Epitsenter on punkt maapinnal, otse fookuse kohal. Seismiliste lainetena levib murrangu tekkimisel vabanev energia kõigis suundades laiali. Need liiguvad maavärina fookusest eemale ning levivad kolmemõõtmeliselt. 14. Koosta (ja täida) võrdlev tabel p-lainete ja s-lainete iseloomustamiseks. pikilained ehk P-lained Ristilained ehk S-lained Liiguvad graniidis u 6 km/s Liiguvad graniidis u 3,6 km/s Osakesed liiguvad laine liikumise sihis Osakesed liiguvad risti laine leviku suunaga Läbivad nii tahket, vedelat kui gaasilist Levivad ainult tahkes aines keskkonda 15. Missuguste lainete kohale jõudmist on märgitud seismogrammil numbritega 1 P-lained 2 S-lained 3 Pinnalained 16. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb maavärinaid. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala.
vulkaaniliselt temperatuur). nt. Eesti). aktiivsed). 4. Miks nimetatakse tardkivimeid ka kristalseteks kivimiteks? Iseloomusta. Tardkivimite puhul on mineraalid kogunenud kristallideks neid on kivimit vaadates isegi näha (nt. graniit). Roosaks graniidiks nimetatakse graniiti, milles on roosakad kristallid, roheliseks graniidiks, millel on rohekad kristallid. Kristallideks on kogunuenud graniidis minerallid, kuna magma jahtumine sügaval maakoores on toimunud väga aeglaselt. 5. Mis on kivistised? Kivistised ehk fossiilid on veekogu põhjas setetesse vajunud organismide jäänused, millest on tekkinud kivimid. Kunagi ookeanis elanud loomade lubikojad. Taimede jäänused. 6. Nimeta 4-5 võimalust, milleks kasutatakse kivimeid? Ehitusel, kütusena, keemiatööstuses, kunstis ja kultuuris, gaasi ja õli tootmisel, viimistluskivina, 7
Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub ülespoole ning külmem vesi vajub alla poole. Täpselt niisamuti toimub ka seismiliste lainete puhul. P-Lained e. Pikilained (kehalaine) Osakeste liikumine on liikumissuunaga samasugune, muutub kivimite ruumala, kõige kiiremad lained ~6km/h graniidis, vähem tihedamates ainetes ~13km/h S-Lained e. Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6- 7km/h, tihedamates ainetes ~3.6km/h ; ainult tahketes ainetes Raylight lained (pinnalaine) Maapind liigub üles-alla vertikaalselt, lainetab Love lained (pinnalaine)
moondekivimite koostisest ning hoolimata suhteliselt kergest murendatavusest Savimineraalid on nad purdsetetes (liivas ja kruusas) kvartsi järel tähtsuselt teiseks mineraalirühmaks. Päevakivid on maakoore levinuim mineraalirühm, moodustades keskmiseklt 65% kivimite koostisest. Neid leidub peaaegu kõigis tard- ja moondekivimites, eriti graniidis, dioriidis, gneisis ja pegmantiidis. Savimineraalid Kuju: kuusnurksetest vilkude moodi kihtidest, looduses leidub neid üliväikeste osakestena Talk Kõvadus: pehme Värvus: pruunikas
Kirjanduse põhjal peaks selle tihedus jääma umbes samasse vahemikku (umbes 15 kg/m3), Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes jääb silma, et mida tihedam on aine, seda väiksem poorsus. Graniidi keskmine poorsus oli näiteks 1,53%. Allika [1] kohaselt peaks graniidi poorsus jääma vahemikku 0,4-1,5. Silikaattellise keskmine poorsus oli 26,82%.Seda võiski eeldada, kuna poorsus on pooride esinemine tahkes kehas ning poorid (õhuvahed aines) vähendavad tihedust. Graniidis on aga vähe poore ja sellest tuleneb tema suur tihedus ning väike poorsus. Graniidi standardhälve tema tiheduse kohta tuli 12,2 kg/m3 samas kui silikaattellise tiheduse kohta arvutatud standardhälve tuli 83,2 kg/m3. Selline suur erinevus on ilmselt tingitud silikaattellise tiheduse arvutamise katsemeetodi keerulisusest, kus oli vaja teha palju erinevaid arvutusi ning seega oli ka ümardamise tõttu tekkinud erinevuste hulk suur.
(11) Räni tätsaim ühend ränidioksiid kujutab endast kvartsi, mäekristalli, puhast liiva. Kvarts on maal levinuim mineraal. Liiv koosneb peenetest kvartsiterakestest. Looduses on tuhandeid räniühendeid, silikaate, mida inimkond kasutab mäletamatutest aegadest. Siia kuuluvad savi ja päevakivid. (11) Ränidioksiid esineb kristalsena ja amorfsena ning kuulub paljude kivimite koostisesse. Kristalsena esineb see hallikasvalge kvartsi terakestena graniidis. Ahhaat ja tulekivi sisaldavad nii amorfset kui ka kristalset ränidioksiidi.(11) 3. Saamine Kuigi räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element (27 massi%) , puhtal kujul teda looduses ei esine. Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse (lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist
Jõhvi Gümnaasium Keemia referaat: Jood, Fluor, Broom Õpilane: Iris Marie Sööt 10 a Õpetaja: Kristelle Kaarmaa Jõhvi 2009 Sisukord Jood............................................................................................................................................. 3 Broom..........................................................................................................................................4 Fluor ...........................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 ...
1 Muld- maakoore pindamist kobedat kihti, mida aktiivsemad kas. kõrg. taimed ja mikroorg ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste lagunemisproduktide poolt (moodustavad settekivimid, kujundavad taimed, arenevad kliima, lähtekivim, reljeef, inimene) Viljakus- iseloomulik tunnus. Omadust varustada taimi toidelementide ja veega, taimejuuri hapnikuga ja kinnitamine. Väärtus. Aine ja ülesanded- oodusteaduse haru. uurib muldade kujunemist, arenemist, omadusi, viljakust ja selle parandamise võtteid. mullageneetika uurib muldade kujunemist, arenemist. mullafüüsika uurib muldade füüsikalisi omadusi, vee, õhu ja soojusreziimi mullas. mullamineroloogia uurib mineroloogilist koostist. mullakeemia uurib mulla keemilist koostist, toitereziimi. mullabioloogia uurib elus organisme, nende laguprodukte...
suurim uraanitootja Austraalia. Järgnevad Kasahstan, USA, Kanada, L-Aafrika Vabariik, Nigeeria jt. Kuid ka Eesti maavarade hulka kuulub arvestatav hulk uraaniresurssi. Nimelt sisaldab diktüoneemaargilliit ehk meie teine põlev kivi uraani 20 -1000gr/tonnis. Üksnes Toolse fosforiidimaardlas arvatakse seda olevat kokku 27000 t. Lisaks on teda ka fosforiidis endas 0,2-0,4 milj. tonni. Üksnes Kabala kaeveväljal leidub seda 11000 t ümber. Veelgi enam leidub uraani P-Eesti graniidis,kus selle sisaldus küünib kuni 1kg/t kohta ja tooriumil kuni 3kg/t. Kuid hoolimata kohatisest küllalt kõrgest sisaldusest on käesoleval ajal mõistlikum juba rikastatud uraani kontsentraadi sissevedu. On oluline,et uraani enda hind moodustab ca 5% toodetava elektri hinnast, olles ühe kütuse osana, mis moodustab elektri hinnast kuni 10%. Seega isegi uraani hinna kahekordistamine tõstab elektri hinda vaid 3-4%. CANDU 6 tüüpi 750MW reaktor kulutab aastas 113t tuumakütust
Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. 2. Tuumakütuse (uraani, tooriumi) varud, saadavus, tootjamaad. Uraan: leidub looduses ainult ühendeis. Looduslik uraan on isotoopide U234(0,006%), U235(0,72%) ja U238(99,274%) segu. Isotoobi U234 kogus on väike ja ebaoluline. Uraan on väga levinud element looduses. Ntx: leidub merevees, graniidis, settekivimis. Kaevandatud uraani rikastatakse vastavaks reaktori nõuetele. Rikastamine on teiste sõnadega uraani isotoobi U-235 protsendi tõstmine kütuses. Reaktori tööks piisav rikastusprotsent jääb tavaliselt alla 10%, pigem 5% lähedale Toorium: kuigi uraan on põhiline tuumakütus, võib arvestada ka küllaltki suurte loodusliku tooriumi varudega. Suur osa nendest varudest esineb monatsiit liivadena, mida
kg), 1 kg kivisöe energiasisaldus keskmiselt 6216 kcal; 26 MJ/kg. Söevarud maailmas: üle 1.1 triljoni tonni (kinnitatud varud), veel resursse ca 10 triljonit tonni. · Põlevkivi - põlevkiviõliks arvutatuna maailma varud 3-7 triljonit barrelit (vrd. naftavarudega). Eesti kukersiit: kütteväärtus ca 9 MJ/kg (vrd. kivisöega!). Allesjäänud põlevkivi baasil: Eesti-sisene elektrienergia vajadus üle 100 aastaks. Tuumaenergia Uraan: graniidis 5 ppm, merevees 3 ppb. Tüüpiliselt maardlates U sisaldus maagis 0.4 - 3 %. Looduslikus uraanis 238U 99.3%, 235U 0.7%. Separeerimine: UF 6 (difusioon, laserionisatsioon). 235 U - Hiroshima pomm, reaktorites; 239Pu - Nagasaki pomm, kiiretes reaktorites; 233U - võimalik käsutada reaktorites, 238U -tuumarelvades, 252Cf - neutronite allikas. Radioaktiivsuse Sl mõõtühik: 1 Becquerel (Bq) = 1 lagunemine sekundis. Vana ühik Curie: lmCi = 37 MBq. -, -, -radioaktiivsus. Poolestusaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
