aurutamisel, kahe või mitme vastasnimeliselt laetud kolloidi vastaslikune toime.
Peptisatsioon - taolist geeli üleminek sooliks.
Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix.
Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus.
Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup)
Kuivatamine , kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks.
Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit .
Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks.
Kolloidide vananemine - soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul.
Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna. Kuluvad nii huumusained, ränihappe ja kaoliini negatiivselt laetud kolloidid. Ja ka raua, al, mangaani ja teise raske metallide positiivselt laetud kolloidid.
Vaba pinna energia ja adsorbtsiooninähtused- kuna mullas on hulgaliselt kolloide, siis omabmuld tohutu suure sisepinna. Aine pinna suurenemisega kasvab tema pinna vaba energia.
NEELDUMISNÄHTUSED
Mulla NEELAMISVÕIME- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid , vedelaid ja gaasilisi aineid, mis sattuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla ja lahuse vahel toimub katioonide vahetus. Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. (mulla võime kinnipidada vedelaid, tahkeid, gaasilisi aineid)
Liike: 1) mehaaniline neelamisvõime- (muld käitub sõelana) mulla omadust pidada kinni oma poorides tahke aine osakesi, mille läbimõõt on suurem pooride läbimõõdust.
2) füüsikaline neeldumisvõime- mulla peenimate os vaba pinnaenergia tagajärjeks, on seotud pindpinevuse nähtusega. Neelavad gaase ja lahusest mõne aine terveid molekule.
3) Keemiline n.v.– vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal
4) Bioloogiline n.v.- Bioloogiline aineringe. Mullas eluvate organismide- kõrgemate taimede ja mikroorganismide omadus. Tulemuseks on toitelementide konsentreerumine mullas.
5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine – mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades .
Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema)
Viljakuse tähtsamaid tunnuseid on mulla neelamismahutavus T mg/ 100g /muld
Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H

S neeldunud alused – kõik katioonid v.a. H ja Al.

H neeldunud alused – H ja Al
T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. V=S/T*100% H ja Al on kahjulik ja põhjustab mulla happesust.
Neelamismahutavus kujutab ennast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku ning alumiiniumi summat. N.m. (T) seda suurem, mida rohkem on mullas kolloide.
Küllastusaste (V)- arv mis näitab, mittu % neelemismah. moodustavad neeldunud alused.
HAPPESUS
NB! Mulla happesus on põhjustatud H ja Al ioonidest mullas. Jaguneb:
1) AKTIIVNE hapesus, on põhjustatud vabadest H ioonidest, mis paiknevad mullalahuses. pH määramisel kasutatakse 2 happesuse näitajat 1) pHH2O = 6,0 ja 2) pHKCl = 5,1
pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline
4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline
5,6 – 6,5 nõrgalt happeline
6,6 – 7,2 neutraalne muld
üle selle leeliseline muld
2) POTENTSIAALNE hapesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Seda võib nim. mulla tahkeks baasiks
a) asendus happesus H5,6 mg – ekr/100g(muld). Mulda segatuna tõrjub K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus.
b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve.
Puhverdusomadused- mõistakse mulla vüimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutustele. Põhjustavad tema NEELAV kompleks, nõrkade happete soolad koos vastavate hapetega ja karbonaadid. Reaktsiooni happendumist pidurdavad neeldunud alused. Mida suurem on mulda neeldumismahutavus, küllastusaste ja huumisesisaldus, seda paremini ta on puhverdatud. (hap mullad hästi puhverdatud leeliste vastu, happete suhtes halvasti. Leel mullad on vastupidi). Mulla puhvervõime suurendamiseks on vaja suurendada organiline väetamine ja hap muldade lubjamine.
Neelamismahutavus, mida tähistatakse T ja väljendub mg-ekr/100g(muld). Näitab mulla viljakust. Summaarselt neeldunud ioonide hulka.
Muld seob nii katioone, anioone, Ca, Mg, Na, NH4, H, Al jne. Jaotatkse neeldunud katioonid kaheks:1) neeldunud H ja Al tähist H.
2) neeldunud alused tähist S
T = H + S V = S / T * 100% (alla 10% vaja kiiresti lubjata) V- küllastusaste
FÜÜSIKA-HÜDROFÜÜSIKA-MEHHAANILISED OMADUSED
1) Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus:
1 -1,3 g/cm3 ideaalselt hea muld
üle 1,9 g/cm3 sügavamates horisontides
1 – 1,9 g/cm3 võib olla mineraalmullas
0,1 – 0,2 g/cm3 turvasmuldadel
raamat- ( Mahukaal - 1 cm3 kuiva loodusliku (rikkumata) ehitusega mulla kaalu grammides .)
2) Tahkefaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkefaasi absoluut mass grammides. De = 268 = 0,03Hg (mineraalmuld)
raamat- (Erikaal De- mulla tahke faasi 1cm3 kaal grammides. Sõltub koostisest, tahkete koostisosade vahekorrast, nende erikaaludest.)
3) Üldine poorsus Pü = (De - Dm) / De * 100%. Näitab mitu % mulla ruumalast moodustavad igasugused käigud, õõned. 40 -50% hästi haritud muld. Tihedamas mullas 30% ja alla selle.
a) Kapillaarne poorsus – peenemad õõned, käigud. Valdavalt savides
b) mittekapillaarne poorsus – jämedamad käigud. Vett ei ole vaid õhk. Esineb liivades.
raamat- (Mulla üldpoorsus- mulla tahkete osakeste vahel olevate pooride mahu summa protsendides rikkumata ehitusega mulla üldmahust. Ei määratakse,vaid leiakse arvutise teel mulla erikaalu ja mahukaalu kaudu- P%=(1-Dm/De)x100. On üks tähtsamaid mulla omadusi, mis eraldab teda massivsest kivimist. Mustmuldade portsus on suur.
1.Kapilaarne poorsus- esineb kapilaarsete õõntena
2.Mittekapilaarne poorsus- mod suuremad õõned mullas)
4) Mulla eripind – S m2/g on mulla tahkete osakestega summaarne väispind.)
MEHHAANIKA
Plastilisus- mulla omadus väliste jõudude mõjul purunemata muuta oma kuju, ning säilitada seda pärast välise jõulakkamist. Sõltub lõimisest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest ja niiskusest. Huumusesis vähendab, liivad ja saviliivad suurenevad.
Sidusus- mulla omadus vastu panna välismõjudele, mis püüavad mullamassi osakesi üksteisest mehhaaniliselt osakesi üksteisest mehhaaniliselt lahutada. Sõltub lõimisest, niiskusest, neeldunud katioonide koostisest, huumusesisaldusest, struktuursusest. Liivmulda sid suureneb turba või savi lisamine. Rasked mullas on kuivanult väga suure sidususega. Org aine sisalduse suurenemisel väheneb savi- ja liivsavimuldade sidusus. Suureneb liivmuldade sidusust.
Kleepuvus - mulla omadus niiskes olekus mitmesugustele esemetele (mullaharimisriistadele) kleepuda. Suureneb saviosakeste ja niiskuste suurenemisel. Kõige väiksema kleepuvusega-liiv.
Paisuvus- mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali. Vastupidi mulla kokkutõmbumine kuivamisel. Eriti tunduv huumuse- ja savi- sis mullade niiskum. Ja ka veel jäätumisega kaasnev vee paistumine.
Deformeerimine- kui mullale mitmesuguste välisjõuga survet avaldada. Muutab kuju. Kui surve ülatab teatava piiri siis muld ei taasa selle lakkamisel endist kuju- Elastsuse piir. Kõvaduse piir- madalaimad survet, mille puhul mulla kuju puruneb.
Eriveotakistus on küüniviilu lahtilõikamiseks, ümberpööramiseks ja mulla ning adra vahelise hõõrdumise ületamiseks kuluva jõu suhe mulla ristläbilõikesse. Kg/cm2. Sõltub lõimisest, niiskusest ja adra liikumise kiirusest.
Küpsetus- mulla seisund, mille puhul ta sobib harimiseks . Niiskuse vahemik maksimaalse molekulaarse ja kapillaarse veemahutavuse vahel on optimaalne mullaharimistööde läbiviimiseks, siis on sidusus ja plastisus kõige väiksemad. Niiskuse ülempiir on 60-70%.
STRUKTUUR
Struktuursus- mulla omadus pudeneda mitmesuguste suuruse ju kujuga agregaatideks.
Struktuur- kuidas mullamass on erineva suurusega mehhaanilistest elementidest üles ehitatud.
Üksikteraline- kui peenimad tahked osakesed on üksteist eraldunud.
Sõmeraline- koosneb osakeste kokkukleepumisel agregaatidest. A) makroagregaadid (Kuubitaoline struktuur- pankjas, tompjas, pähkeljas, teraline. Prismataoline struktuur- tulpjas, prismaatiline . Plaaditaoline) läbimõõduga 0,25-10mm... b) mikroagregaadid alla 0,25mm
Pankjas- moodustab ühtse panga. Või tolmustunud.
Kõige väärtuslikum on künnikuhi tompjas ja teraline struktuur, agregaatide läbimõõduga 1-10mm ja poorsusega vahemalt 40%.
Struktuuragregaatide tekkimiseks peab olema: 1) liivsavi- või savilõimis 2) piisav hulk kahe- või kolmevalentseid katioone, et toimuks soolade kougulatsioon 3) taimestik või org väetised ja mikroorg huumuse allikana. Nende punktide puudumine põhjustab üksikteralisus: 1) liivad ja tolmjad saviliivad 2) kõrbe- ja poolkõrbe savimullad, kui puudub taimestik 3) raske lõimisega (savi, raske liivsavi) soolakumullad rikkaliku taimestiku all.
Struktuuri vastupidavuse tõstmine kunslike vahenditega- ained peavad olema 1) vaspupidavad mikroorganismide lagundavale toimele 2) ei tohi olla kahjulikud taimedele ega mikroorganismedele 3) peavad väikestes annustes muldaviiduna andma suurt effekti.
Mulla struktuuri tähtsus- agregaadideks kleepunud muld mahutab endasse ja säilitab palju rohkem vett. Vesi ei takista õhu tungimust agregaatide vahelesse ruumidesse. Sellestes mullades toimub samaegselt aeroobne ja anaeroobne protsess.
Struktuuriagregaatide sõmerate hävimine põhjused:
1) mehhaanilised- a) sademeid b) ebaselge ja mitteõigeaegne mullaharimine , läbikuivanud muld, kultiveerimine ja äestamine. C) põllutööristade ja masinate ning inimeste ja loomade liikumine põllul d) liigniiske mulla harimine
2) füüsika-keemilised- sademete vesi lahustab Ca-soolasid ja uhub need sügavamasse kihtidesse. Ka hüdrolüüsivas toimes.
3) bioloogilised
Põllude viljakusse tõstmiseks abinõud- 1) mullade harimise ratsionaalne süsteem 2) mullade õigeaegne harimine 2) organiline ja mineralväetise küllaldane kasutamine koos happelise muldade lupjamisega.